Novembrikuu esimesel päeval sai Eesti piirivalve 80 aastaseks. Üritame mälestusi appi võttes lahendada algavas saates midagi ka nii kauge aja tagant. Esimest eesti aega mäletavad inimesele ei tarvitse meelde tuletada, kus oli enne sõda ja okupatsiooni Eesti riigipiir. Niisiis peaks esimene mälestuspilt piirilt viima kuulaja ida poole Narva jõge. Ma mäletan aegu, kus ma olin Komarovka piiri veel laps, küll aga mäletan, et novembripühade ajal ja maipühade ajal inimesed käisid piires vaatamas, mis toimub teiselt poolt piiri, sest tavapäevadel üldiselt kunagi ühtegi inimest näha peale siis selle raudtee juures oleva piirivalveputka ja siis nende vene piirivalvurite, aga nendeks pühadeks ehitati sinna suured tribüünid ja auväravad ja aeti kusagilt rahvas Peeti seal miitinguid, tantsiti, lauldi, räägiti oma suurtest saavutustest ja kõik need valjuhääldajad oli pööratud siis Eesti vabariigi poole ja see oli päris nisugune, lõbus etendus meie inimestele. Nad elasid seda tantsu ja laulu ja tukaalsem naersid ja rääkisid oma jutte, kuid nüüd, 39. aastal, kui siis tegelikult see armee meile sisse tungis ja Narva linn. No võib-olla mõnede arvates oli vene piirilähedane ja vene päritoluga inimesi elasel vene nimedega inimesi. Et siis me tõesti nüüd võib-olla kohtasime Niukest rõõmust elevust, et ometi naased tulid ja meie ei, tõesti ei olnud, see oli päris kurb kurb sündmus ja kõik tajusid, et midagi on. No väga jäädavalt läinud. Peetri plats Narvas teisel novembril 2002. Sõna on Eesti vabariigi siseminister Rain Seppik. Austatud Eesti vabariigi president Austatud ohvitserid, piirivalvurid, päästjad, politseinikud, kaitseväelased ja kaitseliitlased. Eesti piir algab Narvast Narvas. Eesti-Vene piirilepingu puudumisest hoolimata on Eesti riik hästi kaitstud ja meie piir hästi valvatud. Tänane juubilar, Eesti 80 aastane piirivalve on meie riigikaitse vundament, osa piirivalve ülesehitamisse ja edusse on oma panuse andnud. Kõikidele Eesti piirialade elanikud on välja teenitud autoriteet ja kõrge usaldatavus teevad au kogu sisejulgeoleku ja riigikaitsesüsteemile. Piaadi usaldavad oma turvalisuse Eesti piirivalve kätte. Kõigi Euroopa Liidu riikide rahvana. Vastutus valmisolek ja kutsumus kaitsta oma rahvast. On mõttelaad, mis kõikjal turvalisust ihkavad maailmas usalduse pälvib. Narvalaste seas välja teenitud lugupidamine ja usaldus tuleb Eesti piirivalvel uhkusega Euroopasse viia. Piir ei ole tänapäeva maailmas eelkõige tõke. Ühendades selgelt lahus seisvate kallaste inimesi ja majandust. Me ootame, et piir oleks kindel tõke ja kaitse. Globaliseeruva kuritegevuse salakaubaveo, narko- ja inimkaubanduse eest. Ühe riigipiiride valvamisest sõltub otseselt teiste riikide turvalisus. See tähendab riigi sisejulgeolekumõiste ja vahendite olulist. Alar tunnevad kõik riigi julgeolekujõud peavad tegutsema ühiselt. Iga inimese turvatunne on habras, kuid ülitähtis üha enam piirideta maailmas kus esiplaanile on kerkinud uued mittesõjalised julgeoleku riskid. Ühiskonna turvalisus on saanud hoopis vähem poliitilise ja suuresti inimliku mõõte. Minevikule omased riikidevahelised vastuolud tuleb ületada ja kaasata terrorismivastasesse võitlusesse. Senised ideoloogilised vastased. Tulevikku tunnetades on meist igaühe kohus mäletada minevikku. Õpid ajaloos