Vikerraadio. Mobiilid. Tere, kevadpüha, esimene mai pole enam kaugel, kartulimugul otsib mulda lilleistikud, peenart, võililleamplit ja inimesed tahavad nautida päikeselist kevadilma, mida tõele au andes on viimase nädala jooksul olnud rohkelt ja see teeb inimeste mõtted ja meeled üha rõõmsamaks. Eile andis vähemalt Tallinnas ja Tartus ka väheke vihma, ehk siis vihmasadu annab lootust, et mahapandu kenasti idanema läheb. Saade, mida te praegu kuulate, see on rahva teenrid, kus analüüsime kolme ajakirjanikuga nädala olulisemaid uudiseid ja teemasid. Täna teeme seda koosseisus Aivar Hundimägi ja Neeme Korv Äripäevast ja mina olen Taavi Eilat Eesti rahvusringhäälingust. Tere Aivar ja tere Neeme. Tervist tere, tere Taavi ja aitäh selle ilusa Abele Tristliku sissejuhatuse eest. Enne kui läheme selle nädala peamiste teemade juurde, annan ka kuulajatele väikese ülevaate, millest täna juttu tuleb. Räägime uuest valitsusest, mis nimetati ametisse, millele eelnesid siis ministrikandidaatide kohtumised presidendiga. Ja välja tuli ka ühe tulevase ministri kiiruse ületamine ja alkoholi pruukimine sõit, mis siis sõitmisele eelnenult. Lisaks räägime ka erakondade rahastamisest või valimiste reklaamirahast, mis paistab kohati anomaalne Isamaa erakonna osas. Räägime siis võimalikust sotside uuest juhist ja kõneaineks tuleb ka viimastel päevadel ja nädalatel seoses poliitika turbulentsi ka üha enam kõneainet pakkuv ajakirjandusvabadus. Ja kui aega jääb, räägime Aidu, tuulepargiheitlusest ja Ukraina valimistest. Aga alustame siis nädala algusest. Kui vabariigi president Kersti Kaljulaid kutsus enda juurde kohtumisele kuus tulevast ministrit ja et paljud neist ei ole ka avalikkusele tuntud, siis olgu need ka siin saates korra veel üles loetletud, et kaljulaid kohtus siis rahvastikuministrikandidaadi Riina Solmani EKRE poolt esitatud maaeluministri, Mart Järviku, keskkonnaministri Rene Kokk aga väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri marti kuusikuga ning lisaks veel välisministri Urmas Reinsalu ja siseministri Mart helmega, et kui neid kohtume, mis te tulemu nende kohtumiste tulemustel, president ju midagi otseselt ei otsustanud, et siis, eks see paljuski oli selline. Ma ei tea avalikkusele sellise tähelepanu andmine või, või nendele kandidaatidele tähelepanuandmine, et nad saaksid oma seisukohtasid selgitada või mis teie arvate? No mulle tundub, et president tahtis ise saada nagu tähelepanu, kuidagi nagu seda ametisse nimetamist niimoodi noh, ettevalmistada, et on ju teada, see on läbi käinud, et ta siinsamas ERR-is andis intervjuu Mirko ojakivi läks eelnevalt ja siis ka kohtus erinevate väljaannete peatoimetajad ega, ja noh, sellest ajast on nagu oli vahepeal meedias tähelepanu all, et äkki ta mõne ministri jätab ametisse nimetamata debatid ja suur arutelu, aga lõpptulemusena läks kõik nagu lepase reega, et, et mulle tundub, et president tahtis hoopis mingit tähelepanu saada ja tegin sellist kampaaniat. Teisest küljest on see, et ekspresidendi võim ja roll on Eestis olla võimude vahel poliitiline tasakaalustaja ja ütleme nii, et kui president annab mingisuguseid selliseid signaale välja, siis noh, see kindlasti nii-öelda sellise riigi eneseregulatsiooni koha pealt annab ka mingisuguseid tulemusi kas või kas või tulevikku silmas pidades ja võib-olla ütleme, mõnes mõttes on sellised vaidlused alati minu arvates põhiseaduse tervise huvides, et et meil need läbi arutame, vaidleme, erinevad institutsioonid, kaasa arvatud näiteks õiguskantsler neid asju meile selgitab, et ma arvan, et kas või selle arutelu olemasolu näitab tegelikult meie põhiseaduse tugevust. On ka ju tegelikult öeldud, et see uus valitsusliit on juba leppinud kokku ka järgmise Eesti presidendi nime, kelleks on Kersti Kaljulaid. Ma ei tea, kas see peab paika või mitte, sellest ei ole avalikult räägitud üldse, me väga vähe teame tegelikult uue valitsuse nii-öelda mõtteid ja siseelu, et nad väga ei leki see info sealt välja ja ainult see, mis nad ise tahavad yldiselt räägivad. Aga selleks nagu huvitav info jah, et kas, kas tegelikult oli laual ka juba järgmine president, kas selles osas mingeid kokkuleppeid tehti? Ja ega me ei ole kuulnud tegelikult ka seda, et kas Kersti Kaljulaid ise sellel ametikohal tahab jätkata, et et siin varem on ta andnud pigem selliseid signaale, et las ma teen selle ühe ameti ära, aga noh, see on muidugi loogiline ka, kui sa oled. Kindlalt oled ühes ameti ametiaja ametis ja siis vaatad, mis edasi saab, aga aga eks see, eks selle kohtumiste või, või selle mõte ikka oligi. Et noh, president sai tähelepanu, aga eks need poliitikud said ka tähelepanu ja, ja see, et lõpuks siis kolme erakonna juhiga veel kinnitati üle selliseid põhiväärtusi, mida peab siin riigis hoidma, et et see oli, ma saan aru ka siis ikkagi presidendi nagu soovil ja survel, et tehkem seda, et see noh, kas nüüd sisuliselt midagi muudab, aga vähemalt meil on mingid sõnad, mida on välja öeldud ja millele saab hiljem viidata, et kuulge, aga te ju ütlesite. Nõnda nojah, eks neid sõnu on muidugi hästi palju välja öeldud, et kui see valitsus tuli oma esimeselt selliselt või siis koalitsioonikõneluste esimeselt voorult või läbirääkimistel tagasi sõnumiga, et me jääme NATOsse ja Euroopa liitu ja ja nüüd on öeldud siin välja, et ikkagi Eestis säilib sõnavabadus ja umbes midagi taolist, siis noh, need on niuksed natuke natuke kummalised asjad, aga, aga ju siis kontekst on selline, et, et me peame ka sellise raju retoorika kõrval need asjad üle käima. Aga selle ametisse sobimise kohta me võiksime natuke pikemalt kommenteerida veel seda väliskaubanduse ja IT-ministri marti kuusiku kadriorust, siis lahkumise järel oli ta laevalt lahkunud, kui, kui juba kodanikud ja ERR-i portaal eesotsas Toomas Sildamiga tegi intervjuu, kus tuleb välja marti kuusik, siis valimiste õhtujärgselt, ehk siis neljanda märtsi hommikul jäi vahele kiiruse ületamise ja jääknähtudega, et see on selles mõttes päris kummaline intervjuu, et, et kuusik ei soovi seda sel teemal muidugi üldse kommenteerida ja teiseks jätab ta nagu tähelepanuta üldse selle