Tere hea kuulaja tänase neljanda oktoobri heliga ja teemad on järgmised. Rahvusvahelisel muusikapäeval esimesel oktoobril jagasid Eesti muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital Estonia teatris muusikapreemiaid. Helilooja käteliidus esitleti Ester Mägi raamatut pyyandy esimeselt kitarrifestivalilt, jagab muljeid Maret Tomson. Heino Elleri nimelises Tartu muusikakoolis algas sügismuusikafestival ja koolisaal nimetati Elleri saaliks. Lähemalt räägib Kadri Leivategija, Tallinna filharmoonia kontsert, täht diplomaatilised noodid, Ungari vanamuusika ansambliga, korvina kontsert ja klaveripalavik Henryszigridson, tutvustab produtsent Heili paus, tamm. Marju Riisikamp. Räägid kontserdist, kus ta esineb koos ellaselskajaga. Vanemuise teatri suures majas esietendub ballett uinuv kaunitar, mille koreograaf, lavastaja Ander Insberg rootsist uinuv kaunitar lavastuskontseptsioon on loodud spetsiaalselt Vanemuise teatri balletitrupile. Kuuleme Hedvig Lätti intervjuud teatri peaballettmeistri Mare Tomingasega. Rahvusooper Estonia balletitrupp etendab üheksandal oktoobril-Inglismaal Swansea ülikooli kunstisaalis Lance festival of Music and Aats raames kaasaegset tantsulavastust Hamlet Taavi Kerikmäe muusikale. Kuuleme Agera intervjuud, lavastaja Oksana titt toovaga. Brontest esitles eeloleva suvefestivali põhisündmust mas nii ooperit Tais Metropolitan Opera ava kaalalt jagab muljeid toomas. Esimesel oktoobril jagasid Eesti muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital Estonia teatris muusikapreemiaid ühtekokku, kui anti välja kaks teist muusikapreemiat, seda nii hooaja kui ka kogu senise tegevuse eest. Tegu oli esmakordse Eesti kultuur Vitali helikunsti sihtkapitali ja Eesti muusikanõukogu ühise aastapreemiate väljaandmisega, millega tähistati ühtlasi muusikapäeva Eesti muusikanõukogu heliloomingu preemia sai eesti heliloomingu suurkuju Ester Mägi interpretatsiooni preemia nüüd ansambel Eesti ja maailma nüüdismuusika kuuldavaks kuulatavaks tegemise eest. Preemia muusikaelu jaoks olulise ja väljapaistva tegevuse eest sai Toomas Siitan vanamuusikavankrivedaja nii pedagoogi, teadlase kui interpreedina Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital. Tal andis 50000 krooni suurused aastaauhinnad üheksale aasta jooksul enam silma paistnud interpreedi-le ja kollektiivile. Maigi Pakri sai preemia pikaajalise väljapaistva pedagoogilise tegevuse eest. Tiia Järg pedagoogilise tegevuse ja klassikaraadiosse vaata sarjade eest. Lembit Saarsalu Eesti jazzi kõrgetasemelise esindamise eest kodu- ja välismaal Birgitta festivalil etendunud britt kruvipöörde solistid ja dirigent kõrgete kunstiliste saavutuste eest Birgitta festivalil 2008. Monika Mattiisen sai preemia kammerooperi diameeter eest Ando ja eesti improvisatsioonikunstiviimise eest rahvusvahelisele kõrgtasemele René Eespere viljaka loomingulise tegevuse eest Corelli Music Eesti muusikaelu rikastavat kontserdisarjade eest ja Harry Traksmann kõrgetasemelisi tegevuse eest solisti kammermuusikat, kuhu ja orkestrite kontsertmeistrina õnnitleme kõiki preemia saajaid. Rahvusvahelise muusikapäeva eelõhtul, 30. septembril toimus heliloojate liidus sarjas helilooja, kes sa oled kohtumine ester Mägiga kus muuhulgas esitleti ka raamatut Ester Mägi elu ja helid. See raamat kõneleb helilooja ja muusikapedagoog-ist Ester Mägist, kelle esimesed teosed valmisid 1946. aastal Tallinna konservatooriumi kompositsiooni eriala sisseastumiseksamiks. Täna kuulub ligi kuus aastakümmet muusikat kirjutanud autori loomingusse sadakond koori ja umbes poolsada soololaulu, hulk ansambli teoseid ja kümmekonna orkestriteose hulgas ka üks Eesti muusika tippteoseid. 1968. aastal loodud sümfoonia sattunud heliloomingu juurde. Mõneti juhusliku elusündmuse tõttu on ester Mägi sihikindlalt ja iseendaks jäädes arendanud oma õpet laialt Mart Saarelt päritud rahvusliku rahvaviisi ja kunstmuusika põhimõtteid siduvat stiili suunda. Ester Mägi parimates teostes on ülima loomulik kusega ühte sulanud eesti rahvaviisi arhailine maailm ja Euroopa kultuuriruumis sajandeid küpsenud puhta muusika, ideaalselge ja veenmisjõuline. Intonatsiooniline loogika. Esitlusel rääkis helilooja Ester Mägi sellest raamatust nõnda. Ma olen mõelnud iseendale ka, et kes masse, see, et olen, mis ma olen teinud, mis ma olen tegemata jätnud ja mul on omal noh, mingisugune pilt endast. Aga see oli huvitav, mida mina iseendast arvan. Ma arvan, et huvitavam on see, mida teised minust arvavad, missuguse mulje ma olen jätnud teistele ütleme inimestele, kes mind on kuulanud või kes on mänginud minu teoseid. Ja möödunud aastal tuli mul niisugune teade kadunud Kaja Irjas sealt, et on kavatsus kirjutada üks raamat minust, siis see võimaldas hiljem isegi mull nende küsimustele paremini enesele vastata. Ja muidugi ka selles raamatus midagi nii-öelda selle raamatu üks osa on kirjutatud Eevi Arujärve poolt. Ja see on. Ma ütleksin, kõige hullem, väärtuslikum töö minu loomingust, mida üldse on kirjutatud. Ja mul oli seda väga huvitav lugeda, ta on oma voodi, ma ütleksin, heas mõttes niisugune objektiivne, et igaüks võib sinna juurde midagi meelde või sealt midagi ära võtta või