ja osutada oma rahvale vajalikul tunnil kangelaseks. Meenutagem täna hingedepäeval tänutundega kõiki neid kes Eesti vabaduse nimel langetada. Kangelased elavad ja töötavad meie endi kõrvale, keskendu. Panuse riigi julgeolekusse saab anda igaüks, kes on nii tugev, et tal jätkub jõudu anda osa oma jõust vaprusest mõistusest ja armastusest. Eesti riigi ehk selle maa rahva teenistusse. Rahvas ei unustama kangelasi. Austatud piirivalvurid, päästjad, politseinikud, kaitseväelased ja kaitseliitlased. Tänan teid teie panuse eest. Eesti inimeste kindlustundesse. Elaga, julge, tugev ja tark, rahas. Elagu Eesti vabariik. Uut tulevikku tunnetades on meist igaühe kohus mäletada minevikku, ütles siseminister äsja kuuldud aastapäeva kõnes. Olgu see siis mõte sillaks, saate mälestuste valikule. Mõndagi oli minevikku piiril teisiti kui täna ja piiril teeninud jutustuses koguni uskumatult teisiti ei tarvitse ju tegelikkus alati kattuda meie ettekujutusega. Eesti piirivalve päris algusaegadest teadis meile piirivalve eelmise juubeli eel rääkida Elmar Suigusaar, kes oli siis ise. 21. aastal läksime juunikuul jääghine aega teenima aega T ehhis. Aasta 10 kuud, seal siis 75 aastat tagasi. Piibli talle loodi ja mina olen Eesti esimene keeli valvur ja teise olgu kaasaga daat olid. Loodideerivalvie parasjagu, kui ma hakkasin lahti saama ja siis minu põhjala ülemalt kapten Ladilast ja kapten hiilib öösi hoidid. Mina, vähemalt piirivalve, see täitsa jaotrolla teole tuntud mehed, minu hall ja kehtab tööle tulla. Kapp, 23 24 25 20 tuur 20 jäigi lõpuni. Mina oline. Piivina öeldi, et täitsa filiaal. Eelbuska, Vana-Irboska vallark ja tihtzee Kolkoni. Mina olin seal Riia Pihkva kivitee peale. Venelaste vastu. Iga minut võis tulla Vene vallusid, seal olid ainult rahataid, vahel seal venelane, hiinlane, nina tereta, nüüd jääb üle. Aga hiis venelased piirivalvureid, nii paha, sule. Aga näed, pilusilmad jäta mon, koolide. Idasid kaks korda olen lasknud ööse, tead, kuuvalges öös jäi temal väikesel batuudil seal ta oli seal ninali lageda pääl sis kaks kuulile mulle ei no natuke maad eemale, jalgade juured. Ja teine golf, kui olime lambasõda, oled lugenud, ei ole, ei tea ja seal oli lamba sedasi peegli vahel raalida, taid oli emaga läinud. René Gordon oli maailmaküla, oli olnud voolcia, kolded on ja meie olime sabaabia, kord oli eesti kool luba ja nüüd ta tuli maan. Ja meiega hambad. Aga meie pole Laatma. Pääsia päeval head õige kordoni mehelt kuulsid teised Poolalt Ülloni käiget valvureid, et sõda seal piiri taga on. Nina oli piiri äärde seisma ja need tulid, jooksid. Kas salakaubavedu kah käis piiril? Oih, Quaedast. Ja meie poolt oli Luva. Ja niru valvepiirkonnas oli viis transiit punkti, Kaaba punkti. Tõid Liilu kulda, hõbedat ja kõik ahjuikooni hitt. Hõbedat ja riigi füüsid vastu kõige rohkem piiredust. Võtke ässivaste spekulandid, Tekul, Anttil, Anky põemal üks tihumeetreid Hize maale tulla. Sellega, et ja Eesti vabariik tegi ka veahääl, tulidki, aga neil sama kuuled kommunifid jale. Seal ja midagi. Kuulge, oli Eestile kasulik, see oli Eestile kasulik jah, ega isegi olid ja ö tõmmadeni. Kaudne tõmbasid meelepiiri suure Latyota tule. Spekulandid tulla. Siis nad ei tea väga palju pea iga näedeliga, mõtle seda linu kriidi irgus jaamast sisemaale