Siin Tartu siin poistelaulupeopaik, kõlagu täna tuhandete noorte meeste laul Toomemäe iidsetel nõlvadel ja Emajõe kallastel kõigi meie sõprade südameteni. Nii kirjutab poistekooride laulupeost osavõtja meelespeas laulupeokomisjoni nimel Tartu linna täitevkomitee esimehe esimene asetäitja Jaak Viller. Poistekoore on sajandeid peetud aegade lennu ja kunstipüsivuse parimaks näiteks on ju selle kooriliigi tegevus seotud pideva muutumisega seotud uute lauljate, põlvkondade pideva vaheldumisega. Vaevalt jõuab laulja tasemeni, mida dirigent peab koorilaulja tipuks, kui ta peab koorist lahkuma. Sellele vaatamata on poistekoor sajandite vältel jäänud iseseisvaks väärtuseks. Omaette väärtuseks on ka tänane poistelaulupeol Tartus. Ainult tänane päev oleks vist vähe öeldud. Juba reedest saadik on Tartus kõlanud poiste laul 12 vennasliiduvabariigi ja 20 meie oma parimat poistekoori on täitnud iidse ülikoolilinna ja teadusetempli aula poiste lauluga. On põhjust heita pilk tagasi nendesse päevadesse. Meie iidne Tartu on jälle saanud laulupeolinnaks meie suure nõukogude kodumaa erinevais liiduvabariikidest pärit laulupoiste suus lööb täna õhtul kõlama uljas laul, mis liidab ühte meie mõtted ja tunded. Ja ma usun, et peletab ka selle vihma. Ühine laul, milles kõlab armastus meie leninliku partei meie suure nõukogude kodumaa vastu on tänu õnnelikku ja teguderohke lapsepõlve eest Teie töö hästi õppida, saavutada uut eduühiskonna töös, isetegevuses, oma loomingus ja spordis on teie panus meie ühiskonna arengu kõrgete eesmärkide saavutamiseks. Järgige oma tegudes, Pioneerida, võitlus diviisi võitluseks Nõukogude Liidu kommunistliku partei ürituse eest oleme valmis, sümboliseerivad tänased lilled meie partei rajajale. Vladimir reid lenilile, teie ustavust sellele diviisile. Lauluhelide saatel kõikide külaliskooride dirigendid, laulupoisid tulevad siin Eesti põllumajandusakadeemia peahoone eest Lenini mälestussamba jalami juurde ja asetavad siia lillekorvid. Lillekorvi pani ka partei Tartu linnakomitee sekretär Arno Allmann ja Tartu poistekooride laulupeo üldjuht Uno Uiga. Need olid siis pidulikud minutid Lenini mälestussamba juures täna keskpäeval kuus tundi enne suure peo algust. Selge, et siiasõidu peamiseks põhjuseks oli ühislaul. Tartlaste jaoks oli tähtis ka külaliste vaba aja võimalikult hea sisustamine. Päevad olid tihedad. Eilsest jäävad paljudele meelde väljasõidud Tartu rajooni pioneerilaagritesse. See oli nagu vanade tuttavate kokkusaamine neljades kuubedes ja hele lillades suurtes lehvik lipsudes tulid poisid Krimmist lavale võtsid Ta ja kohe kõlas laul. Saalitäis kukulinna pioneerilaagrilapsi oli juba pool tundi oodanud, olid oodanud ja nüüd siis kuulasid ja plaksutasid kõvasti. Laul jõudis pärale, sest saalis hakati kaasa laulma, mitmeid laule tunti ja teati, tähendab, on ka siin õpitut või on kinofilmidest meelde jäänud, igatahes laul kõlas. Ja lõpuks laulsid kõik kukulina lapsed laulu, mida juhatas vanempioneerijuht. Luule Press, tuju kõigil hea või kuidas seda kutsutakse. Nii tan sulas vist ilusti kokku, laste kokku saanud. Ja sellised kohtumised on üldse meeldivad ja väga suur üllatus oli muidugi see, et need Simferoopol lased kenasti eesti keeles, oskasid ära laulda. Andsime neile kaasaga pioneerilaagrisõnad ja noodi, loodame, et järgmisel korral tulles nad laulavad seda laulu ka. Ja mitte ainult noodid ja laulu Vanja. Kõik poisid tõmbasid pähe, ilusad mütsid