Ning nüüd võtamegi telefoniühenduse Tartuga. Tere hommikust, Eda, Merike Belt, tere hommikust. Teie olete meie esperanto keelekontaktid ja tõlkega me palju neid esperanto keele oskajaid Eestist ei leidnudki ja suur tänu juba ette, et te olite nõus meid aitama. Ning, ning eks me siis peamegi nüüd asja juurde kohe minema ja natukene uurima, et mis asi see esperanto keel üldse selline on. Minu käes on näiteks härra ojaloo esperanto keele õpik, mis on välja antud juba aastal 73 ja siin on kohe saatesõnasõda. Esperanto on rahvusvaheline keel, mille koostas Poola arst doktor Ell, Elles Amenhow ja publitseeris 2887. aastal raamatukese troo Ranto lingvo internatsija liiva, internet, internet siia ja, ja et ühesõnaga Milk sellele Poola arstile oli äkitsi vaja üle-eelmise sajandi lõpus luua üks täiesti uus keel. No ju teda keeled lihtsalt huvitasid ja mis oli selle asja mõte, kindlasti oli see lihtsalt niisugune huvitav, palju, paljud huvitavad asjad inimestel tulevad pähe, mis nad teevad, millele ei pruugi esialgu olla mingit mõtet, aga igal juhul tema sellega hakkama sai. Ja mida ta selle keele eesmärgiks pidas, nimelt seda, et see keel oleks lihtsasti upita, et ta oleks neutraalne. Ta oleks rahvusvaheline ja oluline, see, et oleks just selline tähendab, mitte ühegi keele oma selles mõttes just nimelt, et oleks. Et oleks väga. Ei oskagi öelda, kuidas ta ise väljendas, ta peaks, et see keel oleks kergesti õpitav, et see keel oleks erapooletu just nimelt seda sõna tahtsin öelda, et ta ei ole mitte ühegi keele oma, vaid ta oleks kõikidele võrdne. Aga kuidas teie ikkagi leidsite selle esperanto keel enda jaoks? Mina enda jaoks leidsin selle ka suhteliselt ammu, eelmisel sajandil aastal. 1969, kui ma läksin ülikooli, siis lugesin ma fuajees, seal kuulutus hakkab esperanto keele kursus. Minu tähelepanu selle juures pälvis oli see, et seda kursust juhtisid professor Paul Ariste. Ja ma tahtsin lihtsalt näha meest, kes väidetavasti oskas kuutekümmet keelt rääkida ja nii sattusime esperanto juurde. Ja nagu ma aru olen saanud, on teil tegelikult ju elus sellest päris palju kasu olnud tõesti reaalset kasu. Esperanto keelest. Noh, reaalset kasu põhimõtteliselt on lihtsalt suheldes Esper artistidega huvitav on käia rahvusvahelistel üritustel ja, ja viimasel ajal olen ma teda lihtsalt tarvitanud ka reisides. Näiteks minnes sellisele maale, kus mul võib-olla ei olegi ühtegi teist ühiskeelt inimestega Aga kes siis näiteks, kasutades esperanto keelt, kes on need inimesed ja miks nad seda teevad? Aga see on lihtsalt nii nagu kõikide muude hobidega, kes lennutab mingeid mingisuguseid tuulelohesid, kes on huvitatud keelest, sellepärast et keel iseenesest on väga huvitav, ta on ka selline nagu lego keelt kuuldes, eks ole, tuleb see sõna kohe jupikesteks analüüsid ja siis vastavalt tema mõiste välja võtta, eks ole. Aga teine asi, et noh, lihtsalt on üks võimalik kontaktkeelte, sest nõukogude ajal tarvitati teda meie maal ka suhteliselt palju, ta oli lihtsalt nagu üks aken maailma. Et siis inglise keelt nagu natuke vähem osati, eks ole, ja võib-olla inglise keelt päris igal maal praegugi ei tarvitata ka. Võrratu keele oskajaid on praktiliselt vist maailma igal maal. Aga lähemegi siis äkki esperanto keele juurde ja palusime teil tõlkida midagi äärmiselt olulist ära. Nimelt Liis Lassi tänane kolumn Justist, me paneme selle üles ka raadio kahe veebisaidile, kõik Liis Lassi fännid, keda Eestis on teatavasti viis miljonit, saavad, saavad seda kolumni lugeda ja praegu meil ongi siis võimalus. No ikka mitmekümnekordistada ka maailma esperanto keele oskajat enne enne lugema hakkama, tahaksin küsida, mida võiks silmas pidada esperanto keelt nii-öelda hääldades. Hääldades see rõhk on eelviimasel silbil, eks ole, siis on esperanto sellised tähed, mida teistes keeltes ei ole ütleme, Tseegatusekesega niukse, ilusate katusega, eks ole, see s katusega saa keekatusega, on see jutt katusega see ja siis ühesõnaga au ja o seal uul võib-olla veel katusega peale ka