Helikaja tere, olen tänase 11. oktoobri helikaja saate toimetaja Annika Kuuda. Tänases saates tuleb juttu järgnevatel teemadel. Pühapäeval, 12. oktoobril esinevad Estonia kontserdisaalis Hispaania vanamuusika ansambel armanioosi kontserti Esopra Marie spada. Kontserti ja esinejaid, tutvustab produtsent Neeme Bunder. Tuleval nädalal jõuab Eestisse teinegi tuntud muusikakollektiiv. Estonia kontserdisaalis saab kolmapäeval, 15. oktoobril kuulata Bergeni sümfooniaorkestrit Ameerika dirigent Henry litani juhatusel. Kontserdil soleerib ka Taani viiuldaja Nikolai slaide stuudios, räägib produtsent Svea Ideon. Marks. Rahvusooperis Estonia leiab aset mari vihmandi uue hoo päri armastuse valem maailma esiettekanne reedel, seitsmeteistkümnendal oktoobril. Heliloojat intervjueerib Agera Corelli kontsert avab uue hooaja kolme kontserdiga, mis kannavad intrigeerivat nime Vivaldi, Casanova jõe, Veneetsia. 15. 18. ja 19. oktoobril toimuvatel kontsertidel on kaastegev ka Raivo Järvi. Kareli muusiku avalike suhete juhi Annely Remmega vestleb Mirje Mändla neljapäeval, 16. oktoobril algavas Tallinna Kammerorkestri uuest kontsert sarjast kuldaeg räägib Kersti Innolereinute. Vanemuise teatri sümfooniaorkester avab täna uue hooaja kontserdiga, kus kõlavad Sibeliuse ja Bruckneri heliteosed. Hedvig Lätile, räägib lähemalt peadirigent Mihkel. Täna algab Tallinnas neljas rahvusvaheline Heino Elleri nimeline viiuldajate konkurss. Seda korraldava Eesti keelpilliõpetajate ühingu president Urmas vult tutvustab konkursi Tiina kuningale. Eesti koolinoorte segakoor saab kümneaastaseks. Peadirigent Taavi Eskoga vestleb Marge-Ly Rookäär. Muljeid üheksandal oktoobril Mustpeade majas toimunud klaveripalaviku kontserdilt segab muusikakriitik nelevasteinfelt. Teisipäeval, 14. oktoobril on klassikaraadios sarja Rostrum 2008 avasaade heliloojate majast. Saatesarja tutvustab klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder. Monacos toimus selle nädala teisipäeval prints Pierre'i Fondi tellimusel Helena Tulve uue teose esiettekanne, nüüd ansambli poolt. Heliloojat küsitles Tiia Teder. Toimetaja Annika Kuuda ja operaator Katri maadik soovivad mõnusat kuulamist. Tuleval nädalal saab Eestis kuulata Ta vist väga heatasemelist vanamuusikaansamblit armonioosi, kontserti Hispaaniast ning sopranit Marie spaadet. 12. oktoobril Estonia kontserdisaalis toimuva kontserdiga tähistatakse ühtlasi ka Hispaania Iseseisvuspäeva. Stuudios on Eesti kontserdi produtsent Neeme Bunder. Tundub, et on oodata väga kõrgetasemelist ja hispaaniahõngulist kontserti. Jah, nii see on, sest tegelikult kui ka mina niimoodi kohe esimese ropsuga nagu mõtlen, keda ma tean hispaania vanamuusikutest artistide näole mõtlen, siis on see kindlasti Maria Espada ja muidugi Carlos meena artistid, kes mõlemad esinevad maailma tähtsamatel olulisemal vanamuusikaüritustel, siis noh, kaasa arvatud siis kindlasti leitaks ka üüdressi vanamuusikafestival, mis on võib-olla üks, üks suuremaid foorumeid. Aga igal pool mujal muidugi loomulikult pran Marie spada nimistu, kus ta igal pool ka üles astunud on minu meelest ka erakordselt märkimisväärne siis kohad, mis on seotud eeskätt vana muusikaga, aga ka nende kõrval siis näiteks kabiini kontserdi, aus või Berliini filharmoonia või kontserti Au Maria spaade on võimeline ikkagi laulma ka väga suurte orkestrite ega siis, mida ta anga teinud oma rahvusorkester, rahvuslik orkester Madriidi sümfooniaorkestri ees esinenud ja väga-väga suurte dirigentidega kindlasti Vanamuskama ees väga kuulus Franzbrügen