Heligaja. Tere, hea klassikaraadiokuulaja algab viienda aprilli heligaja saade. Täna tuleb juttu järgmistel teemadel. Kõigepealt räägime Eesti muusika päevade kahest nädalavahetuse kontserdist. Täna õhtul kell pool 10 on Niguliste muuseum-kontserdisaalis Jüri Reinvere autoriõhtu. Sündmust kommenteerib helilooja ise ja pühapäev, laval esinevad Tallinna raekojas pianist Mihkel Poll ja laulja Oliver Kuusik. Klassikaraadio salvestab mõlemad kontserdid. See nädala rahvusooperile esietenduse nädal. Ago Hendrik Kerge tõi lavale Frederick lõu muusikali minu veetlev leedi. Lavastusest räägib lavastaja ise ning laupäeval toovad Eesti muusika ja teatriakadeemia magistrandid rahvusooperi talveaias lavale Nikkolo isuaardi, lühiooperid, loteriipilet ja rändevoo, heliloojast ja lühiooperites, räägib dirigent Endel Nõgene. Ja rahvusooperiuudiseid vahendab meile Age Raahelikajas. Kajastame ka kahte kooli muusikateemat. Eelmisel nädalavahetusel toimus Saaremaal koolide segakooride konkurss. Žürii töös osales Heli Jürgen Jenson ja sellel nädalavahetusel toimub Põltsamaal 10. vabariiklik kammerkooride konkurss, räägib Katrin Puur kammerkooride liidust. Koori teemasid vahendab Marge-Ly Rookäär. Homme tähistab puhkpilliorkester Tartu oma kuuekümnendat sünnipäeva piduliku kontserdiga. Jututeema toob meieni Hedvig Lätt. Teisipäeval, kaheksandal aprillil toimub elektroakustilise muusika öö, mis on klassikaraadio otsesaade heliloojate majast. Rahvusvahelise elektroakustilise muusika Rostrumi teoseid arutavad Margo Kõlar, Märt-Matis Lill, Tatjana Kozlova ja Tiia Teder, kes meile sellest üritusest lähemalt räägib. 10. aprillil algab rahvusvaheline klavessiinifestival Imbi Tarumit usutles sel teemal Robert staak. Brasiilia pianisti Kristiina Ortizi kontserdil käis möödunud teisipäeval nelevasteinfelt Heli kajale muljeid. Prantsusmaal tähistatakse Eesti vabariigi üheksakümnendat sünnipäeva. Ulatusliku kultuuriüritusteseeriaga. Lähiaja muusikaelu sündmusi tutvustab Prantsusmaa Eesti suursaatkonna kultuurinõunik eesti keeles ning saate lõpul kuulete Priit Kuuse muusikauudiseid üle kogu maailma. Mina olen toimetaja Karin kopra ja soovin teile head kuulamist. Laupäeva õhtul kell pool 10 toimub Niguliste muuseum-kontserdisaalis Eesti muusika päevade raames Jüri Reinvere autoriõhtu. Jüri Reinvere on nüüd taas Eestis üle mõne aja ja mul on hea meel sind tervitada. Mis teos see on, mis ettekandele tuleb see uudisteos ja keegi veel ei tea, kuidas kõlab. Uudisteos kannab ingliskeelset pealkirja Frost, et minna, et see on tõlgitud eesti keelde kui kesköökülm, sest samanimeline kõlbridži poeem on olemas mis mingil määral isegi oli aluseks sellele tekstile, ehkki minul oli just selline seisukoht, et Ma mõtlesin ka Gorisi teksti kasutada, siis kodus tungivalt suunati selle poole, et, et sa pead ikka oma teksti kirjutama. Niisiis ma kirjutasin oma luuletuse sama pealkirja all. Ta kasutab kõlbrichi struktuuri, ta kasutab kõlbridži vormi, samamoodi on seal kasutusel selline justkui natuke kõhe isa kõne oma pojale ja tema vaade tulevikku, et milline on selle tema väikese lapse tulevik ja see tuleviku suunamine on selles väga oluline selles tekstis üleüldse samal ajal, aga meil olid teised sündmused. Minu isa suri neli aastat tagasi ja justkui me olime asunud tööle sele Frostanud Mitnadiga suri, flöödimängija ei saa. Nii et justkui selline isade lahkumine elust oli sel hetkel kuidagi väga põhiteema ja selle ümber vormusse luuletus siis hästi tasapisi on, siis kordan veelkord minu kirjutatud inglise keeles ma tahtnud nagu kirjutada inglise keeles, kuna inglise keele vokaalne kõla lihtsalt tundub olevat selline, mida on nagu väga raske muusikasse üle kanda ja ja see tundus huvitav, tundus nagu väljakutsena, mida ma soovisin teha ja see oli siis üks järjekordne samm selles suunas, kus mina katsun ühildada oma teksti, oma muusikat. Ma olen sellega nagu just klassikaraadio samal ajal algust teinud, siis oli küll tihti abiks teiste muusika ja ka teiste tekstid aga üha rohkem olema nagu mõlemad seda ala oma muusikas edasi viinud nagu iseseisvalt ja neid katsunud siis ka ühendada. Ühendamisel ma ei ole siiski olnud selline, et ma oleks lihtsalt võtnud, ma ei tea enda teksti ja katsunud selle muusikasse üles kanda, vaid on olnud nagu rohkem mõtteid selle ümber, et mida selle tekstiga võiks teha ja mismoodi teksti ja muusika võiksid omavahel olla ebatasakaalus ja mismoodi jälle seda tasakaalu või kusagil mujal kompenseerida ja nii edasi ja nii edasi, nii et lihtsalt ma ei ole ennast sellega hellitada lasknud. Nii et teose esituskoosseisus on siis koor ja Fleet ja kooria bass lööd järgib üsna täpselt jälle korda Luizinono üht teost, mille nimi andas Admen reklaam kus oli väga põnev, nagu justkui mängida sellesamase mõttega, et bass löök on üldse üks instrument, mis on inimhäälele üks kõige lähedasemaid instrumente. Samal ajal aga Ma kasutan väga palju kõnekoori ja foneemilist koori nagu üldse minu kooriteostes, nii et selles mõttes nagu traditsioonilise loomisega on jälle väga vähe tegemist, selle ülesande võtab flööti enda peale. Kuidas iseloomustada flöödimängija ritsat kreegi? Richard on, kuidas öelda selline väga karmi modernse võitlus kooli läbi teinud koppa flöödimängija kes on endale asunud momendid just viimase aasta jooksul rajama väikest pesa nagu rootsesse seoses sellega, et tema elukaaslane, rootslane, aga meie kohtusime hoopis mitte Rootsis, vaid hoopis Itaalias esimest korda ja mul nagu temaga väga hästi sobisest on selline mängija, kes on justkui nagu distantseeritud, justkui nagu külm, samal ajal selle niisuguse väga isegi pool ametlikku distantseeritud mänguviisi