Tere õhtust, kell on kuus ja Päevakaja võtab kokku teisipäeva 30. 30. juuni tähtsamad sündmused stuudios on toimetaja Brent pere. Siseministeerium plaanib relvaloa väljastamisel täiustada tervise infosüsteemi nii et sinna sisestatud andmed oleksid nähtavad ka perearstile. Kõiki majutusasutuste kliente ühendama andmebaas sel aastal veel tööle ei hakka. Majandus ja kommunikatsiooniministeerium pani andmebaasiks tarvilikud seadusemuudatused pausile ja nüüd ootab riik ärianalüüsi. EAS on hetkel korraldamas ka põhjalikku ärianalüüsi, selgitamaks välja siis, milline see andmekogu lahendus täpsemalt olla võiks ja ja mis on selle täpne kaasnev kulu. Valitsus otsustas pikendada Eestis lennuliinide avamise piirangut kõrge koroona haigestumisriskiga riikidesse 14. juulini. Arhitektuuriloolane ja Eesti kunstiakadeemia rektor Mart Kalm ütles Konstantin Pätsi mälestusmärgi võidutöö kohta, et Eesti kunsti seisukohalt ei ole tegemist saavutusega. Ma olen kaotanud lootuse, et ajaloolispoliitiline monument võiks Eesti kunsti ja arhitektuuri seitsme penikoorma sammudega edasi viia. Ööpäevaga tuvastati kaks koroonaviirusesse nakatunut balti riikide ja Poola uuendatud kaitseplaanide töössepaneku tüli Türgiga, NATOs lahendatud, kinnitas kaitseminister Jüri Luik. Euroopa Liit jättis Ühendriigid välja turvaliste riikide nimistust, kellega võib homsest taasavada lennuliine. Selle aasta riigieksamite esmased tulemused sarnanevad varasematele aastatele. Tulemusega on täiesti ootuspärased ja ootuspäraselt just sellepärast, et jäi tegema väga suur hulk õpilasi. Me arvasime, et loobujaid rohkem Suveteatrid alustavad pärast koroonapiirangute leevendamist oma hooaega. Pikalt Eesti korvpallikoondise eesotsas viibinud Tiit Soku sai Tartu Ülikooli korvpallimeeskonna abitreener. Selle homme päeval on pilves selgimistega ilm, sajab hoovihma ning kohati on äikest. Öösel on õhutemperatuur 12 kuni 16, päeval 16 kuni 21 kraadi. Pärast Lihula traagilist tulistamisjuhtumit on tekkinud küsimus, kas relvaloa taotlemise kord on Eestis piisavalt range. Siseministeeriumi hinnangul tuleb täiustada vaid tervise infosüsteemi. Et relvaloa taotlemisel sisestatud andmeid saaks kasutada ka teised arstid, sealhulgas perearst. Elle Loonurm jätkab. Eestis on relvaluba umbes 27-l 1000-l inimesel, tsiviilkasutuses on relvi aga pea poole rohkem. Umbes 55000 27-st 1000-st pooled relvaomanikud on jahimehed. Viis sotsiaaldemokraatliku erakonna liiget esitasid kirjaliku arupärimise siseminister Mart Helmele küsimusega, kas relvaloa andmine peaks olema rangemalt piiritletud. Riina Sikkuti sõnul peaks sotsiaalne kontroll tõhusam olema. Kui me tahame sellist leebemat regulatsiooni, siis on võimalik ju rakendada tugevamat sotsiaalset kontrolli, enamasti relvade omanikud, jahiseltside liikmed või laskesportlased või siis selline sotsiaalne kontroll inimeste üle, kellega koos siis kas hobiga tegeletakse või sporti tehakse, peaks olema tugevam. Aga seda, et relv, mis on käibes, on potentsiaalne ohuallikas nii kasutajale, tema lähedastele või, või erandkordadel ka teistele. Siseministeeriumi hinnangul on relvaloa taotlemise korda piisavalt range, kuuendal juunil Lihulas toimunud tulistamine ei ole seda arvamust muutnud. Sven põierbaas siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonnast ütleb, et relvaloa taotlemise korra tõhustamist on arutatud. Vahetult enne võidupüha kohtusime siseministeeriumis sellel teemal just tervisekontrolli relvaloa taotleja tervisekontrolli teemal sotsiaalministeeriumi esindajatega, perearsti seltsi esindajatega, Eesti psühhiaatrite seltsi esindajatega. Arutasime võimalusi tõhustada taotlejale osas tehtavate rolli, et kohtumisel ühiselt jõudsime järeldusele, et täiendada tuleb tervise infosüsteemi. Et selles kajastuvad relvaloa omaniku kohta käiv oluline terviseinfo oleks nähtav kõikidele arstidele ja et neid andmeid saaks siis kasutada ka perearst, et tervisekontrolli läbiviimisel. Valitsus otsustas pikendada Eestist lennuliinide avamise piirangut kõrge koroona haigestumisriskiga riikidesse 14. juulini. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium lähtub sihtriikide lubamisele keelamisel teiste riikide haigestumise määrast, mis peab liini avamiseks olema 25 või vähem inimest 100000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul. Majandus- ja taristuminister Taavi Aas ütles, et Euroopa Liit koostas kolmandate riikide nimekirja, kust on lubatud liitu sisenemine, kuid paraku ma olen nende riikide hulgas Ukraina, Valgevene ega Venemaad ning nendes riikides on endiselt viiruse levik murettekitav. 26. juuni seisuga on keelatud Eestist otse lennuliin avada Rootsi, Portugali, Valgevene, Ukraina ja Venemaa vahel. Ühtlasi sõltub liinide avamine ka sihtriigi enda reeglitest. Piirang kehtib 18.-st maist ning kestab kuni 14. juulini. Piirangu edasist vajalikkust hindab valitsus. Riik tõmbas pidurit plaanile seada kõik majutusasutuste kliendid politsei andmebaasidega ühendatud registrisse. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi teatel tuleb enne mõttega edasiliikumist tellida ärianalüüs. Madis Hindre räägib lähemalt. Kes on hotellis hostelis või võõraste mäe sööbinud, see teab, et valvelauas tuleb administraatorile dokumenti näidata. Külastajate andmed hoitakse kaks aastat alles ja kui politseil on tarvis, siis ta võib uurida, ega külaliste seas kurikaelu ole. Reeglina on need andmed hotelli kohalikus arvutisüsteemis aega kõrgetes Paberi kuhjades. Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Ele Russak usub, et see lahendus ei ole kuigi operatiivne. Kuivõrd politsei saab isiku kohta infot teada alles siis, kui ta teab, millises majutusasutuses huvialune isik viibib ja see on ka põhjus, miks mitmed riigid on juba täna läinud üle elektroonilisele registreerimisele. Ka meie ministeeriumid valmistavad juba mitu aastat ette seadusemuudatust, et kõigi majutusasutuste külastajad jõuaksid ühte üleriigilisse andmebaasi. Tänasel hetkel on meie eelnõu kavandatud automatiseeritud andmetöötlusena tähendab majutusteenuse kasutaja registreerimisel kontrollitakse neid andmeid vastu siseriiklike ja Euroopa Liidu andmekogusid automaatselt. Ja kui näiteks politsei andmekogu inimese ära tunneb, tegeleb temaga edasi ametnik. Niisugune plaan pidi Riigikokku jõudma juba sel sügisel koos turismiseaduse muutmise eelnõuga. Majutusasutustele seatud reegleid lõdvendama. Eelnõu saadeti äsja valitsuse ette kuid ühtset külastajate registrit sellest enam ei leia, räägib majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna nõunik. Digikas. Me ei ole sellest mõttest loobunud, me peame lihtsalt sellega tegema veel lisatööd koos erinevate osapooltega, enne kui sellega edasi saab minna. EAS on hetkel korraldamas ka põhjaliku ärianalüüsi, selgitamaks välja siis, milline see andmekogud lahendus täpsemini olla võiks ja mis on selle täpne kaasnev kulu, sest mis seal salata, et kõigile osapooltele kaasnevat sealt siiski arvestatavad kulud. Lisaks kuludele on aastate jooksul räägitud ka sellest, kas ja kuivõrd satuvad ohtu inimeste isikuandmed. Kati Kikas kinnitab, et neile küsimustele ministeeriumil juba lahendused välja pakkuda. Et ei midagi, mis on selline ületamatu, aga me mõistame seda, et