oma arvamust avaldada sinna, mis, mis sinna on kirja pandud juba tema osa on nagu see, see helidepoolne osa, nagu raamatu pealkiri ütleb. Jaa, Tiia Järg võttis selle elu poole oma jaoks. Temaga me tegime, inter Riho möödunud suvel jätan need olid vist kõige palavamat päevad, mis üldse sellel suvel olid, istusime koos tundide viisi ja tegime seda intervjuud, see ei olnud muidugi temale sugugi kerge, sest mina ei ole mitte eriti jutukas. Mina nii kergesti ei avane. Ja teiseks ka minu kõneoskus ei ole eriti ladus. Aga no kuidagi saime me hakkama ja ma mõtlen, et kui midagi jäi veel puudu vaim kõikidest asjadest, mis on rääkida, siis meil on täna võimalus veel natukene lisada sellele raamatule. Nõnda. Kes helilooja Ester Mägi seda, mis tol õhtul sai raamatule lisatud, saate kuulata klassikaraadios sarjas helilooja, kes sa oled? Raamatu kohta veel nii palju, et eriti väärtuslik osa on raamatus Ester Mägi teoste ja heliplaatide nimekiri ning bibliograafiline nimistu. Raamatu juurde kuulub CD läbilõikega Ester Mägi loomingust. Helilooja enda valikul. Raamat on väga kauni kujundusega, selle on teinud Joosep Siitan esikaanel valgepäine haldjamemm, roheliste männi oksade keskel. Raamat Ester Mägi elu ja helid jõuab raamatupoodidesse neil päevil. Meil on edasi anda ka üks kurb teade. 30. septembril lahkus Eesti muusika ja teatriakadeemia emeriitprofessor, kauaaegne viiulipedagoog ja prorektor Endel Lipp. Endel Lippuse ärasaatmine on täna kell 12 Eesti muusika ja teatriakadeemia kammersaalis. Mulda sängitamine on kell 14 metsakalmistul. Sügav kaastunne omastele. Sain telefonile Viljandi muusikaõpetaja Maret Tomson. Viljandis oli esimest korda kitarrifestival. Millised on teie muljed festivalist? Tõepoolest rõõm on tõdeda, et me oleme saanud juurde endale uue festivali. Suvise folgipeo ja varajase muusika festivali kõrvale on tulnud siis esimene Viljandi kitarrifestival, kus oli esiplaanil improvisatsiooniline kitarrimäng. Erinevalt samalaadsetest üritustest Tallinnas ja Tartus ja festivali viie päeva jooksul viidi läbi 12 kontserti ja toimusid ka õpitoad ja võib-olla mõnedest kontsertidest natuke lähemalt peaesinejaks oli Kanada kitarrist Kevin Wraith koos oma kvartetiga siis töös kuklid ja tõesti, tegemist oli väga eriliste mängijatega muusikutega. Kevin brit ise on 2004. aastal nimetatud Toronto muusikute liidu poolt aasta muusikuks, nii et seegi juba ütleb. Ja kogu kontserdi vältel võis tõdeda, et saali hoovab pillimehe väga jõuline energiavool. Ja tema mängulaad oli väga omapärane. Niisugune innovatiivne, võiks öelda. Selles kõlasid sageli ülemhelid ja flosoletid ja koos oma kvarteti liikmetega segati niimoodi mänglevalt kokku erinevaid stiile ja rütme. Et see kvartett moodustas väga ühtselt toimiva ja, ja niimoodi lausa lennult 11 mõistva terviku. Minu jaoks. Teiseks oluliseks esinejaks oli kindlasti Norra lautomängija Rolf Lislevand. Nimelt on festivali eesmärgiks igal aastal tutvusta mõnda kitarri suguluspilli ja seekord siis saime kuulda suurt lautod, orbi ja barokkkitarri. Ja tõepoolest ei oleks arvanudki, et missugune vaikne pill nagu lauto suudab täita kogu kiriku kõlaruumi ja tänu oma bassi keeltele, mis teorbil teatavasti olemas on, oli see pilliregistrile diapasoon hästi avar ja mängija dünaamika ulatus ka õige vaikses pianist simast, kuni kõlava Forteni. Ja eriti meeldisid mulle need improvisatsioonilised Tokaatad, kus tähelepanu köitsid sellised selged polüfoonilise liinid ja väga ilmekalt artikuleeritud paruklik retoorika ja tema kaunistused, mis ta mängis, olid hästi õrnad ja värelevad ja väga kõnekad olid ka pausid. Ja kui nüüd lautot oleme veel kuulnud, siis barokk-kitarr oli paljudele küll uudispill mängija ise ka juhtis tähelepanu, et sellel on eriline kõla, tänu sellele. Helid tekivad barokki Darryl sool, keelte kokkupuutest, tundlike sõrmeotstega, need teda ei mängita, mitte tõmmits, aga nii nagu tänavoogita, Harry, vaid see heli on niisugune väga mahe, aga samas ka suhteliselt jõuline. Kui oli vaja Fortett ja kontsert hakkas juba läbi saama, siis vana muusik esitas ka eksperimendi tema jaoks ilmselt esmakordne et elektrooniliste vahendite abil see tekitas ta niisukese kõlalise mulje, et mängib mitu pilli korraga. No tulemus oli küll, võtab, aga, aga peab siiski ütlema, et see lihtsalt Lewaldi tasemega pillimees ilmselt ei vaja tehnika abi ja ta suudab ka naturaalse pilliga publikut köita ja ja üllatada. Siis tahaks veel esile tõsta festivali ühte niisugust liinimis üliõpilastega. Festivali kunstilise juhi Ain agana sõnul oligi eesmärgiks luua sildu erinevate õppeasutuste vahel ja noori. Kitarrist oli veel singist ja Moskvast, Vilniusest, Riiast, Tallinnast ja Viljandi muusikaõppeasutustest. Ja nendes kolm päeva kestnud õpitubades juhendasid Robert Jürjendal, Aleksander winitski Moskvast ning Kevin Braitama ansambli liikmetega. Ja niimoodi toodi siis kuuled, et pikk kolmetunnine kava. Erilist tähelepanu äratas 15 liikmeline kitarriorg Ester Robert Jürjendali juhatusel. Nad esitasid kaks pala kollektiivse improvisatsiooni alusel loodud lugu, kus siis väga erilised kooskõlad ja, ja omapärased rütmimustrid vaheldusid, et see oli põnev kogemus nii