Tere, hea heliga ja kuulaja, tänast 26. mai Saadet toimetab Kersti Inno. Saate teemad. Täna toimub Estonia kontserdisaalis Neeme Järvi juubelikontsert teemat vahendab Mirje Mändla. Päeval toimus Eesti muusikanõukogu korraldusel Eesti muusikahariduse foorum. Selle eesmärgist ja arutlusel olnud teemadest annab ülevaate Eesti Muusikakoolide Liidu juhatuse esimees Urvi Haasma Tartus ja Põlvas toimuvatest kontsertidest, noored ja klassika, rääkis korraldaja Külli Lokko. Hedvig Lätile. Pärnu Endla teatris esietendus eile Pärnu rahvusvahelise ooperimuusika festivali promkest raames Bizeer ooper Carmen. Pressikonverentsil intervjueeris asjaosalisi Ülle Hallik. Kolmandal mail toimub 10. kuningas Arturi gala annab teada korraldaja Martmik. Legendaarse lauluõpetaja Linda Sauli õpilased tähistasid oma õpetajasajandat sünniaasta päeva Tiiule, Evald rääkis sellest Tiina kuningale. Age Raa käis nädala alguses teatri- ja muusikamuuseumis, kus esitati Torontos elava eesti koorijuhi ja pedagoogi ja helilooja Roman Toi raamatut kaunimad laulud. Pühendan sull ning intervjueeris autorit. Eesti filharmoonia kammerkoor saabus Itaaliast 44.-lt Artur Michelangelo nimeliselt rahvusvaheliselt muusikafestivalilt Beethoven, Pärt hinge hääled tagasisidetoimetajalt. Anne liivastelt. Bergeni rahvusvahelise festivali avakontserti käis kuulamas klassikaraadio toimetaja Karin kopra ja muusikauudiseid laiast maailmast, vahendab Priit Kuusk. Head kuulamist. Laupäeva õhtul tähistab oma seitsmekümnendat juubelit kontserdiga dirigent Neeme Järvi. Kontserdil osalevad Eesti riiklik sümfooniaorkester, rahvusmeeskoor ning Neeme Järvi lapsed, dirigendid Paavo Järvi ja Kristjan Järvi ning flöödisolist Maarika Järvi. Sellest, millised on olnud Neeme Järvi juubelipidustused väljaspool Eestit, kõneles dirigent klassikaraadiole möödunud nädalal. Prooviperioodi aegu. Kaks nädalat ja Ameerikas hakkas peale juba publikule saadeti kõik niuksed piletid välja, kus nad siis võiksid kirjutada õnnesoove Charlesi sümfooniaorkestri seitsme kontserdi jooksul ja seal oli siis seal piletit, programmide vahel saatvanid postkasti kõik oma soovid ja mul on väga hea vahekord publikuga. 3000 inimest ei kohtunud saalis. Mitu albumi, täituri, siukseid, õnnesoove ja siis vähemalt on juba Eestisse siia ja, ja siis, kuna see oli pärast teinud viimase kontserdi kohe lennuki peale. Aga see oli siis veel niimoodi, et ma mängin iga kontserdil lisapala traditsioon, niisugune justkui üksik, ma olin populaarsed jäävuse, seda Beethoveni türgi marssi, selg looja on meie orkestris esimeses riiulis, kütusi tõusis püsti, ütles Türgimasriaadid küll, avakirjandus on veel paremini. Heliloojana ja mina kirjutasin Maest Revalsi Grecovjak ja ja nüüd siin on partituur ja, ja seitse lehekülge ilus vaheliste kirjadega veidi peale lehest lugeda orkestriga. Et harjutad sedasi, siis mängisime kokku ja tuli nii ilus tükk välja, aga ma juba tean, sest ma seitsme kontserdi jooksul seal viiest kontserdist siis kuuest kontserdi juba tundsime seal tüki, siis see oli tore. Seda võeti linti ka ja see on olemas muide siin raamatumuusikaga torelik, millest siis juba tähistati ära see sünnipäeva, nagu maestro Halls kirjutati, väga huvitatud hüpnja kirikulaule, Straussi kavasid oli Straussi valsid moodi natukene ja siis veke Ameerika laager, väike, niisugune swing oli sees, siis ei pandud videole, tšellosoolo oli ja, ja siis toodi pultartsis. Ja siis ma pidin iga kord tordi ära puhuma, siis rahvas laulis mulle äpi, pääste, terve saalitäis orkestriga ameeriklanna pöörete tordi pealt küünlad ära, puhud ühe korraga seitse tükki korraga ära puhuda ala eel sellega see nalja seal siis puhus, puhusin selle ära siis välja panna siis suur aplaus, niuksed, asjad on juba seitse korda tehtud. Nüüd on siin Eestis nagu kõik lapselapsed siin-seal üks väga suur sümbrus, kuus tükker, need lapsed selleks puhuks sai, on tore. Kuulge, organiseeritakse niisugune sündmus, üks kontsert on siis organiseerida kõik lapselapsed ka kokku siis surra ja siis ma tahaks näha siin oma sõpru-tuttavaid üheskoos ja siis edasi. Haavis hakkab nüüd haagis peale, terve juuni, kolmanda nädalani läheb turneed Saar festival, see on siis mets ja saal, brücken jaamade veel kuskil seal Mahleri esimene sümfoonia ja siis mulle Bructeri Kaheksas sümfoonia ja Nielseni neljas sümfoonia ja siis tehakse festival haagis kolmel kontserdil juhatan festival klassik, festival siis üks on televisioonis vee peal välja ehitatud niukse kanali peal üks lava ja siis on oma saalis, on Brupperi kaheksas ja üks on populaarne kontsert ja siis van maestro vastset klassid ka dirigeerimisest siis on kolmandal juulikuust läbi tegelikult seitsmendal juunil, sünnipäeval metsas, aga mitte päris eesti keelemetsadega, prantsuse linn, nimi, mets. Ja edasi siis juba, kas jätkub mingil moel sünnipäeva tähistamine ka Pärnus, sel aastal? Et ja nagu oli alla kaasiku jutt, aga siis on juba juulikuu või võib-olla ka päris huvitav sünnivad väärtusega linnakodanikele kuidagi tähistama Pärnu linna aukodanik, mis ei anna minna, vaadata, kuidas see välja rajada. Ja siis muidugi seal näed, on mul see suveakadeemia ikka toimub võistluse festival ja Pärnu on muidugi traditsiooniline aasta lähen. Klassikaraadio tähistab Neeme Järvi seitsmekümnendat juubelit seitsmendal juunil, mil kas vikerraadio kavas on muusikat Juss Neeme Järvi dirigeerimisel. Täpsem kava muidugi klassikaraadio koduleheküljel. Neeme Järvi 70. juubeli eesti kavas kõlavad täna õhtul lisasin Landja tormise kolm oli mul kaunist sõna Elleri kolm pala flöödi-le orkestrile katkendid