Algab 23. veebruari helikaja ülevaade lähiaja muusikasündmustest, saate teemad. Eesti vabariigi 90.-le aastapäevale pühendatud kontserdil Jaani kirikus tuleb esiettekandele Tauno Aintsi kantaat aeg armastada. Hugo Lepnurme CD plaati varahoidja tutvustavat tütart Urve Aulis ja tütretütar Piibe piirma. Kuuleme Tiiulewaldi kriitikat vokalist sima sarja kontserdi kohta, kus oli solist sopran Kaia Urb ning Jaaniat Lepiku muljeid festivali täiuslik vaikus kontserdist, kus esines Anoarbrahiimi Trio festivalis kreedo, räägib festivali direktor. Soojad Omaanova, ooper-kvartett ja rahvusooperi solistid esitavad 26. veebil Darryl teatri talveaias Franz Schuberti kvarteti muusikat. Tuuli peremees ja Priit Volmer räägivad sellest intervjuus Ageraale. 29. veebruar Harril toimuvast kontserdist sarjas noored talendid, räägib produtsent Neeme punger. Järgmisel nädalal külastavad Tartu Elleri muusikakooli noored muusikud Prantsusmaalt kuus antakse mitu kontserti. Kadri leivategijat küsitles Hedvig Lätt ja muusikauudiseid laiast maailmast vahendama Priit Kuusk. Mina olen toimetaja Kersti Inno, head kuulamist. Homme enne Eesti vabariigi 90. aastapäeva piduliku kontsert Estonia kontserdisaalis jõuab Tallinna publik kell neli Jaani kirikusse, kus toimub samuti vabariigi aastapäevale pühendatud kontsert. Seal esinevad Eesti rahvusmeeskoor ja Eesti riiklik sümfooniaorkester Mihhail Kertsi juhatusel. Kontserdi avab Eduard Tubina pidulik prelüüd, seejärel aga tuleb esiettekandele Tauno Aintsi kantaat. Aeg armastada. Palusin stuudiosse helilooja, te olete sel hooajal Eesti rahvusmeeskoori juures resideeruv helilooja. See teos oli mees, kari tellimus teilt. Ja auoli kirjutada sõda ja suur tänu sulle usalduse eest. Grammi juhtkond ja meeskoor on üles näidanud, valides mind kirjutama juurd asutavast. Teose libreto kirjutas leelo tungal. Rääkige, kuidas see koostöö on sujunud. Koostöö sujus väga ladusalt. Esimest korda, kui ma lugesin leelo tungla libreto, see köitis mind ja haaras endasse, pakkudes kõiki neid variante ja detaile, mida üks looja võiks vajada suurvormi kirjutamisel. See suurvorm Eesti vabariigi aastapäevaks kirjutatud armastuse teemal. Tal õnne põhjendage seda teemavalikut tema valikus juhtlaeva mängis kindlasti leelo tungal. Minu reaktsioon, ainult jaatav ja rõõmustav. Teose pealkiri on aeg armastada, selles mõttes, et, et niimoodi kahe sõnaga saaks seda kokku võtta kindlasti, et millest ja kuidas selles teoses räägitakse küll aga mõtlesime koos, et mis võiks olla see teema, mida meeskoor esitab sugusel tähtsal sündmusel, et kui ta seda teeb, et see oleks aus ja oleks oleks liigutav. Ja sellist teed kaudu me jõudsime niisuguse tulemuseni. Leelo tungal kasutas siin erinevaid tekste vana testamendi raamatust Eesti rahvaluulest, aga ka trarca soneti, nii et see on selline igavene teema, on läbi aegade kajastatud just täpselt pakkuski mulle kui heliloojale väga palju toetuspunkte. Ja hetkel eksisteerib erinevaid käsitlusi, erinevaid arusaamu ja läbi nende ongi võib-olla püütud kirjeldada seda aega ja seda kaunist ideed armastada armastuse ideid. Kas muusikas olete kasutanud ka näiteks Eesti rahvamuusika intonatsioone või mingeid tsivilisatsioone libreto justkui suunas provotseeris kasutamaks erinevaid stiile, tehnikaid ja vahendeid? Kindlasti on seal ka rahvamuusika intonatsioone, selles küsimus nüüd võib-olla, et millise rahva Pentatoonika ongi rahva muusikalise loomulik. Niisugused konkreetsed ja otsesed missid kindlasti ei ole ühelegi rohkem üldistava lähenemine, ma arvan. Kuigi muusikas stiililisi misside kõrvalepõikeid on küll palju. Kantaat on kirjutatud meeskoorile, sümfooniaorkestrile ja kahele solistile solistideks on Urmas Põldma ja Jassi Zahharov ja esitavad siis Eesti rahvusmeeskoor ja Eesti riiklik sümfooniaorkester Kertsi juhatusel. Kontakti saab kuulata homme kell neli Tallinna Jaani kirikus. Ning see Eesti vabariigi 90.-le aastapäevale pühendatud kontsert on tasuta. Eesti filharmoonia kammerkoor andis Eesti vabariigi 90. sünnipäeva puhul eelmisel nädalalõpul kontserte Islandil. Ja siis see oli sümboolne muusikaline kingitus Islandi Vabariigile, kes esimese riigina tunnustas Eesti vabariigi iseseisvust. 1991. aastal esitati vanamuusikat ning eesti heliloojate loomingut. Arvo Pärdi, Mart Saare ja Cyrillus Kreegi teoste kõrval oli esiettekandel spetsiaalselt selleks sündmuseks loodud Tõnu Kõrvitsa uus teos. Kolm Islandi laulu Kammerkoori juhatas Daniel Royce ümbrist koori uus peadirigent. Eestimaal tähistab Eesti filharmoonia kammerkoor vabariigi sünnipäeva Eestimaa koolides, alustades esmaspäeval, 25. veebruaril koolikontsertide sarja üheksas Eesti koolis Tallinnas, Tartus, Rakveres ja Kuusalus. Koolikontsertide sarja dirigent Risto Joost on valinud kavasse läbilõike parimast, mis eesti koori repertuaaris leidub. Nõnda tutvustatakse õpilastele kullafondi lugusid Eesti muusika algusaastast kuni tänapäevalaulupeo hitt, nüüdismuusikani välja ilmalik kehia, vaimulikke teoseid, läbivaks niidiks anaga Veljo Tormise looming. Kontserdid toimuvad 25. radaril Tallinna 20 esimeses koolis, Jakob Westholmi gümnaasiumis, 