Tere eetris portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Kas olete kunagi enda käest küsinud, et miks tasub olla lahke vastus võiks olla, et teistele midagi andes tekib hulganisti võimalusi midagi vastu saada. Teooria ütleb, et operatiivse käitumise nakkusandja loovutab ja saaja saab ehk siis altruism on kergelt haavatav strateegia, kuna varganäol on võimalus kiirelt rikkaks saada ja andjale jääb osaks umbes samas tempos vaesuda. Kuid ometi on maailmas inimesi, kes annavad rohkem, kui vastu saavad näiteks olgu kasvõi ema Teresa. Nii tekib küsimus, kas sellise nähtuse näol võiks olla tegemist indiviidi tögama loodusliku kapriisi või jumaliku õelutsemisega. Seda teemat on palju uuritud ja nagu selgub, leidub loomariigiski palju näiteid altruismist. Ja tõesti, altruismi eesmärgiks on teenida kasu pikas perspektiivis ning sellest, et mängust varganäod välja mängida kasutatakse erinevaid strateegiaid alates sellest, et lahke ollakse ainult omadele, see tähendab sugulastele või siis ollakse lahked nendega, kes on juba ise varem lahkust üles näidanud. Ning kolmas strateegia loomariigis puudub, kui inimloom välja arvata. Selleks on võtta kasutusele karistusmeetmed petturite varaks. See kõik meenus seoses Hispaaniast alguse saanud tärkava tehnoloogilise ressursi jagamise kooperatsiooniga mille liikmed kasutavad nimetust fon. Phony ametlik reis inimkonna ajaloos sai alguse selle aasta veebruaris ja toona oli selles siinsamas põgusalt ka juttu. Phony ideeks on jagada oma kodus välja oma traadita internetiühendust ilma raha küsimata, saades vastu internetiühendust mujal maailmas ilma raha maksmata. Näete kõik looduses järeleproovitud altruismi. Reeglid on kasutusele võetud, internetti jagatakse ainult omasugustele ja neile, kes on enda altruismi varem tõestanud. Phony töövahendiks on spetsiaalse tarkvaraga ruuter, mis mõne kuuga umbes 31000 liikmeliseks kasvanud nõndanimetatud foneerostele ressursi kättesaadavust kontrollib. Fonni teema tuli hiljuti uuesti esile seoses nende suurte plaanide jõudmisega meediasse kuna foneeroste võrgus saab teha kõike, kaasa arvatud vahetada faile ja Skype'i abil tasuta helistada. Räägitakse üha kõvema häälega sellest, kuidas nad söövad, traditsioonilised telefoniteenuse pakkujad peagi turult välja. Hinnanguliselt oleks vaja umbes üks miljon foneeruvast üle maailma tagamaks katkematu side. See oleks kriitiline mass, millest alates tehakse kvalitatiivne hüpe lõppkasutajate populaarsuse võitmisel. Ja siis olekski telefonifirmadele töö ning poodides ostetaks pikkades järjekordades spetsiaalseid poneeroste telefone. Paraku on jutt üks ja elu teine. Täna tuleb juurde umbes 200 poneeruvast päevas, seega kulub veel aega, kontrollimaks, kes keda välja sööd. Ja peagi ei maksa ju jutt midagi. Aga just see Te ei maksa midagi, panid neli firmat veebruaris mõtteliselt oma suu sinna, kus asub nende raha. Ehk siis kaks tuntud investeerimispanka ning Skype'i ostnud iibe ja maailmavallutusplaanidega otsingumootor Google käsid välja 22 miljonit dollarit Bonni asja edendamiseks. Nemad usuvad, et seoses viipi liikumisega arvutist, igasugustesse, pihuseadmetesse ja telefonidesse on ettevõtmise õnnestumise tõenäosus iga päevaga üha realistlikum. Ja selle koha peal tulekski alguses altruismi jutu juurde tagasi. Ühes hiljutises Šveitsis tehtud mängulises uuringus anti osalejatele teatud kogus raha, mida nad pidid omavahel kinnises süsteemis välja jagama omas tempos ja oma sisetunde järgi. Ainukene reegel oli, et andjal ei tohtinud raha otse tagasi anda, nii nagu heategu ei saa täpselt tagasi mõõta. Raha kasutati vaid selleks, et lõpptulemus oleks mõõdetav. Seega oli üldine skeem sarnaneb foneeruste süsteemile, kus sinu heategu hüvitatakse aga kaudselt, kellegi teise kaudu. Šveitsi katse tulemused kinnitasid, et need, kes olid kõige lahkemad, said pikas perspektiivis kõige suurema tasu osaliseks. Mõelge selle peale.