iga selline uus süsteem uus korraldus tekitab muresid ja hirme, et teadlikkust tuleb suurendada. Arhitektuuriajaloolane ja Eesti kunstiakadeemia rektor Mart Kalm ütles Konstantin Pätsi mälestusmärgi võidutöö riigipea kohta, et selle kunstiline tase jätab soovida. Kunstiteadlase Anders Härmi sõnul vajaks aga Eesti debatti selle kohta, milline peaks üldse olema avaliku ruumi kunst. Kunstiteos. Erle loonurm jätkab. Konstantin Pätsi mälestusmärgi ideekonkursi lõppvooru jõudnud kuue teose hulgast valiti võitjaks Toivo Tammiku ja Vergo Verniku teose riigile ja arhitektuuriajaloolane ja Eesti kunstiakadeemia rektor Mart Kalm ütles võidutöö kohta, et kunsti seisukohalt pole tegemist saavutusega. See võidutöö on ilmselt selline kompromiss, mis rahuldab paljude erinevate huvigruppide vajadusi. Ma olen kaotanud lootuse, et ajaloolispoliitiline monument võiks Eestis Eesti kunsti ja arhitektuuri seitsme penikoorma sammudega edasi viia. Seda siin ei ole. Aga ütleme ka nii, et piinlik selle monumendi pärast ei ole, et ajab asja ära. Eesti kunstiakadeemia professor ja žüriisse kuulunud Krista Kodres ütles võidutööd kommenteerides, et valik on alati zürii nägu. Mul on absoluutselt selge, et see valik ei saa kõigile meeldida, see kunagi ei meeldi üks asi absoluutselt kõigile kogu ühiskonnas, aga samas on võib-olla väga tore, kui tal tekitab ka mingit diskussiooni, muu, see ajalooline roll on ju ka väga ambivalentne iseenesest, et ühel hetkel on ta siis seal plusspoolel, teisel hetkel paljude jaoks ikkagi niisugune negatiivne kangelane. Nii et ma arvan, et see küllaltki, ma ütleksin, paljude silmis võib-olla imelik lahendus. Äkki ongi väga hea lahendus? Kunstiteadlane Anders Härm ütles, et meie ühiskond vajab debatti selle kohta, milline peaks olema üldse avaliku ruumi kunsti ja kunstiteos. Tegelikult seoses protsendi seadusega ja kõikide nii-öelda avalike monumentide rajamise kihuga, eks ole, mis meil ühiskonnas on ja noh, teistpidi ka kohustusega seoses protsendi seadusega, mis minu arvates on igati positiivne seadus. Tegelikult sisuline debatt selle üle, et milline see See kunst peaks olema, mida seal tegema ja millised peaksid olema, võiksid olla siis need. Suurtes piirides, mis need kriteeriumid, millele teoseks vastata, ka kunstlikke mul oleks nii tegelikult lihtsam toimida. Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 769 koroonaviiruse esmast testi, millest kaks osutus positiivseks, üks neist Narvas ja teine Tallinnas. Mõlemal juhul andsid positiivse testi plaanilisele ravile läinud inimesed. Tänahommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi neli inimest, juhitaval hingamisel on üks patsient. Uusi surmajuhtumeid ei lisandunud. Balti riikide ja Poola uuendatud kaitseplaanide tüli Türgiga on kaitseminister Jüri Luige sõnul lahenenud ministriga, rääkis Mall Mälberg. Türgi on olnud mõnda aega eriarvamusel nende NATO kaitseplaanide käivitamise suhtes, mis puudutavad Balti riike ja Poolat ehk on olnud nende vastu. Väidetavalt on probleem praeguseks lahenenud, millega Türgi oma vastuseisu põhjendas. Tuletame meelde. No tegelikult arutelu nende plaanide üle oli avalikkuses esikõige rohkem Londoni NATO tippkohtumise ajal ja siis kiitsid riigipead, kaasa arvatud siis Türgi president Erdogan Ameerika president Trump ja kõik teised need kaitseplaani uuendused heaks. Kaitseplaan olemas kogu aeg ja tõepoolest nende rakendamise puhul tekkisid vaidlused, mis ei puuduta ta üldse Balti riike Poolat, vaid pigem olukorda Lähis-Idas. Sellest oli juttu ka avalikkuselt NATO kaitseministrite kohtumise ajal 18. juunil ja tänaseks võib öelda, et