Nielseni aladini süüdist listi. Sümfoonia ja Villem Kapi põhjarannik otseülekanne Estonia kontserdisaalist algab klassikaraadios kell 19. Kontserdi vaheajal pakume teile kuulamiseks intervjuud Neeme Järviga terviklikule kujul. Kolmapäeval oli koos Eesti muusikahariduse foorum, kus osalesid kõik Eesti muusikaharidusastmete esindajad. Palusin stuudiosse Eesti Muusikakoolide Liidu juhatuse esimehe Urvi Haasma, et lähemalt kuulda, miks selline foorum kokku kutsuti ja millised olid. Teemad, mis olid arutlusel selle foorumi kokkukutsumise algatajaks või selle idee andjaks, oli Tallinna muusikakeskkooli direktor Timo Steiner ja tema esitas muusikanõukogu liikmena selle ettepaneku muusikanõukogule. Ja muusikanõukogu võttis sellest mõttest kohe kinni, sest see on tõepoolest muusikaharidus, on praegu väga suguses keerulises seisus ja me oleme kõik haridusastmed kõik omavahel tihedalt seotud. Aga samas siiani oleme püüdnud üsna eraldatult oma asju ajada. Ja see oli siis nüüd niisugune esimene kord, kus olid kohal kõikide muusikaharidusastmete esindajad, kõik andsid ülevaate oma hetkeseisust, oma probleemidest ja püüdsid siis välja tuua ka mõningaid lahendusi nende probleemide kõrvaldamiseks. Foorumil oli siis neli osa, esimene osa puudutas siis muusikahariduse algastet ehk siis see põhimõtteliselt oli jutt üleriigiliste õppekavade järgi muusikalist põhiharidust andvate koolide elust ja olust. Selle ettekande tegin mina Eesti Muusikakoolide Liidu juhatuse esimehena. Teine osa sellest rumist keskendus muusikaharidusele üldhariduskoolis. Seal põhiettekandjaks oli Elin Ots, Eesti Muusikaõpetajate Liidu juhatuse esimees ja kaalsete kandjad Aarne Saluveer otsa-nimelise muusikakooli direktorina ja Airi Liimets, Eesti muusika ja teatriakadeemia koolimuusika instituudi juhatajana. Muusikaga hariduse keskastmes tegi põhiettekande Timo Steiner Tallinna muusikakeskkooli direktorina ja kaasettekandjad olid siis Margus Part las Eesti muusika teatriakadeemiast Siim Aimla, Georg otsa nimelisest Tallinna muusikakoolist ja Andres Pung Haridus- ja teadusministeeriumist ning siis muusikahariduse kõrgastme. Selle põhiettekandja tegi Peep Lassmann Eesti muusika ja teatriakadeemia, rektor ja kaasettekandjad olid Andres Siitan, Eesti riikliku sümfoonia, orkestri direktor, Harry Illak, Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia superdirektor ja Tammo Sumera muusikaakadeemia üliõpilaste esindajana. Foorumil osalesid küll lühikest aega, aga siiski mõlemad ministrid, kes meie valdkonnaga kokku puutuvad. Foorumi avas ja käis tervitamas kultuuriminister Laine Jänes ja foorumi lõpuosas viibis kohal haridus ja teadusminister Tõnis Lukas. Pean ütlema, et see foorum oli väga teine väga heas õhkkonnas. Kui me nüüd möödunud aastatel oleme muusikaharidusest rääkinud, siis me oleme alati alustanud rahast. Seekord me sugugi rahast ei alustanud. Raha teemat puudutati seal üsna vähe ja Me püüdsime arutada neid teemasid, mis meie arengut praegu takistavad ja mida me saaksime selle heaks teha. Kõige rohkem ma muidugi oskan muidugi rääkida meie oma sellest muusikahariduse põhiastmest. Meil on nüüd praegu selline probleem, mis tegelikult haakub muusikahariduse keskastmega ja see probleem selles, et lapsed väga sageli ei taha pärast põhikooli lõpetamist lahkuda oma kodust ja tahavad ka lõpetada gümnaasiumi ja see tähendabki, et Otsa ja Elleri koolil on vastuvõtuga probleeme. Samas on terve rida lapsi, kes oleksid võib-olla täiesti võimelised muusikat edasi õppima ja oleksid ka isegi huvitatud, aga kui nad sellega vahepeal ei tegele gümnaasiumiaastatel siis pärast gümnaasiumi lõppu nad enam eriti kergelt seda muusikaharidusteed jätkata ei saa, sest see auku annab tunda. Ja siin ongi nüüd ka väga palju meil vaja arutada koos kõike õppeprogrammidega seonduvat, et üks võimalik lahendusi meie astmes oleks võib-olla õppeperioodi pikendamine ehk siis nii-öelda huvi, keskastme liitmine sellele põhiastmele, samas mitte lisamine, vaid osa materjali, mis praegu lapsed omandavad põhiastmes üleviimine sinna huvi keskastmesse, et siin tuleks meil keskastmekoolidega ja miks ka mitte kõrgastme koolidega omavahel võrrelda, neid õppeainekavasid. Meie muusikakoolide liit omaalgatuslikult on asunud, et selles suunas tegutsema just solfedžoainet silmas pidades, sest meil on seal Šveitsi õpetajatega probleeme, meil ei ole spetsiaalselt seal seitse õpetamise ettevalmistust saanud õpetajaid tulemusega tükk aega tulnud ja solfedžo tundub ka, et võib-olla oleks võimalik seda meie astme mahtu natukene vähendada, sest lapsed hakkavad keskastmes palju neid samu asju uuesti otsast peale õppima. Sama küsimuse seoses muusikalooga tõi välja Elleri kooli direktor Kadri Leivategija, kes näitas, kui palju lapsed peavad õppima muusikalugu, millises mahus üldkoolis, millises mahus meie koolis, kuidas see jätkub edasi keskastmes ja nii edasi, sest mure on meil selles ju, et laste arv väheneb ja ehkki näiteks meie muusikaharidusastmes on laste arv isegi tõusnud. Ja siiski me peame endale aru andma, et kui see vundament läheb õhemaks, siis võib-olla ei ole ka nii palju neid muusikaliselt andekaid lapsi tulemas ja me peame töötama nende lastega, kes meil on. Meie, kui pedagoogid, peaksime seisma kahe asja eest, esiteks selle eest, et me suudaksime seda eesti kultuuri säilitada ja edasi arendada, seda ei saa siiski keegi väljastpoolt teha. Ja samal ajal, et me oma lapsi selle koolitamisega ära ei tapaks ja kuna laps on jäänud vähemaks, siis on ilmselt ka neid, kes kooli astub, vähemaks jäänud, just, ja sellepärast ongi minu nägemuses vaja