Tere õhtust, daamid ja härrad, eetris on muusikanõudlikule maitsele. Tere õhtust veelkord, minu nimi on Vaiko Eplik ja sel suvel üle teisipäeva Tahan teile pakkuda parimat eesti muusikat oma kodusest fonoteegist ja täna kuidas siis algust teha, mõtlesin, et hakkame päris otsast minema. Seetõttu ongi tänase saate teema eesti Shellak plaadid. Ja me kuulame valdavalt esimese vabariigi aegset levimuusikat. Alustas John pori, orkester ja nende 1936. aasta plaat on möödunud ilusad ajad. Solistidena aastased, üles Eedo karri sooja, Vitali Karsnek, hilisema filmimehe, Jüri karschneki isa. Minu arust väga mõnusa sellise Dance hooliliku minekuga lugu ja siin loo lõpus oli isegi väike skaa tempos passaaž igatahes igati edumeelse ja värvika tantsumuusikaga esimese vabariigi päevilt on tegu samas vaimus, jätkame. Järgmisena esineb Paul Mets koos Hamokordi orkestriga, kõlab pala aastast 1009. 230 ilusam gigolo. Paul mets ja Ilus Nigola sellest lauljast ei teadma suurt midagi, enne kui tänast saadet. Hakkasin ette valmistama ja tegemist ongi üsna huvitava nähtusega meie omaaegses Poppelus nimelt 30. aasta oktoobrikuus ilmub uudistelehe esiküljel suur kuulud, kus plaadifirma homokord reklaamib oma uue baritoni Paul metsa heliplaate. Ja lisaks sellele ilusale gigolo-le reklaamitakse siin esikaanel veel näiteks selliseid hitte, et nagu kaks südant ja kolmveerand takt. Palun, kas ma saaks teilt tankoks luba mil näen ma oma Magdaleena ja väga intrigeeriva pealkirjaga Foxtrot, härra Kägu? Armukade naine on nüüd Haapsalus? Paul metsa näol ei olnud tegemist mingisuguse suure Estonia tähega näiteks, kes tihti plaadistama sattusid. Tegemist oli hoopis nagu 36. aasta artiklist Paul metsa kadunud hääl selgub ettevõtja ja autost lätlase Paul Sahharoviga kellel oli Keilas soo tänaval oma ketrus käitis, mille direktoriks ta oli. Ja 36. aastal ütles ta juba oma omaaegsete plaatide kohta, et tegemist oli omamoodi noorus vallatustega, kuid nendib ka samas oma rütmi ja ilu on ka tehnilises töös, kuid ilma laulu kunstita ma kardan vabrikus muutuda osakeseks tehnilisest masinavärgist. Laul toob vaheldust ja rikastab elu. Järgmisena kuulame aga Paul Sahharovi alias metsa lauluõpetajat ühte suuremat popstaari esimeses vabariigis. See on Arderi Sass. Ehk siis Aleksander Arder Oled soe ja ilus? Jah, väga toi. Teondlik looja armutöö ja on looja armu. Ilude armutööd. See ei ole allak seonduvaid Aid allak. Kas Haline lipukildu jakk? Seal ripub kirgeldi ATK ilus armude aidaa lakk, kirju Jact kuuvalge. Seal lakat magab enam all. Hakad, kapten Ammal asüütu nagu lambata all jah, süütule küllandattal. Ilus harmude aidalakk, kirjudjak, enamal, lamba, tal. Kat ilmub poistes alk. ACTA lill lihtsalt eel kõigil käes on tugev malk. Jah, neil kõigil käed on tugev, malk, ilus armu TÖÖ, aidaa lakk, kirju jakk enamal lamba, tal poiste talk tugemm Alt Kuubal. Kas karjub, ai, ai hakad karjub ta keretäie, peksa tai. Terre täie peksta, sall, ilus armude, aidaa, lakk, kirjudjat, Kelami Allandadal. Algtugev malk ai, ai, ai. Ai. Kuulus Harderi Sass ja tema superhitt 30.