taga on äärmine nüansirikkus ikkagijalgset tohutu, justkui selline varjatud hingeline maailm, kui nii-öelda. Ja mulle nagu kohe tundus, et, et see võiks minu muusikaga kokku sobida, sest see on midagi, mis, mis on nagu minu muusikas ka, et on olemas mingi üks tasapind, millele nagu rutule jõuab järele või nii, aga et siis on olemas ka mingisugused taustad, millele väga tihti järele ei jõua. Ja kui me asusime ka koostööd tegema juba enne Frostad minna Etti palju siis tundus, et see just toimin niimoodi, aga noh, me tuleme eri keskkondades, tema šotlane ja enamik Prantsusmaal väga kaua. Mina olen eestlane, kes on elanud väga kauba Skandinaavia riikides, ennekõike Soomes ja nüüd siis Saksamaal. Ja midagi on selles siiski sarnast. Lisaks muusika kõlamisele on teosesse kaasatud ka muud kunstivormid. Jah, see on pärit ilmselt sellest, et ma olen olnud ise selline tegija, kes on väga julgelt alati hüpanud ka teisi kunstivormi, kirjanduse ja filmi. Ja nagu tundus, kui mulle pakuti seda võimalust, et autorikontsert, kus siis on nagu niisugune suurem ülevaade sinu loomingulistest suundadest vähemalt et sinna võiks juurde sobida ka midagi visuaalset ja mul nagu kohe, esimene mõte oli sellega seoses, et see võiks olla kas filmi poole pealt, see tähendab just niimoodi sügava ruumi tunnetusega või hoopis maalikunsti poolepealsest maalikunst nagu võiks olla midagi, mis suhtub nagu muusikasse samasuguse klassikalise, mitte konservatiivsus klassikalise alustalaga, nagu mina teen, muusikatki, ja Nadia, kui tekkis siia projekti juurde, siis see oli küll hästi vahvad. Teine asi on see, et ladia, Liibanonist pärit, kes on elanud aastaid Prantsusmaal ja sealt saabunud jälle omakorda Berliini ja naljaga mindi ja lühendab see, et me oleme väga sarnastest rahvustest või riikidest pärit. Me oleme mõlemad pärit riigist, millel on nagu traumaveres või trauma sees kusagil ja sellest välja kasvanud trauma ühiskonna lapsena, elada teises riigis. Jällegi meil on midagi sarnast ja tema lähenemine kunstile ja muusikale. Esiteks mind hämmastas kohutav intuitiivsus, mis temal oli selle minu muusikaga seoses ja teine asi oli lihtsalt see, et tema maalikunsti järjekordselt selline väga traditsiooniline klassikaline joon, mitte selline aks kuul ekstravaganza. See sobis nagu mõnu muusikaga väga hästi kokku, nii, me saime, väga hea koostöö ja lõpptulemus on see, et siis väga suur osa sellest kontserdist on, me ei ütle, et lavastatud multimeediakunstnikuks ma ei pea ennast üldse, sest see ei ole nagu minu termin, vaid see on lihtsalt ühe kerge visualisatsiooniga autorijuht. Nii et head kuulajad, olete oodatud laupäeval kell pool 10 Niguliste muuseum-kontserdisaali kuulama Jüri Reinvere autoriõhtut. Pühapäeval, kuuendal aprillil toimub Eesti muusika päevade raames kontsert Tallinna raekojas algusega kell kaks klassikaraadio salvestab selle kontserdi annab hiljem eetrisse kontserdil esinevad pianist Mihkel Poll ja laulja Oliver Kuusik. Mihkel Poll on nüüd klassikaraadio stuudios, ole hea. Räägi, mis teie kavas on. Esimeses pooles kõlavad juba Eesti kui nii-öelda kuldvarasse kuuluvad teosed. Kõigepealt esitan ma üksinda Tubina ballaadi Mart Saare teemale, seejärel Lepo Sumera ostinato variatsioonid ning Arvo Pärdi partiitaja variatsioonide ringlusega tervenemise puhul. Ning seejärel esitame koos Oliver kuusikuga kaks Mart Saare Nomanssi Artur Kapi metsateel ning Neeme Taarja Eugen Kapi ooperis tasuleegid ning siis juba ennast täielikult tõestanud ja inimestele tuttavad teosed. Teises pooles kõlavad selleks kontserdist kirjutatud uudisteosed. Kõigepealt teos Rein Rannapilt klaverile säärel Marko külari kaks laulu soolohäälele ja seejärel aga hirveteos jällegi sooloklaverile ning koos Oliver kuusikuga Liis Jürgens teose. Teie olete praegu ainukesed inimesed, kes teavad, kuidas need teosed kõlavad. Võib-olla proovid veidi iseloomustada, millised on need uudisteosed? Rein Rannapi teos on, kuulub võib-olla sinna klassikalise ja popmuusika vahepeale. Tema helikeel on kerge muusika liike, aga samas klaverikäsitluses, kuidas ta pill on kirjutatud, on jällegi küllaltki traditsiooniline. Kas selle puhul on tunda ka, et selle autoriks on pianist? Jah, seda võib öelda küll, et see on küllaltki klaveripäraselt kirjutatud. Mardoberaali laulud on mõlemad vaimulikele tekstidele improvisatsioon, mõeldised, Landes lauljale küllaltki vabad võimalused neid kujundada, et isegi peaaegu retsitatiivse mulje age hirveteos on ning seisukohalt ebatraditsiooniline, kuna tegevus toimub paljuski klaveri sees nimelt saartel ja isegi abivahendit kasutades. Liis Jürgens teos on taverile jao häälele. Erineb küllaltki nendest teostest klaverile, häälele, mida me esitame esimeses pooles. Kuid sulle kui pianistina, kas meeldib rohkem esitada sellist vana tuntud eesti klaverimuusikat või neid just neid uuemaid asju? No ilmselt ma olen praegu rohkem kodus ikkagi nende nende vanemate, juba tuntud teostega, aga samas on ka väga huvitav mängida uut muusikat ja, ja näha uusi lähenemisi nii pillile kui kui muusikale. Niisiis, Mihkel Polli, Oliver Kuusik pühapäeval kell kaks. Rahvusooperis jõudis lavale Frederick lõumuusikal minu veetlev leedi uuslavastusest räägib lavastaja tõlgetaja tekstide redigeerija Ago Hendrik Kerge. Teda usutles Agera rääkides klassikas. Tundub minu jaoks selle sõnaga kohe teine väga tuntud mõiste traditsioonid. Kas need mõisted klassika ja traditsioonid, kas need toetavad teid teie lavastajatöös või pigem kammi? Sa pead kuidagi kindlasti toetavad, ma olen ka juba küllaltki vana inimene. No sellisel kõige teatris oldud aja tõttu, et seetõttu ma ei arva, et ma olen see noor lavastaja, kes tuleb teatrisse ja ütleb, et nüüd teeme kõik asjad teistmoodi, täiesti uutmoodi. Minu kogemus ütleb, et kõike on siin teatris tema mitme 1000 aasta pikkuse kestes tehtud, nii et pigem pigem klassika kui selline väärtus omaette, sest igale vaatajale ükskõik, mis ajal on ta alati uus ja võimalusi pakkuv, egas siis ekspiri Marjääri ei lavastata mitte asjata 300 400 aastat, sest iga põlvkond nii tegijaid kui vaatajaid leiab selles midagi kaasaegset, mis on talle tähtis ja oluline. Ja kui me vaatame minu veetleva leedi ajalugu, ta on juba pisut üle poole sajandi olnud maailmateatrite mängulavadel, muusikali ajaloo kohta on see väga pikaaegsest, noh ütleme suures laastus hakati muusikale nii kuskil 20.