poliitiline arutelu on jõudnud õnneliku lõpuni maa ise tollel ajal, kui mult küsiti, ütlesin, noh, anname diplomaatiale siin mõned nädalad aega ja ja tõepoolest praegu on siis kõik NATO liikmesriigid, et kaasa arvatud Türgi andnud siis nõusoleku nende plaanide käivitamiseks. Millega ikkagi Türgi põhjendas seda ta vastu oli ja kuidas tuli lahendada? Ma ei saa siin kahjuks detailidesse minna, tegelikult plaanid ja kogu see majandus suhteliselt tehniline teema ja kuna ta on avalikkuse ette jõudnud, siis loomulikult me peame seda kommenteerima teatava piirini ja ka siin saab öelda tõesti ainult seda. Nüüd on kogu see probleem lahendatud loomulikult balti riikide ja Poola osas me räägime pigem plaani uuendamisest, aga küsimus ei ole ainult plaanis. Loomulikult kaitsevad Balti riike ja Poolat ka liitlaste lahinggrupid siin õhuturve. Et see kõik on üks kompleks ja sellest, kes on mul väga hea meel, et kõik niisugused raskused on nüüd lahendatud. Tegelasvene propagandakanali Teedu tei tegevuse Lätis. Keeld puudutab seitset telekanalit. Läti valitsus kutsus teisi Euroopa riike oma eeskuju järgima, teatab Läti infoagentuur LETA. Läti valitsuse põhjenduse kohaselt kontrollib Erte tegevust palli Liidu sanktsioneeritavate nimekirja kuuluv Dimitri teeki seal Johha, kes seal joht pandi musta nimekirja seoses tema toetusega Krimmi annekteerimisele 2014. aastal. RT on Venemaa riikliku kontrolli all olev telekanalite võrgustik, mis edastab kremli-meelse sisuga saateid inglise, araabia, hispaania ja teistes keeltes. Teistest välisuudistest võtab kokku Tõnu Karjatse. Euroopa Liit otis Ameerika ühendriigid välja turvaliste riikide nimistust, kellega võib homsest taasavada lennuliine. Nimistusse võeti 14 riiki, nende hulgas Alžeeria, Kanada, Austraalia, Jaapani, Serbia, Hiinasse lubatakse lende siis, kui Peking vastab samaga. Venemaa, Brasiilia ja Türgi koos USAga peavad aga ootama ostame uue hindamiseni veel vähemalt kaks nädalat, kuna neis on koroonaviirusesse nakatumine kõrgem kui euroliidu keskmine. Hiina parlament võttis vastu Hongkongi uue julgeolekuseaduse, milles lääneriigid ja Hongkongi demokraatia-meelsed aktivistid näevad Hongkongi autonoomia olulist piiramist. Pekingi uus julgeolekuseadus Hongkongis tähendab endisele Suurbritannia koloonia le suuremat muutust elukorralduses pärast Hongkongi naasmist Hiina ülemvõimu alla 23 aastat tagasi. Euroopa Liit teatas, et kavatseb rakendada Hiinale sanktsioone. See pakett on alles väljatöötamisel. Prantsuse lennufirma Air France koondab eeloleva kahe aasta jooksul 7500 töökohta põhjuseks koroonapandeemias tekitatud majanduskahjud. Ametlikult tehakse plaan teatavaks neljapäeval. Mais andis Euroopa Komisjoni heakskiidu Prantsusmaaplaanile aidata raskustesse sattunud lennundussektorit seitsme miljardi euroga. Rootsi valitsus teatas, et osaleb lennufirma SAS kapitali ümberjagamisplaanis viie miljardi Rootsi krooniga. Täna teatas SAS, et nõustub 14,3 miljardi krooni suuruse plaaniga ettevõtte päästmiseks. SAS-i omanikeringi kuulub ka Taani valitsus. 12 miljardit tagab Vallenbergide perekonnaga seotud konsortsium Suurbritannia isoleeris laisteri linna seoses sealse koroonaviiruse puhanguga. Suurbritannia on olnud maailmas koroonaviiruse epideemias üks enim räsitud teatud piirkondi. Ohvreid on seal üle 54000. Samas kavatsevad võimud alates laupäevast mitmes kohas liikumispiiranguid leevendada, et majandust taas jalule aidata. Maailma terviseorganisatsioon WHO lubas üksikasjalikult uurida Hiina teadlaste raportit uue seagripi kohta, mille kohaselt seagripi uus tüvi G4 võib levida ka inimestele ja põhjustada