Tere eetris on portaal tehnolooga kommentaare esitab Kristjan Port. Rahvusvaheline ajakirjanikke ühendav ja ajakirjandusvabadust edendav organisatsioon. Ajakirjanikud ilma piirideta avalikustas just äsja värskeima Internetivaenlaste nimekirja. Sellesse musta nimekirja pääseb, kahjustades sõnavabadust ja piirates info liikumist internetikeskkonnas aadressil www r. S f punkt OMG leitav organisatsioon tegeleb aktiivselt oma eesmärkide nimel ja võtab sõna teemadel, mis nende õigustundega ristuvad. Näiteks peab see organisatsioon ajakirjandusvabaduse parameetrit, mille näit sõltub tapetud vangistatud ja tagakiusatud ajakirjanike arvust. Samuti peetakse nende poolt üleval avaliku arvepidamist ajakirjanik ähvardanud rünnanud isikute vastu. Viimasega seoses olgu öeldud, et ühtegi eesti tegelast sellest nimekirjast hetkel ei leia. Ja see oleks küllaltki üllatav, sest selle aasta pressivabaduse edetabelis on Eesti silmatorkavalt kuuendal kohal. Koos Norraga. Meest on eespool vaid Soome, Island, Iirimaa, Hollandi ja Tšehhoslovakkia. Tulles nüüd internetiteema juurde tagasi, siis selle meediakeskkonna vaenlaste üle nimekirja pidamine on samuti üheks negatiivsele nähtusele konstruktiivse tähelepanu suunamise üritus. Eelmine aasta oli mustas nimekirjas 15 riiki. Kõige värskemast, see nimekiri on alles jäänud 13 Internetivaenlast. Nii pääses nimekirja häbi sõõrist välja Liibüa, mis on lõpetanud interneti sisu tsenseerimise oma piirides. Selle eest aga lisandus uude nimekirja Egiptus, kus internetti küllaitsenseerita, kuid kiusatakse taga blogipidajaid. Muuhulgas leiab RSS punktuaar kee avalehelt käsiraamatublogipidajatele ja interneti tissidentidele juhistaja tehniliste nippidega, kuidas oma identiteeti varjata ja küberruumis anonüümselt ringi liikuda. Esimest korda interneti vaenlaste nimekirja avalikustamise ajaloos pöörduti seekord avalikkuse poole kaardistamaks küberruumi musti auke. Selleks oli ajaaken teisipäevast kuni tänase keskpäevani mille jooksul paluti üritusest teadlikele inimestel külastada WWW RSS OMG veebsaiti, et näha, kust kohast hiireklikid kohale ei jõua. Ja kuigi hetkel pole seda mustade aukude uuringu tulemust veel näha, pärineb suur osa ilmselt ühest järgmistest 13-st riigist. Põhja-Korea, Valgevene, Hiina, Birma, Kuuba, Egiptus, Iraan, Saudi Araabia, Süüria, Tuneesia, Turkmenistan, Usbekistan ja. Kõikide nende riikide erinevuseks on tehnilised lahendused, millega interneti kasutamist oma kodanikele piiratakse, filtreeritakse ja kontrollitakse. Näiteks Birmas on riik tõstnud lihtsalt arvutite ja internetiside hinna nii kõrgeks, et see ei ole kodanikele majanduslikult kättesaadav. Põhja-Koreas pole interneti Tõnu üleüldisele tehnoloogilisele maha jäämusele ja ilmselt läheb kogukimiljongi tarmukus tuumapommiehitamisele. Turkmenistani stalinistlik president näppar moorat hoiab lihtsalt interneti väljalülitatud olekus. Usbekistani president Islam Kariimu kulutas küll aastal 2001 välja internetiajastu, kuid lisaks kuulutati välja veel karmid trahvid lubamatu materjali vaatamise eest. Loomulikult kaasneb taolise seadusega karm kontroll, kas keegi on trahvi väärt ning lisaks varjatud jälgimise taktika mõnes riigis nagu Valgevene või hiina kogu internet raske, tehnilise filtreeriv vaja blokeeriva järelvalve all kuid lõpetades nende tehniliste rakenduslike erinevuste loetelu väärib ära mainimist huvitav ühisosa, mis kõiki internetivaenlasi omavahel seob. Nimelt on nende riikide liidrid kõik oma rahva poolt sügavalt armastatud. Seega paistab, et mida vägevam on rahvaarm, seda suurem on internetiviha. Huvitav, mis meil viga on?