Tere hommikust, hea kaasteeline. Soovin sulle tänaseks tähendusrikast mõtestatud ja elusat eluJeesus, ütleb Johannese evangeeliumi kümnendas peatükis oma õpilastele viidates. Mina olen tulnud, et neil oleks elu ja oleks seda ülirohkesti. Uku Masing on tabavalt kõnelenud elusamusest kui inimese eluülesandest öeldes. Elu on mõttekas siis, kui inimene saab olla intensiivsem teadlikum ärkvemal eilsest. Selle nädala hommikuminutitel tahangi koos sinuga mõtiskleda elusa elu tunnustest millest üks on pühendumine kellelegi või millelegi enesest suuremale, mis annab elule mõtte ja tähenduse. Elus elu ei ole lihtsalt vegeteerimine, hull õppimine või surfamine ühelt laineharjalt teisele hulkumine kaubanduskeskuses või laadal, et nuusutada, vaadata ja katsuda ühte ja teist, kulutada oma raha emotsiooniostudele või pudi Padile ja pöörduda siis tühjade käte ja tühja hingega tagasi. Elus elu koosneb päevadest, mille lõppedes võib pea väsinult, ent rahuldustundega padjale panna, teades et selle päeva töö ja ettevõted, millised on aidanud saavutada mingit suuremat ja kõrgemat eesmärki aidanud muuta maailma paremaks kasvõi ühe inimese jaoks. Kui ma eile kõnelesin vajadusest elada omaenda elu päriselu vastandina teiste poolt kirjutatud stsenaariumi täitmisele või teiste ootustele vastamisele siis pühendumine tasakaalustab seda, asetades inimese elutoetuspunkti ja mõõtme temast enesest väljapoole. Tõnu lehtsaar on öelnud, et inimene on nii suur või väike, kui suur või väike on see, millele ta on pühendunud. Pühenduda võib erinevatele asjadele jumalale, isamaale, rahvuskultuurile, teadusele, kunstile, oma abikaasale või lastele. Kodulehe perekonnale. Pühendumine ei tähenda lihtsalt kellegi või millegi eelistamist, vaid enese sidumist. Soome keeles on selle kohta tabav sõna Sid auduminen mis tähendabki seotud olemist sellega, kellele või millele pühendatakse. Ühes kristlikus koolituses, mis kujutab erinevaid lähisuhtevorme majana, mis koosneb erinevatest ehituskividest on selle maja vundamendiks just pühendumine, millele iga tõeliselt oluline ja kandev suhe peaks rajanema. Suhe, milles ei ole pühendumist, on pealiskaudne. Justkui tühifassaad. Elus, milles ei ole pühendumist, puudub sügavus ja kandvus. Pühendumine annab elule põhja, aga kestlikkuse. Inimese elu on ajalises perspektiivis üürike. Enamik sellest, mida me oma elu keskel alustame või ette võtame, jääb pooleli, sest meie aeg saab otsa. Kui aga see, millele me pühendume, kestab meist kauem, võib-olla sajandeid või aastatuhandeidki kauem siis võime teada, et teised jätkavad sealt, kust meil pooleli jäi. Pühendumine millelegi kestvale ja püsivale võtab meilt vajaduse tormata, rabistada üritada kõik asjad oma elus valmis saada või lõpuni viia. Pühendumine on ka meisterlikkuse aluseks. Midagi tõelise pühendumusega tehes ja teenides kasvavad tasapisi aastatega meie oskused, pilumused ja pädevused. Meist saavad esmalt õpipoisid sellid ja siis meistrid. Ometigi jääme ka meistritel alati õpipoisteks, sest mida kaugemale oma pühendumises läheme, seda avaramad võimalused meie ees avalduvad. Me armastame ja samas austame seda, millele või kellele oleme pühendunud. Samas ei peaks ühestki pühendumisest saama sõltuvusorjus või ebajumalateenistus. Miski ärgu saagu meelevalda minu üle, ütleb apostel Paulus. Soovin sulle hea kaasteeline pühendumist tänasesse päeva, et sul oleks julgust ja vabadust kinkida oma aega nendele ettevõtmistele ja suhetele, mis on sinu elukutse? Palvetagem issand Jeesus, sina oled tulnud, et meil oleks elu ja oleks seda ülirohkesti. Õnnista meid algaval päeval, et me võiksime pühenduda sellele, milleks sa meid oled loonud, vabastanud ja kutsunud.