ja ja siis lõpuks kõigi üllatuseks tõsteti veel kolm kommikasti lavale. Nojah, sest et eks nad ole sama vanad kui meiegi, lapsed ja lapsed armastavad ju komme. Nii öeldi ka, et teil on pikk koduteed, küll nad ära kuluvad, kui hetkel palju tulete laulupeole ka, tulen tervelt poole laagriga. Seadmas Pajo defises Moriaid. Pärast kontserti kukulinna pioneerilaagris pärast kingituste suveniiride vahetamist ja pärast õhtusööki tulid poisid vaatama ka meie imeilusad Saadjärve ja siin, kus laineloks tuleb kaldasse, kus kajakad taamal teevad oma häält võtsid poisid veel kott ritta, kuigi taga on proovid, esinemised, kontsert siin, et laulda siin oma rest sellest merest, mis kodukandis Krimmi lähedal siin Saadjärve ääres kukulinna lastele. Laul tõi ka jälle kuulajad kohale ja aplaus siis paadisillal. Ilusat päike loojub, laul kajab veel üle, järve. Laine loksub, kuigi tuul on vaikne. Ilm on ilusaks läinud ja laul Ei taha lõppeda. Aga tuleb lõpetada. Nii nagu ütlesid, Lvovi laulupoisid, teeb iga uus paik, kuhu jälgastub inimese rikkamaks. Küllap on see tõde teada kõigile, kes on oma koduväravast välja astunud. Taaralinn oma iidsete paikadega ja hästi tuntud kuulsustega pakub igale ekskursioonijuhile palju kõneainet. Siin näete nüüd Tartu ühte omapärasemat ehitust, Peeter-Pauli kirikut ja siin asub praegusel hetkel veel Tartu riikliku ülikooli teaduslik raamatukogu. Kuigi te nüüd praegu kolib siin enam lugeda neid raamatuid ei saa põhiselt, see viiakse kõik uude raamatukokku üle ja sellest saab siis tulevikus Tartu riikliku ülikooli muuseum siia tahetaksegi, nüüd taastada seda teist osa. Ka sellest suvest hakkavad nüüd töötama siin Poola restauraatorid kes püüavad toestada kõike seda ehitist nii et kunagi saaks temast Vanemuise filiaal. Suviti hakatakse Sindis näitama vabaõhuetendusi. Kuidas noored poisid siin on, koolipoisse laulumehi Tallinnast on Viljandist tutvuvad nüüd Tartu toomemäega nende Kuusata, meeste skulptuur idega, bareljeef idega, ausammastega, mis siia on välja pandud. Sest Tartul on ajalugu, väikesed laulupoisid said teada, et järgmisel aastal Tartu riiklik ülikool tähistab oma 300 viiekümnendat juubelit. Kolm pool sajandit tagasi rajatisi Tartusse, ülikool. Nendel poistel aga, kellel vanus siin 10 12, nendel seisab veel oma ülikool ees. Aga laul viib ja laul toob, laul liidab, jääks laulude vaheajal mõeldakse ka oma tõsi, mõtteid, kuhu minna edasi õppima ja väga võimalik, et need, kes täna siin külalised Tartu suurel laulupäeval tulevad siia tarkust taga otsima saavad Tartu üliõpilasteks. Ja siis on neile Tartu juba tuttavam, kui täna pärast esimest teist tutvust. Tartu pioneeride maja juures on ekskursioonijuhtide ring. Õpetaja Eda Rätsep juhendab noori ja täna siin meie mikrofoni ees pajatasid siis juba Tartu vaatamisväärsustest õpilased Eda Peterson ja ei ta kliimat. Tore olla. Käid koolis vabal ajal laulad, siis hobikorras, õpid giidiks, avitab teise, kes Tartus külalised. Ja nii see sõprus sigineb, sugeneb, süveneb ja ei tähenda midagi, et täna peab kandma pea kohal vihmavarju. Et taevas on pilvi täis, kõik on rõõmsad ja midagi on jälle manu saadud. Suvest 1981. Nii ja nüüd on siis saabunud selle mitu päeva täis ootust, ärevust. Poistelaulupeo kõige pidulikum moment siin. Laulupeo kivi juures süüdatakse laulupeotuli. Pidume süütamas poistekoorid Eestimaa mitmetest paikadest ja viiest vennasvabariigist. Meie laulupeod täienevad ja rikastavad nii