-test aastatest, sest mis toimib vähemalt minu hinnangul siiamaani hilisemate muusikameeste Jaani Ott Arder ja vanaisa ja vaieldamatult üks suurimaid eestiaegseid laulu tähti ja vähe sellest, et ta Paul metsale õpetussõnu jagas, laulutunde andis. Ta olevat veel ka pärast sõda Jaroslavli kunstiansamblite päevil julgustanud laulma näiteks tollal rohkem ujumise ja tantsuga tegelenud Georg Otsa. Aga siit edasi võiks teha väikese kõrvalepõike ja kuulata Ta kõige esimest eestikeelset helisalvestist üldse, kuna tol ajal Eestis helistuudiot ei olnud. Lähim koht, kus salvestamine üldse võimalik oli, oli Peterburi erinevad peamiselt et saksa ja inglise plaadifirmad saatsid oma agente salvestusaparatuuriga mööda maailma ringi kolama. Ja Peterburi oli siis lähim koht, kus eestikeelse muusika salvestamisega algust tehti. Selle ettevõtmise initsiaatoriks oli üks apteeker, kes siis rahastas seda plaadistamist. Ja kuivõrd Peterburi üliõpilasringkonna aktiivis puudus vastavate võimetega tenor, kes oleks siis olnud selle piduliku sündmuse vääriline, koolitati välja üks vene tudeng nimega Mihhail koltisson, kes siis õppis laulu eesti keeles selgeks liftis väidetavalt et üle kahe nädala oma hääldust ja eestikeelsele heli plaadi loole oligi algus pandud. Kurioosne on ka see, et tol ajal 1901. aastal salvestatud pala autoriks on peamiselt skulptorina tuntud August Vaizenberg. Lugu ise oli algselt venekeelne ja eestikeelse teksti kirjutas Karl August Hermann. Paistab sügisel. Bajaan orkester ja Hiiumaa valu valss. Kuigi tegemist nagu ei olnud Läbimõõdu järgi isegi valsiga ja sissejuhatus meenutab pigem ühte palju hilisemat ühe hoopis teise saarega seotud valssi. Selle bajaan orkestri saatel esitatud loo solistiks ei olnud keegi muu kui noor Artur Rinne. Temast ei saa muidugi eestiaegset poppi käsitledes ei üle ega ümber. On ka tähelepanuväärne, et Artur Rinne mitte ainult ei olnud heliplaadi täht, vaid ta ka alustas oma karjääri heliplaadi kaupluses müüjana nimelik, et ta oli Tallinnas tormoleni plaadipoe müüja ja ühel hetkel pidi juba nii palju enda plaate müüma, et ta mõtles, et lihtsam on pühenduda lihtsalt laulmisele ja seda ta tegi elu lõpuni. Kui Hiiumaal oleme käinud, siis järgmiseks võiks Artur Rinne esituses kuulata mulgi polkat. Hotelli uue all on Tammell. Kullatuur, õuel peidab. Präärijaterroo täpselt nii ongi plaadi. Kuidas selle kirjutatud tegemist on 30. aasta saksa Barlofoni poolt pressitud plaadiga, kus esineb A sälliku nimeline noor keda saadab Vladimir Padva orkester ja kellel on täpsemat huvi Vladimir Padva tegevuste kohta, kes oli pianist, arranžeerija ja bändi liider, kes hiljem emigreerus, tegutses muusika alal pianistina ja heliloojana ka Ameerika Ühendriikides, siis ERR-i arhiivist on võimalik leida ka temast tehtud raadiosaadet, kus temaga räägib Heino Pedusaar. Mees, kelle teeneid Eesti muusika ees on raske üle hinnata kauaaegne Eesti raadio ja televisiooni heliinseneri helirežissöör, mitmete helitehnika ja salvestusajalooteemaliste raamatut autor, kes muuhulgas on kokku pannud ja digitaliseerinud eesti heliplaadi arhiivi nimelise Sis Pokk sätti, mis koosneb rohkemast ega vähemast kui 58-st CD-plaadist, mis on üleni täis eestiaegseid