noortele kui ka publikule, kes siis saalist said, sest osa. Ja veel tahaks mainida ühte kontserti, see on Jaak Sooääre ja tuule kanni kontsert, Need, folkloorimeloodiad põimusid džässi elementidega ja tuule kann esitles seal ka oma uhiuut pilli, keskaegset harfi eesti meistri Roland suitsutöö. Ja instrument oli väga kauni kõlaga, jaga imeilus Sa viikingiornamentika ka. Kõige rahvarohkem oli Riho Sibula kontsert, sest see on meil viljandlastele niisugune lemmiklaulja, ilmselt tema kontsert oli samas ka DVD avalik salvestus ja avalaulu algussõnad. Mulle meeldib see sügisaed andsidki kogu kontserdile sellise lüürilise mõtlik meeleolu ja väga huvitav oli see solisti ümbritsev instrumentaalne taust mis toetas oma värel ja pidevalt muutuva helikangaga laulusõnadest tulenevaid teid. Muide, klahvpillide taga nägime Erkki-Sven Tüüri. Jaa, festivalil kuulutati välja ka Tiit Pauluse nimeline noore kitarrimängija preemia, mida Tiit Paulus ise üle andis ja sellega kaasnev ühekordne stipendium selle sai. Virgo Sillamaa Eesti muusika- ja teatriakadeemiast ja publikupreemia määrati Viljandi kultuuriakadeemia tudengile Jalmar Vabarnale kellel on au ja võimalus esineda ka järgmistelgi Larry festivalil. Need oleksid siis mõned põgusad muljed kõikidest kontsertidest ei jõua muidugi rääkida. Kokku oli neid 12, nagu öeldud, aga need olid minu jaoks kõige eredamad. Aitäh nende muljetest Maret Tomson. Heino Elleri muusikakooli traditsiooniline sügismuusika festival algas esimesel oktoobril kooli saalile Elleri nime andmisega 13. oktoobrini kestva sügismuusikafestivali kuuel kontserdil esinevad Elleri kooli õpilased ja õpetajad, festivalist Elleri saalist räägib kooli direktor Kadri Leivategija. Jah, tõesti, juba traditsiooniliselt algabki sügismuusika festival meil Elleri koolis alati esimesel oktoobril, sest on rahvusvaheline muusikapäev, mida me sel korral tahaks rikastada veel ühe sündmusega, kus me oma kena kammermuusikasaali nimetama võtame Kelleri saaliks. Näen, et sellel on päris mitu põhjused. Esiteks see, et see on väga hea akustikaga saal, kus on väga head ja mahaklaverid, mis annavad võimaluse kontserditel projektidel anda kvaliteetseid kontserte. Samuti on sellesse saali ehitanud 1982. aastal Hardo Kriisa oma esimese meistri pilli oreli. Sellega tahaks mind just nagu tuul muusikule anda enam võimalusi kontserte teha, Ennast kõrgvormis, hoida, pealegi kõik Tartus tegutsevate muusikute interpreedid on ka seotud Elleri kooliga õppejõudu täna renoveeritud saal, mis neil renoveeritud sai aastal 2003, uuesti on püütud arvestada väga just akustiliselt, et muusikul oleks seal hea esineda, sinna on tehtud piisavalt kõrge poodium, kus mahub ära kenasti kaks klaverit. Ta on viidud nii, et koridorid ei jääks väga rahvaliikumise keskele ja nii palju, kui on küll nende aastate jooksul meil muusikud käinud pärast seda renoveerimist on tõesti rahulolu olnud, mis annabki tänaseks Sis julguse seda pakkuda ka kontsertsaalina täiesti välja veel. Pealegi on jõuetu eri muusikakool täiesti kesklinnas ja väga mugavas asukohas iga kontserdikülastaja jaoks, milliseid kontserte koopelleri sügisfestival sel korral on meil festivali raames kuus erinevat kontserti, on tore. Ta on ka tartust, läheb muusikuid vabariiklikule Heino Elleri nimelisele keelpillimängijate konkursile, kus siis me saame kuulata seda kontserdikavaga Kadri sepalane ja Kadri-Ann Sumera esituses, kes samuti Tiit töötab, meil väike puhkpilliorkester, kes annab ka juba oma esimese kontserdi tee 10. oktoobril Tartu linnamuuseumis ja imearmas on oodatud Ta meie tšelloklassiõpilastele juurde Tallinna muusikakeskkoolist Marcel Johannes Kits, kes tuleb koos meie muusikakooli õpilastega ka ühist kontserti tegema Elleri saali üheksandal oktoobril ja traditsiooniliselt me oleme mõned kontserdid ka põininud läbi, siis kas nüüd tantsu ka või poeesiaga või sõnalise tekstiga on ka sel korral siis 13. oktoobril toimuv kontsert, suve viimne roos, kus Landele täditseja Pille Taniloo positseerimise kõrval sõnalise osa oleme palunud lugejana Merle Jäägeri. Need niisugused eriilmelised ilusat kontserdid eelkõige Elleri saalis, aga ka siis Tartu Ülikooli aulas ja Tartu linnamuuseumis on siis sügismuusikafestivali värvimas. Sügismuusikafestival on pakutud eelkõige Tartu muusikarahvale ja tõesti on hea väida, et meie kontserditel käid publikut, kes on meeldiv märge. Kammermuusika on Tartus au sees ja me loodame, et see uue nimega saali avamine annab just nagu veel uut ja värsket tõuget meie Tartus tegutsevatele professionaalsetele muusikutele niisuguse kõrgtasemel kontserdite ettevalmistamiseks ja esitamiseks. Aitäh, Kadri Leivategija selle intervjuu eest, Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli sügisfestival toimub esimesest kuni 13. oktoobrini. Ja Tallinna filharmoonia lon tuleval nädalal tulemas kaks toredat kontserti, mida palusin tutvustama produtsent Heili vous. Tamme esimene neist on kaheksandal oktoobril Tallinnas Katariina kirikus. Ja see on sarjast diplomaatilised noodid. Millise maa muusika on seekord orbiidis? Oleme kutsunud Ungarist vanamuusika ansambli, aga kontsert esindab üldse keskaja säravamat poolt, sest väga suur