kuldõde ja kõik need asjad, Yekoonid ja kõik need tulid need talle kauba. Neid oli kolm. Üks oli riigitaati, 200 meetrit taha oli rida, seal taga meeldid taade, üks rida. Kuule jagut. Nii tuli ta Deathy ilma pauguta üle ja, ja siis oli kuku räägitud palluriga, too valvel, tehagi, kuna tema tuleb. Ja siis nad läksid üle. Niimodi tegid, näed. Kas vene piirivalvurite hulgas oli ka eesti keele rääkijaid? Oli aga suured mehed. Kaks meest oli vaesias, vene kord oli neid hääldis pääsia taeva kui nälja olime kaugemal tema kaarit välja kujutavatele valvurid. Kulla, hõbeda, Michareifidid, särje spekulant ei käi. Neil on kõik teada. Peedust siis meie läksime poodi ja viisime, võitsime Pihlak haisen üle eestlasele üle traataia üle aia ja siis olid päris head ja sõbralikud suhted. Mis teil viga on? Tee sööde kõrini täis, mina oleksin Õloodsa, Karauleina, ei saa süüa pillitund aega poliitõppust kuulma, siis midagi hamba alla. Aga, aga mis teha? Gatweetel tak ja nagu tuul, nõnda nina. Kui ma nii ei ole. Aga kas salakuulajad ka käisid üle piiri muidu? Muidu kui oli 24. aastal olisi Tallinna mäkke ja kole kuulu toit ja olen kuulnud ja, ja siis oli see asi nõnda meie jäätee pääl enne kui teisipäev, aga nägime soomul. Vene soomusrong tuli meie piiri äärde, Jegor kaid, Jaama raudteejaam, see oli kolm kilomeetrit piirist eemale. Ja siis tulid sinna. Tuli ootama ja peegli taha ja kujulisi seal Tallinnas. Hõimukommunistid. Eesti puhul lubatud, ma ei tea seda parandada ja räägime kõik ära, mis siis on ja pandi neile, et kui Andreselgi kätte saade miljon ja miljon marka. 20.-test aastatest kõneleb ka järgmine helilint Eesti raadio heliarhiivist. Kuuleme rääkivast tegelast, kes lähenes Eesti piirile teiselt poolt ja mitte heade kavatsustega. Ent tema tegemisi Eesti riigikorra õõnestamisel ei saatnud tollal edu ning me ei pea vajalikuks teda nimepidi mainida. Leningradist istusime Kingissepa rongile Käspert oli, siis istusime küll ühes vagunis, aga tema istus, mina istusin eraldi, et keegi Kasperdid ja tundsid paljud, et midagi kahtlust ei ärataks. Sõitsime Kingissepajaamast, tulime maha ja läksime. Atriaadi komandör oli sel ajal Teder ja läksime kohe tema poole. Ja parajasti hakkaski torm, lumesadu pandi vaburjete ja läks piiri peale, sõit kordonist eemal natukene tuli sealt jala veel minna üx Ooestiks hobused ja pärast oli ainult jalgrada, läksime säält. Ja piirivalve kordoni ülem oli. Ja siis, kes sealt atriaadist tooja oli ja toodi. Neil oli kokku räägitud juba Eesti piirivalvega, sellepärast statisti piirivalve oli ära ostetud. See koht läks külasse jooma. Vot ja tulid piiri äärde, vaatasid hoolega ringi, panid laia lauatraataia peale, seal oli kaunis lai traataed, umbes kaks meeter tuli dalai-üks poolteist meetrit kõrge ja kõik läbi põimitud keskelt. Nii kui väiksed hundiaugud, kinnised, niisugust kohe päris skeemi järelepeetud. Nojaa. Sealt Eesti poolt oli üle käia, kes viia otsekohe läksi, läks sealt traataia juurde, viskas küljeli, keerutas ennast lume peal ringi üle selle piiri ääres, mis oli see piirivalvurite jalgrada sellest üle, et augud ei jääks? Vot sai natukene üks, viis meetrit sinnapoole, tõusis üles, läks paisas ütlemas, käega tuli niimoodi järele. Mina tulin ka samuti üle selle laua tulin alla ka samuti küljeli, kohe