26. veebruaril, Gustav Adolfi gümnaasiumis ja Tallinna reaalkoolis, 27. veebruaril Tartu Karlova gümnaasiumis ja Miina härma gümnaasiumis, 28. veebruaril Rakvere reaalgümnaasiumis ja Rakvere gümnaasiumis ning 29. Endal veebruaril Kuusalu keskkoolis. Eile esitleti professor Hugo Lepnurme CD plaati varahoidja, kus on osa sellest rikkalikust muusikalisest pärandist, mis maestro Hugo Lepnurme on eesti orelitel mänginud. Palusin stuudiosse Hugo Lepnurme tütre Urve Haulise ja tütretütre Piibe piir maa seda plaati tutvustama. Millised salvestused on sellel plaadil varahoidja? Nendel kahel plaadil on valitud paremini kõlavad lood 33 plaadiliselt vinüülplaatide sarjalt, eesti orelit ja Hugo Lepnurm mängis sisse ise seitse plaat. Plekte ilmus aastakümne jooksul 71 umbes kuni 91 ja umbes nii ligi 20 aastat tähtis sellega vaeva ja andis sealt välja valida need lood, mis olid parema kõla kvaliteediga, säilinud see Riia vabrik, kus neid plaane vaat valmis tehti. Algmaterjal ei olnud hea ja nii nad käisid mööda arhiive ja, ja vaatasid need parimad sealt välja ja nii sai siis kokku 23 esitust kahele plaadile. Ei saa öelda, et need oleksid nüüd kõik eesti meistrite prillid, aga need on Eestimaal asuvate orelit kõla. Aga et seda kõla jäädvustada, tulid need pillid esmalt üle vaadata, mängukorda seada ja alles siis sai pihta hakata. Ta hakkame nüüd peale, võib-olla selle kõige esimesega see Rõuge kirik, selle kohta on rõõm öelda, et see on nüüd meie oma kodumaa meistrite kriisade töö, millele ma siin juhiksin. Tähelepanu, sina, see avalugu, Artur Kapi koraali fantaasia, nüüd paistab meile kaunisti üks koidutäht nii selgesti. Kõik teavad, et Artur Kapp oli hiilgav organist ja improvisaator ja see kõlab sellel orelil väga hästi. Oleme teise kullamaa kiriku oreli juurde. See on küll Eestimaal elanud meistri, aga ta on rahvuselt rootslane, Carlton tunnitöö ja see on aastast 1854 üks vanimaid eesti oreleid üldse väga põnevale juhtida. Tähelepanu Rudolf Tobiase neljale koraalieelmängule teada on, et omal ajal, kui tobias oli, siis Peterburis käis Kullamaal mängimas, siis ümbruskonna rahvas tuli, tobias, mängib, kuidas mängib, kusjuures orel ei ole kuigi suur, üks manuaal ja pedaal ainult põnev on ka Rapla kiriku orel, sünnid, kriisade kõige viimane orel, mis nad tegid enne sõda 38. aastal. See on väga huvitav till. Et siin saaks ju mängida võimaluste poolest. Maks Reigerit ja sõsarFrankinu isa õppis Pariisis. Frank, sul seal väga südamelähedane. Aga need helikvaliteet oli nii kehva, et vot ei saanud võtta. Aga siin on noh, võib olla väga põnev lugu. Jon Sten-Liis on inglise meister üks Voluntari. See on organisti vaba improvisatsioon enne jumalateenistust. Taagepera, orel. See on väike orel, millel pedaali on ainult nii palju, et mõned passi, et saaks kõlama panna ja põnev, et sinna on võetud Händeli orelikontserdid. Neeme Järvi käis veel oma Tallinna kammerorkestriga neid salvestamas. Noh, mis oleks veel võib-olla huvitatud Põltsamaa, lõi üle pea üldse Põltsamaa kiriku jaoks tehtud, see on saksa meistri Saueri töö Viljandi kirikule. Aga ta oleks raisku läinud, kui see legendaarne Põldsema õpetaja Kuurme poleks lasknud teda sealt ära vedada ja korda teha. Ja seda tegi Eduard Triisa, meister, poeg, Hart aitas seda siis korda teha salvestuse korda. Seal on nüüd suuremad TÖÖD kabiilsensaans. Muide ta oli ka väga andekas improvisaator ja orelit oskasid need mehed kõik hästi mängida prelüüdi ja suugad ja siis, millel ei ole, tuleks tähelepanu juhtida. See on see salvestus Estonia kontsertsaali orelil, sellel polegi nagu seda sarja numbrid peal. Minu arusaamist mööda on sinna valitud nüüd väga õnnestunud Edgar Arro, neid eesti rahvalaulude töötlused, aroli, hiilgav improvisaator, hiilgav organist. No seda on kõik imestanud laias maailmas, et mismoodi võib eesti rahvalaulu, kui värvikalt ikka võib seda teha. Et au ja kuulsus ja selle plaadisarja kohta peab ütlema, et siis ärkasid lätlased sisaldasid leedulased ja siis hakkasid nemad ka oma pilli tutvustama. Väärt asi, see asi nüüd niimoodi CD peale panna, eks hea Eli jälg jääb ikka järele eesti orelit ja orelimeistritest ja see on väärtuslik osa Eesti ajaloost. Orel oli tegelikult Hugo Lepnurme südameasi mitte see üksi, et ta nüüd vanusel taastas ja kaardistas ja kõik ülestad joonistas, jäädvustas tema tahtis ikka uusi oreleid ka teha. Ja nüüd on tema mälestuseks tehtud Hugo Lepnurme nimeline orelifond, mis 2011. aastal tõenäoliselt esitab Eestimaal esimese Belgia orelimeistri oreli, mille nimeks tuleb Hugo ja Belgia orelimeister. Schumacher. Aga see plaat on nüüd meie orelimuusikahuviliste käsutuses ja selle plaadi väljaandmisega olid tegevad. Tahaksin väga tänada Enn Tomsoni, keda ma pean nagu üheks selle plaadi väljaandmise algatajaks, tema tundis muret nende nii-öelda kaduvate vinüülplaatidel oleva materjali digitaliseerimise pärast juba palju-palju aastaid ja hakkasime sellest rääkima juba 2005. aastal ja väga suured tänusõnad eelkõige en Tomsonile. Mina alguses liitusin selle asjaga nagu kujundaja, aga kuna ma olen ka Hugo Lepnurme see laps, siis tundus, et ma ei saa jääda lihtsalt