-te paiku alles tegema, nüüd enamuse sellest muusikali ajaloost on juba minu veetlev leedi maailmalavade lool järelikult klassika, siin ei ole midagi vaieldavad. Ja minul on ainult hea meel, et nüüd pärast 45 aastast pausi, Estonia teater tuli taas leedi juurde, sest 63. aastal välja tundud Voldemar Panso lavastus Linda Rummo ja Endel Pärnaga peaosades. See oli väga suur teatrisündmus tolles ajas, kui mõtleme kuuekümnendaid aastaid Ameerika asi, salaja sai toodud noodid, neid pildistatud, tehtud seaded ja nõnda edasi, kõik, mis sellega oli. Ja kui ta tuli lavale Stahli üllatus, mina, kes ma olin ka siin teatris noor tantsija ja, ja maailmas üht-teist näinud juba. Ma olin kuulnud, et keegi selline vanem lavastaja Voldemar Panso, kes oli tol hetkel 43 aastane lavastab siin ja ma teadsin, et tal kool ja ta ta teeb seda. Aga noh, kui ma seal nägin ka, siis ta minusugust noort meest ka üllatas ja haaras kaaslase etendusest laval oli tõde. See, mis teatris alati paelub, on see, kui ma tunnetan ära, et see on nii nagu elus nagu eluhingus, loomulikult ta on teistmoodi ja aga kui laval mängitakse, siis ei haaras. Ja, ja ma tean, et ka väga paljudes asjades tolles ajas ka siin majas mängiti. Nii et ta oli etapiline lavastus igatepidi. Teil on kaks koosseisu näitlejaid, draamanäitlejaid, teised on rahvusooperi solistid. Karakterid tõenäoliselt erinevad kõikidele osatäitjatele. Põhijoontes mitte, nad viivad läbi seda joont, mida lavastaja on neilt soovinud näha. Aga nad on erinevad, see on ka kindlasti ja see on ainult õnn. Mis puudutab Estonia tinglikult, ütleme need lauljaid, et mitte ütelda näitlejad hariduselt, lauljad ja sõnakunstiga küllaltki vähe kokku puutunud, aga nad on väga tublid ja neil on tõesti hea teelised olemas. Boscadvokaali pidada ja on ka üht-teist õppinud sõna- kunstis. Nüüd, mis puudutab sõnateatri näitlejaid, nad valdavad perfektselt sõna ja neil on ju oskus ka laulda, sest see on muusikal, mis võimaldas Linda Rummol mängida ja laulda Endel Pärnast, rääkimata Insist, kes kõik oma suured rollid, nagu ta ise ütles, kolme noodiga maha laulnud. Talle sellest piisab, muidugi ta ütles seda huumoriga enese suhtes. Nii et, et ma ei näe siin mingit vahet, et kuulge, ühedav laul ja teised on näitleja, et kuidas nad omavahel saavad ja kuidas ta teevad. Kui inimeses on olemas näitleja huumor, natukenegi annetus, olgu ta laulja, olgu ta Touchi, olgu ta siis ta on alati võimeline omandama uut ja teistlaadset, mida ta pole siiani olnud vaja teha. Aitäh Ago-Endrik Kerge ja ma soovin teie lavastusele pikka iga. Täna õhtul kell 19 toovad Eesti muusika ja teatriakadeemia magistrandid Rahvusooper Estonia talveaias lavale prantsuse helilooja Nikkolo isuaari lühiooperid, loteriipileti, Rande puu, heliloojast ja lühiooperites, räägib dirigent Endel Nõgene. Teda küsitles Agera. Need kaks prantsuse helilooja Nikon nisua- ooperit tõi muusikateatriakadeemia ooperistuudiosse kauaaegne külalisõppejõud Toomas Viide nuhvel, kes on ka siis nende ooperite lavastaja. Loteriiloos läheb meil laulutekstid saksa keeles ja eestikeelsete vahetekstidega ja randpuu või ka kodanlase Randevu läheb siis laulutekstid prantsuse keeles ja vahetekstid eesti keeles on umbes 55 tunni pikkune kaks lühiooperit koomilist Nikkolo Pisuaal ja on üks prantsuse helilooja, kes on olnud ühtlasi ka prantsuse kuulsa ooperi ooperi Comic üks asutaja ja selle Stanley koomilise ooperi prantsuse operakomic üks eestvedajaid ja ise ta töötas prantsuse koomilises ooperis praktiliselt kogu oma loomeperioodi vältel, ta on kirjutanud 48 ooperit ja nii elas Nikkolo isa 1007 75 kuni 1818 ja need mõlemad ooperid on komponeeritud 1008 7808 need 200 aastat tagasi. Ja, ja see suund on just prantsuse koomilise ooperi poole pealt natukene Fodevillilik, natukene šansioonilikke, aga sealsamas ei puudu ka väga tehniliselt rasked ja tõsiselt lauldavad kaarjad ja duetid. Nii nagu selle ajale omane. Ka räägi, palun natukene osatäitjatest, kas kõik on Muusikaakadeemia tudengid? Ja need on laulueriala magistrieksam ooperisuunaga. Seal näiteks teeb kaasa Pirjo Püvi ühes pea osas, kes väga ilusasti laulab, väga rasked aariad ja meil on ka üks vahetustudeng magistri suunal Prantsusmaalt, kes teeb kaasa prantsuse ooperis ja lõpetab siis ooperilauljana magistri siin väga ilusa, väga-väga musikaalne ja laulab ühte peaosa, samas on meile tema osalemine väga heaks nagu keele ja häälduse kontrolliks, nii et meil on väga suur rõõm ja ta on väga tore noor neiu, kellega siis on meil hästi tore nii muusikalises pooles ka koostööd teha. Isuaari lühioopereid loteriipileti rändevood esitatakse ainult kaks korda täna õhtul ja homme õhtul rahvusooperi Estonia talveaias. Need mõlemad õhtud on ka siis magistrieksamit, kus on siis magistrikomisjon saalis? Liiga, ja eelmisel nädalavahetusel oli Saaremaal kooli segakooride konkurss vabariiklikul tasandil ja, ja osalejaid oli tõesti igast Eestimaa nurgast. Heli Jürgenson, sina