see auk praegu ära täita, et ka need eeldustega lapsed, kes muidu võiksid minna, et nad nüüd selle õppimisse jääva tühimiku ei loobuks muusikaõpingute jätkamisest. Muidugi on igasuguseid erandeid, on neid ka, kes pärast ülikooli lõpetamist veel lähevad otsa kooli ja, aga iga. Ma ei leia seda oma õiget rada päris sellel õigel optimaalsel hetkel. Ja et tal oleks võimalus ka veel pärast gümnaasiumi lõpetamist valida, see muusikuteed selleks oleks nagu meie kõikide ühist pingutust vaja. Kuuldavasti olid foorumil osalemas ka meie professionaalsete muusikakollektiivide esindajad. Meie professionaalsed muusikud, kollektiivide esindajad olid kohal ja nendel olid mitmed ettepanekud just kõrgkoolidele, nende õppe- ja ainekavade osas. Sooviti, et meil muusikaakadeemias tegeldaks laulmisõpetamisega koore silmas pidades, mitte ainult ooperilauljaid silmas pidades. Samuti oli ERSO esindajal seal mõningaid etteheiteid selles osas, et kui konkurss kuulutatakse sellele kohale välja, siis kipuvad ikkagi väljast tulnud konkur sandid seda võitma ja meie omad sellest kõrvale jääma. Võimalik, et siin on meil kõikidel ja kõikidel astmetel tõesti vaja natukene innovatiivsemalt läheneda üldse õpetusele ja see puudutab ka võib-olla kaadri üle, vaata tamist ja eskaadri puudus seoses selle üldise eestlaste arvu vähesusega annab ka muidugi igas astmes tunda ja meie omas astmes muidugi püüame, järgitame siin koolide koostööd, et kui meil on ikkagi väga hea õpetaja ühes koolis, et ta siis võib-olla käiks ka õpetamas naaberkoolidest, siis Eestis on siiski koolidevahelised kaugused väga väikesed. Eks siin praegu on meil üht-teist endal teha ja üht-teist veel maha istuma ja mõtlema just tulevikku silmas pidades, et mis oleks õieti vaja teha. Eks taolise foorumi kokkukutsumine näitab juba ise uut, avatud suhtumist muusikaharidusse. No loodame, et see foorum oli nüüd hea algus erinevate muusikaharidusinstantside koostööle meie parema ja kvaliteetsema. Hariduse nimel ma usun seda küll, jah. Liiga ja 31. mail Tartus, Vanemuise kontserdimajas ja esimesel juunil Põlva kultuurikeskuses toimub kontsert pealkirjaga noored ja klassika, kes kontserdil esinevad ja kuidas tekkis selle kontserdi korraldamise idee, sellest räägib kontserdi peakorraldaja Külli Lokk. Ka kontserdi idee tekkis meil juba päris mitu aastat tagasi ja seda sai juba siis räägitud väga põgusalt dirigent Tarmo Leina Tomiga, aga kuna siis nüüd sellel aastal möödub 275 aastat helilooja Joseph Haydni sünnist, siis mõtlesime, et teeme selle nüüd sellel aastal ja me tuletame ka pisut oma kontserdiga meelde eelmise aasta Mozarti aastat. Meil on suisa niimoodi, et noored solistid, kes on mõned päris lapsed, 10 11 aastased, on meil ka siin esinejad ja selle kontserdiga Me veidiga märgime ikkagi ära ka lastekaitsepäeva, nii et selles mõttes ongi 31 Maian Tartus ja esimesel juunil, lastekaitsepäeval see kontsert Põlvas me tõepoolest esitame ainult klassikalist muusikat, päris mitu teost on meil Joseph Haydni heliloomingust, näiteks Mari-Liis Urb, Põlva muusikakooli Just vast kiitusega lõpetanud noorsolist mängib Haydni viiulikontserti G-duuri esimest osa Haydnilt veel klaverikontsert D-duur ja see on nüüd nagu teos, mille me kanname ette tervikteosena kõik kolm osa, aga erakordsus on selline. Igat osa mängivad erinevad noored solistid ja need noored, kes esinevad, on pärit Tartust ja Tartumaalt. Noored on tegelikult tark Tartu, Põlva ja Võru nooriga. Lisaks instrumentaalmuusikale kõlavad ka aariad ooperist Figaro pulm ja võluflööt kaks noort, et Muusikaakadeemia tudengite Kätlin Värton ja Kristel Kurik kannavad siis etteooperist Figaro pulm, matus, anna retsitatiivi aaria ja Kerobiini aaria ja siis meil on veel tsirkus printsessist. Mister yksi aaria, mida siis Tartu noormees Simo preed ette kannab ja võluv löödist stuudiolastekoor teada-tuntud lood, papa kenaaria ja kellamängu, mida me siis lastekooriga laulame. Stuudio kammerkoor toob kuulajani Helen Tobias töösbergis Reekviem-ist neli osa, helilooja Helen Tobias on selle teose naiskoorile teinud ja aastal 2000 ja mõni aasta hiljem siis ta seadis selle teose ümber segakoorile ja meil on oli suur rõõm saada noodid ja veel suurem rõõm neid osi sealt laulda. Mul puuduvad andmed, kas on tehtud tervikteos selle kohta ma ei oska tänasel päeval öelda, aga väga huvitav teos, väga-väga huvitav. Pärnu rahvusvahelise ooperimuusika, festivali promfest ja Endla teatri ühise projektina esietendus eile õhtul Sharsklysee ooper Carmen. Ooperi nimiosas astuvad vaheldumisi üles kaks noort solisti Anželina Šatška Ukrainast ja Hiinast. Viimane laulis ka kuuldud katkendis. Lauljana tulid eelmise rahvusvahelise Klaudia Taevi nimelise Noorte solistide konkursi parimad nimiroll. Carmen-is on üks osa nende 2005. aastal võidetud auhinnast. Promfest Jaustajale on seekordse ooperi koosseisus aga veel mitu meeldivat üllatust. Eskamilia rollis Endla lavale laimana spaud geenius, kes on ühtlasi eelmise Taevi konkursi võitja ning jäädvustas end Eesti muusikasõprade mällu 2005. aastal etendunud deemoni nimiosas. Don Hoseed kehastab Rootsi folkooperani solist Ulrik Pirklund. Muudes rollides astuvad üles Eesti noored solistid. Marko Matvere tegi Karmeliga oma debüüdi ooperilavastajana. Kui rääkida üldse ooperist või noh, ma pean ütlema, et ma ei tea sellest tegelikult mitte midagi ja ei taha selles vallas ka suud täis võtta või öelda midagi, mis kedagi võiks riivata või solvata. Aga nii palju oleme aru saanud, et vaatajad, kes käivad teatris või ütleme, kellele teater ületuse laiemas mõttes korda läheb nad, nad