kujundajaks, vaid hakkasime asju ajama ja nüüd on tõesti see rõõmus saabunud, et võib öelda, üks osa sellest suurest suurest tööst on plaadi peale saanud. Sellist materjali on kindlasti rohkesti veel ja ma tahaks väga-väga, loodan, et see ei ole viimane. Lisaks Enn Tomsonile suur aitäh Hardo kriisale Urmas Taani loole Ivalo Randalu-le ja minu õele Maria peetmale, kes kõik rohkemal või vähemal määral on tööd teinud, et see plaat meie kätte jõuaks. Professor Hugo Lepnurme CD-plaadist varahoidja rääkisid tema tütretütar Piibe piir maa ja tütar Urve Aulis. Lähemalt saame plaadiga tutvuda 20. märtsi albumi tunnis. Nüüd aga heidame pilgu tagasi kahele möödunud nädalal toimunud kontserdile. Kõigepealt on sõna vokaalmuusika asjatundjale, Tiiule, Ewaldil. Kuueteistkümnendal veebruaril oli võimalus kuulata vederi saalis imekaunist kontserti sarjast vokalisima. Esiteks tahan öelda just seda, et Mederi saal on minu meelest üks väga õnnestunud lisa meie kontserdipaikadele. Siin on laulja jaoks väga hea akustika. Ma mõtlen just sellise barokk ja kammerliku laulmise jaoks meeldiv interjöör sisenemisel juba, kust võtab külalist vastu, vuliseb pursk päev. Ja väga meeldiva teenindusega kohvikus on võimalik enne kontserti oma aega veeta. Kaia Urb, Imbi Tarum ja Harry Traksmann andsid kuulajaile, keda oli kogunenud üllatavalt palju võimaluse koos endiga minna kuskile kaugesse ideaalses muusikaministeeriumisse. Kaia Urb märkis oma pöördumises publiku poole kontserdi algul väga tabavalt. Need üheksa hinde lisaks aariat, mis esitamisele tulid, on tõepoolest äärmiselt helged oma poeetiliste tekstidega ja muusikalises mõttes desloodud küllaltki karmi, energilise, tulise Hendeli poolt üllatavalt romantilises võtmes. Juba helistikud on enamusel lauludel Pemollides, see annab lauljale mahedate värvide otsimise võimalused. Ja kuigi originaalis on mitmetel lauludel peale viiuli kaaslaseks kas Travers flööt või oboe ei olnud antud kontseptsioon sugugi halb. Kõikides lauludes oli partneriks barokkviiul. Hea oli ka mõte ära vahetada laulude järjekord. Esimeseks lauluks valitud viies laula, hing kiitust jumalale andis oma avalöögiga väga erksa viiuli, heamaitselist, strichide ja klavessiini, tasakaalustatud ja mahedakõlalist akordidega toetatult. Ning oma lendlevad jooksudega andis kõik Se lauljale nagu tiivad selga. Gaia Urbi häälel on Mederi saal ideaalne, tema sillerdav ja samas väga sametise tämbriga kammerlik hääl saab siin endale lubada kõiki dünaamilisi äärmusi ja väga filigraanselt. Kaabu kordused oma kaunistustega olid nagu nitel pitsid ja ei kadunud kuskile ebamäärastesse sfääridesse. Neljandas laulus magus vaikus sisaldab endas eriliselt võluvat dialoogi soolopilliga. Ja see oli üks kõrghetki selles kavas. Üheksandas laulus õitsvad roosid oleks võib-olla soovinud veidi mõõdukamat andaanded, sest kui Travers flöödil, mis originaalis on mõeldud partneriks, on veel võimalik jääda filigraanse nende 30 kahendik nootide väljamängimisel, siis viiulile ja lauljale tuleb vast kasuks endale rohkem aega. Kuid juba ka selle laulu taga pos sujus tempo mõnusaks ja oli väga hea kuulata. Üks mõte tekkis veel näiteks kolmanda laulu magusad õied oma ambra õimetega ajal, kui laulja usaldanuks suuremat laulust oleks suurepärane duetti viiuliga veelgi võitnud. Samas olid aga väga fantastiliselt ilus armooniasse nii-öelda istumine enne üleminekut v osale ja klavessiini äärmiselt klaar ja samas diskreetne. Armooniliste muutuste toetamine oli omaette nauding. Ei saa märkimata jätta ühte asjaolu, Sarivokalistima on ju alguse saanud noorukeste lauljate tutvustamiseks. Nüüdseks on saris avardunud ja üllatavalt elujõuliseks kujunenud. Kaia Urb on meie kontsertlavadel teatavasti tegutsenud juba vast paarkümmend aastat kuid tema hääl ja lavaline olek ja siiras, avatud musitseerimine tunduvad olevat oma kõige õitsvamas nooruses. Reetseks on kunstiline küpsus ja see saavutatakse ju vaid pikkade aastatega ja pidevalt sees olekuga. Muidugi on ka suur õnn laulja jaoks teha koostööd selliste oma ala meistritega, nagu seda on Imbi Tarum, Harry Traksmann. Nende poolt mängitud Hendeli sona tekstuur pani kuulama oma väga erksa interpretatsiooniiga ja Imbi Tarum mängitud Bachi partiita. Teetuur sobis siia kavasse hea vaheldusena. Ja esitus oli süvenenud ja värskendav. Muljeid festivali täiuslik vaikus kontserdilt, kus esines Anwar Ibrahimi Trio, jagab Jaan Leppik. Kõigepealt mulle meeletult imponeerivad musikaalsed inimesed ja Norbrachim on kahtlemata üks neist. Teiseks mulle imponeerib väga orientaalne muusikat üldse uut on selle kõige parem esitaja, kõige parem väljendaja. Isegi nii et, et ma ütleksin, et orientaalses muusikas sarnaneb kõige rohkem inimhääle just nimelt uud instrumentidest vanamuusikas, aga kamba ja sellepärast uudime ja eriti kui ta on väga musikaalne, kui ta on tundlik, kui ta on täpne, kui demonstrich on voolav, siis see on lihtsalt midagi sellist, mis on nii oraalne, nii loomulik, mis võtab terve ihu värisema, kui niimoodi võib öelda, ja Aluerp him kahtlemata on interpreet, kes tänab päevani on jäänud tundlikuks täpseks ja kes on meeletult musikaalne. Millegipärast