osa selle kontserdi peategelaste hingeelus ja ütleme, nende rollis Ungari riigi ja rahva kujundamisel on nimelt Itaalial. Nii et palju on Itaaliat selles kuningas Matyasi pulmade loos kontsertetendus nimelt siis jah, kuningas Matyasi pulmad 1476 aastast ja muusika on tolle aja keskaegne muusika kõige tuntum helilooja vast neist Okegem, kellest saame kuulata ka väikest muusikanäidet, ansambel korvina, konsort, vokaal, keskaegsed pillid on üks ungari visiitkaarte. Ta on esinenud pea kõikides Euroopa maades, on tal olnud mitmeid Ameerika, Kanada turneesid on väga paljudel keskaja muusikafestivalidel olnud oodatud külaline ja vast kõige rohkem ütleb nende kohta tunnustatud vanamuusikaajakirja örni Music 2007. Kriitikud arvamus nende viimastest plaatidest, et just eriliselt sundimatult ja paindliku fraseerimist ning haruldast kokkukõla hindavad siis asjatundjad ja, ja nende seni viimane tunnustus on tulnud palestiina muusika plaadi eest Pariisis siis ajakirja alt jälle moondele mesiik preemia Priidiš 2008. Nii et nad siis suudavad ka oma stiilsusega šokeerida. Kuningas Maderson, Ungari rahvuslik ajalooline uhkus, temast on ilmselt kuulnud kõik, kes on Ungaris käinud ja natukene aegagi giidi haardeulatusse sattunud. Teda nimetatakse renessansikuningaks ja mingil määral vast tõesti kuninga ideaalkujuks, sest ta on oma rahvale tulnud teisest riigist niisugust eeskuju ja positiivset tõuget, mis ei ole mitte ahistanud oma riigi kultuuri, vaid andnud sellele veel säravama väljundi teiste eeskujul. Tegemist on jah, tõesti Itaaliaga ja nimetatakse ka teda kuningaks, kes tahtis Ungari muuta, teiseks Itaalia, eks noh, õnneks tal päris ei õnnestunud, aga just see, et mida ta suutis nagu Ungarile lisada, see on andnud ajalooliselt meile väga palju ilusaid losse, suure hari tuse Ungari rahvale ja viinud teda ajaloos nagu selles mõttes hästi suure sammu edasi. Et on nii sotsiaalseid ja ühiskondlikke reforme, mis kuninga nimega seostuvad, kui ka näiteks korvina nimeline. See vihjab ka meie ansambli nimele raamat, jutukogu, milles on siis tohutult Rooma ja Kreeka teoseid, mis tehti kättesaadavaks tol ajal, see on siis 15. sajandil mitte ainult vaimulik konnale, vaid Ta kutsus ka lihtinimeste seast talupoegade seast noori, kellele anti haridus ja kes said saada vaimulikeks. Nii et ta seda niisugust kitsast pärandusena põlvest põlve edasi antavat haridust ja seda kitsast ringi suutis laiendada ja selle tõttu oluliselt tõsta riigi haridustaset. Nüüd see sündmus, mis meile tuuakse, see on tõesti Ungari ajaloo üks kauneimaid lehekülgi. Nende armastatud kuninganna Aitumine seitsmeteistaastase Naapoli kuninga noorima tütrega kõlab nagu muinasjutus. Ja just nimelt see kuninganna Beatris, kes oli ka tõesti rahva poolt väga armastatud Tõi, palju helgust, ilu ja niisugust teistmoodi sära, Ungari riik, ilusad paleed, senitundmatud viljapuud ja purskkaevud tekkisid kuninganna Beatrissi ajal. Ja paistab, et neile oli kuningaga nagu väga hea klapp. Ütleme, niisugune arhitektuuriline ja maastikukujundamise osa jäi kuninganna pärusmaaks, kuningas tegeles rohkem riigireformide ja ka hingeliste asjadega, nii et ütleme sellise valgustusajale omase mõtlemisega. Et mis saab meist pärast surma, kuidas me suudame oma oma hinge hoida nii et pärast surma suudaksime olla õnnelikud ja ära teenida selle, mis siis on selleks ajaks varuks jäetud, nii et oli väga mitmepalgeline isiksus ja tõesti võib öelda monarhidest helgemaid päid. Katariina kirikus tuuakse kuningas Matyasi pulmad kontsertetendusele. Kuidas see hakkab välja nägema? Me tahame, et oleks rohkem ajastu hõngu, ladinakeelsetest tekstidest ju sugugi terve publik aru ei saa, nii et on palutud ansambli poolt, et oleks taustaks ajalooliste kaadritega, video on protsessioon, küünaldega on toodud mõningad esemed kirikutest, teatrit, sest kohale, mis aitavad seda natukene teatraliseerida, seda kontserti. Ja just see, et me teeme teda Katariina kirikus, mille arhailine atmosfäär juba iseenesest on suur, kus peaks andma palju juurde, me ka kütame natuke Katariina kirikut, aga igaks juhuks ütlen, et pange soojad riided selga ja loodame, et see saab olema üks väga sügavalt sellesse keskaja säravamasse poolde sisse minev õhtu. Niisiis olete oodatud keskaja peole Ungari stiilis, kaheksandal oktoobril Tallinnas Katariina kirikus õhtul kell seitse. Jätkame jutuajamist Tallinna filharmoonia produtsendi Heidy Tammega üheksandal oktoobril sarjas klaveripalavik toimuvast kontserdist, kus on solistiks soome pianist Henri Siberis. Son solist on Henry sihvlidson ja teda nimetatakse soome peanismi uueks komediks. Ta on noor, on särav. Ta on võitnud olulisi konkursse. Beethoveni Maria Kallase kesa andani nimelised konkursid ja tema interpretatsioonis tõstetakse esile seda. Ta on uusi väljendusvõimalusi otsiv interpreet, kelle esitluses ei kõlaga publikule ammu tuntud teosed minevikku, hõngulistena nii ette Wolfgang Amadeus Mozarti klaverikontserdist ühel 449 on oodata ja väga põnevate esitus, nii et tulge ja, ja hinnake, kuidas teie maitsele sobib. Aga selle kava kohta peaks ütlema, et see on lisaks sellele huvitavale Mozarti tõlgendustele väga sügav, väga tõsine. Seal