Tere eetris portaal tehnoloogiakommentaaris Kristjan Port. Viiruse jõust pole veel lõpuni aru saadud. Üldjoontes nõustutakse, et mõju ulatub haigustest kaugemale. Märgatava osa mõju jõustan seotud haigestumise hirmuga. Ja siis tulevad tegevused, mis on seotud hirmu tõttu muutunud käitumisega ning seejärel kohanetakse uute tegutsemisviisidega ja nii edasi. Ühel hetkel aga põrgatakse küsimuse vastu, kas kõike peab nüüd teisiti tegema? Ja vastus on ilmne. Ei. Kui vanamoodi ei saa, hakkame edasi, kuni tekib võimalus õiget moodi tegutsemise juurde tagasi minna. Teiselt aga leidub tegevusi, mida ei saa edasi lükata. Neid tuleb nüüd jõuga suruda uude malli. Näiteid on kaks ja mõlemad on seotud surmaga. Nähtus, mida koos maksudega polevat võimalik edasi lükata. Osa surmadest on ebaloomulikud põhjustatud kunstlikult, enamasti ühe osapoole tungival soovil ja enneaegselt. Singapuris mõisteti 37 aastane, ponitan kena, see on lumi videoülekande vahendusel surma halvanud. Mehe nimi läheb ajalukku seotusest Zoom'i vahendusel kulgenud surmaotsuse tõttu sest tema küll võigas narkokuritegu polnud ajaloo jaoks paraku mingi erand. Samas aga pole mehel lohutavaks hooplemiseks põhjust, sest ta on ajaloolises videoülekande vahendusel hukatute järjekorras teisel kohal. Umbes kuu varem määrati Nigeerias surma sealne alamkolalecan Amed. Viiruse ajastu hukkamise protsess on kliinilised. Konkreetne ekraanide vahendusel ilma lähedaste tunnistajate kohalviibimisega kulgeda. Inimõiguste kaitsjad mõistsid Singapuri võimude tegevuse kolmekordselt hukka. Esiteks surmanuhtluse kasutamise eest, teiseks tehes seda ajal, kui viirus tapab niigi inimesi. Kolmas pahameele põhjus on aimatav olnud seotud zoomi kasutamisega. Video lingi teenus, mille idee on olnud ju nii inimeste kui nende huvide kaitse võimaldades kõigile. Distantsi hoides suhelda, töötada ja elusid säästa. Nüüd siis kasutati inimeste kaitsmiseks loodud kanalit liigikaaslase hukkamiseks milles tõstatub igavene teema kanali rollist ja vastutusest sellest toimuva eest. Internetile rajaneva infohalduse abil. On ju diktatuuririigid jälitanud ja seejärel tapnud teisitimõtlejaid. Sotsiaalmeedias on kiusamine viinud enese tapudeni. Inforuumis leviva ravimitega seotud valeinfo tagajärjel on inimesed surma saanud. Tänu andmevahetusele nutikaks peetud meditsiinitehnoloogiale kardetakse, et häkkerid võivad asuda haigeid inimesi piinama ning surmamaa ja nii edasi. Kui suur süü on tehnilisel võimalusel võrreldes selle kasutajaga. Tehnoloogiat ei saa moraalsetes teemadest isoleerida, sest pelgalt selle olemasolu mõjutab inimeste käitumist ja valikuid. Nii võiks ju öelda, et. Tuumapomm on ainult tehnoloogia ja muutub halvaks inimese käivitamise tagajärjel. Aga enamus pommi mõjust rajaneb ju pelgalt selle olemasolule. Ja siit jõuamegi teise surma teemani maailmas tunnustatud digitaalse elukorralduse mõju majandusele ja ühiskonnale uurinud ja nüüdse Stanfordi ülikoolis digitaalse majanduse uuringut. Ta keskust juhtima asunud Erik pirni Olson avaldas koroonaviiruseteemalise säutsu. Ta kirjeldab koroonaviirusele järgnevat ja kindla peale ennustatavat kriisi hoolimata selle möödapääsmatu, sest ei ole me ka selleks paremini ette valmistatud, kui seda oli koroonaviiruse epideemia. Järgmiseks suureks kriisiks. Sisuliselt sõda kelle jaoks need kogu küberturvalisuse temaatika tundub kauge ja kunstnikuna, võiks hetkeks meenutada, kui reaalseks tema pidas. Tänaseks kätte jõudnud viiruse kriisi. Järgmise kriisi tõsiduse mõistmiseks tasub otsida vaikne koht ja võtta aega ning püüda vastata küsimusele. Mis on hullem, kas elu koroonaviirusega või elu ilma internetita ja see ei ole trikiga küsimus. Mõlema nuhtluse samaaegsus pole sugugi välistatud. Saabumas on igati sobiv aeg, kui hilissügisel novembris toimuvad USA-s presidendivalimised ja samal ajal ennustatakse järgmist epideemia lainet. Keegi Bernard Sonyl säutsu lugeja pakkus ilmselt emotsionaalsemat ja replektuaalselt, et ameeriklased võiksid preventiivset kõiki maailma kurjamid ähvardada füüsilise sõjaga. Hoiatus autor aga märkis vastuseks, et taoline ähvardus vaid soosiks inforuumi muutumist provokatsioonide keskkonnaks. Tuttav sotsiaalmeediasse levinud nähtus alates viimastest USA presidendivalimistest. Sünergia koroonaviiruse ja küberrünnaku vahel on ilmne. Seda kinnitavat karantiiniperioodiga Online keskkonnas hüppeliselt kasvanud kuritegelikud rünnakud. Riiklikult motiveeritud poliitiliste eesmärkidega rünnakud saavad olema strateegilise, ma tean indiviidi tasemel suunatud masside huvide kahjustamiseks kas poliitilise pöörde või hoiatava karistava kättemaksu eesmärgiga. Maailmas puudub hetkel reaalne liider, kelle ümber koonduks piisavalt organiseeritud majanduslik ja poliitiline tahe. Taolise riski ennetamiseks. Sestap tasub internetti juba koguma asuda. Kuula varasemaid portaale R2 L2.