on just Tuneesia selline piirkond, mis on Euroopale maailmale tuntumaks tootnud selliseid interpreet, kes orentaalset muusikat õhtuma inimesele toovad. Aga nii see on. Tänane kontserdikava sisaldub ju aastal 2006 issimi plaadifirmas välja antud kauamängiva all mis kannab sama pealkirja kui tänane kontsert vajaduste Sahhaar. Ja see on Anvar Brahimi viimane album. Ma tulin tänasele kontserdile ootusega, et see plaat, mis on iseenesest ju üpris pehmeti ümarat muusikat sisaldav ehk siis Lauri Saatpalu, et parafraseerides muusikat mere maadele ei kollata, vaid võetakse keskelt, on pehmem ja mahlasem, siis see vastab tõele. Ja ma ootasin, et tänane kontsert oleks millegi poolest eriline, sest mentaalne muusika annab meeletuid võimalusi. Mõnes mõttes oligi eriline, sellepärast et tänuarbra hemisoolod pea igas palas olid täiesti omaette nauditavad üksused. Kahjuks nad olid täiesti kardinaalselt minu arvates või minu hinnangul eemal sellest maailmast, mida püüdsid üles ehitada kaks ülejäänud muusikut. Ja kogu selle kontserdi kirjeldamise huvides ma peaksin kõigepealt paika panema žanri. Minu meelest on see muusika orientaalset istmetega arendatud pararomantiline kammerdžässmuusika ja seda kontserdi algusest kuni kontserdi lõpuni. Põhjus on selles, et selles kontserdis oli vähe džässi ja vähe džässi, oli nähtav ainult ja et kõikide lugude skeemis, kus pala algas teemaga, mida mängis kas Alvar Brahimi ise või siis sekundeeris talle üks või teine interpreet, kelleks mõlemad olid prantslased. Ka mõlemad teised interpreedid mängisid tempereeritud Pille, mida kahtlemata uudiga kokku vedada ei ole sugugi lihtne, selles mõttes mõlemad saatepillid olitelt reeritud ja tegelikult nii see üles ehituski kõigepealt teema uudilt või siis teda sekundeerivalt instrumendilt. Siis püüdsid kolm interpreedid, tee kõik kolmekesi midagi üles ehitada, aga kuna kahe teise muusika puhul ei olnud tegu orientaalse muusika mängijatega ja nad mängisid ka tempereerin leitud Pille, mida uudile sekundeerimiseks on väga raske kasutada, siis kukkus välja selline, nagu ma selle žanri kohta juba ka ütlesin. Tegelikult kõik kolm interBretti ometi ettevõttes on oma pilli väga head valdajad, vahest ainult pianistina oli täiesti selgeid probleeme meetrumihoidmisega vahetevahel, aga sellest ei ole häda midagi, see mind nii väga ei häirinud. Mind häiris nende palade üks ja see sama skeem, see, et imekaunis idamainelaad, mida esitas Alorbrahhimm uudil, mattus sellise pararomantilise saate taha uud ja Alo Abrahim ja kogu see lugu, kogu selle loo mõte, iva, säsi tuli esile ainult siis, kui Aluar prožimmelis üksinda või heakene küll, mõnikord akordion andis talle burdoone, kus siis uudi erinevad kõlavärvid said mängima hakata tänu eri intervallidele, mida siis kuulata võis. Mina isiklikult olen sellele festivalile erakordselt tänulik, et Anvar prahhimm Eestisse tuli ja et ta selle kontserdi andis. Kahtlemata ma sain taaskord elamuse varasest uudimängust dema muusikaalsusest tundlikkusest ning ma loodan Orbrahiimi Eestis näha eeskätt hea orientaalse kavaga mida näiteks esitab Issemmi kauamängiv Astrahangaabee, kus Anwar Brahimile sekundeerivad türgi Plarnetist ja tuli ees ja löökpillimängija, kes mängib peldiiri ning tarbucat. Ma arvan, et siis on ka kõige vägevamad põhjala muusikamehed põlvedel. Parem septembrikuus toimunud õigeusu muusika festival kreedo algab seekord juba tuleval nädalal, räägib festivali direktor. Soojad omanova. See aasta on 15. aastat ja mets oli niimoodi, et hakkame vibraari kuust ja hakkame tegema iga kuu üks kontsert siis 28.-st augustist 28. septembrini, siis tuleb nagu põhikreedo festivali abilised. Kontserdid 27. selle veebruari Tallinnas Estonia kontserdisaalis tuleb nagu esimene festivali avakontsert ja meil tuleb Sankt Peterburist akadeemiline koorikapell. Dirigent on vadi aktsionär selga. See on kõige vanem koor üldse maailmas. Seda teed, et 529 aastat. Pärast tuuakse seda kuuri Peterburi, see on ikka väga professionaalne koor ja see on päris suur koormus, 70 inimesed kukkus, segakoor ja nad kõik tulevad Tallinnasse ja see oli meie jaoks väga suur hõimet. Härra üldse oli nõus sellega tulla niisama, sest nagu meile võib-olla ei ole niivõrd suured võimalused ja see oli nagu kingitus meie festivali jäi üldse riigile. 27. veebruaril, meil tuleb kõige, võib-olla populaarsem, huvitavama see suur Voomses, riieragmaine Vespreid praegu on nagu festivalil üritame kutsuda kolektid igal pool igalt poolt maailmast, sellepärast et nad toovad igasugused muusikat. No kui me räägime nagu eesti kvaliteedist, kes esineb festivalil, siis see nagu rohkem kaasaegse muusika ja meil nagu see aasta kindlasti esineb. Ja René Kuul Marek Slove juhatusel ja meeskoor Hirvo Surva juhatusel ja praegu märtsikuus esineb Vene koorikapell Olga Tungal juhatusel ja siis on sant igale kirikukoor idel kroone juhatusel. Ja muidugi isegi meie eesti kollektiivne Bagodeerinud gaasi praegu esimene kontsert veebruari, kus ansalpeediabury koor siis järgmised kolm kuud, mil tulevad märts, aprill, mai tulevad siis Eesti kollektiivik ja siis tuleb meil Valgevene eest Valgevene riiklik, siis filharmoonia kammerkoor, siis tuleb Armeenias ansambel. Märtsi kuuldud Vene koorikapell Olga Tungal juhatusel ja see tuleb kontsert 27. märtsil Kaarli kirikus. Ja siis aprillikuus, mil tuleb saanud Nikolai kirikukoor ja raaduga laste kor. Raaduge teevad üks kontsert kahe peale ja maikuus tuleb meeskoor Hirvo Surva juhatusel. Seal nagu kontserdid suveni. Niisiis õigeusu muusika festivali kreedo avakontserdil 27. veebruaril kell seitse Estonia kontserdisaalis kõlab Peterburi riikliku kooriga pilli esituses Rahmaninovi Seenotsioneemdeeni ehk kogu öine teenistus. 