tarbivad nagu etendusi, ükskõik milliseid siis kas muusikalisi etendusi või, või draamalavastusi jagunevad kaheks laste, nii öelda jämedas lõikes. Üks äärmus on siis need ja sellele, et ooper on niivõrd ütleme noh, ajast ja arust žanr, et see peaks üleüldse kolima. Kaplinski. Ja teine maailmas on need, kes hoiavad kinni vanadest headest traditsioonidest ja leiavad, et ooperi muusika on suur ja seda sodida mingite mingi lollitamisega ei tohiks. Et ehk siis seda žanri ei tohiks lätterdada kuidagi mingite rasvaste värvidega üle. Ta on iseenesest juba niivõrd puhas ja suur, et ta peab säilima sellisel kujul, et need on nagu kaks äärmuslikku vaadet sellele žanrile. Mina usun, et tõde on seal kuskil vahepeal. Et me peaksime tegema keskpäraseid, muusikale, lavastusi, väidet, et nii ühel kui teisel tegelikult on õigus, kui me vaatame kas või neid muusikalavastusi, mis on sündinud Eestis või ka neid, mis on kas euroop, kas või ükskõik kuskohas Venemaal näiteks või ameeriklased, et seal on nii üht kui teist äärmust, et ei saa tegelikult päris mingeid kindlaid seisukohti omada, et, et kui sulle ei meeldi oopereid, siis vaataja kui sulle meeldib see vana traditsiooniline ooper, siis on ka seda väga palju veel järgi ja seda hoitakse elus ja puhtana. Et see, mida meie siin oleme teinud, et see on ilmselt midagi vahepealset ja aeg ja võimalused ja vahendid piiravad meil ja selle tõttu me ei saagi midagi taolist, nagu näiteks mingi hispaania linnakese ülesehitamist täies mahus koos kõikide rekvisiitide, eeslite, hobuste ja turgude ja tohutute kostüümidega ei saakski sellist asja endale lubada, isegi kui me tahaksime, aga me siiski leiame, et sellel ei ole mingit mõtet, sest lugu on nii selge. Lõppkokkuvõttes võiks seda lavastada ka niimoodi, et figuurid ainult seisavad ja laulavad aga siis oleks selle tulekahju, sest näitlejapotentsiaali meie trupis on ja, ja miks mitte, seda siis kasutada. Kui sopran Philindžoule on see esimene kord end metsosoprani rollis proovile panna, siis ukrainlanna Anželina Ashton on see 13. Carmeni lavastus ning nagu tema jutust selgus, eelmistest oluliselt erinev diviisiga treid jõuliselt. Muidugi rannas. Marko kvaliteet, ma olin neid asju, mida ma tänu meie maestro Markole ja suurepärasele ballettmeistrile praegu teen. Selliseid asju pole ma kunagi varem teinud, poleks endale mitte mingil juhul lubanud. Lauljale on ju kõige tähtsam vokk kaal, sa tuled lavale ja sa pead laulma ja et õiget hingamist hoida, astud paremal juhul sammu vasakule või sammu paremale. Aga siin me roomame ja laskume köiega laskume lavamasinatel võtame ebatavalisi poose, laulame pikali ja laulame istudes. Minu jaoks on see tõesti uus ja esmakordne kogemus avastada, et Carmenit võib ka nii teha. Mulle on üle mõistuse huvitav selles projektis osaleda. Ja seda enam on huvitav töötada sellise lavastajaga nagu Marko Matvere, sest ta annab õiguse valida, mida seal avaldada teed või tegemata jätad. Siin on üldse selline suurepärane loominguline õhkkond, mida tegelikult harva ette tuleb. Ma leian, et see demokraatlik õhkkond sobib mulle ja on mulle väga lähedane. Minu arvates saab ainult nii tõeline kunst sündida. See meeldib mulle meeletult ja ma loodan, et ka publik on sellest vaimustuses. Sooja ja loomingulist õhkkonda kiitsid kõik peaosalised, samuti nagu Marko Matvere lähenemisnurka materjalile. Ooperi muusikaline juht on Erki Pehk, kunstnik Madis Nurm ja valguskunstnik Margus vaigur. Liikumise seadis Marina Kesler Estonia rahvusooperist. Bizee Carmen on juba kolmas from festi raames lavastatud ooper. Varem on Endla lavale toodud Verdi Rigolettot Linnar Priimägi lavastuses aastal 2003 ning Anton Rubensteini deemon, mille lavastamine jäi legendaarse teatrimehe Mati Undi viimaseks tööks. Carmenit mängitakse kokku vaid kuuel korral. Eile ja täna ning esimesel teisel ja neljandal juunil Endla teatris. 30. mail antakse üks etendus jõhvi kontserdimajas. Kuningas Arturi gala toimub seekord kümnendat korda. See on vanim järjepidev heategevuskontsert, kus esitatakse klassikalist muusikat ja toetatakse Eesti kultuurikorraldaja Mart Mikk. Kui nüüd mõelda tagasi sellele 10-le aastale, millises vahekorras jaoks on need objektid see muusika ja kõik need esinejad, kes siin on olnud? No minu jaoks on kõige tähtsam olnud ikkagi see, et see on eelkõige olnud väga hea kontsert ja sellepärast üldse ma arvan, inimene, kui ta ostab pileti ühele kontserdile, siis eelkõige tahab ta sellest saada head muusikaelamust, ta tahab, tema tuju saaks paremaks ja ta saaks oma rahale nii-öelda sellise nagu vaste, aga võib-olla see, et see on lisaks veel heategevuskontsert, see on lihtsalt üks selline lisaväärtus kontserdikülastaja jaoks. Kuningas Arturi gala on kontsert, kus esinevad meessolistid ja selleks on oma põhjus. No see põhjus, mispärast on seal ainult mehed olnud, selle põhjuse vastust on vaja otsida selle kontserdi nagu sünniloost, mis sai 11 aastat tagasi koostöös round Teeblil Eestiga Noorte meeste organisatsioon, mis on ülemaailmne organisatsioon ja sellepärast kuna sinna organisatsiooni kuuluvad ainult mehed, siis oli igati loogiline, et ka sellel kontserdil esinesid ainult meessolistid. Ja tõesti ehkki Raudhibliga see koostöö sai lõpetatud juba pärast teist kontserti Tartus, siis ikkagi seesama traditsioon on jäänud ja kui tavaliselt on olnud kolm meessolist, siis seekord algselt sai kutsutud tegelikult siin kõikes viimasena seal on käinud, et kes vähegi saab tulla ja siis selgus, et, et viis neist saaksid tulla ja see oli igati sobiv kogus, et rohkem olekski olnud võib-olla natukene liiga