osalesid žürii töös ja paari sõnaga selline üldmulje, mis meie koolikooride hulgas siis praegu valitseb. Ma peaksin oma mõtteid alustama tegelikult sellega, et minu meelest on tohutult tore, et selline konkurss toimub, me oleme tegelikult ju harjunud, et meie, Eesti koorimaastikul toimuvad siin rahvusvahelised konkurssi, et kust tulevad välismaised koorid meile osalema ja siis on ka meie alaliitude korraldatavad konkursid, küll naislaulu selts teeb ja meeslaulu seltsi kammerkooride liit ja need on ju tegelikult väga populaarsed. Ja nendel konkurssidel on ka aeg-ajalt mõningad koolikooride üles astunud, aga Noorte nivoo on ikkagi omamoodi ja minu meelest on hästi tore, et kooriühing on leidnud nagu võimalused tööjõu ja vahendid sellise konkursi korraldamiseks, et kooli koorid saaksid nagu kokku tulla ja omavahel laulda ja võistelda. Ja sellel konkursil on ka ikka selline festivali mõõt küljes väga toredasti, et selle raames toimub seal ka konkursse ja vahvaid kontserte. Mitte väga tänuväärne on, et selline üritus on püsti pandud, et see toimus juba kuuendat korda, et tal on ikkagi tekkinud oma nägu ja traditsioon. Ja kui nüüd vaadata seda bukletis, kus need kuus konkurssi ajalooperspektiivis vaadatuna ära toodud võitjatega, siis me ikkagi tegelikult näeme seda, et Eesti muusikamaastikul töötavad sellised megaõpetaja, et kes ikka läbi aegade on silma paistnud ja oma kooridega välja tulnud ja ma arvan, et see annab nendele noortele väga palju, aga see annab ka Eesti koorimuusikale laiemalt väga palju, et selline konkurss toimub. On ju väga tore, et nende juubilerite teoseid valitakse niimoodi konkursside kohustuslikes lauludeks ja tänavune tõesti on seda väärt ja Ernesaks, kes on töötanud koolis ja kooliõpetajana, on ju tegelikult väga teemakohane. Kui ma isikliku arvamuse välja ütlen, siis ega seda Ernesaksa väga lihtne laulda ei ole ja võib-olla tänapäeval ja tänapäeva noortega eriti, et see maailm on sellist 21. sajandi müra ja tehnikat täis. Ernesaksa looming on ikkagi väga romantiline ja väga lüüriline. Et võib olla, sellest jäigi minu jaoks nagu nendega kohustuslike laulude esitamisel kõige rohkem puudu, et ma iseenda muusikalisele maitsele kuulsin paari sellist esitust, mis mind nagu muusikaliselt köitsid, et ta kippusid jääma natuke kandiliseks ja kangeks võib-olla, et et võib-olla tänapäeva inimesele noorel nagu ennast niimodi lüürilise romantilise lainega laste kaasa haarata ei olegi väga lihtne. Aga sellel minu arvates on teine probleem, et kuigi Ernesaks on kirjutanud oma laulud ju väga kooripäraselt, ei ole need võib-olla Noorte häältele ikkagi kõige lihtsamad laulda, et noorte inimeste hääled on küll täitsa kenad ja toredad ja hästi kõlavad, aga vahel ikka mõned kõrgused kuskil reedavad. Aga noh, üldjoontes saadi sellega täitsa toredasti hakkama ja, ja, ja need kavad ja programmid olid väga vahvad. Kuivõrd oluline on see, et kooli juures tegutseb kuur või mina arvan, et see on väga oluline ja minu meelest see on kogu Eesti kultuuripildis niivõrd oluline, kui ma hakkan peale sellest, et eesti rahvuskultuuri sümbol, meie laulupidu ja, ja see on meie rahvuse, kultuuri säilimise juurde tarvis võib-olla kõige olulisem sümbol, siis selle juured ulatuvad minu jaoks kooli ja lapsed, kes tulevad koori laulma, saavad oma esimesed laulukogemused jooma õpetaja läbi ja kui õpetaja on oskuslik ja hea musikaalsusega koorijuht ja suudab lastesse ja noortesse süstida selle koorilaulupisiku, siis need inimesed jäävad meil laulma ka täiskasvanust peast või või mõned suisa tulevad õppima koorijuhtideks, et mina arvan, et meie laulupeo traditsioon püsib ja peab püsima just nimelt tänu lauluõpetajatele, et hea õpetaja on see, kes toob noored muusika juurde, sellel on oma sotsiaalne ja, ja vaimne mõju kindlasti väga suur, aga see traditsioon peab hoidma elus ka meie laulupidu ja koorimuusikat üleüldse, et nende lõpeb, töötajatel lasub minu arvates väga suur vastutus ja roll selles. Muusikaõpetajal on muidugi raske roll, et ta on oma igapäevatöös kõigepealt muusikaõpetaja oma tavatundide ajal, aga peale neid tava tundede teebki teooriat. Tegelikult sellel muusikaõpetajal ongi nagu kaks elukutset ja seda tuleks ka minu meelest sellised väärtustada ja selles mõttes tuleb nende lõpetajatel ikka tohutult au anda, kes sellega hakkama saavad. Kahel päeval eile ja täna kogunevad Põltsamaale kammerkoorid üle Eestimaa. Meil on kammerkooride liidust siin stuudios Katrin puur. Mitu koori? Tänavu võistlustules on, mul on väga hea meel öelda, et meil on sel aastal rekordarv koore, neljas kategoorias kokku 23 koori, kammerkooride festival toimub kümnendat korda ja Põltsamaal on siis au võõrustada kõige suuremat arvu koorem. Eile võis kuulata tee koolikategooriat ja C-kategooriat ja täna on A ja B. Just meil on traditsioon, et me valime kohustuslikud lood selle aasta juubilar ide repertuaarist. Ja kuigi Ernesaksa aasta siis me ei keskendunud ainult tema loomingule, vaid valisime ka Rudolf Tobiase ruudur vetiku kohustuslikud lood. Nii et A-grupp laulab Tobiase varast bee grupp vetiku üks õieahel hõljul ja C-grupp Ernesaksa Sireli. Kas mul õnne ja koolikoorid võisid valida loo ühe nende kolme autori sulest? Kui pikalt koor võib üldse laval olla? Eelvoorus on see aeg piiratud üheksa kuni 11 minutiga. Ja finaal ehk Grand Prix on siis kuni 15 minutit täna õhtul, siis on Grand Prix algusega kell kuus Põltsamaa kultuurikeskuses, kes on žürii, mis koosseisus on žürii esimeheks, on meil Pauldama Sovski, Ungarist kand, teenuse noortekoori peadirigent ja Eestit sekundeerivad talle koorijuhid Ants Üleoja, Hirvo Surva. Siis on meil juba vana traditsioon, et