kiiruse ületamise, kui, kui, siis ajakirjanike juhib selle jutu ikkagi selle peale, et et jääknähud olid, et kiiruse ületamine oli siis 50 alas 74-ga sõitmine, mis teatavasti on ikkagi päris suur kiiruseületamine, marti kuusik, nüüd ise mängib sellele kaardile, et tema ei olnud tol hetkel veel avaliku elu tegelane ja et neid patte ei saa temale nagu pahaks panna, mis ta siis siis mitte tuntud poliitikuna ära on teinud, aga aga noh, teisalt, et mis sellega peale hakata, et presidendil ei olnud selle infoga midagi teha, nagu ta ka pressikonverentsil ütles. Et see on küsimus erakonna juhile ja peaministrile ja ka nemad ei võtnud selle kohaselt midagi ette, kuigi me teame teisi näiteid, näiteks see sama Jaak Aab, kes on nüüd uuesti ministriks saanud, siis tema lahkus just sarnasel põhjusel oma ametist. Tead, kui me räägime sellel teemal nüüd näiteks puhtalt liiklusohutuse seisukohast siis liiklusohutuse selline aluspõhimõte või see, kuidas kuidas üldse liikluskultuur kujuneb, on hoiakud ja kui me mõtleme selle peale, milliseid hoiakuid nüüdse pretsedent kujundas, siis noh, loomulikult siin oli kõik mängus kõik seesama selline kohmakus, eks ikkagi ka selle uue rolliga harjumine ja nii edasi ja nii edasi. Aga sa nimetasid ka siin oma jutu sees näiteks sellist lauset, et, et see on ikka päris suur kiiruseületamine. No minu arust on kiiruseületus kiiruse ületamine ja siis näiteks sedasama väljahingatavas õhus olevad jääknähud. Noh, see on, see on fakt ja kas see on nüüd suur või väike või on seal mingisugune koman koht rohkem või vähem. Et noh, see on, see on selline noh, üks teema, aga oluline on see, et milline, milline on see avalik hoiak ja kui, kui ma ütleksin praegu, et see mõjus hoiakutele halvasti, siis noh, siis ma jääksin, jääksin just nimelt nende sõnade juurde. Et, et ma arvan, et parem kui selliseid asju ei oleks varem, kui see hinnang oleks selline. Ikkagi rangem kokkuvõttes. Teisalt tuleb arvestada, eks, et vastne minister sai selle teostuma karistuse kätte. Politsei otsustas, et see ei ole selline rikkumine, mis, millele peaks järgnema, eks ju, rahatrahv oli, et tegelikult pidi ta läbis koolituse täpselt sellise mõjutusprogrammi ja mulle tundub, et ka politseihinnangutes ei olnud tegemist regu ränga rikkumisega. Et selles mõttes mina näiteks arvan, et et see ei ole võib-olla noh, ütleme iseenesest nii oluline teema, et hakata rääkima, kas inimene sobib ministriks või mitte, see Jaakobi paralleel, need alati need sõltuvad sellest, et mis on see poliitiline konjunktuur. Et ega poliitikud noh, meil ei ole nagu paika pandud selliseid nagu reegleid eetikakoodeksit näiteks nagu ajakirjanikel ei ole nagu poliitikutele, et et mis rikkumiste korral või nad siis ministriametist lahkuvad. Et, et mul on nagu tundub, et võib-olla see on ka natuke selline Natuke läks selle kajastus üle üle vindi. Et üks teema on, on tõesti rikkumine ja, ja teine, et kuidas karistus on kätte saadud ja kuidas siis minister või poliitika on sellele reageerinud, mulle meeldis tegelikult Peeter Ell Postimehe peatoimetaja kommentaar sellele, kus ta võrdles sellist nagu purjus peaga sõitmist või jääknähtudega siis sõitmist sellise halas või huupi tulistamisega kuskil, et kas saab keegi pihta, mitte. Aga. Mulle see Peeter Helme kommentaar muidugi ei meeldinud, sest ma tähendab noh, ilmselt suhtlen ka üldiselt, kuna ma olen natuke seda eriala õppinud, suhtun sellesse liiklusohutusse võib-olla natukene lihtsalt rangemalt ka kui, kui, kui mitmed teised, et et kui sa küsib mu käest, Aivar näiteks seda, et, et kas, kas ta oleks pidanud nüüd siis ministriametist loobuma, siis ma oleksin arvanud, et võib-olla mitte, sest ma ütlen veel kord, et, et siin, palju sellest temaga sellest enesereaktsioonist läks, läks ikkagi sellise kogenematuse arvele ja ikkagi selle arvele, et noh, ta ei ole harjunud oma sellise rolliga. Kui, kui meenutada, siis minu arust haab oma oma avaldustes oli ikkagi sellise noh, päris päris palju kindlam, kui see asi avalikkuse ette avalikkuse ette jõudis. Aga, aga jah, et nad selle selles osas ongi. Et noh ütleme nii, et need need rikkumised ikka liiklusohutuse seisukohalt ikka on ikka kehva tarvalvaja. Seda küll, aga mis see ka näitab, on see, et me tõenäoliselt ka lähiajal saame selliseid väiksemaid skandaale just tänu sellele, et uued ministrid, osad nendest on veel oma ametis kogenematusega avalikkusega suhtlema. Aga see on alati nii olnud uute valitsuste puhul ja uute ministrite puhul. Just et see nii-öelda elatud elu slepp, see sõidab ikka kaasas, et ma võtaksin siitsamast sõnasabast marti kuusiku siis, kes EKRE ministrikandidaate oli ja kui EKRE tegi oma esimese pressikonverentsi, kus neid kandidaate tutvustas toona ei olnud veel juttu sellest alkoholi tarvitamisest või autorooli keeramisest. Ja ta täiesti iseenese tutvustamise juures toob välja sellise tsitaadi tsitaadi algus. Eraelus on esinenud ka mõningaid turbulents, aga ma saan kõikide minule oluliste isikutega absoluutselt väga hästi läbi. Kasvatan oma endise abikaasaga koos ja ühiselt meile väga armsaid ja suurepäraseid lapsi, kuidas see kõik tulevikus lõpuni laheneb. Eks seda juba elu näitab, aga paraku on nii, et kui selline ministrikoha pakkumus võib, et selline ministrikoha pakkumus võib tulla suvalisel ajahetkel inimestele, et ei ole nii, tee kõik oma elus korda ja nüüd on ideaalne ministrikandidaat, sul on musterperekond, sul on kõik täie lik haridustase ja sul on kõik kõik asjad korras, ei ole nii, et mingil määral selles mõttes kuusikul on õigused, et seekord neid ministriportfelle jagatigi ju, nii et ega inimeste taustadest me ei teagi midagi ja ega ei tea ju tegelikult ka ma ei tea, Jüri Ratas või et noh, ma toon täiesti suvalise näitamise praegu mitte ühegi ministriga, kes ametisse nimetatav nimetata maas või nimetataks ja ka veel ei ole ametivannet andnud, et noh, kui kui mõni ministrikandidaat näiteks ma ei tea, on koduvägivalla juhtumitega või perevägivalla juhtumitega seotud lihtsalt öeldes, et ta on peksnud oma naist või meest, et et kus maalt ja noh, me teame, mis on ju taunitav tegu, et kust maalt