keeruliseks läinud juba see asi ja nüüd tuleb siis viis lauljat, kaks neist tenorid, üks neist on meie oma Juhanud kallak, kes kohe pärast meie kontserti tee läheb väga prestiižile laulu konkursile valsi kaadistes Singer of the World. Siis teine tenor on olnud minu lemmiktenor siin viimased aastaid, keda on võimalik üldse käega katsuda ja elavas esituses näha, kelle nimi on siis kaluudika luudoff, ta on pärit Bulgaariast, aga laulnud kõik maailmateatrid, las skaalast alates läbi, praegugi viibib piss Argentiinas ja sealt otse tuleb siis kuningas Artur skaalale, siis on kaks baritoni üks nendest Hannuniemele kes tänasel päeval Vägu aktuaalsel Vallembergi teemal rääkides on see mees, kes laulis Saksamaal. Kui Türi ooperi esmaettekanne oli, siis laulis anoniemmele seal peaosa. Teine bariton on meie värske. Kes siin alles äsja veel laulis Mahleri suurele sümfoonia ja lõpuks bass Leonid Savitski, kes on eelmise aasta Georg Otsa preemia laureaat, nii et ma esinejate koha pealt võin öelda, et parim, mis üldse võimalik on, et see publiku ette nüüd astub ja loomulikult ja me vaatame ka oma kontserdiga natukene tulevikku, siis on laval ka tuleviku ümarlaua rüütlid Rahvusooper Estonia poistekoori näol, kes siis Hirvo Surva ettevalmistusel toovad meie kontserdile sellist värskust ja orkester on orkester, on Eesti riiklik sümfooniaorkester, kes on olnud kuningas Arturi gala partneriks, kui ma ei eksi nüüd juba seitsmendat korda ja dirigeerib samuti, ma arvan, et kaheksandat korda. Vello Pähn räägime ka muusikast, mis kõlab 10. kuningas Arturi kalal. No ma olen saanud juba riielda, et Nixon kirjutatud plakati peale, et kõlavad maailma armastatuim, mad, ooperihitid, see oleks nagu natukene selline mõistete sassi, peamine, et kuidas ikka ooperis on hitid, no mis seal salata, ooperis samamoodi hitid, et ooper on olnud, et üle 400 aasta tegelikult ju kaasaegne kunstivorm, et miks me aastal 2007 rääkides kunsti, vormistame kogu aeg mõtlema, et see on mingi tolmuga kaetud vana asi. Loomulikult võivad ka ooperis olla hitid. Millegipärast ajakirjanikud väga armastavad rääkida primadonna-dest ja superstaaridest ja no miks ei või siis olla ooperis köhittide, aga need nad paratamatult on. Loomulikult igal aastal üritame panna ka mõne uue ja põneva teose vahele. Seekord võib-olla selleks võiks olla saatuse jõust mõni mida Eestis väga harva on kõlanud. Mingid numbrid korduvad paratamatult, sest et kuna solistideks on ainult mehed, siis juba ainuüksi selliste atraktiivsete duettide arv on paratamatult piiratud. Kõige raskem on olnud veel nende kolme mehe lugudega. Neid sellise kolme tenori-baritoni passidel ütles, et on väga vähe. Ja muidu repertuaaris on ikka tõesti need kõige kuulsamad bass laulab ikka Boriss kodanoffia tenorit, siis kõlab Khani aaria ja kõik sellised. Naerab ajad. Ei tundunud nii, et meestele kirjutatud ooperiliteratuuri soovikontsert absoluutselt kuningas Arturi gala toimub 30. mail Estonia kontserdisaalis algusega kell seitse ning klassikaraadio teeb kontserdist ülekande aga kohapeal kulud on palju parem. 30. mail on Estonia kontserdisaalis 10. kuningas Arturi galakavas. Maailma armastajad toimuvad ooperihitid suurepäraste solistide esituses, täpsemalt www, punkt. Kuningas Arthur. Tee pileti saad osta Eesti kontserdipiletimaailmakassadest. Kontserti toetavad kõik. Tule sina ka. Seitsmeteistkümnendal mail möödus 100 aastat lauluõpetaja ja dirigendi Linda Sauli sünnist. Linda Saul õpetas eesti lauljaid üle 40 aasta. Selle aja jooksul sai professionaalseteks lauljad näiteks mitu laulja põlvkonda. Tiiu löövalt, teie olite üks paljudest Linda Sauli õpilastest, kui palju tal üldse õpilasi oli ja milline on tema tähtsus üldse eesti lauljate kasvatamisel. Sauli juures on õppinud 38 inimest nii-öelda professionaalseks lauljaks. Kelledest 15 lõpetasid Tallinna muusikakooli 23 Tallinna kontsert ratooriumi. 14 neist on tegutsenud solistidena mõlemas muusikateatris ja Eesti raadiosolistidena. Solistide nimekiri on aukartust äratav. Sellised nimed nagu Paula Padrik, Valentine hein, Hailey, Sammelselg, Margarita Voites, Jelena soolovjova laine mustassaar Mare Jõgeva, Kaie Konrad, Eevi Vanamölder, Helvi Raamat, Rein rajamegi, Väino Karo, Taisto noor ja nii edasi ja nii edasi. See vast on kõige olulisem tema selg. Ma arvan, et oluline jälg on ka siiski temal kui emal. Tema kaks poega Peter Saul, kes tegutseb veel praegugi dirigendina ja on tuntud kui väga haruldane džässpianist. Ja tema noorem poeg Jaan Saul, kellest oleks tõenäoliselt võinud kujuneda meie draamateatri nii-öelda loos Pansole võrdväärne järglane. Kahjuks väga karm, kaasasündinud südamerike viis tema meilt minema. Ja veel üks lõik muidugi, mis on kindlasti väga Kipanev on siiski vist see Ta oli tõenäoliselt esimene teatris tegutsev naisdirigent. Nimelt kui ta õppis konservatooriumis nii laulmist kui klaverit, tõenäoliselt ka dirigeerimist. Sest miks muidu Gustav Ernesaks palustada ühel korral minna töölisteatrisse tema asemel ja õpetada seal nii-öelda näitlejatele lood selgeks ja olla muusikaliseks juhiks? Ju see tegevus oli seal niivõrd muljetavaldav. Tal oli suurepärane Prima Vista, see tähendab noodist lugemine, temale võis iga kell anda ükskõik millise klaveri ette, mängis selle perfektselt kohe ära, tegi 35. aastal lavastaja Andres Särev töölisteatris talle ettepaneku astuda ka ühtlasi juba orkestreid dirigendipulti ja seal oli veel üks tore niisukene märki omav sündmus. Nimelt oli kutsutud tud Solveigi rolli peale. Ma arvan, kes oli ju Estonia primadonna, kes oli küll draamastuudiokoolitusega, kuid