Alustame oma kontserti, mis on pühendatud Jaan Metsamärgi 75.-le sünnipäevale ja 45 aastasele muusikategevustes austatud ja armastatud Jaan Metsamärt sügavas tänutundes sinu suure töö eest. Metsküla muusika ja seltskonnaelu edasiviimisel toredate pillilugude, kõige sisuka ja kauni eest, mida sinu 45 aastat kestnud muusikalise tegevusele andnud õnnitleb metskülarahvas sind 75. sünnipäeva puhul soovib sulle 100 aastat ja 1000 tervist. Jaan Metsamärgi kõla maru palka mängisid kõik õhtul esinenud kollektiivid. Esineb vabariikliku taidlusülevaatuse laureaat vorpuse külakapell seltsimees kase juhatusel. Lugupeetud juubilar hobuse külakapell soovib teile tugevat tervist ja ootame teilt veel palju-palju särtsaka lugusid. Palju õnne. Jaan Metsamärt kodukülakolka. Kapell lõpetab oma esinemise Jaan metsaametivalsiga. Ainult sulle. Kes siis on Jaan Metsamärt, kelle suuremat hulka muusika lugusid laiem avalikkus kuuleb esmakordselt seda juttu aitab edasi viia ka juubilari loomingu pidet propageerija, endine kodukülamees Endel Resler. Jälle ma kad mängida harmoonium, mis mul vast 10 aastane küll ja siis pärast oli niisugune asi, nagu oli eelmise Immolly pasuna järgi, nagu vanasti olid kõik puhkpillid pasunad ja ja siis lepakoorest tehtud ja kingitud ja ja viimati siis oli niisugune juhus, et sain siis omal tromba. Küllap te mängite veel teisigi pille, 15. aastaselt läksin siis juba segakoori mängima selle trummaga ja siis tuli mul kaitseväeteenistus võiks siin kaitseväe tehes, aga sinna Sainz, muuskamandus, seal mängisin siis teist korretid. Kaks aastat teenisid poole pealt umbes või siis vedudel eesmise korneti peal ja sellega pidasin siis oma seal mu sõjalisteks ja pidasin siis oma teenistuse ära. Mispärast sõjaväeorkestrid edasi sai, siis tulin kodu ja siin oli niisugune juhus, et kooliõpetaja, kooliõpetaja juhatasin segakoori, aga see suri äkitselt ära ja hakati mul siin pääle käima, kohalikud lauljad neid. No selle vastu kõvasti, mingisugust praktikat sel alal ei olnud ja ainuke asi, mis siis rolli, et ma ei tea, kapellmeistri all olin mängima õppinud. Siis nii palju kui see, et meil on jäänud tulli õpetada oreli pääl, õpetasin laule laulu ja tuli, pakkisin kepiga liigutada, seal ikka siinsamas teie külas ikka siin, rahvamaja veel sel ajal eales käisime koolimajas koos, seal oli oreli oreli peal, õpetasid laulud selgeks ja siis suve sai vilja küünides pidu tehtud ja ja nii edasi, seal siis esinetud ja. Niisiis oli sellega algus. Kas sa puhkpillimuusikaga tegelesid veel? Sellega oli tegemist natuke rohkem kui palju, sellepärast et siis ümbrus kaudu Solly, eriti Vastemõisas, väga tubli puhkpilliorkester oli. Teine oli Kõpus ja Puiatus asustati. Nii et siis olin ma kohe kõppu, läksin ma natukene enne, seal olid tuttavad poe sinna nii sammude vastumaise mängijast, pere oli sinod, kuulsad Sterni tollid ja need kohe kutsusid meid sinna mängimas. Ma käisin nii vaheldumisi, nii palju, kui ma jõudsin, teinekord kõbus teinekord Vastemõisas, aga puietusel ka veel ja siis juhtus ka teinekord nii, et kahes kohas oli ühekorraga nagu pühadeaeg ja siis tuli omal valida, kus ma siis sai? Maal on ju niisugune asi, korneti mängijad nagu pasunakooris, neid on võrdlemisi vähe, nii palju, kui ma siin ümberringi nägin, siis hakati me Emmend neid taga sundima, et ei saanud ühtegi pidu, kuigi Vastemõisa sealses tuli kõpmine, Puiatus ja nii edasi. Villalsus tantsumuusik sai, tantsumuusik sai siis, kui ma õppisin kohe aga tantsuks mängima kontserdimaale ja neid võiks