see siis piir läheb või mis hetkel saab keegi öelda, et see inimene ei sobi ministriks, et, et noh, see küll hüpoteetiline selline näide, aga noh, põhimõtteliselt, et kas Kersti Kaljulaid sellisel juhul oleks öelnud, et see inimene ei sobi ministriks? Just selle hoiakute kujundamise juurde tuleks korra veel tagasi, et kui ta mainis ka seda sama koolituse läbimist, siis võib-olla näiteks üks selline positiivne asi oleks olnud see, kui, kui ta oleks seda koolitust kuidagi väga veel täiendava täiendanud ja paremini noh, välja toonud, et võib-olla see oleks selline minupoolne, selline nõuanne ka avaliku elu tegelastele peaksid sellisesse ebamugavasse olukorda sattuma, aga, aga ütleme ausalt parem kui ei satu. Minu jaoks on selle võib-olla uue valitsus osas ütlesime kuidagi läksime nüüd selle marti kuusiku teemale palju tähelepanu, nelja, kes on kogenematud ministrid kaks väga huvitavate ministriportfelli või ametikohta huvitavate persoonidega täidetud, keda on nagu põnev jälgida, et kuidas nad hakkama saavad ja need on siis rahandusminister Martin Helme ja sotsiaalminister Kiik, et, et nüüd on Tanel Kiik, et need on väga olulised positsioonid. Mõlemad on nagu sellised noored mehed kellel ei ole ka seda ministri töökogemust olnud, kuigi nad on eksju kõrvalt näinud, kuidas poliitikat tehakse ja poliitikas tegelikult juba päris pikka aega olnud. Ja sellised nagu võtmepositsioonid, et minu arust väga-väga huvitav, saab just just nende tegemisi tegemisi jälgida. Kogu see valitsus on minu arust huvitav, et kõike saab olla, olema huvitav jälgida eesotsas ikkagi peaministriga, kellel on nüüd hoopis teistsugune koosseis ja hoopis teistsugused, nagu öeldakse väljakutsed. Et Jüri Ratas on, kui tal on mingisuguseid tugevaid külgi, siis ta on olnud, et päris selline kõva läbirääkija ja ja seda rääkimist, oh seda tuleb, seda tuleb palju. Ja kui sa ütlesid ministreid, siis noh, ma võib-olla ütleksin nii palju, et, et selliste avalike allikate põhjal kui rääkida siis minister Kiik, ma arvan, on on päris huvitav. Poliitikuna nähtus Eesti sellises sellises poliitikas täiesti uue põlvkonna mees ja, ja ma arvan küll, et et seal ei ole mingisugust sellist broileri juttu, vaid ta võtab seda ikka täie täie rauaga täie tõsidusega, et olles kuulanud tema neid intervjuusid ja noh, sellele mehele võiks ennustada Eesti poliitikas päris kõrget lendu. Ja julgus võtta selline ministri poolt. Ta on ju mäletatavasti ka ikkagi koalitsioonileppe teksti kirjutanud ja, ja ta on kirjutanud ka Keskerakonna selle valimisprogrammi olnud peaministri nõunik, mis iganes. Et kui jutt juba tema peale läks, siis ma sain aru, et peaministri büroo juhina siis ta seda avalikku kuvandit hakkas endale ka ikkagi ühel hetkel teadlikult ehitama, kuigi noh, valimistel see väga hästi realiseerunud, et hääli oli alla 200 viiekümned. Et paljud, kes võib-olla või noh, need, kes tema poolt hääletasid, olid võib-olla isegi üllatunud, kui temast siis ootamatult minister sai. Vaadates seda häälte arvu, ei ole ta just väga kõva tegija, rahva seas aga aga väga lugupeetud siis poliitikute seas Ja kuhugi kõrgushüppaja paneb ikkagi noh, nii-öelda laseb kõigil umbes enne latti maha ajada ja siis paneb selle lati ikka kohe avakatseks enda jaoks väga kõrgele, siis noh, see näitab inimese kohta nii mõndagi. No aga, Raimond Kaljulaid esimese katsega tegi ikkagi siin 7000 häält, nii et vahed on suured, aga aga valitsuse ametisse nimetamise teema lõpetuseks ütleme lihtsalt ära, et valitsus peaks ametivande andma siis riigikogu ees esmast päeval ja siis suunduvad ministrid juba oma uutele töökohustustele ja nende seas suunduvad ministeeriumitesse ka Isamaa erakonna ministrid, kellega seostub kõige enam järgmine teema. Et selle nädala Ekspress kirjutas artikli, kuidas Isamaa erakonna kampaania näib välja kui varjatud erakonna rahastamine. Nimelt siis enne valimisi oli Isamaa erakonna reklaami väga palju ja tõesti tuleb tunnistada nii teles sotsiaalmeedias plakatitel Isamaareklaam kuidagi torkas väga tugevalt silma, võib-olla oli see lihtsalt minu profiil, mida nad üritasid püüda mai tea. Näiteks sotsiaalmeedia erinevate siis personaalturundusvõtetega, aga, aga igatahes torkas silma ja ka EMOR, kes siis reklaamimahtusid mõõdab ja analüüsib, on hinnanud, et nende reklaamimaht oli kõige suurem ometi erakondade rahastamissiis deklaratsioonidest ehk siis nende reklaamide rahastamisest vaatab vastu, et sugugi mitte, et isamaa ei olnud kõige kõige suurema raha sinna alla pannud, et, et ma ei teagi, et kas Isamaa sai siis mingitel väga headel tingimustel neid reklaame osta või või on siin mingi muu anomaalia? Jah, raske nagu öelda, et mis need põhjused on, seda sõna anomaaliat selgitada, et siin võib olla erinevaid põhjusi sest ikkagi erakondade rahastamisega ja need kampaaniate rahastamisega on, on teema, mis ei ole kuigi läbipaistev. Mis oli nagu huvitav eile Eesti Päevalehes, Mark Šein Reinas kirjutas, kuidas tema oli nüüd Eesti200 kandidaat olnud ka valimiskampaaniaid teinud, varemalt ja reklaamiäris pikalt tegutsenud inimene ütles, et ka tema ei usu seda Isamaa ametlikku numbrid, mis, mis välja toodi, et tegemist on nii-öelda dopinguga ja osa nagu varatit tulnud. Aga ta juhtis tähelepanu, isamaa on öelnud, et ta sai hästi suure Alenuse või allahindlusega reklaamipindade osas, et et siis noh, ei ole nagu meediaväljaanded näiteks valmis tegema, kui nad teavad, et poliitikutel sel ajal on vaja reklaamida ennast väga suuri allahindlusi, pigem nagu vastupidi, et see, nagu seda loogikat ei ole. Ja üks skeem, mis on levinud, aga mille kohta vähe räägitakse, seda on hästi raske tõestada. Ma ei tea, kas nüüd Isamaa puhul toimis või mitte, aga aga mida varemalt on erakonnad kasutanud, on, on siis see, et On üks reklaamibüroo, kus siis tellivad oma kampaaniat nii nii erakonnad kui ka osad ettevõtjad, kes tahavad neid erakondi toetada ja siis nende ette võtta, et samal ajal toimuvad ettevõtete reklaamikampaaniaid, mis on väga üpris kallid, millest ettevõtted maksavad suurt hinda ja siis selle võrra, siis tehakse erakondadele allahindlusi, nii et need niimoodi