siiamaani räägitakse temast kui erakordsest Carmenist, nimelt, eks just huvitav on, need tulid nemad Valgast, kus nad olid lapsepõlvesõbrad, kus nad õppisid koos Valga muusikakoolis, kus nad tegutsesid juba nii, et Els Vaarman laulis. Linda Saul saatis teda, tulid nemad Tallinna konservatooriumi, õppisid lähemad professor Sternbergi juures ja nüüd siis aastaid hiljem sattusid nad vot sellises koosluses jälle kokku üldse oli ju Linda Saul 58 aastat muusikapõllul ja kindlasti väga suure jälje raadio nii-öelda salvedesse on jätnud tema loodud naisansambel, mis tegutses 25 aastat. Selle naisansambli salvestisi pidi olema 60 kilomeetrit tolleaegset makilint. Selle ansambli lõi nii-öelda Linda Saul. Ühel ajendil, et saaksid sellised tema esimene õpilane oli Emilie karjus siis tuli Paula Padrik ja just Paula Padriku pärast, kes oli väga Anderikas, kes muuseas võitis 57. aastal Moskvas toimunud üliõpilasfestivalil kolmanda preemia. Kuidas tema mälestus, tema endised õpilased teadvustavad, kuidas seda sünniaastapäeva tähistatakse? Sünniaasta Taeva vast tähistab kõige paremini muidugi üks CD, mille eest me peame täna oma Tartu ja Eesti Kultuurkapitali, et see valmis sai tänu jällegi Jüri Kruusi altruistlikule tegevusele on võimalus kuulata siis neid lauljaid kestnud Pole 100. ilma tegid. Kuigi kahjuks on selline kingituse plaat, see ei ole müügiobjekt. Sellel plaadil on nüüd siis üks number üks pala igal tegijalt, kes solistidena on mingisugusegi jälje, kas siis heliplaatidele või raadiosalvestustel jätnud ja teine asi, mis muidugi loodame, et ta näeb ilmavalgust, on juba üks paarkümmend aastat gaasi Heino bedus saarel valminud temast suurepärane raamat, kus on võetud intervjuusid nendelt suurtelt tegijatelt, kus on tehtud analüüsiline ülevaade tema enda pedagoogilisest tööst ja see kahjuks seisab praegu veel riiulis. Loodame, et kui Kultuurkapital meile jälle õla alla paneb, siis võib-olla sügisel näeb see raamat ilmavalgust, aga me ei tea seda, aitäh teile Tiiulevalt selle ülevaate eest. Kaja. Lõppeva nädala alguses esitleti teatri ja muusikamuuseumis Torontos elava eesti koorijuhi pedagoogi ja helilooja Roman Toi raamatut kaunimad laulud pühendan sull. Raamatu esitlusel oli ka autor Roman Toi, kes andis intervjuu Ageraale. Tegelikkuse pooride vaatlemine minu praeguses raamatus ei ole küllaldane proportsioonide mõttes, aga ma tundsin, et nii palju kui ma tahaksin kõikidest nendest toredatest inimestest, kes selles avatuse, koorimuusika teinud, oma südametunnistuse kohaselt kirjutada, siis oleks 1000 lehekülge saanud. Ja ma olen otsustanud ja kokku leppinud juba inimestega, et ma nende koolide kohta 20 aastat nii toredaid elamusi iseendale ja tervele eesti rahvale sain teha, luua, et me teeme nende koolide kohta veel eraldi vihikut. Toronto Eesti meeskoor, seon Toronto segakoor, seon Estonia koor. Seal me saame siis oma vaiba lahti laotada. Selles raamatus saab päris mitmel korral vihjad sellele, et väliseesti keskkond vaatas alguses natukene kiivalt nende peale, kes pidasid isamaaga siis Eestiga sidet ja ühendust ja ka siinsete eesti heliloojate laulude laulmine ei olnud seal just see kõige meelepärasem ja kõige Nad on nüüdseks muutunud. Luba, ma lähen sinu küsimuse algusesse tagasi kasutati ühte toredat sõna, mida ma harilikult ei tunnegi kiivalt ei, see ei olnud armukadedus, mis kodueesti repertuaari suhtes oli vaenulik, see oli kuidagiviisi kahe teraga mõõk. Ühest küljest nad olid, ütles, et ulgueestlased tutvustavad kodu, Eesti väärtusi, mis on 101 protsenti väärtuslikud ja see oli lubamatu ja teine ja veel hullem pool sellel rahal oli, et ei ole mõeldav, et väliseestlased nii hästi elavad. Ei ole mõeldav, et väliseestlased nii südamlikult laulavad. Ja see tekitas meile kõige rohkem vaenlasi, just see atmosfäär, tuntus oli kindlasti meeskond olemas valgest vanast või kuidas te kutsute seda siin kelle eesmärk oli vaenu ja umbusku külvata Kodu-Eesti ja Välis-Eesti inimeste vahele. Ja meie lõhkusime, ma ütleksin, teooriast täitsa, lõhkusime sügavaid aukusi selle umbusalduse tehnika sisse nende. Kurbuseks, kuidas sa praegu tunne, kuigi sa enam koorise juhata, oled sa ikkagi koorimuusikaga Torontos kursis ja eesti koore elud ka, kuidas tänapäeval suhtutakse siis meie siinsete elavate eesti heliloojate loomingusse? Ma valin seltskonda ja ma ei lähegi oma tuju rikkuma või aega raiskama inimestega kelle mõtlemisviis ei ole veel päris tsiviliseeritud. Selles mõttes mul on kerge elada. Ja muidugi ma olen nüüd sõltumatu, koorimuusika tegemine on niiviisi, et sa pead ennast niiviisi üleval pidama ja nõnda väljendama, et sa oled nagu keset kõla nagu kooli ees. Meie küsimuse suhtes eriti sisepolitseis küsimuse suhtes liiga valjult ennast väljendad, siis võib mõni inimene koolist eemale jääda, ma hoidsin siis oma nokka, aga nüüd ma enam ei hoia. Jumala tan, vaata kui sirge mu selg on, enam ei ole survet peal, aga selle nokahoidmise vabanduseks ütlen iseenda kaitseks, et mullu oli neid koori vaja. Ja kas sa tead, 25 liikmeline koor laulab ühtemoodi kui 120 viieline ja mispärast mitte Rolls-Royce'i kasutada, kus kaheksat silindrit mootoris koristuseks väike kahe silindriga plõks, palju lärmi teeb ja väga vähe edasiviiv aitäh sulle, Roman, ole see 1000. terve aitäh, et sa jälle tulid. Eesti filharmoonia kammerkoor saabus Itaaliast 44.