kontserdil on kahetine tähendus. Ühelt poolt tähistatakse Eino Johani rauda vaara üheksakümnendat sünnipäeva, mis ongi just täpselt üheksandal oktoobril. Teisalt on see kontsert pühendusega helilooja norgeneni hiljutisele surmale ning kõlab teos, mida dirigent Juha kangas juhatas esimesel kontserdil. Mind ta üldse Tallinna kammerorkestri ees oli ja see teos on Nortgeni transkoraal. Kava oli valmis juba enne Nordgreni surma, kuid tõenäoliselt oli teada, et selline sündmus lähiajal juhtub. Ja kangas kindlasti valis selle teose juba pühendusena oma kauaaegsele sõbrale ja võib öelda, et hingesugulasele selle kala puhul on huvitav see, et me võime rääkida kolme aspekti koosmõjust. Kirgen, et orkester ja helilooja juhe, kangas on teatavasti Kesk-Põhjamaa Kammerorkestri dirigent olnud aastakümneid ja noort greni, nii nimetatakse selle orkestri nii-öelda ihuheliloojaks. Tema põhilised teosed on kirjutatud orkestrile või lausa neile pühendusena. Kangas on neid ette kandnud, juhatanud ja on, ütleme, toonud selle kooskõla ka meie Tallinna kammerorkestri ette. Norcleni nimetatakse tänapäeva soome muusika märkimisväärsemaks ja isikupärasemaks heliloojaks. Nõrgleni muusika kõneleb, mõjutab ja annab publikule palju. Järgmisel nädalal toimuvad nii Tallinnas kui Tartus kontserdid, kus siis esinenteni teie Marju Riisikamp kui ka teie partner ellaseskaaja. Sellel kontserdil saavad kokku haamerklaver ja positiiv orali tämbrid. Hellases kaja mängib ju ka klassini, seekord siis haamerklaverit, mis on ju väga huvitava kõlapildiga ja seda siin Eestis küll õnneks juba kuuleb, aga üsnagi harva. Võib-olla peakski natukene ellasel skaaja tausta tutvustama, tegemist on Ukraina päritolu muusikuga Sa õppinud omal ajal Peterburis ja siis Münchenis ja nüüd juba tegutseb siis üle ilma, annab kontserte kõikjal, aga. Ellases ka ja on spetsialiseerunud hilisParockile ja siis Bachi pojad. Ja loomulikult siis klassitsistlik muusika on nagu tema ampluaa samuti tofoniad mängib tegelikult listini välja ja enamgi veel ka kaasa ja muusikat, nii et ta on väga hea kooliga õppinud Nathan perelmani juures Peterburis ja siis 94. siis ta lahkus Venemaalt, asus Münchenisse õppima ja nüüdseks on väga nõutud interpredina just nimelt ja teinud ka lindistusi BBC kolmele ja ka Baieri raadiole. Seal ta on siis mänginud teenikoskar latid, kui ma ei eksi ja ta on väga loominguline, lubab palju vabadusi ja väga värske suhtumisega muusik, sellist konventsonaalsust ja vaoshoitust võib-olla vähem tema puhul, kus teie esmakordselt siis omavahel kokku saite, kuidas üksnes interpretatsiooni kuulsite? Meie tutvusime Itaalias, nimelt mina õppisin õpetaja Christopher Stembritsi juures ja temal Christoph tõmblitsi abikaasa. Ja siis ta demonstreeris mulle mitmeid kordi tahvelklaverivõimalusi ja lauto klaverit ja see oli minu nii-öelda piiride laiendamine. Rohkem olin tegelenud 16. seitsmeteistkümnenda sajandi muusikaga ja rohkem klavikordija oreliga, nii et nüüd see kokkupanek, mis saab olema nii tämbriliselt kui ka minu jaoks uue stiili väljendusvahendite poolest saab tõesti olema väga eksperimentaalne ja põnev. Kuidas kava sündis, kuhu sobivad kõrvuti mängima haamerklaver ja positiivorel see traditsioon toon, ei olnud midagi uut just Johann Christian Bachi ajal ja loomulikult ka juba Johann Sebastian Bachi ajal me teame, et Leipzigis oli selline tore kohvimaja, kus siis esitati mitme klavessiini kontserte ja nagu just selline sots, reaalne kohtumine toimus siis muusikute publikuga ja ta kirjutas spetsiaalselt oma poegadele lausa esitamiseks sellist noh, ütleme meeleolu muusikat ütlema, et see muusika on tõeliselt selline lõdvestav, võiks öelda eriti Bachi poegade oma, sest me teame, et siis sel ajal algas nagu see kalance stiili võidukäik. Inimesed olid hakanud väsima sellest rangest kontrapunktist Nendest üliratsionaalsetest reeglitest, mis siis nagu olid seotud selle polüfoonilise stiiliga just Johan Christian kaugenes oma isa stiilist. Kõige rohkem otsiti rohkem sellist lineaarsust ja homofoonilisust lihtsust ja loomulikkust. Ja just tundelisus ja emotsioonide väljendamine iga noodiga. Ja kergus ja elegants, see oli nagu selline põhikvaliteet, mida siis taheti kuulajatele pakkuda. Kalanduses. Et siis kontserdi esimeses pooles ja kontserdi teises pooles kõlab ka Wolfgang Amadeus Mozart. Teisenevad täidur, sonaat on tõesti ainulaadne, on ainukene Mozarti varasalvest on ju kirjutanud väga palju klaverikontserte me teame, aga see on jah, kahele klahvpillile kas siis kahele märg klaverile või kahele klavessiini-le või orelile klavessiini, seekord orelihaamerklaver, võib-olla natuke erakordsem, selline vastandamine, aga oreli kasvab teha samuti raamikat just need registri võimalusi kasutades. Nii et seda me püüame ka demonstreerida, et siis ma oma orelivõimalusi laiendanud ja vahetanud registreid siis forte kohtades. No tundub, et see on nüüd teil lava peal kokkusaamiseks esimene kord, aga kuidas teile tundub, et kas võiks koostööd jätkata, et ega see loomingulisus ja kohe kindlasti ei saavuta mingisuguseid piire, et seda võib ju lõpmatuseni arendada. Ja kindlasti sest see läheb nagu täiesti teistmoodi selline duo mäng. Sest