Eesti festivaliorkestri kontsertmeister, suurepärane viiuldaja Florian Tonderer on ka tänavu Pärnu muusikafestivalil orkestrit vedamas ning ühtlasi Paavo Järvi paremaks käeks. Me lähme alustuseks ajas tagasi ja meenutame tema kõige esimesi mälestusi seoses Pärnu festivaliga. No esimene asi, mis Florian Tondererile Eesti peale mõeldes pähe turgatab, on üleüldse tema esimene reis siiakanti. See paik erineb oluliselt tema kodumaast, kuigi asub endiselt Euroopas. Karini sõnul on meil ühtse Euroopa näol tegemist tõelise haardega, millest me tee ise võib-olla teadlikud ei ole. Näiteks kasvõi see, et me võime vabalt ringi reisida. Üldine euroopalik vaimsus on tema jaoks oluline. Kõnealune reis siia aga toimus 2011. aastal. Oli juba parem Paavo Järvilt uurinud võimalike dirigeerimist tundide kohta ning siis sündiski idee. Florian võiks orkestri kontsertmeistri kohale asuda samal ajal dirigeerimist kursustel osaleda, kus ta seda ka järjest neli-viis aastat tegi. Tänavune festivalisuvi Pärnus on aga mõistetavatel põhjustel teistsugune. Florian on siin aga käinud juba aastaid. Kas ta on ka märganud, kuidas inimesed või kasvõi festivali üldine atmosfäär selle aja jooksul muutunud on? Florian Tonderer niisiis ütleb, et muusikud soovivad alati taas läbi elada oma esimesi fantastilisi mälestusi. Sestap on ka siin festivalil mõned vankumatut rituaalid, millest igati kinni hoitakse. Näiteks käiakse endiselt pärast kontserti kassani kohvikus ja pidutsetakse üheskoos. Kogu grupi sees valitseb ühtne Pärnu vaimsus mis isegi inimeste muutudes püsib sama ja mida ühiselt nauditakse. Muutunud on aga kindlasti muusik tegemine ise, sest nüüdseks tuntakse 11 paremini ja ka pärast aastast pausi taaskohtades on alati millegi juurde tagasi tulla. Tal piisab, proovis vaid mõni sõna lausuda ja kõik mõistavad, millest jutt käib. See seltskond siin on tegelikult muusikaline pere, mis on üheskoos kasvanud ja arenenud. Aga kas perekonna tunnega publikuni jõuab, kas seda on tema meelest võimalik saalis istudes lavalt kuulda? Florian on kindel, et publik tunnetab lavalt kiirgavad energiat. See on ka üks asi, mis sageli Eesti festivaliorkestrikontsertide tagasisidest välja tuleb. Nendele iseloomulik küllus ja hullus teatud piiride ületamist muusika tegemisel naudivad nad ühiselt ning kindlasti kandub seega publikut kuule edasi. Pealegi on orkestris mängijaid, kes on publikule ka aastast aastasse tuttavaks saanud. Tänavu on festivali kontsertidel saalis istudes ehk märgata, et igal orkestri endil on omaette noodipult. Küsisin, kuivõrd see orkestri mängutunnetust lõhub ja koguni mängijaid kurvastab. Florian tõdes, et siin on praegu natukene kurb ja veidi teistsugune olukord küll eriti silmas pidades selliseid väikeseid asju, nagu näiteks kui su puldi naaber küsib, kas saaksid talle laenata harjutamiseks oma nooti pooleks tunniks või kui üheskoos noodipaberile märkmeid tehakse. Praegune lahendus on olnud aga eesmärgiga mängijate vahel veidi rohkem distantsi luua. Et olukord on küll kurb, aga mitte kõige hullem, sest vähemalt ei ole muusikute vahel 1,5 meetriseid vahesid. Sarnane olukord on festivalil ka publikuga, sest täis saal ei ole antud oludes lubatud. Küsisin Florian Tonderer, et kuivõrd ta laval mängides tühja tooli ridasid, tähele paneb ja kas see on ka esinejale kuidagi ebamugav pilt. Ning ta tõdes, et enam mitte kuna andis oma esimese kontserdi pärast eriolukorda juba juunis koos oma kvartetiga Kölni filharmoonias ja seal olevat olnud veelgi vähem publikut ning oluliselt suuremate vahedega. Selle kõigega aga harjub ära ja Florian lisab, et nad on lihtsalt õnnelikud, et publik on üleüldse kohal ja annab oma kohalolust märku ka rohkem lärmi ja ülevate emotsioonidega. Seda võis kuulda ka esmaspäevasel kammermuusika kontserdil Pärnu kontserdimajas. Pärnu muusikafestivali külastava kontserdipubliku jaoks on siin toimuvatel kontsertidelt alati midagi meeldejäävat endaga kaasa võtta ja sageli jäävad need elamused meelde pikaks ajaks. Kas ka festivalil osalevatel muusikutel tekivad sedavõrd unustamatud mälestuste killud, mida endaga kasvõi läbi aasta kaasas kanda? Erilised hetked festivalil jäävad muusikutele