üks žürii liige on vokalist, seekord Leelo Talvik ja viie žürii liige on helilooja Tauno Hints. Kammerkooride festival toimub üle aasta. Ja see, et teda iga aasta ei ole, hoiab võib-olla seda väärtust natukene kõrgemal ja kammerkooride festivalile tulevad tõepoolest Eesti parimad koorid kokku. Nende jaoks on see omavaheline mõõduvõtmine ilmselt oluline. Aga mul on väga hea meel, et uued kammerkoorid tulevad igal korral juurde nii B-kategooriasse, kuid C-kategooriasse. Ja mulle üldse tundub, et see kammerkooriliikumine on praegu tõusuteel. Mida saab see, kes võidab, kraatri Grand Prix saab enda kätte. Rändkarika, kuhu planeeritakse tema nimi ja Grand Prix on väärikas rahaline preemia. Liiga ja puhkpilliorkester Tartu tähistab pühapäeval, kuuendal aprillil oma kuuekümnendat sünnipäeva piduliku kontserdiga Vanemuise kontserdimajas. Orkestri tegemisi tutvustab peadirigent Margus Kasema. Orkester on asutatud 1948 ja esimene dirigent oli Hugo Kirdelaht ja niimoodi räägivad tolleaegsed muusikud, et esimene tõsisemalt võetav soov oli viiendal jaanuaril ja sealt edasi on läinud see tegevus järjest huvitavamaks. Orkestri ees on olnud väga omapärased isiksused. Nimetan mõned näiteks Paavel, Margna, Julius Rohtla, Jacob Visnapuu, Hando Rannap, Valdeko Viru, Aadria, Ilmar Lääne, Endel Nõgene seoses, nagu ikka, on meil ka Tartu linnaraamatukogu muusikaosakonnas näitus ja kes seda näitust vaatab, see kindlasti avastab seal näiteks sellise huvitava fakti, et juba aastatel 40 950 51 mängis meie orkester suvekontserte Tartus ja olid sellel ajal ka tartus olemas. Ilus suvelava veel on, huvitavat seal, meie kollektiividest, meil on praeguseks väga mitmed kollektiivid, meil on bigbänd, meil on saksofonikoor, kaks saksofonikvarteti, meil on tartu rivitrummide ansambel. Meil on olnud palju huvitavaid reise Moskvasse, Lätimaale, Rootsimaale, Iirimaale, Soomemaale ja nii edasi, ehk me oleme asutanud oma väikese puhkpillistuudio. Me oleme käima lükanud Tartu promenaadi muusika, Emajõe suvi ja sel aastal tuleb neljandat korda juba rahvusvahelist festivali, mürtsub pill, et minu meelest on neid tegemisi rohkem kui tavaline hobiorkester võiks ja suudaks teha. Puhkpilliorkester Tartu on ka Tartu linna esindusorkester puhkpilliorkester. Meie muidugi väga loodame seda minu meelest Tartu õnnelik linn, sellepärast et meil on kaks esindus puhkpilliorkestrit. Esiteks on meil Tartu ülikoolil suurepärane noorteorkester buklareestripopsid, kes on ka väga hea orkester. Teil on ka stuudio, kus noored saavad õppida pilli. Jah, see on õige, saavad õppida, saavad mängida, saavad mängida väga erinevaid stiile. Orkester peabki olema nooruslik viimasel ajal, seal on päris rõõmustav, et noori tuleb ja nad tahavad mängida see vahepealne aeg, kus kõik mõtlesid millegile muule ehk saamas ühele poole, ehk on rohkem edaspidi neid inimesi, kes ei taha saada staariks, vaid tahavad saada muusikuks. Kuidas puhkpilliorkester Tartu tähistab oma auväärset kuuekümnendat sünnipäeva? Meil on tulemas suur kontsert, nagu ma ütlesin, linnaraamatukogus on üleval suur näitus ja see näitus saab olema ka Vanemuise kontserdimaja fuajees kontserdi ajal kontserdikava. Seal on väga mitmekülgne, seal on väga mitmed solistid, just äsja võitis kolme kooli konkursi pokri stuudio vilistlane Toomas, vana, tema soleerib meie õpetajale Irica Vaher ja muideks õpetaja Eerika Vaher soleerib ühes huvitavas loos, nimelt meil on kavas flamenko stiilis lugu spetsiaalse bukli orkestrile kirjutatud ja seal on kaks solisti sopransaksofon-ile ja Hispaania kitarrile ja lisaks sellele on kaastegev Tartu poistekoor, tartus, saksofonikoor, trio printsiipe ja meie suurepärased sõbrad, Pärnu noorte puhkpilliorkester, dirigent Rein vendla juhatusel. Muusikat on Norramaalt, muusikat on Hollandist ja on rõõmsay, svingirütme on vokaalmuusikat, on ka sellist sümfoonilise puhkpillimuusikat on tulemas üks esiettekanne, aga seda te saate siis kuulata, mis lugu see on väga põnev lugu, seal on tegemist kõlavärvidega ja seal on väga huvitavad löökpillid ja nii edasi, edasi tulge kuulama. Puhkpilliorkester Tartu 60. sünnipäeva kontsert kuuendal aprillil algusega kell 16 Vanemuise kontserdimajas. Teisipäeval, kaheksandal aprillil toimub heliloojate majas. Elektroakustilise muusika öö, mis on samas ka klassikaraadio otsesaade, rahvusvahelise elektroakustilise muusika, Rostrumi teoseid kuulavad ja arutavad Margo Kõlar, Märt-Matis Lill ja Tatjana Kozlova ja Tiia Teder. Ja mille poolest see sündmus on eriline? No selle poolest, et me väga harva käime raadiomajast väljas, kuna meil on siin väga head tingimused ja lihtsalt väga mugav teha tööd raadiomajas. Aga kuna käimas eestikeskseid nüüdismuusika festivali, Eesti muusika päevad ja heliloojate majas on igal õhtul koos heliloojad ja nende sõbrad, nende austajad ja huvilised mõtlesime ka meie minna oma saatega sündmuste tulipunkti otse Eesti muusika päevade klubisse ja teha järjekordne Rostromi saade heliloojate maja paarist, mis on siis muusikafestivali ajal selle festivaliklubi. Niimoodi me teemegi tegelikult sellest paaristama saadet, see on ka väga mugav meie kuulajate jaoks, sest kodus on ikka huvitav ja mugav raadiot kuulata. Aga sama hästi on mugavam seda saadet kuulata kohapeal ka kuulajatel, kes viibivad ja siiski paaris, mitte kontserdisaalis, kus on teatav ette kirjutatud kange õhkkond. Nii et teisipäeva õhtul on võimalik tulla kohapeale, see on täiesti tasuta üritus või siis kuulata raadiost seda, mida teevad need inimesed kohapeal. Meil on kavas ette mängida kaheksa teost, mis võistlesid elektroakustilise muusika Rastromil Portugalis 2007. aasta lõpus kus Eestit esindas Eesti muusika ja teatriakadeemia kateedri juhataja Margo Kõlar kes on Eesti üks kogenumaid, elektroakustilise muusika tegijaid ja õpetajaid, Teadjaid. Nii et me kuulame seal ära tema poolt valitud kaheksa lugu. Me tutvustame neid, me arutame nende üle ja lisaks eelpool nimetatud inimestele, keda sa mainisid, kes on meie ametlikud kommentaatorid, me loodame, et ka meie publiku liikmed ütlevad sõna sekka selline väike tore diskussioon hilisel ajal erilise muusikaga. Niisiis teisipäeval kuulake klassikaraadiot. Kell 21 otsesaade heliloojatele muiast. Elektroakustilise muusika. Uued e-muusikateosed arutelu kommentaaridega. Saatejuhid on Margo Kõlar ja Tiia Teder. Kuula teisipäeval, kaheksandal aprillil kell 21. 