sisus kui vormis ja on kujunemas kõigi rahvuslike kultuuriväärtuste kõrval ka rahvaste sõpruse tõeliseks sümboliks. Nii seisavad täna siin laulupeo tuleootel külg külje kõrvale eesti poiss ja vene poiss läti poiss ja valgevene poiss, leedu poiss ja ukraina pois soojendagu süttiv laulupeotuli teie südameid innustaga teid koolipingis veelgi edukamalt õppima taibukamalt teaduse radu avastama, järjekindlamalt kodumaa hüvanguks töötama. Jäägu laul teie alatiseks kaaslaseks. Poistekoorilaulu Vaikne kena kohakene saatel süütavad laulupeo tule Tartu laulupoiss Urmas Loorits jal Vovitud aariku laulupoiss Andrei Kate'i. Kuidas see neil läbi vihma tuule ja külma õnnestub? Jäägu see nüüd siis poiste oma saladuseks, aga nii palju võib küll öelda, et ju siin on täiskasvanutest keemikuid poistele appi tulnud. Palju on siin laulumehi noori, väikesi juba tuntud laulumehi, sest Tartu poistekooride laulupäevast võtavad osa ka meeskoorid ja siin Puiestee tänava ja Narva maantee rohelises sopis kus on graniitrahn ajaloolise ja kultuuriloolise kirjaga siin toimus 1869. aastal Eesti esimene üldlaulupidu toimubki siis praegu tulevõtmine raudvaagna peale on pandud puukillukesed ja sealt peab see tuli siis nüüd süttima. Tule süütamise tseremoonia juures on ka Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee sekretär Rein Rislan, tema kõrval partei Tartu linnakomitee esimene sekretär Indrek Toome ja kõikide näod lõid rõõmsaks. Liti. Veel antakse aega fotograafidele, veel antakse aega lõkkel tausta kõrgustesse sest selles väikeses leegis on ju väga palju sümboolset. Ei teadnud need, kes süütasid siin esimese laulupeotule, et siit nii sageli käiakse tuld võtmas, et nii palju tuleb laulupidusid ja et nüüd juba teist korda ka poisid peavad oma suurt laulupidu. Ja Tartu akadeemilise meeskoorilaulja neemenuka sätib tõrvikut leegi lähedale. Väga rahulikult, väga aeglaselt, võtab tõrvik tuld. Kuid kui juba võtab, siis taga, lööb leegiks, jääb põlema ja juhib laulu väe. Siit läbi linna võidu silla suunas, sealt mööda Emajõe kallast üles Tähtvere mäkke, sinna, kus ootas juba Tähtvere laululava. Laulupeotuli on Tähtverenõlvadele põlispuude alla jõul juba mäenõlva pidi alla tulnud. Ja selle hetke märkimiseks sobivalt luuletaja Paul Rummo luuleread, mis jäävad sobivaiks ka 100 aasta pärast. Laulupidu, laulupidu, kilomeetreid, rõõmsaid ridu, mitusada laulukoori muudkui voorib, aina koorib, irevates värvides. Algus juba täies rammus lauluväljakule sammub veel südalinnas tammu ootuspinge närvides. Laulupeoliste rongkäigu avas moskva poistekoori poisid. Nendel olid käes väga ilusad valged paberist tehtud rahutuvid, ise olid nad kirsipunastes kostüümides. Nemad olid ka need, kes hommikul Lenini mälestussamba juures miitingul laulsid. Ja nii tulevad ribureas kõik teised 12 külaliskoori ja 20 meie vabariigi kooripoistele on appi tulnud veel ligi 300 puhkpillimängijat 10 meeskoori meie vabariigis, sealhulgas ka riiklik akadeemiline meeskoor. Sel aastal on natukene teisiti koorid lavale paigutatud mitte häälerühmade kaupa, nii nagu me oleme harjunud meid nägema, vaid kollektiiviti. Ja laulavad siin Tähtvere lauluväljakul täitubki mitmevärviliste laikudega. Olgu punas on roosad, on oranži, on sinist, on valged, on triibulist. Musta on männi, kirjalisi juhuveste no muidugi, need on Tartu laulupoisid, kes selleks peoks said ka omale imetoredad lausa kiravad mütsil hästi kirevast kirkast oranžist, villasest