Tere eetris on portaal, tehnolooga kommentaare esitab Kristjan Port. Tänan siinse kommentaari allikaks. Mai esimesel päeval ilmavalgust näinud teadusaja creative Velat mendel said Colotsi ehk arengupsühholoogia värskelt avaldatud lasteaia internetiteemale pühendatud erinumbri sisu. Loodetavasti aitab hetke arusaami kajastava vahekokkuvõtte tegemine ajakohastada meiegi mitte millelgi baseeruvaid eelarvamusi aga kogemuslik arvamusi nimetatud teemal. Nii leiab ajakirja erinumbrist artikli, mis püüab vastata noore ajalooga nähtuse ajatule küsimusele, kas arvuti kasutamine mõjub positiivselt õpiedukusele. Michigani osariigi ülikoolist pärit teadlased eesotsas linna Jacksoniga lugesid läbi kümneid varasemaid uuringuid ning analüüsisid vähemalt viite kokkuvõtvat ülevaateartiklid, arvuti ja koolide kasulikku teineteise mõjutamise teemal. Üks põhjapanev uuring, mille nad oma ülevaatesse kaasasid, baseerus omakorda 500-l artiklil, kus vaatluse all olid lapsed alates lasteaiast kuni gümnaasiumi lõpuni. Vaadelduna igasuguste võimalike arvutipoolsete mõju mehhanismide ja mõjutulemuste hindamise viiside kaudu. Kirjeldatud põhjaliku eneseanalüüsi najal jõudsid teadlased üllatava järelduseni. Nimelt hoolimata tänaseks kulutatud vaevast puudub ühene selge arusaam ja tõendusmaterjal nii arvuti kasulikkusest kui ka kahjulik kusest õpiedukusele. Selge vastuse puudumise põhjustena nähakse kolme asjaolu. Esiteks on uuringutes kasutusel liiga palju erinevat tark ja riistvara ehk lugedes mõjufaktorid ebaühtlast, eks ju, arvestades laste kirjut karja meenutab taoline lähenemine, kui müraga mõjutatakse müra, on ka tulemuseks suur müra. Teiseks, lõpliku arusaama puudumise põhjuseks on tõenäoliselt tehnoloogias saadava võimaliku kasu kustumine, inertsus, muutumatus ja vanamoodsas koolisüsteemis mis on sajandi jooksul optimeerunud õpikust tuupimise tulemuste registreerimisele. Ning kolmandaks probleemiks on seniste uuringute lühiajalisus ja kõikuv kvaliteet. Nende puuduste vältimiseks korraldati uuring, mille käigus loodi osalenud lastele pooleteiseks aastaks kodune Interneti kasutamise võimalus, see tähendab anti tasuta arvuti, loodi interneti ühendus. Tulemusena leiti, et lapsed, kes kasutasid internetti teistest rohkem, parandasid keskmiseid õpitulemusi teistest oluliselt rohkem. Sellega võikski arvuti internetikasulikkuse loo lõpetada muiates vargsi, kuidas lapsed paremate hinnete ettekäändel hakkavad kodus endale arvutit ja netiühendust nõudma. Kuid nii nagu lausuvad inglased asub tõde kastmes seal, kus ka sellest uuringust tegelikult midagi muud tulemusi täpsemalt uurides pandi tähele, et tulemused paranesid keskmisest kehvema õppeedukusega majanduslikult kehvemas olukorrast pärit lastel ja seda peamiselt lugemise oskuses. Need, kes olid juba enne uuringut teistest paremad, ei kasutanud internetti teistest sugugi rohkem. Ehk nende tulemust ei mõjutanud surfamise aktiivsus. Õppeedukust lähemalt uurides selgus, et matemaatika tulemused olid arvuti ja interneti kasutamise suhtes immuunsed. Loogiline selgitus kõlab, et internetis surfamine on peamiselt lugemistegevus, kus arvutamise vajadus puudub ning tõenäoliselt koos üldise lugemisoskuse paranemisega paranes Kaseni kehvema õppeedukusega lastel üldine kooli edukus. Vahe järeldusena saabki kõrva taha panna, et lugemine on kasulik. Lisaks arvavad teadlased, et hea õpiedukusega lastel võib arvutilembus mõjuda koguni pärssivalt läbi tulutult veedetud aja, kus ühtegi olemasolevat oskust ei arendata. Artikkel osutab seetõttu sotsiaalse ebavõrdsuse süvenemisele, kus lastega pered, kellele oleks arvutist ja internetist kasu ei saa seda majanduslikult endale lubada ning majanduslikult kindlustatud ja normaalse õppeedukusega lastele tuleks arvuti kasutamine asendada mõne väljakutsuv oma tegevusega.