10.-st 15. aprillini toimub järjekordne klavessiinifestival festivali kunstiline juht Imbi Tarum. Mitmes festival, see on tihti valan nüüd kuuendat korda. Me oleme püüdnud hoida sellist joont, et me tutvustame klavessiini kui sooloinstrumenti, kuna seda siiski kõlab palju harvemini ja väga paljudel eesti festivalidel kõlab barokkmuusikaansambli muusika, on spetsiaalsed barokkfestivalid ja nii edasi. Meil on nuttu tegelikult sellist liini nendest festivalidest üks liin on väljapaistvate välissolistide toomine. Evelin on Eesti klavessiini mängijate tutvustamine. Kolmas on päris noorte algajate laste ja ka üliõpilaste mängutaseme tutvustamine või nendele esinemisvõimaluse andmine. Ja on olnud ka neljas liin, kus tellime eesti heliloojatelt lugusid, mis siis on kas klavessiini soololood või väikese ansambliga. Ja tõesti, meil on ka igal festivalil olnud teatud ansambli muusikat, aga see on pigem erand kui reegel. Ning lõhe liinina võib öelda, et meil on alati olnud meistrikursused on olnud pillinäitused, on olnud loenguid vastavad teemalisi, siis esinejad on tulnud oma oma ideede ja, ja teemadega. Kui ma vaatasin selle aasta festivali kava, siis torkas silma suundumus välisesinejatele, et ei ole meie omi mängijaid, on see teadlik suunitlus. Ja see on selle aasta teadlik suunitlus. Me oleme nüüd selleks ajaks juba kasvanud niivõrd et meie klavessiini mängijad on kõik väga aktiivsed kontserdielus osalejad läbi aasta ja otsustasime proovida anda seekord võimaluse neil puhata, nautida tegelikult külaliste esinemist, sest eraldamine on väga suur töö ja on olnud raske ühendada korraldaja rolli esineja rolli. Ja ka eelnev festival, viies festival kasvasega suureks, me tegime väga palju kontserte ka väljaspool Tallinnat, siis seekordne, kuues festival. Me keskendume Tallinnale ja väliskülalistele palju meistrikursuseid. Räägi palun, täpsemalt süleostus koost. Kõigepealt, esimene esineja on Wolfgang Runner. Pill ei ole üldsegi mitte klavessiin, vaid haamerklaver sandis klaver stseenist veidi hilisem pill, mis otseselt kasvas üle, siis klaveriks ja värsis esitab niisuguse läbilõike, mis läheb isegi kuni Schuberti nii välja, nii et tuleb põnev kaga. Alates Carl Philipp Emanuel Bachist Mozartist ja läheb välja Schuberti, niisiis esineb meil jällegi põneva instrumendiga jõel Speeerrstra USAst. Ta võtab kaasa oma pilli, mis on muide Ta ehitatud ja ta ehitab neid tellimuse peale siis klaviku, kord, millele on ka pedaalid. Pedaal ei ole mitte sama ulatusega kui kogu see klaviatuur. Pisut väiksema ulatusega ja sperstra esitab eranditult Johann Sebastian Bachi loomingut. Tema kontsert on 12. aprillil, laupäeval, pühapäeval, esmaspäeval annab ka põhjalikud meistrikursused muusika ja teatriakadeemias. Sama käib Gabrümneri kohta, tema kontserte kuuendal aprillil ja meistrikursused 11. ja 12. aprillil, samuti muusikaakadeemias. Järgnevalt esineb eks väike ansambel. See tuleb Prantsusmaalt. Seal on kaks klavessiini esinejateks Oksana ja matši Teleform. Oksana on Eestist pärit ja on juba mõnda aega elanud Prantsusmaal. Tal on seal vastav haridus ja Pariisi lähedal ühes muusikakoolis oma klassini klass ning nendega koos viiuldaja Fabian Russell. Nendelt tuleb üks väga põnev ja kirju kava pallide autoritega. Pealkiri on tantsude karakterid ja siis klavessiini sooloõhtu on mütsimeier sonilt ja see on 15. aprillil ning mängib prantsuse klavessiinimuusikat, mis on üks kõige ideomaatilisemaid just hästi klavessiinipärane repertuaar. Samuti annab ta meistrikursused järgneval päeval, 16. aprillil Eesti muusikaakadeemias, kust kohast saavad huvilised täpsemat informatsiooni festivali kohta. Meil on oma kodulehekülg www punkt klavessiin punkt kull. Tuur kolm esimest tähte, punkt ee. Ja seal kohe. Esimese teemana on meil festival ja seal on juba kõik lingid, kuhu vajutades saab näha esinejate elulood. Kavad, meistrikursuste kohad. Esimesel aprillil esines Estonia kontserdisaalis soolokavaga Kristiina Ortiz. Tegemist on Brasiilia pianistiga, kes on õppinud Riiades, Janeiros ning hiljem ka Pariisis kuulsa Magda Dalia ferro juures. Suurt tähelepanu äratas Artis juba üheksateistaastaselt, mil ta võitis kuldmedali 1969. aastal toimunud kolmandal rahvusvahelisel van Klay Bourne'i nimelisel pianistide konkursil mis on üks kaalukamatest konkurssidest ka tänapäeval. Peale konkursi võitu Londonisse elama asudes täitus ka tema unistus saada Rudolf geni õpilaseks ja London on jäänud talle elupaigaks tänaseni. Kristiina Ortize puhul on tegemist artistiga, kes on teinud koostööd erinevate tunnustatud muusikutega nagu sellisena tonium eneses. Dmitri askenaasi, Vladimir askenaasi, Neeme Järvi maris Jansons ning esinenud ka erinevate orkestrite ka nagu Berliini ja Viini, Filharmoonikute, Chicago, Clevelandi ja Philadelphia sümfooniaorkestrid ja veel paljude teiste kollektiividegagi. Teisipäevasel kontserdil esitas Kristiina Ortiz, Robert Schumanni, Morris Ravelli