salvestisi aastaist 1901 kuni 39 ja muide tema raamatu tardunud helide maailm vahelt leitud CD-plaadilt mängisin teile näiteks tänases saates Eesti kõige esimest heli. Salvestist siia otsa võiks ehk kuulata siis kõige vanemat eesti plaati minu kogus milleks on Revalis salvestatud ja Inglismaal toodetud sõnofoon. Plaadi Company plaat aastast 1911 kõlab kuraal. Oh, võtkem jumalat segakvarteti esituses, mida juhataboto. Onu läks ehk Aleksander. Drilli järv ja Boko polka kusagil, et 20.-te lõpus, 30.-te algusest täpset aastat ei ole õnnestunud leida eesti teatri tõeline legend, mees, kes juba tegi näiteks Järvamaa koolides õpetajatöö kõrvalt näitemänge ja pidas ettekandeid näitekunstist jah, juba üle-eelmisel sajandil ja kes oli nii koorilaulja kui näitleja ja muuhulgas ka Tallinna Saksa teatris siis kui meie vabariigi sünnini oli jäänud veel päris mitukümmend aastat, aga näitlejatega ka jätkame. Järgmisena ootab meid ees saunaskäik Hugo Lauri. Jah ega truu pole enam rumalaim. Kurat kyll, jänes mõtleb välja isegi nii, laigused, mida ennem petrooli naisi oli kaits päiva poodi kui king särada, kuut lahutavat kaevu laupäev õdagul sängi lisasin, viimasena jäi. Ma ei saa aru, kes kuraatmisena saunaajad. Aga eks lummel on külm nagu hundilaut, haigus, karnakski, külged, Kaimis Üürsid ei kanüül kuumust täis toidu taha oliikuvas. Ja nüüd, mis nii. Kihutil naise sängist välja metsakurat kujunud Nat karvelless, mine kiidati. Laineid varises vastaste Amminna, mina, et kaed aburaatia laama ei moodust lahtuda. Tuupi viinud, vaibunud peeritit oli ka kutu nüüd pool tuupi tolle panniga kinni üts lõppades aspiriin, otsiniinigadcupy, Luitlejaid, kael. Kurat, natuke seda kõrvapilli ajama. Jutt kui netipooles kõrvemann olnud Messadiitva Julien. Ja leiba, enam voodit üles. Kardi jumal õigi jah, ööbimine koti heledaid laike kirguseda üles, nopiti väga rüütma ämmaroikalt tõrjumkad, järve, toda palder jalad tilka, siis leia tsipake tagasi oma kaubad, toda oli pütioobeti röökima. Eks ole midagi muud detajatena Isaaci keetmine, kurat, toon ütelda ometi midagi, ütleb palavikku, milline Champ, majad, vabalatsiooniva voo väravavõtme ära. Siis tegime koja ukse taga igavest mürglit, Tolgahtlustele võttis janu, läksime maja peremehe manu ja klapime seal. Mul oli kas seljal iimudu kuulide ühtegi valla ja nii Lukitasin natike, jäälahe oli olla, taipasid nad vaibuma, nuiasid toda vett, noogulaat, käsiiliad, nii tuukri, hiilgavaid noole lahedamad ja päris kena oli Faikadel paigu virana. Kuuba mündi maalid läbi keldri, võtlejate, kämblade, vaatlikulkete, Hugo Laur ja uhuu saunaskäik siis mässus vois aasta 1000. 1930 teksti autor Oskar Luts ja paistab, et sellised huumoriplaadid olid Eesti ajal väga populaarsed. On mul veel mõned neist kogus ja järgnevalt mõned lõigud. Järgnevalt esinevad siis Hugo Laur ja tuntud halloomees Felix Moor, kes siis esitavad katkendi raudseppa. Riiklikud pühad jõulumaa, kuhu jõudma pidime. Või siis näiteks heliplaat, kus sama duo Laur ja moor esinevat Pärdi märgina, kes olid juba 19. sajandi lõpus väga populaarsed tegelased Sakala naljaküljel ehk siis Pärt ja Märt, kes siis kõikvõimalikke