Tere eetris portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Tänase kommentaari eesmärgiks on küsida Ongitsejatest Kalameeste maailma küsimust kõikidelt tarkvara kasutajatelt ja küsimus kõlab, kui kaugele oled sina oma ussisöömisega jõudnud. Viimaste päevade jooksul on esile tulnud mõned näited, mis aitavad kahemõttelisest küsimusest paremini aru saada. Esimene lugu pärineb värskest vaba tarkvara, kirjastab free software, mägesin sõna free ehk vaba või ka tasuta vajab Siinaga täpsustamist stiilis, mida kasutab tihti oma kõnedes üks hästi tuntud tarkvaraguru Richard Stolmand. Seega mõista inglisekeelse sõnapaari friisotwordaga mitte mõistet friiase beer ehk tasuta nagu õlu, paid, friiese pööd ehk tasuta nagu lind. Seega esimene näide tuleb ajakirjast, mille pealkiri reedab, et see pooldab linnuna vaba tarkvarateemade käsitlemist. Loo autoriks on köök, Straussi ja see kannab pealkirja sinu andmed või sinu elulugu ise leidis aset seoses perearstidele mõeldud haiguslugusid haldava tarkvara doktor Note litsentsitasudega. Doktor nõuti, toodab firma inter. Ilmselt oli ettevõttel majandusprobleeme, sest juhtkond otsustas hiljuti tõsta arstide kasutuses oleva tarkvara litsentsitasu. See tähendab, et tarkvara oli juba aastaid arstide kasutuses ja ainukesed kulud olid seotud ilmselt esile tulevate veaparandustega, mida leidub igast ükskõik kuhjast tarkvarast. Ja kindlasti tehti kulutusi tarkvara mõõdukaks uuendamiseks. Seda enam tundus arstidele üllatav, et iga-aastast litsentsitasu tõsteti ja mitte natukene, vaid nagu artikli autor ütleb drastiliselt. Täpsemalt oli siis litsentsitasu tõus nii suur, et osa arste otsustasid tarkvarast loobuda. Ja nüüd kujutage ette, et kui mõni teie lähedane inimene satub ootamatult hädaolukorda, peab pöörduma arsti poole. Kuid kõigi üllatuseks ei saa arst enam oma patsiendi andmetele ligi, sest tema ligipääs andmetele on katkestatud seoses vaidlusega litsentsitasude üle. Ja selle koha peal ei olegi muud teha, kui tuletada meelde artikli pealkiri, milleks oli sinu andmed või sinu elu ehk tarkvara tootja saavutab positsiooni, kus ta võib oma majandamise probleemide tõttu sekkuda kolmandate osapoolte töösse sättides isegi ohtu inimeste elud. Teisalt, kui vaadata meie liikluskultuuri, millest võib järeldada, et inimelude näide ei lähe paljudele korda siis kuidas mõjub järgmine näide ajakirjastada pojad? Sündmused arenesid New Jerseys, USA idarannikul ühes autoparklas, täpsemalt automaatsest parklas, kus robot paigutate kalli auto võttes selle tänavalt vastu ja sellel tõstab lift selle kusagile parkla sügavustesse autosaate kätte samast kohast, kust te selle üle andsite, tõmmates magnetkaardi läbi lugeja. Kõige edasise eest hoolitseb maja suurune robot või õigem oleks öelda, et roboti mõistusest omakorda hoolitseb tarkvara. Garaažiomanikuks on Hobokeani linn, tarkvara omanikuks California firma robootika paking. Mõni aeg tagasi parkla ehitamise käigus tekkis linna ja tarkvarafirma vahel vaidlus lepingu täitmisele, mis päädis politsei abil tarkvarafirma töötajate eemaldamisega objektilt. Hobackeni linn teostus projekti lõpubaasi oma jõududega ja andis autode varjupaigakasutusse. Mõlemad osapooled alustasid samal ajal kohtuvaidluseid. Paraku selgus peagi, et tarkvarafirmale koodi paigutanud hulgal lõkse, mistõttu parkla lakkas peagi korralikult töötamast ja kodanikud jäid oma kallitest autodest tükiks ajaks ilma. Mõlemad lood õpetavad, et tarkvarauss võib oma võimekuses olla küll magus pala, aga kui seda liiga palju enda ellu sisse süüa, võid peagi tunda konksu teravust ja alles siis märkad selle külge ühendatud tamiili. Isegi lollid kalad teavad, et siis on juba liiga hilja.