seal nagu raha raha liigub, mis ei lähe otse erakonna kassasse, aga kaetakse need kulud ära, et see on üks selline üpris levinud skeem Eestis, tundub, et seda on kasutatud uuesti, ma ei tea, kas seda isa tegi või mitte, aga aga et see pole kuhugi kadunud. Jah, et kui selle teema juurde tulla, siis meie äripäevas arvame küll seda, et see süsteem iseenesest peaks ikkagi selgelt olema läbipaistvam ja ja, ja liiga palju on selliseid asju, mille kohta öeldakse, et seal ümber tekib mingi kahtlusevarjund, et et sellest erakondade rahastamise teemast on Eestis ju väga palju räägitud, et aga, aga noh, neid tegusid minu arvates võiks ikkagi tunduvalt rohkem olla. Et, et me siin oleme arutanud näiteks seda, et kui meil on siin e-riik ja, ja, ja IT-asjad on, on, on heal kõrgel tasemel, siis kas ei, tõesti ei oleks kuidagi võimalik, et me näeksime neid eraldisi avalikumalt noh, kasvõi minu poolest kas või reaalajas, et mitte siin kord, kvartal talis mingisugustes kontekstides, siis on see, et kas kellelegi midagi tundub või ei tundu, see saab nagu selliseks selliseks keskseks asjaks. No ma ei tea, näiteks kui Taavi, sa ütlesid siin enne, et sulle tundus ma ei tea, kas vaat see ongi psühholoogiat, kas sul hakkas pärast tunduma Emorites või juba enne tundus, aga, aga näiteks mulle tundus näiteks, et ekret oli hästi palju nendes kanalites, kus ma käisin. Aga vaat see ongi see, et. Just seal anomaaliaid tuleb ka teistpidi, et kuule, et tundus mingisuguste plakatid ikkagi nagu veel mõne kesklinna kandidaadi isiklikku kampaaniat, nagu paljudes pärast vaatan numbrid jällegi väike on ju, et näiteks Pentus-Rosimannusest räägiti, et nemad, et, aga kulukam kampaania, kui vaadata aruannet, kui palju seal tegelikult oli, siis selle välireklaami peal noh, see summal ikkagi üpris väike, teisalt sealt võis osa võis ikkagi katta erakond, et noh, seal on nagu palju. No no ja siis siis kõik need trikid nende sihtasutustega, mida siis rahastamise komisjon ei saa niimoodi jälgida, et kui erakond loob sihtasutuse ja rahastab selle kaudu kuidagi, põhimõtteliselt on see, et ikkagi noh, sellise sellise teemaga noh, peaks ja tuleks tegeleda, sest see ei ole, ei ole ühiskonnale hea, kui kui on sellised kahtlased, ei ole poliitikale hea poliitika läbipaistvusele, usaldusväärsusele, kokkuvõttes riigile. Miks on nagu oluline on see, et me tegelikult ikkagi noh, toimib seesama asi Eesti poliitikas kes maksab, see tellib muusika. Ja, ja me tahaksime nagu, tead, ütleme ka näiteks Isamaa puhul ikkagi kuna ta nüüd tahab ta läbi väga suure muutuse sele teise pensionisambaga seoses, eks, et siis nagu tahaks nagu teada, et kas see on ka nagu rahastajate Sooge või mis on see rahas, et kas seal on mingi rahastajate huvi sellega seoses, et seda me tegelikult täna natuke on selline pimedas toas elevandikatsumine, eks, et et meile nagu räägitakse, võib-olla pooltõdesid, et, et see on nagu oluline või teine teema, et Keskerakonna kehvad rahaasjad, et, et on ju ka hüpotees öeldud, et et, et Jüri Ratas tahtis selle pärast väga teha Isamaa ja EKREga ühist valitsusliitu, et konservatiivset maailma toetavad ettevõtjad ütlesid, lubasid Ratasele, et et me lahendame Keskerakonna rahamure, kui selline valitsus sünnib, eks, et ka sellised spekulatsioonid käivad ja seetõttu ongi oluline, et mida, läbipaistvam on see erakondade rahakotid, et me teame, kes need toetajad on, saame teha nagu oma otsuseid ja valikuid valijatena, keda me siis tulevikus toetame, saame mingeid seisukohti kujundada just et praegu me saame tugineda Helir-Valdor Seederi sõnadele, et varjatud annetust ei ole saadud ja et Emori uuringuga midagi viga ja ja kõikide erakondade kohta esitatud summad on seal Emori uuringus palju suuremad kui, kui tegelikkus. Et ja siis põhjus võib olla see, et kõik erakonnad on osa asju, variant see võib olla ka tõesti nii, aga, aga Isamaa seda juhtumit seostatakse siis või noh, nagu kahtlusi pillutakse õhku, ega siin tõendeid ei ole, sellesama Postimees grupiga seotult, kus siis teatavasti on Postimees Kanal2 ja me teame, et seda omab siis Isamaa erakonna liige Margus Linnamäe, et, et noh, neid seoseid on juskui siin tõmmatud, ma saan aru, et ka toimetuses sees või toimetustes selles majas on mitut mitmed toimetused, et on seda asja arutatud ja tahetud teada juhtidelt, kas sealt selget vastust on saanud, jään mina praegu selle vastuse võlgu, aga aga just, et see kindlasti head muljet ei jätaks. Kui nüüd kuidagi erandkorras oleks tehtud seal reklaamisoodustus, siis ühele või teisele erakonnale Kokkuvõttes ei jäta see head muljet, et see mulje on nii kehv. Mulje, nii paistab meile. Iseenesest soodustuste võib teha üks meediaväljaanne ja võib ka tasuta seda reklaamipinda anda, aga siis võiks olla ka sellesse nii-öelda aruandest tuluna, et, et me oleme sellise kingitusena. Erakond on mingilt meediafirmalt saanud. Ja, ja selles suhtes noh, meie ole, olles seda teemat toimetuses päris pikalt arutanud, siin paljude inimestega, meie leiame küll, et siin rohkem läbipaistvust oleks vajalik ja, ja hea meel öelda, et ka õiguskantsler näiteks on, on toetanud näiteks sedasama reaalajas jälgimise võimalust. Aga poliitika ja valimistejärgse ajaga haakub ka meie järgmine teema, mis otse loomulikult meile siin saates eriliselt korda läheb, mis on ajakirjanduse ajakirjandus puudutav teema, ajakirjandusvabaduse temaatika, mis sel nädalal jõudis tõusta kahel korral korra, siis kui vilja Kiisler teatas, et lahkub Postimehes erimeelsuste tõttu peatoimetaja Peeter Helmega, nimelt tekkis tüli siis konkreetselt ühes kriitilise tooniga arvamusloost, mille kirjutas Kiisler ja mille stiili osas siis ütleme, et peatoimetaja andis tagasisidet ja mille peale siis Villegi otsustas lahkuda. Ning teinekord tõusis ajakirjandusvabaduse teema üles eile hilisõhtul, et kui ma eile õhtupoolikul ütleme niimoodi, kui uudisteportaalides hakkasid ilmuma uudised selle kohta, kuidas väidetavalt on Ahto lobjakas ERR-ist lahti lastud. Tänaseks on Ahto Lobjakas ka ise andnud siis sotsiaalmeedia vahendusel kommentaar ja ja noh, see fakt nüüd ta lahti lasti, ei vasta päris