orkestrit, tantsumuusika puhta lollid. Me mängisime missugusest pillist ta tantsumuusika alal alustasid loomulikult puhkpillist, viimati sa oled tuntud akordionist, Tiina. No see oli tükk maad juba eile mul hiljem keelati arst keelas ära puhkpillimäng, mesi ja aga seda seda pisikut juba veres, panin žesti ja siis tekkis niisugune asi, et mängi, tahtsin. Ja siis olin sunnitud, ostsin omale, küll siis hakkasin seda männ. Kui vana sa olid, siis ma vist olin umbes 38 aastane. Nii et küllalt vana juba. Ja kuidas õppimine sul käis siis, kas sa võtsid tundega või? Tund oma mingisugust ei võtnud, sellepärast et mul seda nii just nii väga hädapärast tarvis ei olnud, nii et ma killuristasin nagu laulu õpetasin oreli peal ja nii et olin juba ikka tuttav ka selle klaviatuuriga. Sel pillil mõlemad otsad olid enam-vähem juba tuttavad ja siis sain sellega varsti hakkama, niiet mul pill ei olnud rohkem. Sellest ostust möödub kaks, nädati tuli mängima minna. On teada ka, et sa oled tantsulugusid kirjutanud või palju sul neid lugusid on ja mis ajendas sind neid lugusid kirjutama, kas repertuaari, põud või sisemine vajadus? Seda just päris ühtetsiaalsed repertuaari, põud nüüd rolli. Aga siis Vaiss tuleb niisugune tuju vahele jääd midagi kirja panna ja kui see peas vähesed asi liigub kyll kuidas see välja on kukkunud, siis nagu sa ütlesid, et kui palju neid on nõid, mis edasi? On siin avalikkuse ette sattunud, neid on ju 25, nüüd aga siis neid jällegi. Võib-olla pooligi sama, mõni natuke rohkem ka. Peale selle ma olen veel kohalegi inimest paistma ääred peale isamaasõda, siin oli suur repertuaari puudus rolli siis saadi kuidagi kätte üks näitemäng ja siis tuldi mul pääle ja pead tegema neil lauludel midagi kaheksa või 10 laulukest, mis seal oli. Nooti ei olnud sel ajal mängu ja see asi tuleb teha, viisid neile, punnisin vastu, niipalju jõudsin. Viimati tegin siis ära, kuidas ta välja kukkus, seda muidugi tavates maisi ei mõista midagi selle kohta ütelda, millistes tingimustes need sinu lood sündisid, mis ajal sa tavaliselt nad kirjutasid? Kas tööpäevadel või puhkepäevadel, päeval või öösel või? No siin kirjutama juurest on niisugune, ma arvan ka vist igalühel, ega tükitööna teda teha küll ei saa. Seal oligi nii, et teinekord, kui vaim peale tuleb, ükstapuha, mis aeg siis ollist tuli kohe kiri ruttu panna, et meelest ära ei lähe. Aga millal just see vaimne tikkus peale tulema, kas siis pärast mängu või? Mis ajal siis kui sa oled kaua aega mänginud, seda ei saa ütelda, et alati just nii, Tuljaga. Ükskord oli küll niisugune juhus, et siitsamast rahvamajas pidulik minnes ja siis kummisest kõrgus uniga peale ei tulnud, andsin küll kirja ühe tüki. Ja see on praegu polka, see on praegu ka repertuaaris, aga made nimi ei ütle. Aga millega seletada seda, et alles nüüd sinu vanaduspäevil teatatakse, et sa oled tantsulugusid kirjutanud siiamaani veel üks aastat kolm tagasi, mitte keegi ei teadnud. Ma arvan, et seda ta sina, Rosler paremini kui mina. Mis oleks, kui sa praegu pilli kätte võtaksid, veel ja mõneloomele mängiksid? Ei ole mitte midagi, sellepärast et ma enam ei mänginud. Vanad sõrmed ei kuula enam sõna ja haigussuits mul niipalu aega vahepealt ära, et mäng on nagu unune kunagi. No täna õhtul mängisid mitmed teised lugusid. Kas jäite rahule? Miks ma rahule ja ma olen viimasel ajal väga palju kodus olnud ja muusikat vähe kuund ja ja pean raadio kaudu tänama neid, kes siin muusikakollektiivid, kes siin esinesid ja südamlik tänu minu poolt. Soovime siis teile palju jõudu