26. veebruaril kell seitse on Rahvusooper Estonia talveaias tantsuetendust tütarlaps ja surm. See on uuslavastus Franz Schuberti muusikale ja selle koreograaf tuulik. Tuuli, olge kena, öelge, on see need rohkem tantsuetendus, aga samas, kui ma vaatan, et ka Priit Volmer laulab siis võimulatsioon hoopis sõnalis, muusikaline etendus, peategelane muusika loomulikult mina meeldivas koostöös ooper kvartetiga, nagu nemad pakkusid selle välja ja ma mõtlesin, et see on imekaunis muusikat. Mul oleks külla kui mõtteid, et kuidas seda nagu rikastada, aga mingi plastilise väljenduse kaudu selle tööprotsessis tekkiski mul tegelikult selline. Mõned kohati oli muusikat nii palju, et kohati ma otsustasingi, et las järgi osa ainult muusikale, et ma ei hakanud kõiki täitma päris tantsuga. Aga, aga tants on ikkagi läbiv. Seal ongi ainult see kvartett, tütarlaps ja surm on ja siis lisaks on sellele siis kolm lauluq Priit Volmeri esituses Schuberti erinevad laulud natuke rikastada, seda tantsupilti, siis mul on ka partner seal ja ma olen toonud lihtsalt sisse, nagu siis lisaks tütarlapse surmale, kolmanda tegelaskujus on noormees ja siis on selline väike romantiline liin armastuse teema. Mis siis nagu saab katkestatud surma poolt. Minu partneriks on rahvusooperitantsija Vikterinissi. Talveaed on väga mõnus koht, sellepärast et seal on hästi meeldima atmosfäär ja lisaks elav muusika ja publiku lähedus ja see annab sellise väga-väga mõnusa ja sooja tunde, alati väga eheda emotsiooni ja sellel hetkel toimuvat mingit imet on seal tõesti väga meeldival teha. Ikkagi rohkem tantsuetendus imeilusa muusikaga üks kurb lugu, mis räägib siis armastusest ja, ja siis teispoolsusest ja, ja minu funktsioon on siis kehastada seda teispoolsust ehk siis surma. Muusikaline materjal põhineb ikkagi Schuberti keelpillikvartetile, mida siis esitab ooperikvartett ja suu, kas teil on ka üks lugu sellest? Ma tean, et kumb enne oli, võib-olla lugu oli enne viisist tuligi keelpillikvartett, aga need motiivid on seal samad. Schuberti lugu, tütarlaps ja surm ja seda esitanud ehk ka olen nagu muusikalise kujunduse rollis ja lisaks ma laulan siis veel kaks Schuberti ilusat romansi veel. Meghan ja Tubist Iru. Ja need on muidugi täiesti teises kontekstis, nad on tegelikult armastuslaulud, aga, aga meie etendusest siis me ei näita surma kui surma. Ütleme selles tavamõistes, et surm, kes tuleb ja, ja vikatiga surm võib samamoodi olla kavaler Ta on lihtsalt selline saatus, millest ligi ei pääse ja selles etenduses siis surm tuleb ja võrgutab selle tütarlapse ära ehk kutsub endaga siis kaasa natuke, meenutab muu Sorski surmalaule ja tantse, kus siis ka ju neli lugu on, milles igas loos on surmal erinev funktsioon. Tuleval reedel toimub Kadrioru lossis järjekordne kontsert sarjast noored talendid. Milliste noorteannetega me saame seekord tutvuda? Produtsent Neeme Bunder. Sedakorda siis mängib kaks muusikut üksnes Prantsusmaalt, seal Marina chiss ja klaverimängija Maksim sura, meie noor tulevikulootus Nad ei mängi koos, vaid kontsert näeb välja, sest sedasi, et ühe poole mängib tooloviiuliselt oise poole, siis sooloklaver et siis on võib-olla selline väga selgelt ja huvitavalt ka näha nii noorte inimeste anded kui ka siis need teosed, mis nad siis nagu esitavad marinatšisson, väga huvitav viiuldaja, kindlasti tuntud klassika raadiole. Kuna klassikaraadio direktor isiklikult on viibinus žüriis, kus siis on ka marinaad, siis seal väga edukalt on paar aastat tagasi esinenud, kus ta minu mäletamist mööda sai publiku eripreemia ja vist jäi vist üldiselt vist teiseks. Seda on hea teada, et ta oskab. Kas ta on ka väga sarmikas, aga võluv noor viiuldaja ja Eestis seda satub tegelikult isegi kolme kontserdiga, sest üks kontsert on siis 29. veebruaril Kadrioru lossis kell kuus samuti nad esinevad maksiimiga koos ka viiendal märtsil Valga muusikakoolis, aga vahepeal, neljandal märtsil, Marina veel mängib koos veel looga ehk siis Pärnu linnaorkestriga Beethoveni viiulikontserdi Pärnus hoopiski, nii et tal on siin päris mitmed tegemised. Pärit on ta Prantsusmaalt, nagu siis juttu oli sündinud 1981 Marsseys ja tasapisi sealt karjäär on kerinud edasi nii kohalikus kõrgkoolis, siis hiljem Pariisi konservatooriumis, kus ta oli muuhulgas ka peal Emaardi klassis ja käesoleval ajal ta ennast tähendab Münchenisse ana Tšumatšenko juures, aga ta on siis veel ka olnud kursustel väga paljudel pedagoogide juures, nagu Joosep Silver, Stay niida Hendel, Georgi kurtagi ja nii edasi tuntud olulised persoonid. Esinenud