seal peab olema muusiku isiksus olema veel ütleme, tugevam minu jaoks. Et nagu ekstrakt lihtsam ja, ja tõesti võtta seda asja nagu protsessina ja lubada endale seal väikeseid kaunistusi lisada. Kui inimesed omavahel suhtlevad, lisada sellele väikest vürtsi või huumorit, miks mitte tänapäeva maailmas, võib-olla see mõjub nii mängijatele kui kuulajatele lõõgastavalt. Heljasel skaja on haamerklaveri ja Marju Riisikamp positiiv, orelil esinevad seitsmendal oktoobril kell 19 Estonia kontserdisaalis ja kaheksandal oktoobril kell 19 Vanemuise kontserdimajas. Teisipäevasest Tallinna kontserdist teeb klassikaraadio. Vanemuise teatri balletitrupp palustas 14. septembril oma uut hooaega Vanemuise teatrile on see 139. hooaeg, aga Vanemuise teatri balletitrupile on see juubelihooaeg. Märtsikuus tähistatakse seitsmekümnendat juubelit, milliseks tõotab tulla juubelihõnguline tantsutrupi hooaeg sellest räägib Vanemuise teatri peaballettmeister Mare Tommingas. Me toome lavale kolm väga suurt etendust, juba esimene esietendus on neljandal oktoobril ja see on uinuv kaunitar, mis on täiesti uues interpretatsioonis, luuakse meie trupile, Tuinuvad on reeglina esitatud, esitatakse maailmas klassikalise versiooni järgi on ka täiesti kaasaegseid lahendusi, aga nüüd täiesti pea peale pööratud uus redaktsioon sellele balletile. Selle balleti lavastab päriisberg Rootsi kuninglikust balletist, kes on ka meile lavale toonud pähklipureja. Kui mul kunagi oli aastaid tagasi, oli see mõte endale Tuinovast teha hoopis teine etendus, kui seda on tavaliselt tehtud, siis minul endal tegemiseks ei läinud, aga ma andsin küll mingi idee edasi väärile. Päär mõtles kogus enda ümber meeskonna ning nüüd on siis juba oodata esietendust. See on uudne, et tegevus toimub kahel erineval sajandil, noored 21.-st sajandist tänapäevast ja tegevus 1908 klassikalise balleti austajatele teada nii-öelda anna pavlova ajal noored tänapäevast, olles piknikul, satuvad võõrale territooriumile, leiavad ühe vana mõisa sisenedes sinna, leiavad vana filmikaamera hakkavad vaatama seda filmi noormees tänapäevast armub sellesse tütarlapsesse, kes selles filmis tantsib mingil võlujõul või oma mõtetes unistustes saab ta kokku selle tütarlapsega minevikust. Aga lugu lõpeb siiski niimoodi, et ta ei jää sinna, vaid tuleb tänapäeva tagasi ja selle etenduse lõpp on ikkagi romantiline ja ilus, et ta saab aru, see noormees saab aru, et et pole vaja otsida lähedast inimest, suurt armastust kuskilt kaugelt minevikust või oma unistustest kui see tütarlaps, tõeline armastus on tema kõrval siinsamas, see ongi hästi hästi tore ja ilus lavakujundusel. Ja ültse kostüümi kujundiselt on ta küllaltki ikkagi traditsiooniline etendus. Muidugi on igal kunstnikul oma käekiri ja poorubenhedwalil, kes on teinud dekoratsioonid, on tõesti äratuntav oma käekiri, kostüümid teeb emaga ohvin, kes on noor rootsi disainer, ta ei ole teatrikunstnik üldse, tema nägemus on küll väga detailide. Rohke, mis puudutab nüüd seda 20. sajandi alguse kostüümi tänapäeva kostüümis, on ta nii vaba tänapäeval üldse vaba, saab olla. Huvitav on isegi mulle see, et kuidas seda klassikalist suurt grand pade tööd tantsib, prints, nii-öelda prints mäe, nimetame seda noormeest printsiks, kui ta läheb sinna tagasi 20. sajandi algusesse. Ta tantsib seda hoopis teksapükstes, seda saab siis näha. Ilmselt ma kujutan ette, et klassikalise balletiaustajad saavad küll mõne tantsu või seade koha peal soki. Aga eks teater peabki pakkuma põnevaid lahendusi ja ootamatuid situatsioone. Muusika jah, loomulikult, Pjotr Tšaikovski muusika on ju geniaalne ja parimat muusikat üldse balleti või tantsulavastuse jaoks ei saagi üldse ette kujutada, ta on niivõrd rikas muusika, mul on väga hea meel, et päev ka interpreteerib seda muusikat teistmoodi, niiet see on ju ainult tore, et pannakse nagu kaks erinevat asja kokku uus lahendus ja ikka higi alias Tšaikovski, mis on täiesti vapustav kindlasti, kes tantsivad, tantsivad ma arvan meie publiku lemmikud Heilitsi pääl, kes tantsib siis kaksikrolli, tema on siis tüdruk nii tänapäevast kui tüdruk seal filmilindil ja seal noormehe unistuses, Stephen, nendes on tema part, noormees teksapükstes, nii et parimad juba tuntud tantsijad ja kuna sel hooajal on tulnud meile juurde 12 uut eri rahvusest noort andekat balletiartisti, siis ma soovitan jälle tulla, aga vaatama vanu, see on tõsi, sest on palju esietendusi ja uusi huvitavaid karaktereid laval, nii et meie ootame. Aitäh Mare Tommingas selle intervjuu eest ja soovime Vanemuise balletitrupile ilusat juubelihooaega, aitäh. Rahvusooper Estonia balletitrupp etendab üheksandal oktoobril Inglismaal Swansea ülikooli kunstisaalis Smance festival of Music Awards raames Oksana titt toova lavastatud kaasaegsed tantsulavastust Hamlet Taavi Kerikmäe muusikale. Balleti esietendus 29. aprillil 2007. aastal. Jaan püsinud kindlalt teatri repertuaaris kuuleme sündmusest lähemalt. Tage varaa intervjuust koreograaf Oksana Titoovaga. Oksana, kuidas üldse niisugune asi teoks sai, kust jõudis info Inglismaale, et Eestist võib kaasaegse Hamleti leida selle festivali korraldaja Sibyl Grove käis Eestis uue tantsufestivalil ja seal me