kindlasti meelde. Sõltuvalt ülesande keerulisusest on olemas ka pingelanguse momendil. Näiteks on Florian veendunud, et midagi sellist tundis tšellist Theodor Sink pühapäevasel kontserdil Lepo Sumera tšellokontserdi esituse järel. Ja kõik teised olid solisti üle uhked, kuna ta mängis pilli nagu jumal. Seesugust tagasisidet jagavad muusikud hea meelega ka omavahel. Kiidetakse 11 ja tänatakse kontserdi eest. Aga kas mõnikord võib tagasi seda aega hoopis kriitiline olla? Kuivõrd näiteks saab ausalt välja öelda, et kontsert oli ebaõnnestunud või ei läinud päris nii, nagu plaanis. Florian arvab, et prooviprotsessis võib küll kriitiline olla, aga ka siis ikka positiivses võtmes. See on lihtne psühholoogia, tuleb välja öelda, mida sa soovid, et hakkaks juhtuma, mitte mis läks halvasti. Tema teeb alati proovis ettepanekuid, mida ja kuidas saaks paremini teha. Ja pärast kontserti tuleb kriitilise tagasiside andmisega olla ettevaatlik väikese naeratuse saatel. Talle võidi oma kolleegidele kriitilistest tähelepanekutest teada anda. Kuid iial ei hakkaks ta kohe pärast kontserti toimunut rangelt kritiseerima, sest see ei ole õige koht ega aeg kritiseerimiseks. Ta ütleb ka, et vead ja halvemad päevad teinekord lihtsalt juhtuvad ja see ei ole ju tegelikult kellegi süü. Florian Tonderer on teadupärast Eesti festivaliorkestri pikaaegne kontsertmeister. Kas tema meelest on olemas muusika, mis sellele koosseisule eriti hästi sobib ja mis just selle orkestri esituses kuidagi eriliselt helisema hakkab? Loomulikult tahab Eesti festivaliorkester kõike mängida ja dirigent Paavo Järvi on kindlalt kunstiliselt ideed selles osas, mis repertuaar orkestrile sobib. Oluline koht selles on nii uuemal kui ka vanemal eesti muusikal. On ka teistsuguseid mõjutusi. Sel korral kahjuks ei ole orkestris vene rahvusest muusikuid, kel lihtsalt ei olnud võimalik reisi ette võtta. Aga mängitud on näiteks Šostakovitši muusikat ja see oli väga õpetlik. Kaasan ka Beethoveni Mozart, mis omakorda ühendab Florienny ja Paavot Deutsche kammerfilharmoonia, Bremeni statistilise taustaga. See kõik annab tema sõnul Eesti festivaliorkestrile värvi ja ühtlasi võimaluse oma isikupärast orkestri stiili üles ehitada. Glorian ütleb, et kõigele tuleb olla avatud ja tema ongi kõigesööja. Festivalinädala jooksul on Florian Tonderer ka korduvalt Pärnu kontserdimaja laval olnud. Mis on need hetked, mida ta ise kõige rohkem nautis ja mis talle erilisena meeldejäävad? Florian Tonderer on nautinud festivalinädala jooksul vägagi Eesti festivaliorkestri kontserti, kus kanti ette Tõnu Kõrvitsa uudisteos, mis tema sõnul on väga hästi kirjutatud ja mida on rõõm mängida. Meeldejääv oli ka Lepo Sumera tšellokontserdid ettekanne, kus soleeris Theodor Sink. Samamoodi tõite välja mendalsani, mille kontserdi järel lavalt maha minnes rõõmustati üheskoos Pärnu vaimu- ja kollektiivse usalduse üle. Meeldejääv oli ka kammermuusika kontsert möödunud esmaspäeval. Kummaline on tegelikult see viiulimängijana ei saada kunagi teada, kuidas tema mäng saali kõlab sest salvestustel ei ole see kõla päris õige. Kusjuures tema ise eelistaks saalis kontserti kuulata mitte päris keskel, vaid kuskil tagapool või küljel orkestri taga et kõiki näha, aga see on üsna võimatu. Florian Tonderer on muuseas ka Saksamaal toimuva rotveileri linna kammermuusikafestivali kunstiline juht. Kas Pärnu muusikafestival inspireerib teda ja aitab näiteks kaasa tolle festivali kunstiliste otsuste tegemistel ja repertuaari valimisel? Muusika tegemisel inspireerib kõik eriti kui saad võimaluse musitseerida teistega koos. Seeläbi sünnivad ka uued ideed. Lõpetuseks. Millised on Florian Tonderer plaanid pärast Pärnu muusikafestivali? Tal on hea meel, et oma keelpillikvartetiga signum ootavad ees mitmed kontserdid sealjuures veidi uudse väiksema formaadiga sündmused, kus näiteks ühe kavaga tehakse publikule kaks kontserti järjest. Omaette eelis on olla ka nii-öelda kohaliku regionaalse köögiesindaja, kuna praegustes oludes ei saa välismaa artistid Saksamaale esinema tulla. Selle suve lõppu jääb Floriennil ka ühine puhkus perega ja augusti lõpus algabki juba uus hooaeg. Õnneks tegevusi jätkub.