on, ta juba võiks öelda juba pool maailma on ta läbi käinud nii Prantsusmaal, Austrias, Türgis, Taanis, Itaalias, Hispaanias, Venemaal, Ukrainas ja nii edasi. Et vaatamata oma näilisele noorusele siiski juba väga palju jõudnud väga mitmed orkestrid Prantsusmaalt on teda kutsunud oma solistiks nagu orkestrite pretanni orkester, Picasandee, ansambli orkestri, Bachi orkestri natsionaallillasid rahvusorkester Lillist ja nii edasi ja nii edasi, see see nimekiri on siin päris pikk, võib-olla see ei olegi kuulajale nii huvitav, aga tegemist ikkagi väga olulise artistiga ka kogu juba Prantsusmaa ja Euroopa mastaabiga võttes. Ta on ka mänginud väga paljude huvitavate muusikutega koos, mis käesoleval hooajal eesti publikule olnud põnev nautida just hiljuti Sis renoogapussoni mängu, siis, kes siis musitseeris koos Anu Taliga ja septembri lõpus oli tema vend Kotzeer Kapusssoonsid tšellomängija. Et nad on ka sellised juba pikaajalised partnerid olnud, nii et kes nendel kontserditel on käinud, siis võib juba teada, et mis sees hakkab võib-olla ootama. Mida Marina mängib eesti publikule? Marina mängib eesti publikule tõeliselt väljakutsuvaid lugusid kohe tõeliselt noh üks on siis Prokofjevi soolosonaati ja teiseks siis Bachi partiid ta d-moll, mis on siis selline, no tõeliselt krõbe lugu, justkui me mõtleme seda viimase osa Shakonn, mis on päris mahukas ja pikk ja, ja kõik seda, mida saab üldse viiulil teha, siis nüüd seal selles loos peaks saama ka enam-vähem nagu kuulda. Niiet see Bachi võib olla suurteoses, kõlab taas täies ulatuses Kadriorus 29. veebruaril, ma arvan, kõikidele viiulisõpradele on see lausa selline nagu maiuspala ja võib-olla ka kohustuslik käik. Aga siis teine muusika on siis Maksim Shurraa Maksim on sündinud 1988 aasta ja pärit muusikute perekonnast, aga ka juba jõudnud juba ühtegi teist siin Eestis tegelikult korda saata. Narvast ta on jah, sündinud Narvas, aga noh, praegusel hetkel loomulikult ta õpib Eesti muusika- ja teatriakadeemias professor Ivari Ilja juhendamisel. Aga tal on mitmed preemiad läbi aegade siin 98 näiteks start, tus noorte pianistide konkursil sai ta kolmanda koha klaveri 90, kaheksandal uus generatsioon, ta esines väga edukalt. Esimese preemia võitis rahvusvahelise konkursi Narvas just nimelt siis jätke oma sünnilinnas ja samuti esimene preemia, näiteks 2004 on rahvusvahelisel konkursil Steinway klaver Šbiilsed hetkedel Hamburgist üle-eelmisel aastal suvisel klaverikonkursil. Ta oli poolfinalist, kuid esines väga südilt minu meelest Konbriol viimane kord need see on väga põnevaid asju, mis ta on juba praegu korda saatnud ja kuna ma olin ise kombrio žüriis, siis võin öelda küll, et maksimum, tegelikult minu valik just ka kandideerivad kõrgemat autasu, aga hääled jagunesid seekord teistmoodi. Aga ma kujutan ette, et eks tal siis nüüd on veel tulevikus omad võimalused. Robbeni konkursil on osalenud. Šotaani konkuse Narvas, jah, seal on ta olnud ja seal ta sai ka esimese preemia Waximon kah vennast veel kõrvalt nii-öelda lasknud koolitada mitmetel meistrikursustel, keda on juhendanud Filipp Kawaiini, Tatjana Veera korrus, taeva, Daniel pollake, muidugi Arbo Valdma, kes meil siin sagedane külaline ja vot selline kontsert siis hakkab olemas, Maksim mängib teises pooles. Kõlama hakkab Mozarti Estur sonaat Beethoveni sonaat number 31 As-duur, mis on kindlasti Beethoveni klaveriloomingus üks erakordselt oluline teos, eks mõtleme, et ta on samal ajal kirjutatud enam-vähem, mis seal Solemlisega näiteks samal ajal kui Diabelli variatsioonid, see on ikka juba tõeliselt suur ja vägev tükk pianisti lehed kõik, anda see välja ühte temaatika, mis selles sonaadis jookseb läbi kõikide osade ja siis ta lõpetab kreabilisonaadiga number viis. See on siis meie noorte talentide järjekordne kontsert ja ees ootab veel siis üks noorte talentide kontsert, mis maikuus, kus esineb Mihkel Poll oma õe Mari Polliga Seekordne noorte talentide kontsert, kus esinevad Marina chisse, Maksim suura toimub aga 29. veebruaril kell kuus Kadrioru lossis. Sülgaja. Järgmisel nädalal külastavad Tartu Heino Elleri nimelise muusikakooli külalised Prantsusmaalt lähemalt, räägib kooli direktor Kadri Leivategija. Eelmise aasta lõpus, 2007. aasta detsembris oli Heino Elleri nimelise Tartu muusikakooli Elle sümfonietil võimalik, kes sõita Pariisi, et meie sõpruskooli totti jeeee nimelise konservatooriumi Clamaardis tehtud koostöölepingu raames teha koos seal lõuna Pariisi nelja kooliga neli kontserti ja tõesti said kokku kaks kestrit, ühtepidi siis meie kooli orkester, kus mängis selle 40 liikme ja seal nelja muusikakooli peale kokku pandud noorteorkester, kes selle korral tegi siis nii-öelda debüüdina neli toredat kontserti, mis kõik olid täissaalidele ja niisugune huvitav kontsertreis on tänaseks jõudnud sinna staadiumisse, et telleri cool saatekülalised siis 50 trantsuse noort tariisi noort muusikut vastu siin Tartus, et ka pakkuda nendele välja neli kontserti Tartus kaks kontserti käesele Põltsamaal ja Põlvas, mis päädib siis uhke ühiskontserdiga Tartu Ülikooli aulas 29. veebruaril. Kontserdi alapealkiri on Pariis tõttu tõesti