uue pandeemia. Uurijad tuvastasid, et kee neljale on kõik olulised tunnused, mis osutavad sellele suurele võimele nakatada inimesi. Seakasvatuste töötajate vereanalüüsides leiti rohkem kui 10-l protsendil G4 antikehi. Selle levikut inimeselt inimesele pole veel täheldatud, kuid teadlased kardavad viiruse kohanemist. Viirus A, üks n üks, millest areneski neli vallandas pandeemia 10 aastat tagasi. Ja tagasi koju riigieksamite esialgsed tulemused eelmistest aastatest suuresti ei erinenud. Jätkabjateri Jõesaar. Tavalise eksamikogus asemel toimus sel kevadel kolm eksamit, eesti keel, eesti keel teise keelena ning matemaatika nii lai kui kitsas eksam. Kõik eksamid olid vabatahtlikud. Eesti keele eksami keskmine tulemus oli 61,6 punkti. Matemaatika kitsa eksami keskmine oli 36,4 ning laia eksami keskmine tulemus 51 punkti, eesti keel teise keelena keskmine tulemus oli 67,8 punkti. Innove testide keskuse juht Regina multram. Tulemusega täiesti ootuspärased ja ootuspäraselt just sellepärast, et, et jäi tegema väga suur hulk õpilasi, me arvasime, et loobujaid rohkem, aga kuna nii suur hulk on, siis on need kontingendid on võimalik öelda, et nad on täiesti eelmiste aastate tulemustega sarnased. Võrreldes eelmise aastaga muutusid eksamitulemused üldjoones vähe. Suurim muutus oli eesti keel teise keelena eksami puhul. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine 3,8 punkti võrra. Regina multram. Aga siin saab kindlasti eesti keelt teise keelena puhul tõdeda seda, et, et kuna ta oli vabatahtlik, siis võiksid teha rohkem need õpilased, kellel on, on siis tase käes, sest ka B2 taseme sooristajaid oli 69,2 protsenti eksamile andidest. Võrreldes kuuendaks veebruariks registreerunutele registreeris Eesti keel teise keelena eksamilt maha umbes 630 õpilast. Kõige vähem maha registreerunud oli matemaatika laia eksami puhul. Enim loobujaid oli kitsa matemaatika eksami puhul, kus neid oli üle 1700 eesti keele eksamit registreerus maha veidi üle 1000 õpilase. Päris paljud loobusid, aga, aga nagu ma ütlesin, mitte mitte siis võib-olla nii suures hulgas, kui meie oleks arvanud, et kui on vabatahtlikeks pigem oli meie jaoks nagu üllatav, et kuna me nii lähedane enne eksameid, siis seda korrastamist tegime, et siis ikkagi vaatamata sellele oli puudujaid. Et need numbrid olid siin eesti keelele matemaatikale üle 200 õpilase, et aga aga no arusaadav, et viirus möödas ei ole ja ju peeti oluliseks siis ikka mitte eksamil osaleda. Kõigil maha registreerunutele mitte sooritanutel on võimalik sügisel teha lisaeksameid. Neile registreerumine lõpeb seitsmeteistkümnendal juulil. Suveteatrid alustavad pärast koroonapiirangute leevendamist oma hooaega Jäneda pullitalliteatris esietendub homme, Gerda kordan, et sa kirjutatud ja lavastatud näidend elevandikõrts. Olev Kenk jätkab. Eesti mees Ants saab päranduseks elevandi kõrtsi. Mees tahaks aastaid tühjana seisnud kõrtsi uuesti pidama hakata, kuid poega ja naist see ei vaimusta. Ants hakkab lehitsema aastasadade jooksul elevandi kõrtsis peetud päevaraamatut. Ta rändavad tagasi aastasse 1941, siis 20. sajandi algusesse ja lõpuks aastasse 1702, räägib autor ja lavastaja Gerda kordemets. Väga tähtis on see, mis toimub väikeste inimestega, sel ajal, kui maailmas toimuvad väga suured sündmused, kuidas nad vastu peavad ja alati nad ju peavad selle järgi natukene sai, nagu valitud neid aegu, kus võisid kõrtsis toimuda sellised pöördelised sündmused, kus kõrtsis päästeti inimesi, kus kõrtsis varjati inimesi, kus kõrts oli natukene suurema tähendusega kui lihtsalt joomakoht. Seitsmest pildist koosnevas aja mängus teevad