Eilsel Järvi Akadeemia lõppkontserdil oli laval Järvi Akadeemia noorte sümfooniaorkestri ees nii dirigendi kui ka solisti rollis metsasarvemängija Stefan Thor kes igapäevaselt on Berliini Filharmoonikute esimene sarvemängija. Stefan meenutab, et tema seos Pärnu ja Pärnu muusikafestivaliga on puhtalt Paavo Järvi. Mõni aasta tagasi sai Stefan Tower Teadet, Paavo Järvi viib siin läbi fantastilisi Brigeerimis kursusi ja ta lubas, et ühel päeval ta siin ka osaleb. Aga pikka aega seda ei juhtunud, kuna kogu aeg oli kiire. Et aga sel aastal alates märtsikuust ei ole kellelgi kuigi kiire olnud, mõtleski ta, et nüüd on õige aeg Järvi akadeemias osaleda. Trigeerimisega on ta natukene tegelenud, aga mitte kuigi palju. Pigem sobib ta seda valdkonda paremini tundma õppida. Küsisin ka, kas tema kursuse juhendaja Paavo Järvi julgustab teda sellel erialal ka jätkama ja Stefan vastas, et ta tegelikult ei teagi, ootab oma viimast kontserti ja küsib siis tagasisidet. Trigeerimis kursuslaste tausta vaadates on huvitav see, et paljud osalejad on ka ise instrumendi mängijad. Stefan arvab, et see on alati teatav trend olnud. Juba ammustest aegadest teame selliseid muusikuid, kellel on instrumendi mängija taust. Stefan tuur ütleb, et orkestris dirigendipuldis olla või hoopis oma pilliga orkestri ees soleerida on väga erinev tunne. Tema instrument metsasarv on talle juba viimased 40 aastat kindlustunnet pakkunud. Nüüd aga dirigendi rollis olles tuleb vastutada partituuri, sisseastumiste ja muusikaliste ideede eest ning see on hoopis teistsugune ülesanne ja sealjuures väga keeruline ülesanne. Eilsel kontserdil seisis tal ees veel tõeline katsumus. Kui pärast Mozarti metsasarvekontserdist soleerimist tuli tal astuda dirigendipulti ja juhatada tursaki kuuendat sümfooniat. Kontserdi eel tunnistas ta, et on oluliselt rohkem närvisustama dirigeerimise etteaste pärast sest Mozarti metsasarvekontserti on ta palju kordi esitanud. Ja tegelikult on seda ka päris tore kolme erineva dirigendiga koos esitada. Aga pärast seda etteastet tuleb võtta aega ja keskenduda vorsakile, et laval midagi untsu ei läheks. Paaril korral on ta Mozarti kontsert ega ilma dirigendid ta teinud. Sel korral on ka nende palju trigeerimis kursuslasi, et oleks ebaaus neil keelata seda teost trigeerida. Stefan leiab ka, et solistika mäng on ühele dirigendile väga õpetlik. Paljud Pärnu muusikafestivalil osalejad ütlevad, et siin valitseb eriliselt soe ja sõbralik atmosfäär. Kas ka Stefan toorsedasina tundnud? Metsasarvemängija Stefan Thor ütleb, et tal on äärmiselt hea meel näha orkestrit ja publikut isegi kui publikuarv on piiratud ja kõik üritavad sotsiaalset distantsi hoida. Aga siin, Pärnu muusikafestivalil valitseb tema sõnul väga tore ja sõbralik atmosfäär. Ta on kuulanud kontserte, kus esinevad suurepärased muusikud, kuid kes saanud kokku mitmelt poolt maailmast, olgugi, et tänavu aastal veidi kitsamas ringist. Selle nädala jooksul on ta leidnud ka uusi sõpru, eriti trigeerimis kursuslaste seast. Stefan ütleb, et nad kõik on justkui ühes paadis oma dirigeerimist kirjastanud, rääkinud ka mõnele oma kolleegile, sõbrale, Saksamaal. See ei ole saladus, aga ta ei kuuluta seda otseselt ka kõigile avalikult. Festivalinädala jooksul proovide vahel on Stefan ka jaganud nõu mitmetele oma noorematele kolleegidele. Metsasarvemängijatele. Tavaliselt seda proovides ei tee, aga praegu on teine olukord, kuna orkestrile ei ole liiga palju proove ja noorteorkestri jaoks on veel keeruline olukord see, et neil tuleb harjuda nii paljude erinevate dirigentidega, kes on ka oma lähenemiselt üsna erinevad. Nii et olukord on keeruline, nii orkestrantide kui ka dirigentidega. Naljatledes ütleb ta ka, et ta ei pea ennast maailma parimaks dirigendiks. Ja tuleb välja, et hommikuti lausa metsasarverihmale tunde andnud ja aidanud nende muresid ja probleeme lahendada. Milline saab olema Stefan toori algava kontserdihooaeg Berliini Filharmoonikute juures? Esialgsete plaanide järgi algab Berliini Filharmoonikute hooaeg augusti lõpus aga publikule hakkavad kehtima ranged piirangud. Saali lubatakse mitte isegi pool, vaid ainult 25 protsenti. Ka mängijad peavad hoidma laval suuremaid vahesid, puhkpillid näiteks lausa kaks meetrit. See mõistagi tähendab ka muudatusi kontserdikavades, näiteks Mahleri viienda sümfoonia asemel mängitakse Beethoveni kuuendat ja esinetakse umbes 500-le inimesele tavapärase 2500 asemel mis on muidugi pikemas plaanis ka tõeline rahaline kahju. Ja teisalt saab ka kogu kontserdi atmosfäär, oleme teistmoodi, sest enamasti on Berliini Filharmoonikute kontserdid välja müüdud ja nüüd on pilt hoopis teine. Stefan toorsiiski rõõmustab selle üle, et kontserdisaalis on kohal publik.