totti, Jänimann konservatoorium ongi praktiliselt Pariisis ja kõik need meie külalised ongi sealtsamast Pariisi eeslinnadest pärit, nii et, et selle tõttu see tore kontakt, mis tänaseks päevaks on tegelikult juba kestnud pea kaks aastat, sest me oleme prantsuse külaliste mõjus olles teinud juba aasta tagasi prantsuse pidu nädala, kus olid ka meie lammardi konservatooriumi külalised Tartus Käinaski sõidetud, no ongi siis see pealkiri ka lähtuvalt nendest kahe sõpruskooli ühisest tegemisest, mida prantsuse noored muusikud ja Elleri muusikud kuulajale pakuvad. Sel korral oleme planeerinud niimoodi, et prantsuse orkester teeb neli kontserti, kuningad, lühemaid kontserte, läänega külla oma sõpruskoolidele, tegelikult Lõuna-Eestis, siis prantsuse orkester esitab meile eelkõige just ikkagi prantslase muusikat. Foree Rawell püssi jab isee uhket kauniminatuurid orkestrile ja noorteorkestrile just sobiv repertuaar ja tulemus on ka kaks prantsuse dirigenti kaasa, kes on siis ka nende sõpruskoolide direktorite rannaiivse Altenburgeriasandmomenee näolt ja Elleri kooli panete enda programmi sel korral kop, kui rohkem just kaasaegsest muusikast ei näinud sel hetkel nagu vajalikuks ka kohe oma orkester uuesti panna, sest oleme just lõpetanud Urmas Sisaski kantaadis vastavad ettekanded ja pakume sel korral eelkõige just niisugust eksperimentaalmuusikat Kabliljee Lepo Sumera ja meie noore helilooja Märten karmi poolt, nii et tulemas on niisugune tore kaasaegse muusika kammermuusika kontsert meie poolt siis Tartu Ülikooli aulas 29. veebruaril ja prantslaste poolt siis lõppkontserdil gaasis nimetatud heliloojatega muusika. Seda kontserti reklaamib ilus ja uh, afis ja loomulikult me oleme oma külalistele, kes võtavadki võõrustavad meid siis ka Põltsamaal ja Põlvas ja samuti Tartute Kaardi lütseum, kes on ka meie koostööpartner, majutamaks meie noori prantsuse külalisi, et saada sealt ka niisugune tore prantsuse keelepraktika ja kuhu ka meie tantsuorkester on seetõttu ekstra oodatud, nii et nemad on saanud tõesti need toredad reklaamid ja loodan väga, et me suudame selle aja siin prantslaste jaoks 24.-st veebruarist meie oma vabariigi aastapäevast kuni teise märtsini hästi rikkalt meie jaoks täita ja neile pakkuda maksimaalselt elamusi siit, Eestimaalt. Prantsuse noorte muusikute ja Elleri kooli noorte muusikute kontserdid 26. veebruaril kella 16 Põltsamaa suuri keskuses, 27. veebruaril kell 13 Põlva kultuurikeskuses, 28. veebruaril kell 12 Tartu kaardi lütseumis ja 29. veebruaril kell 18 Tartu Ülikooli aulas. Eesti Kuu tänased uudised algavad dirigentidest Järvidest. Paavo järvil on lähema üheksa päeva jooksul juhatada kolm Euroopa orkestrit, kaks neist tema enda omad. Esmaspäeval juhatas ta toitši kammerfilharmoonia preemenis, Tanja teets, laks solistiks Schuberti kuuenda ja kolmanda sümfoonia vahel. Eileõhtune kontsert Pariisi kuulsas Play Eli saalis alles dirigeeris siin Tubina viiendat sümfooniat, Neeme Järvi oli aga meie vabariigi juubelimärgi all. Paavo juhatas prantsuse raadio filharmoonia orkestrit, tulid Eesti Pariisi saatkonna kutsutud külalised ja pärast kontserti vastuvõtt. Kavas Mozarti viies viiulikontsert, solist Leen kollerit ja brokneri üheksas sümfoonia. Otseülekanne raadioprogrammis. Majandus on isik. Alates 27.-st veebruarist kolmel päeval dirigeerib Paavo frankfurdi raadio sümfooniaorkestrit. Nüüd tuleb kavasse ka Jörg Viidmanni kauaoodatud orkestripala Antifool orkestri tellimusteos maailma esiettekande kõrval Carl Nielseni viiulikontsert Leonidas Kaavakusega siingi Bruckneri üheksas kõik õhtut Frankfurti. Päris Neeme Järvi on oma vana tuttava kuningliku šoti rahvusorkestri ees, kus ta peadirigent olnud Tänakla kuninglikus kontserdisaalis ja homme Edinburghi festivali teatris. Kavas Haydni kellal sümfoonia number 101 hängida Fligeri sümfooniline fantaasia Wagneri Nibelungide sõrmusest. Magne Ring ilmus jaanuari lõpul šoti orkestriga. Juba firmad söandas plaadil 15. aastase koostöövaheaja järel Kozmagneri siig Friidi tülliga järvi kinnitab, et see on tema esimene Wagneri plaat üldse. Ja uuel neljapäeval dirigeerib ta juba Müncheni kuulsas kaastaigis Baieri raadio sümfooniaorkestrid. Peateoseks Eduard Tubina viies sümfoonia ja nii ka reedel. Kristjani järvil on Alam-Austria toon kintsler orkestriga käsil 11 kontserdiga turnee Inglismaal. Kavas Arvo Pärdi, Neeme Järvile pühendatud kolmas sümfoonia. Pole juhus, et eilsele ja eriti homsele kontserdile tervis ja klipsi paviljonis Ang Christian Pärdi sümfooniakavasse pannud meie vabariigi juubelitähtpäevaks kõrvuti Beethoven iga Mihhail Ruudi neljandal kontserdil solistina ja Viies sümfoonia. Esmaspäeval mängivad nad Londoni Kadokonhoolis peateoseks Sibeliuse teine sümfoonia noor viiulitäht Nikola Benedeti Bruchi kontserdi solistiks. Turnee lõpeb teisipäeval Manchesteri kuulsas spreisi Vootherhoolis. Singi kavas Arvo Pärdi kolmas sümfoonia Nendest, soni, viiulikontsert, Benedetiga ja Beethoveni viies. Juubelitähtpäevaga seoses on ETV tütarlastekoor Ülehomsest Prantsusmaal, Hispaanias, Portugalis ja Andorras. Teisipäeval laulavad nad Aarne Saluveri käe all Pariisis Sansa