päevakajaliste asjade üle võtsid nalja visata? Teie reaaliatega on kõik korras. Ärge muretsege, jätke antenn rahule, see on muusikanõudlikule maitsele. Kitarrimuusikat esimese vabariigi päevil see oli v? Keiser ja kitarrilaul järgmiseks Benno Hansen. Järgmiseks tahaksin pakkuda teile midagi väga erilist tegemist. Ta on tõenäoliselt kõige haruldasemad Shellak plaadiga minu kogus, seda enam, et tegemist ongi, et ainueksemplariga üldse ja selleks on ka väga mõjuv põhjus, nimelt see plaat on lõigatud New Yorgis firmas audio disc mis tegeles just nimelt sellise teenusega, et sa said minna nende kontorisse, salvestada oma muusika ja see pandi seal kohapeal plaadi peale ja sa said võib-olla kaks, kolm kuni viis eksemplari siis päris enda tehtud plaati kaasa osta. Ja kuidas me nüüd New Yorki jõudsime, võite imestada, aga eks ole ju teada, et see Eesti vabariik ja sellega kaasnenud muusikaelu ühel hetkel lõppes. Paljud inimesed, nii ka nendel tänastel heliplaatidel kõlanud artistid pidid lahkuma oma kodumaalt, mõned igaveseks, mõned õnnelikud said jätkata oma karjääriga Nõukogude Eestis. Aga järgmine plaat on ühe perekonna audiotervitus vanaemale emadepäevaks. Ma ei tea, mis perekond aga on tegu. See plaat jõudis minuni ühest vanakraami poest, kus ma lihtsalt nägin audio, diski logoga plaadi etiketi kuhugi oli eesti keeles peale kirjutatud esimene pool ja teine pool ja kui ei oleks neid märkeid olnud, ei oleks ma tõenäoliselt kunagi selle plaadi vastu huvi tundma hakanud. Igal juhul on tegemist plaadiga, mis kuidagi Eestisse koju jõudis ja ma loodan, et see jõudis ka selle vanaemani, kellele see plaat on pühendatud. Tegemist on ühe väliseesti perekonnaga, kes on siis tundub, et kõvasti harjutanud. Et külastada siis seda stuudiot ja saata kodumaale. Ma ei tea siis, mis teid pidi Nõukogude Eestisse oma vanaemale emadepäevaks plaat ja kaasa lööb kogu suguvõsa. Tuleb tundmatu väliseesti perekond. Ja emad päevadel. Tallid, kodused, tervitame teid ja Toome DVB külades. Vanaema kadunud. Laudele. Seletan küll, meenutame vanu aegu, täna on jutt emadepäev kolme meil koos ja püüame teha oma parima teile kõigile hääd soovide Ella perega. Teile esines bella perega kõik kolm õde koos emadepäeva puhul meenutamas vanu aegu läbi ühe amatöörsalvestise, mis läbi imede on jõudnud kodu Eestisse tagasi. Mina tänan teid selle koosveedetud tunni eest, ma loodan, et selle tunni jooksul kuulsite midagi, mis teile meeldis. Ma loodan, et teie kõrvad ei ole kogu sellest krabinast umbe läinud selle aja jooksul. Tuleval nädalal kohtute, et juba Eesti popsiga, mida juhib Erkki Tero ja ülejärgmisel nädalal tahan olla siin stuudios tagasi juba uute plaatidega. Tänast saadet jäävad lõpetama popurrii Eestis lauldavaist laulest Ringhäälingu orkestri väga sobivas esituses. Tegemist on selle popurrii neljanda jahuga, kuna ühe plaadi peale see suurvorme ära ei mahtunud. Viiulil soleerib huugošüts ja sinna otsa veel üks väike pala, küll hilisem, aga samuti sellakplaadilt, mis annab Väikse vihje meie ülejärgmise nädala saate teema kohta. Mina olin Vaiko Eplik, te kuulasite muusikat nõudlikule maitsele, aitäh. Aga ema.