Tervitan sind jumala sõnaga, Efesose kirjast mis on tänaseks päevasõnaks luterliku kirikukalendri järele. Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja jumala kodakondsed. Soovin sulle õnnistatud pühakutepäeva. Pühakutepäeva, või täpsemalt, kõikide pühakute päeva pühitsemine sai alguse neljandal sajandil. Sel püha seadis sisse Konstantinoopoli patriarh Johannes Sostumus, tuntud ka Johannes kult suuna keda oli õnnistatud erilise sõnaseadmise oskuse ja voorusliku eluga Püha Johannese kiriku ajalukku läinud kui kartmatu kiriku õpetuse ja moraalijutlustaja kes aga pidi selle eest maksma ka kõrget hinda. Kahel korral saadeti ta pagendusse ning tema lahkuminegi Armeenias kommunaallinna lähedal oli seotud pagendusse elu väga raskete erutingimustega. Lääne kirikus jõudis pühakute päev pisut hiljem, seitsmendal sajandil. Pühajõudmisega kirikukalendrisse olid seotud con paavsti panifaatses neljas ning Gregorius kolmas ja Gregorius neljas. Pühakutepäeva pühitsemine esimesel novembril sai alguse aga paavst Gregorius kolmandat. Miks just esimene november? Põhjuseks oli asjaolu, et just esimene novembril pühitses paavst Gregorius kolmas püha Peetruse basiilika kõikide pühakute kirikuks ning sellest ajast alates on läänekirikus seda püha just novembri esimesel päeval pühitsetud. Kui lõppeval nädalal oleme hommiku palvustel meenutanud inimesi, kes on ajalukku läinud Kristuse sõnumi saadikutena siis olgu viidatud ka paavst Gregorius kolmanda misjonimeelsusele, keda meenutatakse kristliku misjoni algataja ja toetajana germaanlaste hulgas. Pühakute päeval täname jumalat kõikide pühade eest läbi aegade. Meenutame nende elu ja tunnistust nende usku ja ustavust Kristusele ning oleme veendunud, et issand on nende hingedele kinkinud igavese rahu ja kustumatu valguse oma riigis. Tänuliku ja alandliku meelega võtame neid oma eeskujuks ning palume pühimalt jumalasünnitaja Alt Püha Neitsi Maarjat ning kõikidelt pühadelt palvelist eeskostet meie perele ja kodule maale, rahvale, kirikule. Me rõõmustame pühade aegu ületav osaduse eest kõigi nendega, kes on olnud enne meid nendega, kellega võime täna jumala rahva osaduses üheskoos rännata. Ning nende kagi, kes tulevad meie järele. Meie suurim kiitus ja tänu kuulub aga ainsale õigele aulisele ja pühale Colomine jumalale, kel armul on vägi ja meelevald meid pühitseda. Et jõuaksime kord veatute ja laitmatutena jumala palge ette. Hõisates. Johannese ilmutuse raamatus on kirjutatud. Üks vanemates kõneles, ütles mulle. Need, seal valges rüüdes, kes nad on ja kust nad on tulnud. Avastasin talle, Mu isand, sina tead ning tema ütles mulle, need on need, kes tulevad suurest viletsusest ning on pesnud oma rüüd ja teinud need valgeks Talle veres. Sellepärast nad on jumala trooni ees ning on teenimas seda ööd ja päevad tema templis. See, kes istub troonil, laotab oma teelgi nende üle. Neil ei tule iialgi enam nelga ega iial enam janu. Lange nende peale päikest ega mingit Lõõnska, sest all, kes on trooni keskel, hoiab neidu karjane ja juhatab nad eluväe allikale. Ning jumal pühib ära iga pisara nende silmist.