fruktozovjanna Federico Mompo ja heiter villa loobuse muusikat. Esimest poolt alustas ta Robert Schumanni teosega David Pündler. Kavalehega tutvudes tekkis kohe küsimus, milleks on valitud just selline kava, kus lood üksteise suhtes eriti head mõju ei avalda. Saksa-Prantsuse-Hispaania ja Brasiilia muusik ka killustatud miniatuuridest koosneva programmiga ei olegi päris hästi võimalik toimivat ja terviklikku muljet jätta. Ja erinevate autorite reastamine polnud kuigi veenev kuid nagu hiljem selgus, siis oli kava sisuline külg kontserdi tellija soov ning ega see ka artistile vist etteheiteid adresseerida ei olegi. Põhjust hämmastas ka pisut see, et publikut oli saalis üsna kesiselt. Kuna pianistide sooloõhtuid just väga sagedasti ei toimu, siis oleks võõramaise tunnustatud artisti puhul saali võinud oodata oluliselt rohkem rahvast. Ja ega infot kusagilt väga hästi silma ei hakanud. Muidugi ka filharmoonia küljes ripub ergas võis poisi plakat. Ja veel üks roki sugemetega üritust, reklaamib lina. Entaktisest ei leidnud isegi väiksemat paberist afiši. Ning see, kes just iga päev eesti kontserti brošüüri ei lehitsi, jäigi tõenäoliselt kontserdile tulema. Aga milline siis õhtu täpsemalt oli? Kahtlemata on tegu omanäolise muusikuga. Kui Suumani Davids Pündler, mis on juba sisult küllaltki veider ning raskesti tabatav teos, jäi nii kõlalt kui vormilt veidi segaseks siis Ravelli vetemäng ja narri hommiku serenaad tsüklist peegeldused olid esitatud kõrgetasemelisel ja lausa nauditavalt trantslaslikult. Kuna Ortize pianism on saanud tugevaid prantsuse mõjutusi, sobis Ravelli looming tema olekuja, muusika ta ju ka väga hästi. Kõla oli kerge ja fraasid elegantsed ning tehniline meisterlikkus sajaprotsendiline. Erilist tähelepanu väärib aga Kristiina Ortize pedaali kasutada. Ta võtab pedaali kohati igal 16 kümnendikul, ent tulemus on siiski täiesti puhas ja selge. Nii hämmastav, kui see ka pole. Erilise efekte saavutas ta kolmanda Eksuste Nuuto pedaaliga, mida enamus pianistidest väga harva kasutab. Kontserdikava teine pool kuulus Hispaania ja Brasiilia muusikale. Vaatamata sellele, et kogu kontserdiprogramm ei võimaldanud pianistidel tekitada muusikast just kõige loogilisemalt arengukaart oli siiski huvitav kuulata Brasiilia muusikat brasiillane esituses. Hortise musitseerimise iseloomulikud osad on särav ja meisterlik pillimäng. Väga vaheldusrikkad, detailid ja muusikahing hingamine laulva fraasi kohaselt. Lõugama muusika esituses avaldas muljet muidugi rütmi ja liikumise tabamine, mis sellele muusikale elu annab. Taolist tunnetust vist õppida ei ole võimalik, see kas on või ei ole. Kui tema mängus millestki vajaka oli, siis ehk suure panoraami rahulikuma vaatlemise puudumine. Kuid nagu ka enne juttu oli, sõltub see mingil määral jällegi kavast. Aga üldiselt oli vaatepilt mängijast väga emotsionaalne ja muusika kulges suure spontaansusega. Eesti vabariigi üheksakümnendat sünnipäeva tähistatakse Prantsusmaal kultuurisündmusteahelaga, kus on esindatud kõik kunstiliigid, nii ka muusika. Ja meil on nüüd telefonil Prantsusmaa Eesti suursaatkonna kultuurinõunik Kersti Kirs. Tere. Tere. Mis siis lähiajal toimuma hakkab? Just muusika vallas. Muusika vallas on meil juba järgmisel nädalal renni linnas, mis on Britannia üks suuremaid keskusi, Eesti muusikaõhtuid, kaasaegne klassikaline muusika peamiselt ja Eesti saatkond on olnud partneriks Britannia orkestrile, kelle peadirigendiks on Olari Elts nüüd juba teist hooaega Olari Eltsi eestvedamisel ja initsiatiivil. Ilmselgelt on see festival nimega maraton 21, mis keskendub Põhjamaade ja sealhulgas ka Eesti kaasaegsele heliloomingule, siis Rolmist ehitatudki. Meil on tulemas renni linna esinema ansambel nüüd ja nende kontsert Don plaanis 10. aprillil kell 20. Ja kontserdile järgneb selline veidi teist laadsem ja võib-olla natuke põnevam õhtu Eesti saatkonna toetusel Eesti suubistajatega kus tal on lubanud ka nüüd ansambli esinejad ja mängijad ning Erkki-Sven Tüür, kes kohal viibib veidi muusikalist vahepala pakkuda. 11. aprilli õhtul on ka üks oluline õhtu, kus tuleb esiettekandele Erkki-Sven Tüüri akordionikontsert Britannia orkestri esituses ja Olari Eltsi dirigeerimisel solistiks miga Feuronen. Ja samamoodi õhtu järgneb ka teistlaadse programmiga sellise elektroonilise muusikaõhtuga, kus osaliselt täidab õhtut ka Eesti Tiitsee galaktlan. Lisaks sellele Mulle on toimumas kaks konverentsi, üks kaheksandal aprillil Olaieldsi, mis alusel? Ja, ja teine eesti muusikast ainuüksi Helena Tulve, Erkki-Sven Tüüri osalusel 10. aprillil. Kõigele lisaks veel ilmselgelt on aru saada, et ükski kaasaegse muusika festival, eriti kui Põhjamaadest rääkida ei toimu ilma Arvot muusikuta teda ilmselt isiklikult meil seekord kohal näha on, võimalik ei ole. Mistõttu otsustasime täiendada festivali fotodega, tähendab Arvo Pärdist, mis on tehtud Tõnu Tormise poolt ja ilmselt meie inimestelegi teada ning mitmel pool maailmas juba väljas olnud, nii et lisaks sellele on siis kõks fotole. Kuidas teile tundub, kas prantslased tunnevad huvi Eesti kultuuri ja muusika vastu? No muusika vastu, eks kõik sõltub sellest inimesest ja tema vis vääristaga, eks Eesti muusika on nüüd Erkki-Sven Tüür ja Helena Tulve ja Arvo Pärt kahtlemata ei ole enam tundmatud nimed ja rannad puudutab, siis on väga-väga palju tuntust kogunud ka nüüd Olari Elts ja temast räägitakse ning ma arvan, et see kõik avab uksi ka teistele, võib-olla hetkel tundmatutele heliloojatele, Prantsusmaal. Aitäh Kersti Kirs selle lühikese ülevaate eest. Niisiis Eesti kultuurisündmused Prantsusmaal tähistavad Eesti vabariigi üheksakümnendat sünnipäeva. Eile õhtul avasid Rahmaninovi