Veljo Tormis oli eelkõige koorimuusika helilooja ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Üks tuntumaid teoseid selles valdkonnas on näiteks loits, Raua needmine. Järgmist katkendit rauaneedmisest esitab kolleegium muusikale. Rohutamis ostsin ravdarriscare Ravdors lihasööja lukureya lihased perest süütuma, palaja, päriselt kusse kurjaga. Samas kirjutas tormis palju ka seesugust koorimuusikat, millele folkloorialus puudub. Dirigent Küllike Josing ütleb, et Tormise helikeel on täiesti omanäoline ning see ei tohiks külmaks jätta kedagi. Ma arvan, et selle suurus on tegelikult nagu see mõõde puudub, et ta on oluliselt suurem veel, kui tegelikult tehakse ja väga-väga oluline kogu Eesti rahva jaoks. Tähistamaks helilooja üheksakümnendat sünniaastapäeva kuuleb kogu tänase päeva kuni öö saabumiseni Tartu lauluväljakul Veljo Tormise kirjutatud muusika salvestusi. Josingu sõnul on välja valitud 18 tunni jagu Tormise muusikapärandit. Täna kõlab väga suur hulk Veljo Tormise loomingust, kuigi peab nentima, et mingisugune osa kindlasti ikkagi ei kõlases. Loomingu maht on väga, väga suur ja meie siis tegime valiku tõesti, ma arvan, ligi üle 1000 salvestuse kuulasime läbi ja valiku kriteeriumiks olid teatud teemaplokid, mis siis täna kõlavad umbes tunni ajased näiteks jõud ja vägiarmastus talu tähtede säärast, mis on õhtune plokk. Kuna Tormise jaoks oli äärmiselt oluline just regilaul, on tänasel kontserdil salvestuste kõrval ka üks live esinemine. Kell üheksa õhtul laulab Tseelia roose koos kohaletulnud kuulajatega regilaulu.