sellel ei ole nagu teistmoodi. Teeme siis sellised sellise nagu katse, et Eerik Vaiko ütleb eesti keeles Liis Lassi lause, mille järel Eerik ütleb Eliis lassi lause esperanto keeles ja teie ela, Merike, siis parandage, kui hääldus läks valesti. Nii alustame pealkirjast, seltskondlik õgard, lus soost sotsiat Roman saado. Saad siia ilusti kõlada, tuleb nagu hispaaniakeelne, sensuaalne hispaania moodi aheldakse vahel söömine ja joomine on saavutanud minu jaoks juba sotsiaalse kohustuse staatuse. Lamanis Aado Kayla, Trincado Atiin, Attingisbor Miam lastat onud Elazas siia teevo. No ütleme niimoodi, et 70 70 protsenti leerid lähedal, kaks õhuriga õnned iga ürituse kohtumise ja muude suhtlemise sunniviisiline osa tundub olevat millegi Tiit tarbimine. Oi kui tark lause. Teda tahaks küll osata esperanto keeles öelda sadadele tuhandetele inimestele Ladeviga partodi, Tšiuaranso rekontoga, alia interi, laato Sainas, eesti Laatkonsumaadode, Iio. Jah tähendab, ma kordan siis korra veel läbi viga partodid, siuvaranso rent kontoga, liianitarri, laato saines eestile konsumadoneijo. Oi kui ilus. Ürituse kohtumise ja muidu suhtlemise sunniviisiline osa tundub olevat millegi tarbimine, kõlab väga hästi. Nii edasi, näiteks hetkel seda teksti kirjutades peavad mu kolleegid kinnisvarakoolis kohvipausi koos mega maitsvate küpsistega. Kes need õieti kohvipausi, seda teksti kirjutades need kolleegid ja seda küll Ekshempledži momentes kribanteczytjun tekst on jai kolleegoi Ellalernheo. Nemo Weblahaavajo haavas kaob paus, on kapo, kapo, vabandust. Kahva paus, paus on kulli Umbustegai biskviit, oi, vangulf kääbesk vita. Kustega väge ja. Mulle tundub, et see nipp seal hääldamise juures on see, et seda peab hääldama vallatleval. Müüri seest ja säär komprendiden Uulu momenta MI taks Jameestil laagiga. Logige millisesse, millistes maailma riigis kõige rohkem esperanto keelt räägid? Ei oska öelda ka, näiteks Brasiilias on meeletult palju. Aafrika maades on hästi palju Prantsusmaal. Võib-olla. Tomaadis siis peavad neid kuulama praegu näiteks Vanilla Ninja tüdrukud väga suure hoolega Kunematavad Brasiilias läbilööki, vaat võiks enne minema kontserdisse juhatada. Esperanto keeles. Et kui meie kuulame, tähendab teisemadesperantiste siis praktiliselt alati me ütleme ära, milliselt maalse inimene tegelikult on, sest näiteks ikkagi pisut nagu see oma oma rahva oma keele aktsent lööb läbi, kuigi nädaldavad samamoodi, aga noh, mingi intonatsioon on ikka selline, et me saame aru, kes rääkis Minul tekkis kohe küsimus, et kust peale raadio kahe hommikuprogrammi on võimalik veel esperanto keelt õppida? Aga kust on võimalik õppida? No põhimõtteliselt on olemas võimalus õppida nii Tartus kui Tallinnas, meil on olemas Esperantistid, kes hea meelega õpetaksid, need, kes soovivad, aga soovijad viimasel ajal on ka väga vähe. Ma arvan, et sel nädalal tuleb kõvasti muidugi kõvasti juurde, aga võtame siis veel mõned paar kõige olulisemat lauset, mis on, mis vajavad esperantokeelset õpetust Eesti inimestele me teeme nüüd ootavad ideed, Eerik ütleb eesti keeles ja Vaiko ütleb selles ilusas esperanto keeles, kuna Vaikodoktseni vallatlevalt välja. Nii minul põhilause muidugi kõige tähtsam on ja ega see kõhupekk ka küpsistesse jää. Ma ei oska seda isegi eesti keeles algelt öeldes mõttega dešifreerida. Ta ei ära. Ei ei, ma arvan ka, et ega siin ei olegi, see ongi sihuke seisundi värk, ega siin mõte ei olegi. Kaela kraasa Traanerre Ellabist viida. Rässade veel broneeris ta seal. Liita ja võib-olla siis ka Liis Lassi kolumni kõige viimane lause tänasest värskest Justist keskendugem seltskonnale. Jätkem traditsiooniline kohustuslik talverasv naha alla kogumata ehk siis üleskutse kõigile eestlastele ja ESPN distidele maailmas. Aga äkki sa ütledki nüüd, Eda Merike, niimoodi puhtas esperanto keeles. Ja mulle tundub, et see on üks paras kelmide keel. Väga, väga suur hulk praktilist elutarkust, keskendugem seltskonnale, jätkem traditsiooniline ja kohustuslik talverasv naha alla kogumata.