tõele, aga tõesti r kunud ja lobjakas ise tõmbab seoseid siis nii-öelda uue valitsuse ametissesaamise eelse fooniga või sellise tajutava nõudlikkuse tema suhtes tähendab seda siis, et tal oli valida, kas enesetsensuur või lahkumine. Jaa, jaa. Ma toon siit ühe tsitaadi ka, et saatuse irooniana on mu muse endas mitu kuud süvenenud tüdimus ja väsimus järjest agressiivsemast päevapoliitikast. Neli aastat on pikk aeg, et sellist saadet värskelt teha. Ja mul oligi plaan lahkuda juuni alguses, aga enne kui ma jõudsin seda öeldi, et kui seda jõudsin öelda, jõuti saatesse jäämine mulle võimatuks teha. Tsitaadi lõpp. Nojah, ma alustaksin sellest, et me oleme siin arvamussaade ja kui ühte või teist küsimust me siin kajastame, siis tegelikult ajakirjanduses on ikka nii, et ennekõike peaks käima fakte, siis kommentaar, ehk siis on see, et uudistetoimetused peaksid tegema tööd kuulama, ära ära osapooled ja siis järgneb kommentaaride voog, aga meil nagu käivad need asjad mõneti vastupidi ja mina leian, et antud kontekstis kindlasti arvestades seda, et selline olukord tekkis ja, ja see oli näha, et nagu siis praeguse aja meedias on, et kerib minutite, et mitte öelda sekunditega asi üles siis oleks küll rahvusringhäälingu vastutavatelt juhtidelt oodanud, et oodanud ka kiiremat reaktsiooni sellele sellele teemale, sest oli ju näha, et, et teatud ebamugavaid varje heidab igas mõttes. Aga ma tahaksin kogu sellele teemale selle, selle nädala teemale tuua sellise laiema mõõtme, et vaadake Mingi asi on äärmiselt tugev ja mõjukas, siis alati leidub neid, kes tahavad, et seda jõudu kas oma huvides ära kasutada või siis, kui seda jõudu ei ole, siis äkki seda kuidagi kas siis killustada või siis naeruvääristada. See kehtib täpselt ajakirjanduse puhul, et kui Eesti on piirideta reporterite ajakirjandusvabaduse indeksis maailmas 11. kohal, see on ülikõrge koht, siis on selge, et Eesti ajakirjandus on, on sõltumatu ja on ka mõjukas. Ja, ja me näeme neid näiteid absoluutselt, et noh, igal pool, et, et Postimees tegi kunagi ühe päris õnnestunud liigutuse, see on siis see, kui 97 98 alustati kolimist Tallinnasse peakontoriga Postimehes. Kindlasti muutus Eesti ajakirjandusmaastikul väga tugevaks jõuks ja selge oli see, et ühel hetkel noh, siis juhtubki see, et kas kas tahetakse ära kasutada või siis seda kuidagi teda kuidagi nõrgestada. Ja noh, näiteks ma toon veel ühe ühe näite, et äripäeva üks kõige selliseid märkimisväärsemaid kohti sellises avalikus debatis on see, kui enne valimisi oodata takse, kuidas Äripäev kujundab oma seisukoha valimiste küsimuses, öeldes välja oma eelistuse ja nägin, nägin ka ise nüüd äripäeva arvamustoimetuse juhina seda esimest korda. Kui tohutu ažiotaaž selle ümber käis enne ilmumist ja nii edasi, et noh, need on, need on sellised näited ja minu arust, kui ma nüüd oma selle monoloogi siin kuidagi resümmeerin, siis ma ütlen, et väga suur vastutus kõige selle eest lasub ajakirjandusjuhtidel. Ja ma pean silmas just ennekõike ennekõike siin peatoimetajaid. Omanikud omanikud peaksid ennast hoidma nagu kaugele. Ja ma lisaksin, et, et siia lihtsalt selle tegelikult ajakirjandusvabadus seda ju rõhutas ka Mart Helme sellesse ministri pärast seda, kui oli president kinnitanud ministrit selles kõnes ületa, et ajakirjandusvabaduse kallale Eestis ei minda. Aga et tegelikult nagu ajakirjandusvabadusest sõltub võib-olla kõige rohkem ära, ega seal väga palju helmest ei sõltu ära. Kui meil võib olla ERR-i jätame kõrvale, et mis sõltub nagu riigieelarvest riiklikust finantseerimisest poliitikute otsusest siis tegelikult Eesti ajakirjandusvabaduse määravad ära kaks meest, eeskätt nägid seda mõjutan nantsus luike, Margus Linnamäe, ehk et Nendest sõltub väga palju ära, mida nemad otsustavad, kui palju nad annavad oma toimetustes vabadusi, kui paljud vanad neile peatoimetajatele vabadus. Ja sellepärast on võib-olla natukene need kaks asja ka erinevad lobjaka juhtunud, Kiisleri juhtum. Ja teine teema on see, et jah, et peatoimetaja sinuga palju öelda peatoimetaja tegelikult määrab ära selle suuna, tema otsustab ja nii edasi. Kuid küsimus on nüüd, mis on jälle mõlemad teema puhul nagu minu jaoks tekkinud, nagu küsimus, mis on ühist, on see, et kas need otsused tegid ikkagi peatoimetajad ehk et kas raadio kahe peatoimetaja tegi selle otsuse, kas Postimehe peatoimetaja otsustas anda sellist nagu kriitilist tagasi seda öelda, et me peame minema diplomaatilisem ajakirjanduse suunas ja mitte võib-olla nii? Aga Aivar, sa esitad praegu tegelikult ühe sellise ikkagi ausalt öeldes päris karmi küsimuse kogu selles kontekstis, et kas peatoimetajatel on, on võimu sellist võimu nagu neil ei peaks olema oma toimetus olles oma toimetuste eesotsas olles võtnud selle selle vastutusrikka rolli nagu et see on, see on minu arust noh, juba ainuüksi see, et sa selle, selle niimoodi selle teema tõstatatud niisugune päris päris päris ränk See küsimus on tekkinud tegelikult neidsamu kajastusi lugedes, et kui mis, mis on nagu meedias olnud ja ma ei ole nagu saanud selles mõttes selget vastust, noh sa viitasid tegelikult ikkagi noh, see on nagu väga halb, mismoodi kogu Ahto lobjakas teema nagu eile ringlema läks, kus ikkagi ERR-i juhid olid põõsas ikka tunde tunde ja ei suutnud nagu reageerida selgitusi andlusest. Et need, mis seal nagu siis tegelikult on mõlemad pooled ära kuulata või selles mõttes Postimehes tunnustus Peeter helmele, et ta ikkagi tuli ja jagas kommentaare pärast seda, kui kui kellelgi otsustas Postimehest lahkub. Just, et ma selles mõttes nõustun sellega, et kommenteerima peab seda igal juhul ka ERR seda lobjakas juhtumit, et et mis iganes pidi, see siis oli, et noh, nagu lobjakas ise ütleb, et tema lahkus omal soovil, aga seal on mingid agad juures. Et noh, ERR-is, Kristo Rajasaare eile õhtul hilisõhtul, siis tõesti see oli juba peale kella kümmet kindlasti. Avaldas siis endapoolse seisukoha, et kui see päris tõde on või mis, mis seal siis ikkagi juhtus, seda täpselt ei tea. Ja jah, kindlasti on see, et mõlemad Kiisleri lobjaka juhtum sattusid ajalises mõistes ikkagi väga halvale ajale just vaadates