edaspidiseks, et need poolikud tööd, mis lauasahtlis on, et need ikka saaksid valmis ja ja jõuaksid siis ka esinejate kätte. Selle peale ei tohi küll midagi sõnana ütelda. Saarte enam midagi välja tuleb, aga õnne eest tänan väga südamest. Kuuleme ja metsa Märdi vanapagana polkat mängib Ansdaur riidest. Esineb viibi Aasamäe akordionil. Jaan Metsaametivalss unustatud kurbus. Esineb vabariikliku taidlusülevaatuse laureaat Ilmatsalu akordionistid, orkester juhatab seltsimees Jõgioja, Jaan Metsaameti sinililled. Esineb vabariikliku taidlusülevaatuse laureaat, Valga Rajooni Jahkuv nimelise kolhoosi rahvakunstiansambel juhatab Johannes Tauk. Austatud juubilar öeldakse nii, et leidmisrõõm avastamisrõõm on üks suuremaid rõõmusid teiste rõõmude hulgas. Ka meie Riidaja isetegevuslased, oleme selle võrra muutunud rikkamaks. Me oleme leidnud teie toreda muusika. Väärib imestust, et siin väikeses metskülas on sündinud need toredad sütitavad pillilood. Ainult kahju on sellest, et see ereküünal nii kaua on vaka all hoidnud. Ma usun aga kindlasti, et asi parandatakse. Et antakse väärina kohta ja muusikale ja eta kindlasti leiab tee mitte ainult isetegevuslaste juurde, vaid ka kutseliste muusikute juurde. Nagu minu väidet tänane õhtuni ilmekalt juba kinnitabki. Lähovi, kolhoosi taidlejad, sooja, teie juubelipäeval teile hästi tugevat tervist ja ootame teilt ka edaspidi veel samu toredaid pillilugusid, nagu te senini olete kirjutanud. Andke manada, mängi jälle tagasi, maade tant, jälle. Ümmarguste. Hüppan latel, kus ta laule jälle maa, mina leidsin, kus mina mängin. Tasa, tema, kus ma tantsin. Ümmarguse, kus ma hüppan later, kui see, kus mina laulan. Lähme, lähme, poeg. See veerele Movellekese taadi tehtud deeda mööda endist teemade jälgi. Riidaja torupillimehed mängivad Harju valtsi. Puusa rohtunud Maasa haljendab rulahein ja mis ma leida ei leinata katel käel või kahetsa ei mul mured mulla pääle nurisimist, nurme pääl viha evi villa pääl. Moisar ütlenud Teo meestele alati Kunetega pahandasid. Tulgu kui ta ühele Theo mehele seda mitu korda öelnud jäise teomis paariks päevaks teolt ära. Kui ta uuesti teole tuli, küsis härra, kus sa olid nii kaua. Maa. Ma käisin põrgus. No no mis sa seal ka nägid, kas sa mu isa ka nägid? Nägin küll. No mis ta seal ka tegi, ta seal ikka tegi, kes aktseense saaks seal array tähistus katlas sees ja minu isa ajas katlale tuld alla. Peremees sulab olnud jõe ääres heina niitmas. Lõunasöögiks oli vesine supp. Peremees ise sai supi kõrvale leiba, sulase ütles rosinaleiba, võta, aga pane ikka kätt suu juurde, siis ülejõe rahvas näed, et sina ka leiba, see sulane helkinudki siis vedelat leemekest ja tõstnud ikka tühja kätt, suu juurde hakanud niitma peremees ja sulane, taga sulane, koputanud vikati, löö otsast ära ja vehkinud palja õega peremehel taga nagu tuld. Tere, mees küsinud. Milleks sa nii teed siis ülejõe rahvas näeb, et mina ka ikka niidan. Täna sõpru siia sõitnud külalisi kogunenud pidupäeva pidamaie hällilastaustamaie. Kelle pidu Piitenik, see, kelle aastaid arvatakse, see on ka aimu, kuldaväärt ta mesihõngu mehepoega. Testitaide tarista, kunsti kauniskojas verminud on viisikida, tagunud, tantsu tükkisida, pannud, kes pillid on puhuma, keelid kaunilt kõlama. Meie meeldime esituseks südamete sütituseks. 1000 tänu tarka taati, kallimeelne kaunishinge Ilo taga, nõudemasta taiet truult teenimast. Tänasel juubelil. Sully aina ütleksime, südamista sooviksime. Riidaja külakapell mängib Jaan Metsa Märdi valssi. Kõlab Jaan Metsa Märdi polka.