saime tuttavaks, kuna minu tööli gaasial etendatud ja tema nagu jutu sees tundis huvi just selle aspekti vastu, et ma olen lisaks vabakutseline sele koreograafiline rahvusooperitantse ja siis just oli see periood, kus mul pidi Pille tulema, Hamlet et see pakkus talle huvi ja ta mainis, et isegi võib-olla ta saaks tulla vaatama seda ja ta käis vaatamas seda siis mõtles natukene ja siis kutsus etendust Weilsi. No tõenäoliselt räägib teie kasuks ka see fakt, et tegemist on suhteliselt väikese trupiga, mida on kerge lähetada, ma arvan kindlasti ja ma arvan ka see fakt, et etendus sujub sisse teatud festivali platvormi, et ta on piisavalt kaasaegne, samas Ta esitavad seda kaasaegset tantsu, kõrgprofessionaalset tantsijat, et ma arvan, selle tõttu pakub ka huvi korraldatele, et ta on nagu ühest küljest turvaline ja teised nagu novaatorliku. Kui palju tantsijaid sinna siis nüüd läheb, seal on üheksa tantsijat. Kas kõik see lavakujunduslik element, mida te Hamleti lavastuses kasutate, tuleb teiega kaasa või on see juba ette ära läinud? See jah, tuleb kaasa, et teater isegi muutis neid konstruktsioone natuke nagu mobiilsemaks, et kuna meil on selja taga ka Riia rahvusooperietendused, siis selle jaoks tehti neid kokku pandavateks. Et teil on rahvusvaheline kogemus ameti esitamisega olemas, kuidas Riiasse vastu võeti? Väga hästi, ma arvan, et oli selle festivali kontekstis väga julge ja nüüdistlik, et publikule paks suvi, et nad ei näe tihti selliseid asju nagu balletifestivali kontekstis, oli ta seal etendatud. Oksana, kas te olete sellest ajast, kui esietendus oli 2007. aasta aprillis teinud mingeid korrektiive või kas natukene tihendanud seda koreograafiat või või läheb nii, nagu esietendus oli? Ei, absoluutselt mitte, et noh, ma arvan, kaasnagu struktuur on selline, nagu esietendusel oli, aga peale kahte etendust, mis olid 2007. aastal, ma olen küll päris palju asju nagu korrigeerinud ja tihedamaks muutnud ja täpsemaks võib-olla reljeefsemaks, et need, kes on näinud esietendust, soovitan kindlasti tulla jaanuaris uuesti vaatama, et meil see etendus on arenenud ja ma arvan, et ka iga tükk areneb ka seesmiselt ka tantsijat esitavad seda juba teistmoodi, palju kindlamini ja need nagu kuivate rolli maketid leidsid ka sellist, nagu nüüd on neil liha küljes. Kui inglise public näed nüüd teie lavastust Hamlet esmakordselt siis teil, Oksana on ju inglise publikuga varajasem kogemus juba olemas? Jah, on küll, et aastal 2006, Me käisime etendusse vedellaast, häiri Londoni Tepleis teatrisse, seal ka nagu valiti suurest konkursis ainult 10 töö üle terve Euroopa. Et siis oli päris meeldiv kokkupuuteselle publikuga, et jällegi inglise tants on päris selline konservatiivne, võib öelda nii traditsiooniline ja liikumiskeskne. Näiteks, et eestlased on palju iroonilisemates teatraalsemad, et eestlased teevad lisaks liikumisele ka sellist mängulist elementi, et see pakkus neile väga suurt huvi ja päris palju tagasisidet, tulijaid. Selline tore kogemus oli, loodame, et seekord tekib ka tore dialoog publikuga. Kas teil oli eelmisel korral või, ehk teate, on sel korral võimalus esineda ka Eesti suursaatkonnas Londonis? Eesti suursaatkonnas otseselt me ei esine, aga tänu sellele saatkonnale me ka sinna pääseme. Et ma arvan, et see on väga hea, kui tutvustatakse eesti kultuuri ja toetatakse, tehakse võimalikuks, et ka nagu eesti tantsijad saaksid väljaspool ennast nii näidata kui ka vaadata, mida teised teevad, sest seal samaaegselt toimuvad ka teised etendused, mida meil on ka võimalus vaadata Weilsi balletikompanii etendus, et ma arvan see on väga tore, et niimoodi toetatakse. No igal juhul tore teada, et Estonia ballett niisuguse kaasaegse tantsulavastusega rahvus realisel areenile pääseb, eriti veel Inglismaal. Helikaja. Pärnu rahvusvahelise ooperimuusika festival ehk Prompest esitles kolmapäeval eeloleva suveoopereid produktsiooni Sulmas neurooperitaiis, mis tuleb lavale koostöös Pärnu Endla teatriga. Varemon prom festi raames Endla lavale jõudnud Verdi Rigolettot, toru pinsteni deemon ja Bizee Karmen lavastajad vastavalt Linnar Priimägi, Mati Unt ja Marko Matvere mass Neuperytaiis, lavastab Mai Murdmaa, muusikaline juht Erki Pehk, kunstnik Madis Nurm siia valguskunstnik Margus vaigur. Nagu tavaks on kujunenud, sab Endla laval kokku ainukordne rahvusvaheline koosseis. Peaosades astuvad üles eelmise Klaudia Taevi nimelise konkursi laureaadid Veronika chiojeva ja Ilias siltšukov, keda said muusikasõbrad näha ka sel aastal toimunud Putšiini kalal. Praegune Novosibirski ooperiteatri pran Veronica chiojeva esines ka ooperiesitlusel. Esitlusel ütles koreograafina tuntud Mai Murdmaa, et tema seni ainus ooperile vastus on Tambergi lend. Ooperiga on ta olnud aga heas suhtes. Tema suur eeskuju on Metropolitan Opera, mille etendustes Ta naudib ja hindab eelkõige muusikalist dramaturgiat. Ma ei usu, et ma suudan teha selle teaduse tasemel, aga kõigepealt minu jaoks on põhiline ikkagi kuskil ei ole dramaturgia ja üldse mitte see liikumine on siin teisejärguline, kuigi ka ütleme liikumine ooperis siiski küllaltki oluline muusikalise dramaturgia murdekohaga. Sa oled kindlasti ka kajastuma füüsises, ma