-lt Arturbenneteti Michelangelo nimeliselt rahvusvaheliselt muusikafestivalilt Beethoven, Pärt hinge hääled. Kuidas kooril läks toimetaja Anneli vaste? Lisaks Eesti filharmoonia kammerkoorile oli seal kontserte andmas ka Tallinna kammerorkester ja mõlemaid kontserte juhatas Tõnu Kaljuste esitajaid Arvo Pärdi muusikat nii orkestriteoseid kui koorilaule ja näiteks tuntumatest olid seal kavastapaation toomine orkestrile ja koorile ja muidugi väga tuntud eesti publikule Teoom. Lisaks osales veel sopranisolist Patricia Rosario, kes laulis soprani soolot. Teoses pea katoon ja peab ütlema, et kontserdid võeti väga hästi. Vastusaalid olid puupüsti rahvast täis ja kontserdi lõpus tõusid inimesed püsti ja plodeerisid, tänasid heliloojat ja esinejaid. Ja Arvo Pärt oli ise ka saalis, nii et emotsioonid olid väga kõrgel. Kontserdid toimusid kahed linnas, kontserdid toimusid, esimene neist Bergamos, Bergamo tonitseti nimelises teatris. Samas linnas, kust on pärit ka tuntud ooperihelilooja Tšantaanatonitseti ja teine oli press suures teatris. Mõlemad olid sellised uhked ooperisaalid ja tegelikult ongi selle festivali üks traditsioonidest, et kõik kontserdid toimuvadki nendes kahes paigas ja see muusika akustiliselt sobis hästi sinna saalidesse. Peab ütlema, et kirikus on loomulikult oma aura nende teoste esitamiseks. Aga tõepoolest, ka nendes saalides jõudis see väga hästi kuulajateni see muusika, Arturo Peneid, Etti, Michelangelo nimeline festival on tegelikult väga pikkade traditsioonidega, sel aastal peetakse seda juba 40 neljandat korda. Ja eriliseks teeb selle festivali just väga kõrgetasemelised kontserdid. Et seal on läbi esinenud kuulsad pianistid üle terve maailma ja kuulsad orkestrid ja sel aastal avaskisele festivali Viini Filharmoonikute pretri juhatusel. Aga juba täna sõidab Eesti filharmoonia kammerkoor Bergenisse rahvusvahelisele festivalile. Jah, on siis Bergeni rahvusvaheline festival, kus toimuvad muusikateatri tantsu kujutava kunstikontserdid ja sündmused ja seda peetakse üheks suuremaks Põhjamaade festivaliks ja seal on tulemas kaks kontserti, mõlemad Bergenis, kus siis kammerkoor laulab erinevate põhja oma heliloojate loomingut ja eesti heliloojatest on siis kavas kreegi Taaveti psalmid, Arvo Pärdi teosed ja Veljo Tormise laulud ja neid kontserte juhatab Paul Hillier. Eesti filharmoonia kammerkoor astub Bergeni rahvusvahelisel festivalil üles homme praegu Vilbrega Bergenis. Klassikaraadio toimetaja Karin kopra, kuivõrd on kohapeal tajutav festivali hingus? Festivali hinnangud oli kohe esimesest momendist tajutav, nii kui ma linna saabusin, siin mürtusid puhkpilliorkestrid, trummipõrin ja mitmesugused vabaõhuüritused toimusid vaatamata väga koledalt vihmasele ilmale. Aga ilm on ka ainus asi, mille kallal nuriseda saaks, sest et kõik muu on lihtsalt hiilgav. Iga minut toimub kusagil midagi kahe nädala jooksul 160 erinevat sündmust ja minul on siis suur Rõõm olnud osa saada kolmest väga heast kontserdist. Kõigepealt kolmapäeval festivali avaõhtul esinesid Bergini Filharmoonikute andu litani dirigeerimisel. Avakontserdil viibis ka Norra kuninglik paar avakontsert. Vot see ongi selline kergesti seeditav või lihtne muusika, seal oli kolm teost, kaks 20.-st sajandist ja üks kaasajast. Kõigepealt tuli ettekandele Taani kaasaja helilooja Bent söörenseni teod. Eksid, Prints Sörensen on festivali peahelilooja. Teise teosena võis kuulata Viper lutas Lawski klaverikontserti, mis pole sugugi tuntud siinsoleeris Norra kaasaja kõige kuulsam peanilt ja maailma tipp-pianist. Leif Ove antne Nende kooslus oli tõesti väga vaimustav. Kolmas teos oli Gustavi viies sümfoonia ja ka selle puhul võiks öelda, et muusikaliselt tehniliselt oli ta väga hästi esitatud. Samas jällegi midagi nagu jäi puudu. Ma tulin mõttele, et norra muusikat ega Ameerika dirigent neil pole sellist ajaloolist kogemust. Nad ei suuda tunne, et teda lõpuni 1941. aastal Vene helilooja poolt loodud teost, kuna neil lihtsalt pole seda tausta. Tegelikult oli ju suurepärane nii tehniliselt muusikalised, aga minul isiklikult jäi külmavärin selle teose puhul tulemata. Aga mis puutub Leif Ove Aasiast sisse, siis tema mäng oli väga vaimustav. Teine kontsert, kus ma viibisin, oli Christian iile Haadlandi kontsert, seal, noor norra talent, 22 aastane pianist, tema kontsert toimub Rolf kriigi kodus ja tegemist on kindlasti särava andega. Temale anti üle samal kontserdil ka norra noore aasta muusiku tiitel, millega kaasnes 100000 norra krooni. Eile õhtul esines kriigen Hallenis prinderstel ja see kontsert oli väga hiilgav. Minu meelest on tema ilusamaid mees häälemaailmas üldse, ma olen õnnelik, et ma sain teda laivis kuulata. Tema laulus on tõesti kõik olemas, värvid, meeleolud, karakterid, nii kui ta saali tuleb, nii on publik tal pihus, tabab suu ja terve saal on väga ilusat muusikat täis. Kusjuures Ta interpreteerin kunagi mingisuguse pingutusega vaid vabalt ja lihtsalt ja minu meelest oli see tema Schuberti Hayden rööslaini tõlgendus kõige armsam, mida ma üldse kuulnud olen. Täna õnnestus mul rääkida ka festivali kunstilise juhi pääl purje andeniga, kelle käest ma küsisin, et kuidas nad selle festivali kokku panevad ja ta ütles, et nad mõtlevad sellele, et iga festivali üritus oleks sündmus, mida oodata pole mõõdikud, millega saaks mõõta kunsti, et see on hea, see on halb asi. Hea kunsti tunneb ära igaüks, kes on seda kogenud, see teab, mis on hea kunst ja see sünnib siis, kui lähed kontserdilt äratundega. Et sa oled natukene muutunud, et mina olen kõigilt neilt kolmelt kontserdid läinud äratundega midagi on nüüd teisiti. Aitäh Karin ja loodame, et ka Eesti filharmoonia kammerkoori esinemine Bergeni rahvusvahelisel festivalil kujuneb suursündmuseks. On huvitav, et täpselt kaks sajandit hiljem leidis Edela-Saksa ringhääling oma festivali