iidel invaliidi kirikus. Reis peamiselt eesti muusikaga kavades kestab teise märtsini. Juubelienergial korraldatakse ka Anu Tali kontsert tuleval reedel, jooni rahvusorkestri ees, sealses Morris rabeli audit tooriumis kavas Prokofjevi Šostakovitši, Sviridovi filmimuusika kontserdijärgse vastuvõtuga konsulaadi kutsutud külalistega. Teiselt poolt ookeani New Yorgi Eesti majas esinevad juubeliaktusel New Yorgi Eesti mees- ja naiskoor Eesti koolikoor sopran Kersti Ala mur ning akordionist Jaak Lutsoja. Viimased kaks on samal üritusel uuel nädalal. Eesti Majas. Vancouveri Eesti Seltsi juubeliaktusel mängib homme taas Martin Kuuskmann esitades Tõnu kõrvitsalaulu kaugele sõbrale soolo Facottile. Alles nädalapäevad tagasi tegi ta kõrvitsa selle pala Ta kande Vancouveris kuulsas sarjas Music in the Morning kontsertidel Vancouveri muusikaakadeemias, kus ma lähen kõrvitsaloost täies vaimustuses. Nii kirjutab ta kanadest. Kõrvitsa muusika toob meid tagasi Euroopasse Amsterdami, kus mainekas oreli ja kammersaalis orgel park toimub neljapäeval tema järjekordset huuleteose tuulevisandid maailma esiettekanne. Seal teos saksofonikvartetile ja orelile, tellijaks esiettekandjana hamster kvartett ja meilgi tuntud Hollandi organist Pieter van Eyck. Aga juba sel nädalal, 19. veebruaril toimus Eesti-Hollandi saatkonnaga koostöös samas Origin Parkis juubeli puhul Eesti muusika kontsert meie oreli ja viiulimuusikast. Eks Andres Uibo ja Mari-Liis Uibo kava raamitud tüürija Tobiyasega tüüri spektrum esimene Tobiase fuuga d-moll Sis Artur Kapi aaria Uibo enda palad Pärdi triivium ja peegel peeglis Ester Mägi dialoog ning kadents ja teema. Filharmoonia kammerkoori järel esineb Islandil ka dirigent Arvo Volmer ja vaatadest neljapäeval Islandi sümfooniaorkestri ees Reykjavikis Rukleri teist sümfooniat. Jällistid teist klaverikontserti evakub jätsiga solistina. Džässpianist, Kristjan Randalu mängib kolmapäeval aga New Yorgi Brooklyni lütseumis Adam Niiuudi ansamblis ja mujalt eelmisel nädalavahetusel toimunud teistkordselt. Euroopa ooperipäevad pühendati Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aastale. Paljud Euroopa ooperimajad avasid oma uksed Mitmekeelseteks ekskursioonideks ka lava taha avalikele proovidele uutele etendustele ja deklareeriti, et iga Terloog dialoogi oma kohaliku ühiskonnaga, aga dialoogi ooperi ja teiste kunstivormide vahel. Programmiga ühines 14 riiki Baltimaadest vaid Leedu põhjamaadest, Norra üritustega olid hõivatud kokku 48 Euroopa teatrimaja. Enim lõi kaasa Prantsusmaa koguni 27 teatriga Saksamaalt, rahaniast Inglismaalt kaks Belgiast, kolm ka Venemaalt Permi ja Moskva muusikateater. Belgia, Antwerpeni muusika, teater, tants, paran tegi koostööd projekti Norras tavangeri teatriga on just avanger Euroopa kultuuripealinn 2008. Suurt tähelepanu pöörati noortele solistidele. Jaga noorele publikule. Näiteks tõi Monte Carlo ooper Monacos välja klaasida Domingo noorte kunstnike programmi kaudu. Don Giovanni uuslavastusse toodud noored solistid. Pariisi Shaun sellise teater, liit, esinevuse proovid, Emmanuel Faimi käe all leedu ooperit, Klucky Orpheus, Juri tiike permi ooperitrupp paga, Montederdi Orphio esmalavastuse. Suur ja sisukas festival lõpeb täna õhtuks, siin lähedal kuningriigi pealinnas Stockholmis. Nuusik kaheksal päeval keskpunktis Helmut lahvenmanni, Silvano Bussoti, Luka Francis Sconi ning rootslaste Marleen isaksoni ja Jaan Martinsoni looming. Peakontserdid Rootsi raadio Kuningliku filharmoonia orkestriga, kuulsamad külalised, Klan foorum, viin ja Ardiiti kvartett. Selle festivaliga seoses meenub ikka Me taas vabaduse algus. Esimene Stockholm New Music maikuul 1900 90, kui festival võttis esmakordselt vastu ka külalisi ajakirjanike Eestist päris mitmes liinis. Ja nüüd Rootsi Raadio P2 kannab uue muusikapäevadelt üle kokku 11 kontserti avamas laupäeva Klan foorum, viin pühapäeval juba Immanuel kirikus kõrvuti lahelmannist, raibet ja Haydni nelsoni missa siis Chaya Tšernovini portree kõrval aga kaks Ubanjoopust artiti kvarteti tšellist Rohandes säramis õhtu kaalutsjanoveeriva Seppentsa ja Myclošmaarasse uus teosega. Siis väga põnev kavagus Silvano pus Sotki ise klaveril koos lauljanna Nicole sisser voodiga. Kolmapäeval ja neljapäeval vähemalt viie rumeenia naishelilooja kava, neist ka seminar. Palju kohtumisi töötubasid lõpetamas 24 tunnine performans solistidega kaheksast linnast Euroopast, Cincinnati ja New York ini ning kontsert lahelmanniga trünewaldis saalis täna õhtul. Ja päris lõpukski eesti kuust, kui eelmise nädala neljapäeval tegid oma debüüdi dirigendid Risto Joost Stockholmis, euro raadios. Mikk Murd veel Londonis on ülehomsel kirjandus õhtulgi Stuttgardis muusikalises osas kaastegevad noored muusikud Andreas Nestor, Ave Kruus. Tänasele helikajale tegid kaastööd Tiiule Evald ristentsiimer, Mirje Mändla, Hedvig Lätt, Age Roo ja Priit Kuusk. Saate seadsid kokku helioperaator Helle baasia, toimetaja Kersti Inno. Aitäh kuulamast ja head pidupäeva. Sülgaja. Muusika, uudised, muusika, uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis internetis teile sobival ajal teile sobival ajal.