seda fooni, mis meil üleval on, seesama ajakirjanduse suhtes olles ülimalt kriitiline erakond on võimule saanud, ajakirjandus on nende suhtes olnud kriitiline, siis pannakse üksteisele vastamisi, siis nõutakse juba ajakirjanike siis mahavõtmist ja kui keegi nüüd ise siis mingitel asjaoludel lahkub siis igal juhul on see halb ajastus mõlemalt poolt ja, ja ma arvan, et mõlemad pooled oleks võinud töötada selle nimel. Et oleks saanud jätkata selles selles samas liinis, kui ma räägin praegu ERR-i juhtumist vilja Kiisleri juhtumis, noh, ma saan aru, et ta otsustas näidata oma sirgeselgsust ja lahkus sealt ja, ja ilmselt oleks ka seal olnud kasulikum, kui see oleks ikkagi jätkunud see koostöö, aga noh, kui pikalt ühel hetkel oleks see samm niikuinii tehtud. No selge on see, et ajakirjandus ei tohi ära unustada, et üks meie peamisi kohustusi on kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku võimu ja kui noh, näiteks Postimehe suuromanik Margus Linnamäe omab ka Eestis märkimisväärset majanduslikku võimu, siis noh, ilmselgelt, Tuleb tuleb ka seda jälgida ja kui, kui kui tal endal on teatud huve nii-öelda kujundada ka väljaande väljaande sisu või, või mingisuguseid asju, siis ta peaks sellest sellest ka rääkima, et ütleme selles mõttes, sest ega see, mis on, on olnud Postimehe ümber ja need, need küsimused ja kahtlused on ju valdavalt olnud suuresti tingitud sellest, et et noh, ega Margus Linnamäe ei taha väga avalikkusega jagada oma oma oma vaateid ja noh, see, see tekitabki nagu tunde, et kui palju on seal peatoimetajal otsustusõigust. Ja aga siin on ka, mis on nagu oluline, et ma loodan, vähemalt ma arvan, et see toimub ka niimoodi, et omanik ütleb, et nüüd on asjad nii või peab kirjutama, nii ütleb peatoimetajale, et selliseid sõnumeid meil ilmunud arvamus. Paneb peatoimetaja ametisse, ütleme nii. Jah, aga see, mis on loomuoht, oht on just sellel enesetsensuurile, et ajakirjanikud hakkavad ise vältima mingeid teemasid just kartuses, et äkki nende ametikoht satub ohtu. Ja Eesti võib-olla ka häda on selles, et kui me nagu nüüd mõtlema, et kuidas on see meediaturg jagunenud, eks, et siis väga palju sul ikkagi selliseid nagu töö välja Teid ei ole, et sa noh, ütleme oma otsustes, kui tahad nagu ajakirjanikuna edasi töötada, siis siis sa ei ole oma otsustes valikutes alati nagu väga vaba. Et sa võib-olla ei saa alati selge sirgu lüüa ja vot see on nagu see oht, et mis mulle tundub, mis on üha nagu süvenev, et et lõpuks lüüakse käega ajakirjanike poolt mingitele ilmingutele ja tehakse vaikselt tööd nii palju, kui, kui saadakse ollaksegi diplomaatilisem oma väljenduste, see ei olnud enam nii kriitiline, mõeldakse mitu korda, et kas ma ikka tõstatan selle probleemi või tõstetud, see on see ohukoht ja võib-olla siin on üks nagu selline üleskutse ettevõtjatele, et võib-olla on nagu täna Eestis aeg, mis teha selline mittetulundusühingu tüüpi meediaväljaanne, et mujal maailmas näiteks me teame, et on erinevad fondid, mis, mis toetavad uurivat ajakirjandus, kus tõesti on, on eesmärk sõltumatus ajakirjandusvabadus rahastada kui üldse sellesse, mida ajakirjanikud isegi siin Lätis on näide, kus on, on, on sellised asjad nagu õnnestunud, et võib-olla on eesti saak küpset küsinud idufirmade poolt, eksju, pakkusid Baltika koondatud õmblejatel, et tulge ja teeme väljaõpet siis võimul võiks mingi seltskond, selliseid vabameelsemaid, ettevõtjaid, rahad kokku ja ja öelda, et, et on olemas üks välja Anne ja meie toetame ja ajakirjanikud, kes satuvad kuskil teistes meediaväljaannetes surve alla, siis kuulge, tehke oma vaba ajakirjandust edasi. Aga. Üks hästi oluline oluline asi minu arust on, on ka see ikkagi, mida ma olen armastan alati öelda, et et kõik see, mida ajakirjanduses sa teed või tegemata jätad, kõik see mõjutab sellises eneseregulatsiooniga ajakirjanduses sedasama üldist pilti. Et see kehtib kõigi kohta alates reporterist lõpetades, siis kaovad tegelikult väljaande omaniku sellise sellise poliitikaga. Aga üks, mida ma r-i töötajana tahan siia lisada ja rääkides ka teiste ajakirjanikega, enne seda saadet siis et ERR-is ei ole kedagi, kes ütleks, et sa pead tegema loo nii või arvama sedasi, et ei ole mina selliste inimeste ajas veel kohanud ja väidetavalt ka teised ei ole kohanud, aga, aga et kas ma analüüsin oma tegevust, et kindlasti ma seda teen, et kas ma mõtlen läbi, kuidas ma midagi sõnastan, et sellel oleks võib-olla enam väärtus, kui lihtsalt teravalt öeldud sõnad, siis kindlasti ka seda ma teen, et et kas me räägime toimetuses erinevatest lugudest, et mida me teeme, seda teeme me kindlasti ja, ja need lood ei jää tegemata. Ta või arvamused arvamata sellepärast et ma ei tea, Reformierakond, EKRE või Isamaa või mõne teise erakonna, siis juhtpoliitikud survestavad, et seda ei ole mina siin majas kohanud ja, ja ma väidan jätkuvalt, et need lood, arvamused tehakse ikkagi ära, et seda, et eneseanalüüs on, see on kindlasti oluline ja kui see neeme tõid alguses välja, et meil on siin arvamussaade, siis sama palju ma ütlen, et see on ka analüüsisaade, et me analüüsime neid teemasid, mis mis sellel nädalal on olulised ja lähtuvalt siis andmetest, mis meile kätte on saanud või praegu teada selle teema kohta, on. Aga vahetame teemat. Järgmine teema keskendub võitlusele tuuleveskitega ja seda sõna otseses mõttes, et aastaid kestnud saaga Aidu karjääris, kuhu perekond, sõnajalgade, firma või erinevad firmad tegelikult tahavad rajada seni enneolematut tuulepark, tõusis avalikkuse huviorbiiti, kui kaitseministeeriumi soovitusel asja menetleda otsustas tehnilise järelevalveamet, et siis ja peatada ehituse, mis Aidu karjääris toimub, et politsei siis kehtestas seal sisenemiskeelu ja ja et oleks inimestele selge, millest on jutt, siis Aidu karjääri tahetakse teha, tõstis see mastaap on väga-väga suur, et 30 tuulikut, mille kõrgus on toodud siis kaitseministeeriumi andmete kohaselt välja sama kõrge kui Oleviste kirik ja sinna otsa veel üks lilleküla staadion tiirlema. Et see on päris hea kujundlik võrdlus, aga see on keeruline saaga, justkui siis ma ei tea, kaitseministeerium või riik