kaasa Tõnu Oja, Terje Pennie, Märt Koik ja Katariina Ratasepp. Mulle meeldib selle teksti puhul küll see, et ta räägib nagu inimeste lugusid, aga samal ajal ta ju räägib meie ühise ajaloolugu siis et seal on stseenid erinevatest ajaetappidest, mis on kõik Eesti jaoks väga märgilise tähtsusega. Elevandikõrts tegeleb autori ja lavastaja Gerda kordemetsa sõnul suurte üldinimlikke küsimustega, et me ei unustaks, mis oli enne meid. Ega ma nüüd väga sellist nalja ei oska ka teha, et lihtsalt teeme nalja, et mõnikord on lihtsalt olukorrad absurdsed jaburad või koomilised, et ma loodan, et siin on seda. Tänane ilm oli heitlik, kuidas aga edasi, räägib sünoptik. Taimi paljak. Vihma kallanud madalrõhuvöönd kaugeneb, aga homseks kannab edelavool meie niiskust juurde ning eeloleval ööl sajab kord siin kord seal hoovihma, kohati on äikest. Puhub edelatuul viis kuni 11, puhanguti 15, saartel ja Liivi lahe ääres kuni 21 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 11-st 16 kraadini. Päeval on ülekaalus pilves vihmahoogude ja äikesega ilm, sajuhood on mõnel pool tugevad. Edelatuul on samuti tugev, ulatub kuue kuni 12, puhanguti seitsmeteistkümne, saartel ja läänerannikul kuni 21 meetrini sekundis. Õhtul jääb tuul pisitasa vaiksemaks. Õhusooja 15-st 16-st kraadist vihmas 20 kuni 21 kraadini sajuhoogude vahel. Neljapäevapäevaks jõuab uus pilvemass ühes hoovihma ja äikesega. Reedel madalrõhkkonna mõju väheneb ja ilm on ilusam. Ja nüüd spordiuudised ja Ragnar Kaasik, palun. Ülikooli korvpallimeeskonna uueks abitreeneriks saab Tiit Sokk. Viimased 10 aastat oli 1988. aasta olümpiavõitja ametis Eesti koondise eesotsas, kus teda hakkas hiljuti asendama soomlane Jukka Toi. Jala sokk hakkab nüüd kõrvuti tööle koos Tartu meeskonna peatreeneri Toomas Kandimaaga, kes kinnitati sellesse ametisse juuni keskel. Eesti autospordiliit otsustas üldkogul muudab liidu juhtimisstruktuuri. Seni oli juhatus seitsmeliikmeline ja koosnes vabatahtlikkusest. Nüüd aga moodustatakse kuni kolmeliikmeline palgaline juhatus, millesse saab kandideerida konkursi alusel. Juhatusele hakkab nõu andma ja selle tegevust kontrollima seitsmeliikmeline volikogu, kuhu kuuluvad teiste hulgas ka Rally Estonial peakorraldaja Urmo Aava ja autoralli MM-sarja valitsev maailmameister Ott Tänak. Küll aga on volikogus tegemist juriidiliste isikutega, mis tähendab, et volitada saab nõukokku ka kedagi teist. Eesti jalgpallimeistrivõistlustel algab täna 10. mängude voor. Kell 19 võõrustab liiga alumise otsa meeskondade vahelises mängus Tallinna leegion Tallinna Kalevit. Liiga liider Tallinna FC Flora läheb 19 30 kodustaadionil vastamisi tabeli viimase Narva transiga. Vooru ülejäänud kolm mängu peetakse homme põnevaimad vastasseisus võõrustanud Tallinna FCI Levadia Nõmme Kalju kohtumist kannab homme algusega kell 19 20 üle ETV2. Inglismaal võitis eile hilisõhtul Burnley meeskond võõrsil üks. Null, Crystal palesid. Burnley asub 45 punktiga nüüd kaheksandal kohal, Pälecilon kolm punkti vähem ja on 11. täna õhtul läheb Manchester United võõrsil vastamisi Praytoniga. Võidu korral tõuseb Unity taas viiendale kohale. Hispaania kõrgliigas kaheksandal kohal olev Valencia teatas, et on vallandanud peatreeneri Albertse ladesem. Valents on kõigi sarjade peale kokku võitnud viimasest 13-st mängust kas ning kui veebruari alguses oldi liigatabelis viiendal kohal, siis nüüd on juba eurokohtadelt välja langetud. Selades viibis Valencia peatreenerina ametis kõigest üheksa kuud. Suur tänu selline sai teisipäeva 30. juuni Päevakaja stuudios oli toimetaja Brent pere suur tänu kuulamast ning kaunist õhtu jätku.