keerutasin ringi hundiratast ja ja tulime, tulime, toimin nii kaua tuli kogu aeg keeli. Niikaua kui Narva alla relva ei antud, mul seal sellepärast öeldi, et kui sind ilma relvata kinni võtavad siis lihtsalt ütled, et tulid ise ilma millegita. Kui sind relvaga kinni võetaks, lastakse maha. Seetõttu oli niisugune taktikaid, võtavad kinni salga, kõikide tulid ja kõik. Paraku püsib meie ajaloomälus ikkagi ka päev, mil varises Eesti riigipiir juunis 1940. Nii elati seda üle piirivalve Petserijaoskonna aru kordonis. Jaoskonna ülem helistas mulle, meil on niisugune asi, et meil korjati kõik need Abiroo inimest viidi ära vene piiri äärest veidi Läti piirile, kus oli ohutum, ohutum ja see ja siis kordoni ülem läks ka minema, see oli laine nimeline vält, veebel, seal oli ka abielus, oli kohaliku ühe naisega, oli abielus ja need läksid Läti piirile ja mul vend läks ka Läti piirile, siis tema oli ka abielus. Aga siis siis oli niimoodi, et meil jaoskonnas tuli üks Me seersant tuli sinna, et tema kordun määralt kordoni ülemaks. Hästi, ma ütlesin, et lähme siis vaatame, kuidas siis olukord väljast paistab. Ja läksime Vahitornimäel Vahitorni 200 meetrit kordonis eemal läks vahitorni ja vaatasime, venes olid juba valmistasid ette, suri, terve tankikolonn oli, noh, see ükskord on meil külas, läks läbi, tee läks Venemaale. Piir oli muidugi vahel. Ja. Tema tema oli saraime või mispärast senise masinad? Et võib-olla tulevad siia. Küsisin, kus abielus oled, teid oma abielus ei ole. Siis on head, siis ei ole kellelegi vaja sind, Leenad. Nojah, kas te jäite sinna kauaks vaatama, lihtsalt üks paar tundi olime seal paar tundi jah, binoklitega või paistis palli naabritega. Aga seal oli palja silmaga näha. Tere, tankikolonn oli ja siis oli. Ratsa ratsaüksus oli ka seal ja ja siis. Tulime tagasi ja siis ta ütles, et ma lähen poodi, et kas kellegil midagi vaja on. Siis, kes seal soovis, sobis ja läks ja kadus enam tagasi tuld. Ja siis ma jaoskonna ülem oli oluline, viilib temale, helistasin siis niisugune asi on, et, et seda meest ei tule kartma ja kartma kellas jalga kohe. No ja see ei ole viga. Ei ole viga, rahuneme maha. No ja siis ma ütlesin, pole viga, et ma olin noorem. Tänasest päevast oled seersant ja võtad juhtimisomaette. Mõtlesin ta. Kas ta taandumise värki tead, ma mõtlesin, et hea küll, et ma olen seda õppinud ja ma ütlesin, siis on hea. Ja ärge seda tonni mehi sinna kuskile välja kaugele saatket, hoidke seal rohkem kordoni juures. Palju teil tunnimehi oli, mitu meest ei tulid, neli meest teelt, viies mina olin neljas kokku neli meest, nõukogu neli ja. Ja see oli jaoskonna ülema. Eile oli väga huvitavad tema iga natukese habras seal öises, kuidas olukord on, kuidas solvuruda? Noh, meil oli üks kergekuulipilduja oli lüüs. Ja siis iga mehe jaoks oli granaadid ka ja et et võtta hakkab või siis vastu ja kui kiireks läheb, et siis Vana-Irboskas saate kokku teiste korrunitega siis saldajaga siis Petseri peale tagandamise juures tsunamile polnud midagi, seal täitsa täitsa lahtine maa võiks kuus kuskile polnud minna ju. Mingeid kaitserajatisi ei olnud mitte mingisugust. Ja nelja mehega palun vasta. Teine oli tankikolonn. No ja siis ainult traataeda oli vahel rattaga, mis sõidab läbi seal midagi. No ja siis peaaegu iga viie minuti tagant