takistaks kuidagi eraettevõtlust, et kas see siis on nii. Ma ma ei oska nagu sellele küsimusele vastata. Seda infot on olnud nii palju ja tundub vahepeal, et nagu üks osapool räägib, räägib nagu ahjust heina ja augusti kuidagi nagu ei saa. Natuke nagu nagu nagu seebi ooperlik on kogu see asi natuke ka. Aga kui ma nagu hästi lihtsus on nagu enda jaoks mõelnud, et kus mina näen, kus on nagu see konflikti, seal võib olla ka erinevaid motiive, siin on toodud välja, et riigifirma Eesti energia kuidagi taga sussib ja nii edasi. Aga mis on minu arvates nagu probleemi koht on ikkagi see, et kui sulle on antud nagu luba, nii nagu väidab, siis kaitseministeerium, eks see tehnilise järelevalveamet sulle antud luba ehitada tuulikud kõrgusega maapinnast kuni 185 meetrit. Aga kui sa, siis paned nad püsti, kõrgus 100 220 meetrit, siis mulle nagu kuidagi nagu selline loogika, et vot siin on eksitud, et sa nagu ei ole täitnud neid nõudeid, mis sul on, on lubatud ja ma nägu, kui jätame üldse kõrvale siin kaitseministeeriumit või asjad, et kui ma kuskil elan ja minu kõrvale keegi tahab panna püsti mingit tuulikut, eks alguses ütleb, et on selline või ükskõik mis asja. Aga pärast, kui ta nagu selle valmis saab, siis ma näen, et tegelikult on asjad hoopis teistsugused, et siis mind väga häiriks ja ma tahaksin, et see asi ära koristatakse. Ja siin on veel kogu sees. Aga me, me tegelikult ei tea päris täpselt, et võib-olla on seal koguni sellesse lähteannetusi dokumentatsioonis tehtud mingisugune selline viga, mis, mis tegelikult võimaldab seda sellist asja teha, et kui ma õigesti mäletan, siis Tartu kesklinnas ehitas kunagi ERA pank endale peahoone, kus kus oli korruste arv oli ette määratud, aga ehitati rohkem korruseid, nendele ehitati katuse sisse. Et, et noh, näiteks see jumal seda teab, siin võib olla ka mingi selline trikk. Aga siinsamas Tallinna linnas metropoli hotell kunagi võttis soomlasi vastu, ilma et ta oleks tohtinud seda teha, tal polnud veel luba, et ehitus polnud veel valmis, siis öeldi, et nad lihtsalt nad turistlikult, kuna neil on kuskil ööbida, siis anti nagu peavarju. Aga noh, osa osapooltest võib täiesti selgelt selgelt aru saada ja ja samas on, on ka taustal tegelikult tõesti käimas sellesama näiteks sedasama Eleon Grupi ümber on ju olnud siin suured lahingud, et, et minu arust ele ju oli see, kes vaidlustas ka seda nelja energia Eesti energia koondumisteks. Et sa, kui sa viitasid sellele, et siin taga võivad võib-olla veel mingisugune kellelegi nii-öelda äri huvideks. Aga noh, see, et nad ehitavad hoolimata sellest, et käimas on kohtuvaidlused, on juba ju märk sellest, et nad vilistavad laias laastus kõigele, mis nende ümber toimub, ma mõtlen siis see ettevõtjaid, et nad ehitavad nüüd vist küll teise firma alt, kui nad, kes parasjagu kohtuvaidluses siin riigi vastu on, et et see noh, ettevõtjad ju ise ka ikkagi tegutsevad väga-väga kummaliselt ja noh, nagu Aivar, sa viitasid, et kui keegi ehitab sulle sinodile kõrgema asja, siis see see on noh, lihtsalt Me ei taha seda selliselt, on ju, et, et keegi ehitab mitte siis ehitusse, siis misiganes loast lähtuvalt, mis kusjuures ka väidetavalt ühe poole väitel ei kehti ja teise väitel jätkuvalt veel kehtib. Ja siis noh, mis saab edasi, et kui nüüd see tuulik samal ajal, kui kohtuvaidlus käib, püsti pannakse kuule, kes seda lammutama hakkab, enne seda ei hakka juriik lammutama või te kujutate ette, et riik läheks sinna kopaga kallale kollase, et miks seda kiiresti nagu püsti panna pärast on seda? Või tundub nagu ka rumal või ebamõistlik hakata lammutama, et võib-olla sellega üks selline motiiv, et kuna kohtuasjad kestavad kaua. Mis samas on jälle probleem, et kui sa ettevõtjana teinud mingid investeeringud seal mingid äriplaanid ja kui sa nüüd pead ootama mitu aastat, eksju, kohtuvaidluse tulemust? Aga kui me siin varasemalt teema puhul rääkisime sellest, et noh, millisesse teksti see langeb või nagu ka üritatakse asetada, siis on ju on ju tõesti see, et paljud ettevõtjad ei ole viimastel aegadel rahul selle Eesti majandus majanduskliimaga või siis võimalusega Eestis äri ajada ja sellised riigipoolset noh, ühest küljest selline bürokraatlik ja teisest küljest sellised noh et umbes, et avalikkuse survel ära jäetud, et suurettevõtmised, reisiplaneeringud ma viitan siin sellele samale tselluloositehasele, millel on minu arust selles kontekstis laiem mõju. See muide muide tuli ka ikka väga kenasti välja selles, et ma võin siin natuke reklaami teha, et esmaspäeval ilmub meil äripäevas suur küsitlus, kus me küsisime siis Eesti ettevõtjatelt omanikelt ja ka muidu arvamusliidritele, et milline võiks olla valitsuse uus prioriteetne tegevussuund siis ühe asjana ettevõtjad de toovad seal ka välja selle, et ikkagi see, see noh, vaba maja, majandus, äritegevuse vabadused, et riik peaks nagu selle suunaga kuidagi kuidagi tegelema ja mulle tundub, et seda üritatakse praegu ka nagu asetada seda Aidu asja sellesse konteksti. Ja mis sind võib-olla veel õppetund, et riik võiks müüa maha selle Eesti energia ja Enefit-i erastada täiel määral pole vaja, kui, las nad siis eraomanikud seal omavahelises konkureerivad, vaidlevad, et kui see on nagu, nagu config, üks põhjuseid, aga mulle tundub, et seal on nagu põhjuslikke teisi, on ikkagi see reeglitest kinnipidamine kohtuvaidlustest nagu möödahiilimine ja nui neljaks need tuulikute püstipanek pluss veel noh, kaitseministeeriumis, millesse vaidlus tekkis, on kogu see julgeoleku teema vä, et segab, segab radarite tööd. Enne kui vaatame Ukraina valimistele otsa, võiksime korraks peatuda ka sotsiaaldemokraatliku erakonna, siis siseheitlusel, kes otsivad endale uut juhti, et siin üheksandal juunil on toimumas üldkogu ja, ja kui seni arvati, et sel nädalal Jevgeni Ossinovski juba teisipäeval teatab, et et tema enam erakonna juhiks ei kandideeri ja tulevad uued kandidaadid, siis Ossinovski oma käiku ootamatult siiski ei teinud, aga küll tegi näiteks endine Väätsa vallavanem Lauri Läänemets teate, et tema kandideerib erakonna esimeheks või ühesõnaga tema tegelikult esitati siis erakonna esimehe