pealavaks sobivana, see on siis 1952. aastal Schweitzingeni lossi rokokoo teatri Baden-Württembergi liidumaal. Meid huvitab enam festivali Põhja- ja Baltimaade sari Nordis veel teen, milles kokku 11 kontsert. Sellel teisipäeval Stuttgarti vokaalansambel ja kammerorkester Friederberniuse käe all. Meil kavas ka Arvo Pärt ja Peetelis väsks Pille kuuks paka klaveritrio rootsist, nendel kavas ka kriigi teos tema 100. mälestus aastal. Traditsioonilisel pika öökontserdil mängivad kõrvuti soome ja saksa noored solistid just täna seda, kas Sibeliuse 50. mälestusaasta puhul. Eile mängis Roque teatris. Ta oli väga sobivana yld tiino armooniko Milanost. Homme esineb siini Jordissa Välli Essbeeri on 21 festival, Praha kevad on juba 60. pidustuste teine nädal algas kummardusega Edward Elgarile kui Praha linnaorkestrit. Esmaspäeval juhatas Charles Terras ja Steveenisserlis Elgari tšellokontserdiga. Üleeile alustas kas San Francisco sümfooniaorkester ja dirigent Michael Tilson Toomasse juhatusel ja toimus ka esimene klaveriõhtu Svjatoslav Richteri 10. mälestusaasta puhul. Beethoveni sonaatidega Kun paik. Täna laulab Houstoni sümfooniline koor USAst. Homme saab aga taas kuulata legendaarset Tšehhi sopranit. Nüüd 60-ga päästast Gabriela veniaskovad ooperiaariad ja duettide programmis Rudolf viinumis. Ja kolmapäeval jõuab festivalile ka Kremerata Baltica koos Kiidonkreeneriga Londoni filharmooniaorkester hõivatud pea kogu kevade viimase kuu ja suveooperietendustega Klainburni festivalil mis algasid eelmisel laupäeval ja kestavad 26. augustini. Avaetendust ekson Verdi Mc bet ja Mozarti Cosi. Esines, dirigeerib kogu festivali noor kunstiline juht Vladimiri Orovski. Richard Jonesi lavastuses on peaosades prantsuse lauljatar Silvi valeer. Leidi Mc Bettina nimiosas Anžey tober poolest panku osas Vene pass, stanistav Sveits ja teisipäeval kosi esietendus Nicolas Haitneri lavastatuna Robinditsiaania dirigendiks ja kuus solisti, igaüks erimaad juhtumisi Slovakkiast, Iisraelini ja ei ühtki Inglismaalt. Tähtis on meil jõuda aga Norras Bergeni rahvusvahelisele festivalile, mis on asutatud 1953 algas nüüd kolmanda päeval ja homme alustab oma esimese kavaga seal ka Eesti filharmoonia kammerkoor Paul Tšilieri juhatusel sarjast kriigi jälgedes ja huvitavaimaks selles kavas kriigi viimaseid teoseid. Neli hümni koorile baritoni soolaga on kaastegev ka suurepärane norra sopran salvei kringel. Päev hiljem, esmaspäeval juhatab Paul Hillier aga kuusel festivalil Bergeni toomkirikus tõelist panoraamkava Baltic voissis, mis raamitud eesti muusikaga kreegi tormisega, Teeerrnüür koordi, Erigmeerimalijatseebeelse kõrval koguni kaks Tormise teost piiskop ja pagan ning kogu jaanilaulude tsükkel. Õhtut lõpetab Damas alustamaske Reegi kolm tippsalmi ja siis ka Pärdi tabaatsen toomine. Meie teise tipp koori Eesti rahvusmeeskoori ees on neil päevil tegutsenud aga Neeme Järvi ja see toob meid eesti muusikaelus, sellel nädalal buss suurima sündmusel Neeme Järvi tänase juubelikontserdi juurde. Dirigendid Järvid ja flöödisolist Maarika Järvi on siia jõudnud igaüks eri paigast. Neeme järvil on tänavuseni olulisemateks esinemisteks olnud romantikute festivalil Sis Bruckneri Seitsmenda sümfoonia ettekanded Utrechtis ja haagis residenti orkestriga. Väga rõõmustav taaskohtumine Jöteboris sümfoonikutega, teises sarjas, nii USA-s, siis oli tal solistiks ka vaiba skriide. Seejärel taas Detroit disja Philadelphia orkestri ees, kuhu ta viiska Hans Roti, Ainsa sümfooniamenukad, esinemised, litsigi kevanthoussi ja Kölni raadio-orkestrite. Ega just viimasega oli Peeter Vähi taevase järve laulusolistiks Euroopa ühes kuulsamas Kölni filharmoonia suures saalis ka Maarika Järvi. Ja veel sel kuul on, ta on ju sees siis juhatanud jube seitset kontserti, kavas ka Peetelis väsksi, viiulikontsert, kauge valgus, kakkus, istuge solistina. Olulised on ees Neeme Järvi esinemised Saarima festivali põhjale sarjas ning pärast veel Edinburghi festivalil avasümfooniakontserdiga šoti rahvusorkestrilt. Paavo Järvi on ainuüksi omas Cincinnati sümfooniaorkestri ees tänavu juhatanud 26 kontsert. Aga siin vahel veel Londoni filharmoonia ja Clevelandi orkester 10. mail ja muidugi ta üks Euroopa orkestrites frankfurdi raadio oma, kus ta veel eile õhtul pardokid, Stravinski dirigeeris ja kohe meesorkester Barry kolmapäeval ja sellega Pariisi järelgagaaenny festivalil ja seejärel Beethoveni sümfooniat kogu tsükkel Deutsche kammerfilharmoonia Strasbourgis. Niisiis jõuab äärmise pingega tegutsev Paavo isa juubelikontserdi linna kohale alles täna. Kristjani järvil jäi just selja taha absoluutansambli väga kaalukas Euroopa turnee tõepoolest siinsetes kõige suuremates saalides koosnenud Reigo Vici ansambliga teema loomingust. Absi lutiga on kõikjal aina oodatud ka veel programm araabia tööd. Ja nagu alati oma väga põnevate kavadega esines tema viinitoons Külzetteri orkester nüüd mustlasviiside programmiga koos Robilakatusse ansambliga Viini music Fereini kuldses saalis Guardianis sankkpelteni festivali majas, jaaguar Ahtheneikis. Just grafeneigi vabaõhuareenil saab tänavu suvel teoks esmakordne rahvusvaheline festival mida koos Kristjan Järvi ja toon krintsleritega tulevad sisse õnnistama Ameerika sopran René Fleming. Ninksistoph Penderetski. Tahaksin siia lisada veel Kristjani suvised ooperidebüüdi Cincinnatis Adamsi ooperiga Nixon Hiinas ja Mansoni jalgpalliooperiga. Pleen vei Bregentsi festivalil Austrias. Muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa null 500 korda 15, null viis internetis teile sobival ajal teile sobival ajal. Liigaja.