lõngast on need mütsid kootud. Ega ei oskagi veel öelda, missugused värvid siia lõputusse laulupeo värvikangasse veel täna lisanduvad. Aga seda võib juba küll praegu julgesti öelda, et Tähtvere lauluväljak saab lauljaid täis veel veidi veidi ja kohe kõlavad Aadu regiavasignaalid. Ja siis astub üldjuhi pulti selle tänase tule peo initsiaator Tartu laulupoiste peadirigent Uno Uiga, et lahti lüüa Mihkel Lüdigi Koinud. Laulupeotuli põleb Tähtvere lauluväljakul. Tartu linnakomitee esimesel sekretäril Jälle on meil ju vana Tartu laulupeo traditsioonide sünnilinn piduliste pärale. Süttis laulupeotuli ja lähevadki laulud kaunimal kõlal, ülene maa täis, nooruse tuld ja elurõõm. Täna on siia lauluväljakule üles rivistunud kaks ja pool 1000 noort lauljat. Treipa sõpruslauluga tervitada meie suurt kodumaad, ülistada õnneliku lapsepõlve tänada meie armastatud parteid. Suurele sõpruse peole on tulnud sirguva mees põlve esindajaid lähedalt ja kaugelt koos eesti poistega kõlab vene, ukraina, leedu ja läti poiste laul. Meie tänane pidu on pühendatud Nõukogude noorsoopäevale ja kõlagu võimas poiste laul ülistuseks isade kangelastegudele kiituseks meie noorte tänastele ja homsetele tegudele, rahu ja õnne hüvanguks. Helistagu sõprus, Laul rõõmule, kallid noored, sõbrad ja peokülalised. Lubage mul Eestimaa kommunistliku partei Tartu linnakomitee Tartu linna rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee ja laulupeokomisjoni nimel tervitada tänase peo peremehi ja kõiki külalisi ning soovida sellel vihmasel päeval kõige paremat peotuju kuulutanud Tartu poistekooride laulupeo avatuks. Ukraina rahvalaul, oi, seal toonauda. Juhatanud Nikolai katsel Esinevad Vene NFSV poistekoori parkiasti austusest, laulane juhatab Vene NFSV teeneline kunstitegelane Lev sibukin. Esinemisjärg läheb üle Leedu laulupoistele. Laval on 1976. aasta poistelaulupeost tuttav Tartu sõpruslinna Kaunase kultuurihoone poistekoor var. Pealismis tõlkes tähendab kelluke ja Klaipedast. Intareilis olgu öeldud, et Marttealis kannab näidiskollektiivi nimetust ja 1975. ja 78. aastal esines koor edukalt lastekooride festivalil vaimaris, kus ta esindas nõukogu. Tema lastekoore. Valgevenest on Tartus kaks koori, presti Feunike Repskivitav pritsimis, tähendab vanas Valgevene keelepruugis viitab sklasi kooron noor loodud kuus aastat tagasi ühe keskkooli baasil. Muide, esimene poistekoor Valgevenes. Dirigent, valgevene teeneline kunstitegelane Krasnov jutustas meile, et algus ei olnud kerge. Poisid armastasid rohkem jalgpalli kui laulu, aga vanemad tulid appi ja nüüd on juba, niiet koolil on oma eelkoor esimese teise klassi poistest kelledest, siis valitakse välja vääriskoori liikmed. Esialgu oli repertuaaris palju Eesti, Läti ja Leedu poiste laule oma heliloojad vele kirjutanud, koorile, nüüd on jää murdunud. Näiteks Jakob Kose labovi poolt kirjutati poistepärane jalutuskäik metsa, mis poistele väga meeldib, alati on kavas. Poistel on seljas helesinised vestid ja püksid ja valged saba hooga pluusid tükike Valgevenemaad, siis teame, et Valgevenes on palju järvi ja ka selget taevast. Kõlas Valgevene rahvalaul, tuuleke juhatas Valgevene NSV teeneline kultuuritegelane Juri Krasnov. Küll on ikka seda elevust siin Tähtvere pargi lähistel, kaugemalt tulijaid on Simferoopol, poistekoor Krõmski emalt siiski krimmi poisid juhib seda kollektiivi Ukraina NSV haridustöö eesrindlane juuri, Tsewerjov tema käest küsimegi, milline