Meie luterlastena teame ju hästi, kuidas jumal end peale ei sunni, jättes inimesele vaba tahte. Püha Augustinus rõhutas, et kui inimene pöördub oma vabal tahtel jumala vastu siis võib seda defineerida kurja ja saatanlik, kuna tema teooria on, et kurjus on lihtsalt hea puudumine. Samas ei eitanud ta kurjuse olemasolu, mille kohaselt on olemas saatanlik tahe, mille sihiks ongi kurjus. Ma ei usu, et saatana siig son kurja tegemine, saatana siig, son, inimene, miks ta peaks ise kurja tegema, kui tal nii suurepärane tööriist on? Ei saa mitte vaiki olla, et see lähisuhtekolmnurk jumal, saatan, inimene on tugevaimsid üldse. Aga läheme tagasi vaba tahte juurde. Miks me arvame, et inimesel üldse on vaba tahe? Ja kui ongi, kui vaba ta siis on? Enamus meist elab jumala ja saatana vahel pool maad, nii jumala kui saatana, nii. Siis on hea ja kurja jõud tasakaalus ja inimesel hea olla. Kerge. Kui nüüd inimene pöördub niinimetatud vabal tahtel jumala vastu astub ta saatanale tunduvalt lähemale siis kas see ikka päris inimese tahe on? Aga saatanal hea olla? Kerge? Inimesel tasub analüüsida, kui palju tal üldse on omi mõtteid või suunab neid pidevalt keegi ja kui, siis kes. Kui enesele küsimusi ei esita, magab saatan endiselt talveund. Kui aga hakkad oma mõtete vastu huvi tundma, võtab vana kuri kohe kabjad alla. Tahad oma mõtteid puhtamaks vabamaks loovamaks saada, viitab see ju sellele, et ka jumal enam ei tudu. Kas on ikka nii, et jumal hakkab inimese mõtteid suunama siis, kui too aktiivselt pöördub nende saamiseks? Kas jumalalt tulnud mõtted on vaja usuga välja teenida, samas kui saatan on valmis kogu aeg patrama, sosistama, hirmutama, alavääristama? Mingi tõetera siin on, kas või seetõttu, et jumala usk inimesse nagu ka armastus on piiritu. Aga see templis röövlid ikka veel sees ei lähe mitte. Siin oleks ehk aktiivsemat hoiakut vaja. Röövlid välja. Jeesusel käisse lihtsalt inimesele ei käi midagi lihtsalt juba ainuüksi seepärast, et saatan ei anna millimeetritki järele. Röövlite väljaajamist templist riietada karistuseta. Kindlasti. Saatana ainus töö on saada inimene veendunuks. Et jumal ei hooli temast ja seda tööd teeb ta pühendunult. Kui see töö ei kanna vilja, läheb sõjaks. Seega sõnad usu jumalasse, usalda teda, on tegelikult ülimalt vastutusrikas sõnum. Tuleks enne põhjalikult mõelda, kui neid sõnu kellelegi öelda ja peale mõtlemist parem ütlemata jätta. Sest mida lähemale jumalale, seda pöörase maks muutuvad, kurjuse jõud. Jumalale ei taha saatan kedagi anda, igal juhul mitte võitluseta. See võitlus on igapäevane, pidev. Nii et kui oled valmis, mis siis ikka lase käia. Ma ei tea, kas keegi meist võiks öelda, näe, täna hommikul lõin silmad lahti ja tundsin selgelt, et saatan hakkab järele andma, et hakkab aru saama, kui mõttetu ta töö on. No muidugi võib selliseid hommikuid olla ja kui ongi mõni, siis tasuks endale hoida, sest kui juba on võitluseks läinud, siis ei maga, saatan silmatäitki. Me ei võida saatanat kunagi, mis ei tähenda teise põse ette keeramist. Jätkuvalt kaks neid ainult ongi. Meil lihtsalt tuleb sealt keskteelt liikuma hakata sammhaaval, oma vaenlase eest palvetades ja edasi minnes. Jumal on rahulik, pööraselt kannatlik ja sulnis, ootab tee lõpus ja naeratab. Aamen.