Tere muusikasõbrad, täna on mul kaasas Farrelli plaat, mida ma ootasin nagu teisedki Farrelli sõbrad juba eelmisest aastast peale ja mis nüüd lõpuks siis tuligi suht vaikselt, kuulame plaadilt ära esimese loo ja siis vaatame, milliseid ootusi on petetud ja milliseid positiivselt üllatatud. Olin siit ka oma maitse järgi mõne loo tegemata välja sellest, kas need on singlid või mitte, aga näe, esimene singel Angel Üks paremaid lugusid fareli uuelt plaadilt Eingel siin on natuke teise enerdi feelingut. Kui te ootasite siit plaadilt uut Nerdi, lepime kokku, et mõtlen Nerdmide NII Ardee või nörd nagu ootasin, mina lolli peaga, siis olete ilmselt julmalt pettunud, sest Merdist on asi kaugel. Nagu see muidugi absoluutselt oodata oligi, sest teatavasti Pharrell ei sisalda endas Chad huugot, erinevalt Nerdist. Ja kui Farrelli käekiri on rohkem mainstreami jah, nüüd juba ja see on meile rohkete koostööd ja produtseerimise kaudu paremini teada, siis Chad Hugo lisas närdi hullust ja ma jään huviga ootama, mis tuleb. Nii et kui oli selge, et saarel üksi ei ole kaugeltki uus nerd, siis mingi lootus oli mul just sinnapoole, et äkki üllatatud. Sest mina olen Nerdi fänn, aga samas mitte Neptun fänn. Ma ei ole nõus nendega, kes ütlevad, et mainstream produtsentidel on rohkem võimalusi ja avangard on mainstream-is. Ma räägin praegu sellest osast moodsast chip kopist, mis oli hiphop ja sellest osast varem, mis oli arenby, aga nüüd on lihtsalt üks amorfne, urban popkoos pinki ja Christina Aguilera ka. Ja Nelly fortaadaga. Mitte et selles midagi halba oleks, väga normaalne šeffid, poptiivad ja nii edasi, aga nimetada mainstream Orbanit avangardiga võib vaid juhul, kui ei ole kursis, mis toimub indi hitt hiphop-is ja Andrograundaarem viis. Et kust see niinimetatud avangard oma ideed võtab, võiks ju ka teada. Selles žanri uuendamise kontekstis on nerd ja Neptuns kahtlemata vastupidine näide. Nad oma piiksu Fungiga, Jablip, Bloppigaja süntesaatoriga trummimängimise ja kõige selle kosmilisega pole küll tulnud, tühja koha pealt on aga astunud tubli sammu edasi. Tegelikult on osa selliseid plastmassi sõid, kõlasid tuttavate Troits tehnost ja muudi männist ja Karl Kreigist ja Planet leibelist ja veerand sajanditaguse tagusest algsest elektroräpist, mille veel suurem uuendaja Anspankrock ja nii edasi. Aga kõigepealt nerd oma esimese albumiga siis Neptuns produtsendi duo na lõid oma käekirja, mis sai standardiks ja fareli uue, õigemini olles esimese sooloalbumi puhul on kummaline see, et ta on astunud iseenda jälgedesse, järgib sama standardit, mida järgivad need, kes järgivad teda ja seejuures vuntsi seda plaati aasta aega. Barreli plaadil ilma maininud teevad kaasa Gwen Stefani CD, kes ka praegu kuuldavas loosi Ankööl kaasa aitas Heinjuest ja teised, teiste seas ka sellised tüütused nagu toore Nelly lugusid on originaalse Snap Sunsi digitaalse funkt võtmed Jaanerdi kosmilise saundi võtmes, olgu selleks siis esimese energia futuristlik, süntesaatori põrgatamine või teise energia, perfektne rock soul. Esmapilgul retro teisel pilgul jällegi teed sillutanud kümnetele praegustele haipidele Orsonini välja. Aga on lugusid ka Neptun Siienda šabloonides, mitmenda tõmmised Farrelli enda kehtestatud mallidelt hipo pise arenbiis. Küsimus on selles, et kas nendest Räkidest siin plaadil Räkidest, mis on siis siiski enamasti eraldi võetavad kommertsiaalsed aktid toota, moodustub album kui muusikaline tervik. Nerdilik tervik muidugi ei moodustu sel tasemel, aga praeguse mainstream'i musta popi parimat külge illustreerib plaat vaatamata kõigile oma puudustele hästi ja sellisena võib teda ju tervikteosena võtta. Veel tuleb öelda, et aeglasemalt palad on farelil paremini välja kukkunud, et temal ja Chadžuugol nende enda süntesaatori postide hõre, aga täiesti intensiivne rütmiralli ammendus oli näha juba Nerdi teisel plaadil, mille saund oli mahlane, ajatu retro, futu ja fareli ilma Emaindil funktivad paremini sooltunnetusega palad, kus on viiteid Stevie Wonderile instrumendi käsit käsitluses ja ma võin Keile vokaal maneerides nendest valades sellistes sohva õõtsutamise palades ja ma mõtlesin tingimata Ta seksiAga muhedalt jalg üle põlve istumist ja head äraolemist on väga mahe, udune, aga särav. Et siis kuidagi virmalislik foone, mis koosneb tumedatest passidest väga ära keeratud pasuna ja muudest templitest ja teravatest, väikestest biitidest või millestki muust peenest sõltuvalt loost muidugimanniga. Farrelli farinelli juugend huvitu seda O Farrell ilma Maindi plaadi pealt võiks nimetada isegi Tšassilikuks, mis üldiselt on orelitöödest küll päris kaugele jäänud. Aga siinkohal kukub sellises helesinises lahjas New Jersey garneeringuks päris kuul välja. Tegelikult selle plaadiga ongi nii, et siit võib leida hetki üha juurde ja just sellistes palades, mis esmapilgul märkamata jäävad, nagu seal kõlav Jukenduvaid Su väikseid mõnusaid momente on seevastu mõni singli pala või tuntuma ja peale tükkivama külalisega pala on väga tüütu. Kokkuvõttes üle keskmise plaat. Ja kui me viitsime, võime ju mõne loo edasi vajutada ja kui ei viitsi, siis ei juhtu ka midagi, sest midagi lausa halvas mõttes häirivat või lolli siin ei ole. Ega blingi on vähem kui halvemad ootused, eeldasid mugandume plaadi kehvemal hetkel laisalt koos fareliga ja kirgahtume mõnes siinses töövris tulekul lõpetuseks tribuut Nerdile best friend ja tšau.