arvan, et sealt tuleb ka natukene koreograafiliselt niisugust pilti, see erootikamaailm me siiski teeme seda, aga koreograafiliselt niimoodi, et seal üks tegelane, kes on nagu, nagu siis selle ta issi, teie, mina ütleme niimoodi, et siis see on nagu tantsija ja siis ta läbi terve tüki, me ei tee neid suuri tantsus seni, aga üks tegelane on nagu tema nagu teisi. Ooperilugu põhineb anatool France'i tuntud romaanil ja jutustab muuk Atonaalist, kes on otsustanud päästa kauni kurtisaan ja näitlejanna Daiici, pöörates ta risti uskund lõpuks täis pöördubki jumala poole, ent oleks hetkeks Atla nael mõistnud, et tema kinnistut Tal on hoopis ilmalikumalt põhjused. Munk on Daisy armunud. Ooperimuusika balantseerib religioosse ja erootilise piiril ja selle lavastused on alusmaterjali provokatiivsuse tõttu tihti skandaalide keerisesse sattunud. See temaatika ja ideed on köitnud ka lavastaja Mai Murdmaa. Ja just sellepärast, et siin on maailmavaateliste ideede kokkupõrked, see ooper, mulle meeldib mulle pakkunud selle rahastamine huvi. Sellepärast et siin on mõlemad inimesed on valinud endale pagulased äärmuslikult, eks ole, üks on askeet ja teine on, eks ole, kurtisaan, tähendab, neil on mõlemad, nad on veendunud, nagu ta ise on veendunud, et ta külvab armastust ja eks ole, annab inimestele sellega rõõmu ja nii-öelda ebaannab elu inimestele, kes selle oma kuradi saatuse ja teine, kes eitab seda ja siis nende kahe maailma kokkupõrge ja mõlemad noh, on on omamoodi absoluutses, eks ole, üks marsruut, taaskeetja, teine on absoluutne seksuaalsuse ja selle poole ja nende kokkupõrge on minu meelest see, mis, mis ma tavalist ooperit võib olla näiteks ei oleks nagu huvitav mulle lavastada ka just sellepärast on see on huvitav, et ta võtab natukene laiemalt ja, ja ta on nagu aga meie huvitavam oma temaatika poolest ja see muusika annab sellele mõttele toetuse või õigemini ta väljendab hästi seda, seda mõtet. Masne meistri teostayys jõuab Endla teatri lavale järgmise aasta mais ja seda mängitakse kokku vaid kuuel korral. Hetkel kõlab ooperi kuulsaim meloodia meditatsioon. Eesti publikut ootab põnev kohtumine Metropolitan Opera etendustega Kino vahendusel. Metropolitan Opera avokaalal käis aga toomas Cutter, kes vahendab meile nüüd sealt värskeid muljeid. Tõepoolest, 22. septembril avati pidulikult galaetendusega selle maailma esiooperit stituleeritava teatri juubelihooaeg, mis kannab numbrit 125. Ja tõesti oli tegu suurejoonelise ooperipeoga, mis koosnes kolmest erinevast ooperist, nimelt Tšaimslevaini dirigeerimisel mängiti Verdi ooperi Travjaata, teine tus mas neuteri, manaan, kolmas tus ja Richard Straussi kaprikio finaalseen ning kogu selle ettevõtmise häks teiste tähtede kõrval või ütleme, kõige suuremaks täheks oli Renee Fleming kes esitas kõikides nendes ooperites pearolle, tegi seda väga erinevalt väga nüansseeritult, nii et tõepoolest laval oli kolm täiesti erinevad persooni täiesti erinevat karakterit ja sorio omaette elamus, mida ei saagi millegiga võrrelda. Sest lisaks sellele suurepärasele muusikale ja dramaturgiliselt lahendusele, mis selles majas on alati ligemale 100 protsenti. Ka see eriline fluidum oli õhus, mis hooaja avamisega kaasnes, kuna kohal olid väga paljud muusikamaailma suurkujud. Väga paljud filmimaailmast tuntud, tead näod, keda me kinos või videolintidel näeme New Yorgi linnapea ja üldise, ütleme, kohalik eliit ja mitte ainult kohalik tõeline ooperipidu, mis algas sellega, kui Tšaimslevaina orkestri ette saabus, siis lõviosa saalist oli kohe ka püsti, oli maruline aplaus, mille siis järgnes ka Ameerika hümn. Ja pärast sõda pärast sõda algas pripidu ja ega ainult ooperietendusega ei piirdunud see ettevõtmine. Lisaks annab Metropolitan nii avaõhtul ka traditsioon, et sellele järgneb õhtusöök dinner siis staaridega mis on siis korraldatud Meti kõrval oleval väljakul või aias, kus on sistelt katustega piiratud see maa-ala ja, ja mis on ka oma sündmus. Nii et muusika, glamuuri, seltskonna, võluvate daamide ja Kõrvale siis õhtulõviosa moodustasid veel miniseelikud ja pikad tualetid ning loomulikult smoke mingid ütleks niimoodi, et ülikondades härrasmehi oli vähe. Ja selle õhtu põhistaar oli siis Renee Fleming ja meie publikul on võimalik Renee Lemingit näha ooperit Daiis. Lavastuses, mis on Coca-Cola Plazas, tuleb ettekandele 20. detsembril. Ja tõepoolest meetris esietendub silmas ta ees kaheksandal detsembril ja viimane etendus sellel hooajal on kaheksandal jaanuaril, nii et kuu aega tõesti on, on kogu New York ilmselt kogu maailma muusika publik haaratud just nimelt sellest reisist. Ja meie publikul on veel huvitav sellepärast seda jälgida, et eeloleval suvel promfestil tuleb samuti täis Eestis esmakordselt lavale. Täpselt nii ja 22 Mai on siis esietenduse kuu ka Eestis aga aasta juba 2009. Siinkohal tuletan aga meelde, et eelmüük New Yorgi Metropolitan Opera etendustele Forum Cinemas on alanud ja esimene otseülekanne Tallinna Coca-Cola Plazas ja Tartu ekraanis on juba tuleval laupäeval. Tänasele heligaja saatele tegid kaastööd Merje Mändla, Age Raa ja Hedvig Lätt. Saate seadsid kokku operaator Katrin maadike, toimetaja Kersti Inno. Aitäh kuulamast.