jaoskonna näeb see 30 pelistas, kuidas olukord, kuidas olukord on? No ma siis kandsin ette, mis seal olija. Ja siis nüüd tuli, noh, see öö, kui see kuradi hooldi vaatama esitati, siis ma võtsin mehedsate kaugemalt ära, panin ühe mehe, panin koeraga ümber ümber kordoni, teise gaasin Külaotsa sinna piiri äärde. Et kui midagi on, siis anda märku tulistada bussidega. No ja vaatasime siis ära ja kuni öö läks mööda, siis jaoskonna ülem hommikul helistada, et et nüüd on rahu majas, et venelased on lubatud sisse tulla. Minge piiride, võtke tankikolonn vastu. Noh, mina vene keelt ei osanud, ma. Ta ei tahtke õppida. Siis läksin, võtsin ühe, reamees orav oli, võtsin selle kaasa ja läksime kaheksaseid spirile. Meile tuli siis vastaks kella 11 maal. Tuli politruk tuli vastu, viisnurk oli käe peal ja kaks, neli nurkalisin. Või telliskivisilla õpetaja peale. Ja see siis ütlevad, et vot meil on niisugune asi, et meil on ühte valitsusega kokkulepe, et teie kordoni kohalt tuleb üks tankikolonn, tuleb läbi. Ja ma mõtlesin, no hea küll, et kui on niisugune kokku panna pida mulle, võtke piir maa, mõtlesin, et minul seda võimu ei ole. Läks, helistas sinna kordoni, sealt tuli sapöörirühm, kes otsis augu sisse sinna piiri, peale kelle sapööri see oli? Nende oma. Ma tahaksin nende tankide tuleku kohta pärida teie käest, kui palju neid oli umbes, ega ta nüüd ei lugenud, ei, me lugema ei lugenud, aga neid oli ikka mitukümmend, oli seal mitukümmend, jajah, ikka terve tükk aega tulivad, enne kui hõredalt ei olnud kindlasti elus varem korraga nii palju tanki näinud ei olnud. Meil niisuguseid hankes ei olnud üldse sellal jalamehi ei olnud saatmas aine altang, ainult tankid ja agooniat ratsamehed, jäid need seal ringi, jäid sinna teisele poole minna. Kolme. No need olid mõeldud selleks, et kui oleks õnnekohtul, siis nende haaranud, vaadanud selle ümberringi ära ja kuskil ei pääse kiiristavad igalt poolt läbi minna ratsamehed et kõik oli läbi mõeldud, mõeldud ja, ja seal oli nii, et meie polekski üks kurat eluga pääsenud. Issand õnnistagu sind ja oikusi issand laskala pale haista sinu peale. Ja olgu sulle armuline, issand, tõstku oma pale sinu üle ja andku sulle rahu. Aamen. Ja nüüd hoia jumal Eestit. Sõna Ida-Viru maavanem all ära. Rein Aidma. Lugupeetud Eesti vabariigi president, lugupeetud siseminister, härra kindral, ohvitserid, piirivalvurid, Narva linnajuhid, daamid ja härrad. Eesti piirivalve peab juubelit. On tore, et see toimub täna siin Narvas, Ida-Virumaad. Eesti piirivalve on möödunud 12 aasta taasiseseisvumise järel saavutanud riiklikes struktuurides märkimisväärse kõrge tunnustuse. See on tugev baas ja vundament selleks, et Euroopa liitu kuuludes saab Eesti piirivalve olema sindki Narvas. Eesti ja Euroopa Liidu ning Schengeni viisaruumi piirivalvet. Mul on hea meel tänada nii piirivalve juhtkonda, Ida-Viru piirivalveringkonda, sealhulgas hea koostöö ja tolerantse kaasabi eest kõikides võimalikes tsiviilküsimustessegi puudutavates olukordades. Ma usun, et niisugune koostöö on ka mujal Eestis. Ta ongi soovida, et, et piirivalve stabiilne areng ja juhtimine jätkub järgmistelgi aastatel, sest meilt ootab seda kogu Euroopa. Savin tänasel päeval kõigile Eesti piirivalvuritele kindlat tulevikuvaadet ja tugevust Eesti riigipiiri kaitsmisel täna.