kolmanda klaverikontserdihelid Paavo Järvi ja tema Cincinnati sümfooniaorkestrit tõepoolest enneolematu turnee, viies Euroopa riigis. Kõige kuulsamate saalides mängis Nikolai Luganski seejärelkõla Schuberti suur sümfoonia number üheksa avakontsert, Paavo Järvi ankurti raadio orkestri kodusaalis Alte ooperis nüüd Agas Cincinnati muusikutega, täna juba Müncheni ajaloolises Hercules Realis Subertees moodsate avamäng Figaro pulm, male ja Tšaikovski viiulikontsert võluva hollandlanna Saniini Jansoniga solistina. Home avab Paavo õhtu Viini kontserdimajas aga Arvo Pärdi kantusega Britteni mälestuseks. Uus kava, kus seal Jansen Britteni viiulikontserdiga ning Šostakovitši 10. kust teine osa olevat Stalini portree. Teisipäeva Stuttgarti liider Halles ning kolmapäeval Amsterdami kontsert kebaus sama liinikava Arvo Pärdi Britteniga ja Britteni endaga siis Pariisi hullus play elli saal, kus taas Nikolai Luganski. Edasi Saksamaa, Hamburg, Dortmund, Düsseldorfi ja kolm viimast kontserti Hispaanias, Valencias, Barcelonas ja Madridis. Kokku 12-st õhtust, Janine Jansen, solistiks kaheksal Nikolai Luganski neljal kontserdil. Juba esimesel aprillil avaldas International Herald Tribune otsese loomise sulest põhjalikku reisi tutvustava kirjutise Pariisis tehtud intervjuu põhjal. Cincinnati sümfoonikud olid Paavo käe all Euroopas ka 2004. aastal ja peadirigent peab suureks tunnustuseks orkestrile. Et nüüdne uhke turnee on tagasikutsumisreis lõpetanud kaheksandal ja 29. märtsil šoti kammerorkestri Schuberti turnee on Olari Elts sel nädalal olnud Stuttgardi Raadio Sümfooniaorkestri ees teisel aprillil orkestri kodulinna liider Halles kuhuga. Paavo Järvi jõuab syndzinaatika teisipäeval, siis väiksemal turneel. Eile Manhattani Rosencrantz Dani Mozarti saalist, täna tuttingenis ja ülehomme Göttingeni linnahallis kava kõikjal sama Erkki-Sven Tüüri aadid tus nendest soni viiulikontsert tuntud solisti Viviani Haagneriga ning Sibeliuse esimene sümfoonia. Paar päeva proove nüüd ansambliga ja 10.-ks aprilliks viib Olari Elts oma ansambli Prantsusmaale suuresti Eltsi algatatud Eesti juubelifestivalile. Ta on 21 renni ooperis kõlavat Helena Tulve Liinen ning Erkki-Sven Tüüri oksimoron ja sümbioosis veel ka Saabiga salonen Linberi keries kais. Festival maraton 21 algab renni ooperimajas tegelikult juba esmaspäeval, Arvo Pärdi kantusega 10. aprillil meie nüüd ansambliga Kontsert on maratonifestivalil neljas ning solistideks meilgi tuntud sopran harianna sav all ja meie tšellist Leho Karin. Maratoni 11. aprillikontsert on viies ja viimane, see algab Arvo Pärdi teosega varianti oksident, siis taasliin pärija SKS. Tüüri akordionikontserdi kõrval soleerib siingi hariannas aval Pleski Holsteinile andes teatri generaal music direktor Mihkel Kütson on samuti äsja niisiis teise eesti dirigendina juhatanud Stuttgardi Raadio orkestrit. Viiendal ja kuuendal märtsil olid kontserdid Stuttgartis Karl suves mitu instrument reaalkontserti, sealhulgas Prokofjevi teise klaverikontserdi, solistiks Annabel litskaja. Pidevalt on tal oma teatriga ohven Bachi Hoffmanni lugude etendused ka uuel neljapäeval. Märtsis on ta külalisena juhatanud ka Nürnbergi filarmoonikuid ja Mecklenburg riigi kapellis Veriinis. Bremeni ooperis juhatas Tarmo vask eile Geošantiinsley ooperi Raul ainsat aprillikuu etendust. Anu Tali juhatab ülehommemann riigiteatrist taas. Anna polena kontsertetendust. Tarmo baskid TÖÖ Vallenbergi ooperiga on teeninud mitmeid kiitvaid hinnanguid ajakirjanduses. Neil päevil on Saksamaal aktiivselt tegevad vähemalt siis neli eesti dirigenti. Kristjan Järvi, aga eile õhtul Kesk-Euroopa orkestrite ühisprojektis toon kunsteritega Ljubljana esindussaalis karjev Tom sama kavamise äsja Viinis. Kurss värsidki uue trompetikontserdiga, solistiks ookean, Hardybeeriger. Jaravelli kogu tahvlis. Loe muusika. Arvo Volmeri on juhatada kolm kava järjest Austraalia alias Adeleidis eile defalia Rawell Beethoveni kuues. Tuleval nädalal liitub tema Adeleidis sümfooniaorkester suure rahvusvaheliselt tšellofestivaliga tšellist Simo ning Arvo Volmeri juhatab selle avakontserti tuleval reedel. Ta on kirjutanud spetsiaalselt uue teose Tõnu Kõrvits kaksikõdede tšelloduo-le teisE ja peis yang. Teose nimi on Helios Helios eesti lauljatega. Barcelona Anastasija Viini Lauri vasarale on homme seitsmes etendus Barcelonaga teadvedellis seos Aarneritan Hoysseri uuslavastuses, Robert karssenilt. Bass Ain Anger andis esimesel aprillil oma esimestest soolokontsertidest vini music Ferainis kammerlikum. Kas saalis olid tal kavas saki vääri mussarskja Schuberti laulud? Nende kõrval esiettekandes spetsid reaalselt Ülo Krigul-ilt tellitud kolm laulu, Indrek Hirve sõnadele autor ka ise kohal. Kontserdi korraldasid Viini muusikasõprade ühing ja Viini riigiooper nooruke sopran Maria Listra, kel homme ka Tallinnas kontsert, esines Londonis valent voodi katedraalis koos orkestriga olla sümfoonia Mozarti kogu Eksultaate ju pilaates solistina müanssile andes muuseumis laulis metsosopran Triin Jaan kriigija Schumanni kõrval Mart Saare laule. Pianist Triinu puutachirga Sumerat ja Ellerit mängimas. Nüüd Triin Maran, Helen Tobiase reekviemi solist kaheksandal ja 10. aprillil Pärnus ja Tartus Vanemuise orkestri ees on Tarmo leinata. Assaali mitmete ürituste hulgas Herbert von Karajan i 100. sünniaastapäeva puhul korraldab muusikasõprade ühing poodiumi vestluse kaerajaanist, kus osalevad ka lauljatar Krista Ludwig ja dirigent trants Wells Erremmest. Tänasele heligaja saatele tegid kaastööd Age Raa Marge-Ly Rookäär, Hedvig Lätt, Roberts tahak, Nele-Eva Stein feld ja Priit Kuusk. Tehniliselt teostas Katrin mõõdik, toimetas.