see kaugelt tulnud koor siis on oma traditsioonide ja oma laulude poolest. Las Krõmski mul siiski, et koor brika ablas tunduvalt Sibyegeerub iškoldiga. Ukraina rahvalaul minuma, juhata Nikolai kantson. Esinevad Eesti NSV poistekoorid Hermann Hermanni sõnad laula ja hõiska laulavad Tartu Jaan Tombi nimelise kultuuripalee ja RAMi poistekoor ning riiklik akadeemiline meeskoor. Juhatab Eesti NSV teeneline kunstitegelane Venno Laul. Poisid, mitmes laulupidu see teil üldse on? Teine mitmendat aastat sina võru poistekooris, ise laulad, kolmandat ja kanepipoisil. Ma olen kuuel laulupeol käinud Haapsalus siis kaks korda Tartusse, kolm kord Tallinnas, kas sina juba siis ka kooris laulsid, kui kanepikoorile esimene kategooria anti? Ja meil on mitu korda kohe kinnitatud esimest kategooriat, kui ma olen sul kooristanud, õige ai kahjutunne ka teised ise siia tulla, kes ei saanud esimest kategooriat nagu või no et paremad ei olnud, keda ei lastud siia tulla, aga mis te sellest peast arvate, väga tore. Videol saab koos laulda teiste kooridega. Saab kuulata teisi keeli. Et see on tore, mulle meeldib kõige rohkem see harmoonia, mis tuleb nende mittegoori vahel ja eriti siis veel, kui me laulame isamaad ja kui laulavad vene koorid oma keeles ja läti koolide oma keeles. Ja kui siis iga salmi lõpus tuleks salmi lõpsisensiine kerged õnne, nagu et. Palju koore on, siis on parem laulda sellepärast et ukrainakeelseid laule näiteks oskavad kõige paremini Nika, Ukrainat, koorid. Ja see, nagu on kindel tunne, et teised oskavad ja ise oskati, et laul tuleb välja. Kas alandava sõnade autor urahuhil minuma juhatab Valgevene NSV teeneline kultuuritegelane Juri Krasnov? Naissoo Karmo sõnad kajakas juhatab Eesti NSV teeneline kunstitegelane Venno Laul. Venno Laul teiega, me oleme veel aastal hästi palju rääkinud poistekoorides hästi palju rääkinud poiste laulust ja miks mitte siis ka täna sellisel. Poiste suurpäeval, kus poiste laul on täitnud terve Tartu linna olete te siin ise ju ka üldjuhi. Puldis on siin teie RAMi laulupoistekoor. Mida ütlete sellise peo kohta? No täna eelkõige valik poistekooride laulupäev. Selle peo mastaabid ei lubanud haarata kaasa kogu meie vabariigi poiste laulu. Paljud poisid on praegu kodus ja kuulavad, võib-olla raadio teel seda pidu. Ärgu nad olgu kurvad, Nende laulupeod on kõik ees, tuleval aastal saame kõik Tallinnas kokku kolinort üldlaulupeol. Seekord aga me siin peame väiksemate jõududega nagu suure laulupeo eelproovi, et ära proovida, kuidas üks või teine laul sobib laulupeole. Ja ega ei saa ka salata, eks teinekord ole see laul puhtam, kui on vähem, koori koos. Valik on suurem ja laul tulebki ilusam. Poiss. Siin on juba mitu korda öelnud, et leinalaul rõhutes kajakad tuleb väga hästi laulda, sest sellest sõltub, kas ta järgmisel peol Kõlab või ei kõla, aga on ju meie poistele appi tulnud ka väga palju külaliskoore. 12 koori vennasliiduvabariikidest. Need külalised on ka kõik oma liiduvabariikide tippkoorid, nii et üldse võibki öelda, et siin, Tartus on praegu üldiselt kõrge tasemega koorid kokku tulnud. Jääb üle kiita väikeste laulumeeste vaprust öelda aitäh korraldajaile organiseerijaile imetleda pealtvaatajate ennast, salgavust ja trotsi. Tore pidu oli, kuigi ilmataat finaali veidi nurja ajas, oli kõik eelnev täie ette. Veelkord aitäh laulupoistele. Siia Tähtvere lauluväljaku nõlvade vahele jääb aga kaikuma laulupidude lõpulaul. Mu isamaa on minu arm.