kandidaadiks ja ja hulga teisi kandidaate on siin veel meediast läbi käinud selle nädala jooksul, et, et noh, kui nüüd info on tõene, siis erakonna nagu praegune juhtvool eesotsas Ossinovskiga toetab peamiselt Riina Sikkuti kandidatuuri erakonna juhiks. Tema häda näib olevat selles, et lühikese staaži tõttu ei tunne ta tegelikult erakonda seestpoolt väljapoole. Oleks selline hea puhas leht, aga, aga kas erakonda seest suudab juhtida? Kuulduste järgi kandideerivad ka Sven Mikser mikser kes on varem erakonna juht olnud ja see positsioon tald siis Jevgeni Ossinovski poolt üle võeti ja Indrek Saare kandideerimisest räägitakse, kes on olnud varem erakonna peasekretär ja sellist sisemist tundmist erakonnas peaks tal olema päris palju ja ilmselt ka toetust, aga, aga noh, küsimus on tema avalikus kuvandis ka, et noh, ei oska näha, et kas tema on nüüd siis selline uue sotside tulemise esinumber Marina Kaljurand ja Katri Raik vist pigem ei ole seekord ikkagi kandidaatidena välja tulemas, kellest võiks näha sellist nii-öelda tuleviku suurt sotside juhti. No selge on see, et sotsiaaldemokraatlikus erakonnas mingisugused suured muudatused, arvestades siis riigikogu valimiste tulemusi, noh, ilmselgelt on, on vajalikud ja, ja teisest küljest on näha, et seal on ka teatud selline põlvkonnavahetus toimumas, et Eiki Nestor nüüd ei olnud enam ei osutunud valituks ka ja, ja siis Marju Lauristin on, on natukene nagu taandunud sellest ikkagi sellest aktiivsest poliitikast sellisel kujul, et või, või taandu maas. Et on, on näha, et on tulnud uusi liikmeid nagu Marina kaljurand Seal seal on, on sees, organisatsiooni sees on, on toimumas muutused ja ilmselgelt see peaks siis kuidagi kuidagi siis lõppema sellisel moel, et valitakse, valitakse uued juhid ja kujuneb uus uus tuumik ja võib-olla natukene ka nagu teistsugune, teistsugune suund. Et sotsiaaldemokraadid on siiski Eesti poliitikas olnud noh, täitud täitnud sellist ikkagi märkimisväärset rolli mitmel korral olnud olnud valitsuses ja ja usutavasti see uus laine sealt kindlasti ka ka tuleb. Jah, kuigi nende ikkagi seis täna on nad väga suurest poliitikast, ütleme siis ikkagi eemal, et nendest väga vähe sõltub nagu riigis toimub ja tõenäoliselt on oluline võib-olla selle juhivahetusel ka see, et mis, mis saab Europarlamendi valimistest, mis enne enne seda juhi valimist, et selleks saab, kas sotsid üldse saavad endale ühe koha europarlamendis või mitte, eks praegu on nende, nende esinumber on väga populaarne all samasse erakonnale Aja traditsiooniliselt sotsidel on, on neil valimistel läinud Euroopa Parlamendi valimistel päris hästi, nii et et eks seal ikkagi ütleme selline ühe koha lootus neil ikka ikka selgelt on olemas, arvan ma praegu praegu seda nimekirjaga. Meil on pikk pink erinevates kandidaat, keda me siin load lugesime, eks, et see on ju ainult positiivne. Ja, ja noh, see ongi see, et kui ma toon siin spordist paralleeli, siis see on ka see, et, et on, on sul olemas mängijad, aga ühel hetkel nad ei mängi nagu meil oli siin sel nädalal üks Eesti jalgpalliklubi Nõmme Kalju vahetas peatreenerit, et noh, midagi ei ole teha, et nimed võivad olla, aga nad ei pruugi lihtsalt mängida kokku. Ukraina vahetas sel nädalal presidenti Petro Porošenko ja Molotov Morr Zelenski vahel toimus siis tuline viimane heitlus presidendi ametikohale, aga noh, tegelikult see nii tuline kui sõnades numbrites ei olnudki, sest ülekaalukalt Zelenski siis 73 või enama protsendiga. Ja noh, päris üllatav on see, et tema persoon on ju selline koomik naljameessaatejuht, et mida kõike veel, aga mitte poliitik. Ja paljuski tundub, et tema võidu taga on peamiselt see, et kõik olid Porošenko vastu ja nüüd ei osata jällegi näha, et mida tema valimine presidendiks siis riigile võib kaasa tuua. Kõigepealt võiks ikkagi öelda seda, et näitlejad võivad olla päris tublid riigimehed, et ka meil valiti viimati Riigikokku päris mitu näitlejat ja, ja ma arvan, et saavad seal kenasti hakkama. Aga üks hästi oluline asi on see, mis Ukraina puhul võiks öelda, nagu positiivsel moel on see, et kui mulle tuleb ette üks, üks interneti veel selline, kus on võrreldud Ta Ukraina, Venemaa ja Valgevene president ta siin erinevatel aastatel. Et vaadake seda ühes on ainult üks mees, teises on üks ka üks mees, kusjuures vahetusega on vahepeal Medvedjev, kelle tagant viipab Putin. See oli see üks, üks periood, aga Ukrainas Me oleme näinud erinevaid presidente, need on. Et küll need vahetused ei ole olnud alati sellised rahumeelsed, aga, aga ikkagi see näitab mingil määral demokraatia toimimist, aga Ukraina kõige keerukam probleeme kõige suurem jama on ikkagi see endine korruptsiooniprobleem. Nad on maailmas seal kuskil 100 kahekümnendat kohta, jagavad korruptsioonitajumise indeksis, see on Aafrika riikidega seal Malawi ja Libeeria. Noh, see see ikkagi ei ole päris see, mida ootaks selliselt rahvaarvult Poola suuruselt Soodsa positsiooniga riigitad, seal tuleb, tuleb hakata, tuleb hakata nagu tõsiselt nende reformidega jätkama. Aga saate lõpetuseks loen ette värsked teated hoopis meile saabunud lugejakirjadelt ehk siis inimene, kes, kui on kuulanud meie saadet ja kirjutanud meile saates jäi kõlama, et ehk sa Isamaa allahindlust, kuid erakonnaseaduses on ka selle kohta puu, et kui keegi esitab kergekäeliselt väite, et nad said suure allahindluse, siis nad vist ei aima, et kui see oli suurem, kui anti ja pakuti teistele erakondadele sarnases olukorras võib olla tegemist erakonna keelatud rahastamisega ja nii edasi õhuse võib-olla Pettai, Voll kaks aroomi kirjutab üks meie tähelepanelik kuulaja ja muuseas võin öelda ka, et Eerik Roose on lubanud siis nii nagu Neeme Aivar, te soovisite oma kommentaaride täna selle teema kohta anda, et millal see avaldus tuleb, täpselt ei tea. Siis lobjaka puudutav teema, aga rahva teenrid, tänaseks lõpetavad aitäh, kett meid aprilli viimasel nädalavahetusel kuulasite. Täna teenisid rahvast Neeme Korv, Aivar Hundimägi, Taavi Eilat. Oleme taas eetris nädala pärast, soovime ilusat kevadet ja kuulmiseni. Saade on järelkuulatav, vikerraadio kodulehel võib mobiiliäpi kaudu.