loomulikult või siis Christopher koer või Andrea marsoon Jeesus Lopez Bosnias ja noh, mõistagi on Maria spada selles geograafias väga palju hispaania nimetusi, nimesid, eks ole, ka seal on väga hulgaliselt erinevalt nii vanus ka festivali kui ka lihtsalt festival erinevates kohtades. Ja nüüd, kui oli siin sarmonioosi kontserdist, mis on siis eeskätt nagu näppepillidele orienteeritud selline koosseis, siis viimaste aastatega mainikaks on kujunenud ka Huan Carlos Rivera positsioon ja seesama Rivera sisenen selle armonioosi kontserti kunstiliseks juhiks ka Priveeran ise salvestanud hulgaliselt CD-sid, seal on isegi lausa üle 20 muuhulgas ka armonioosi kontserti plaat Sarambek, mis loonud tunnustuse rahvusvahelistes kriitikutelt siis nagu BBC Music Magazine klassikust le moon tulemusi. Tulles nüüd tagasi selle kontserdi juurde, mis toimub Estonia kontserdisaalis. Et siin oli juttu juba ansambli koosseisust, näppe pillidest, aga mis on kavas? Selle kava pealkiri on Dolczissimaturmento ja tegemist on siis 16.-st seitsmeteistkümnenda sajandi Itaalia Hispaania muusikaga osa autorid on meil kindlasti tuttavad nagu Claudio Monte Verdi, aga hoopiski vähem tuntavad Stefano landi vene Tieto, Ferrari Mare neegri või siis lausa Hispaania oma muusika, nagu Kaspar Sands või Huanhida Algo. Ka see konkreetne kava on ikkagi mõeldud ka varasematel aastatel rohkem metseenide aadlikke piiskoppide aristokraatide kodudesse. Eks ole, musitseeriti parimatel juhtudel ikkagi kindlasti iga päev nii hommikul kui õhtul ja oli kõik see muusika, mis nüüd hakkab siis kõlama sellel kontserdil, need on siis kaunid Madrigalid, Haulud just nagu sellest sinna õhustikule, mis ei olegi tegelikult võib-olla tõesti väga suure saali muusika, eks siis saab näha, kuidas on ansambel meie Estonia kontserdisaalis selle lahendanud, sest ta on ju suhteliselt ikkagi intiimne. Nii et ootame kõiki huvilisi siis Estonia kontserdisaali 12. oktoobril, et kuulata seda väga eksootiliste ja ajas tagasi viivat kontserti. Tuleval nädalal jõuab Eestisse järjekordne maailmanimega orkester Bergenist mida dirigeerib Väljapaistev dirigent André litan. Palusin stuudiosse Eesti kontserdi produtsendi sõjaide Marxi. Millise erakordse võimaluse see kontsert siis eesti publikule Bergeni sümfooniaorkester on asutatud 1765. aastal ja sellega seoses olnud üheks vanemaks orkestris üldse maailmas. Orkestri kunstilise juhina on olnud ka Norra kuulus helilooja Edvard Grieg siis seda 1880 kuni 82, kuid praegu on siis alates 2003.-st aastast orkestri peadirigendiks ameerika dirigent. Anšl it on, kes on ka ühtlasi üldse esimene ameeriklane selle orkestri ees. Varem on veloorkestri peadirigendiks olnud itaallane Aldo Tšekaator ja tema järgi venelane Dmitri kida jänko naisdirigent austraallane Simon Jang. Orkester on suur, 90 seitsmeliikmeline ja regulaarselt osalevad igal aastal tuntud Bergeni festivalil viimastel aastatel. Katel on Bergeni sümfooniaorkester käinud nimelt eelmisel aastal 2007. aasta sügisel Ameerika turneel. Millal tähistasid 100 aasta möödumist kriigi surmast? Oli ju kriig samuti nagu öeldud, selle orkestri ees ja see turnee siis päädis kontserdiga kaarnegi Hollis. Orkester on lindistanud ka väga mitmeid helikandjaid. 2007. aastal sai orkester eriauhinna Suurbritannia kriigi ühingu poolt kõigi Edward kriigi orkestriteoste salvestamise eest ja käesoleval aastal saadi samuti nõnda öelda norragrammi ehk Špellemansbrisel Prokofjevi Romeo ja Julia süüdi esituse eest, kus dirigendiks anšüliton. Kõige viimane lindistus, mida nad on teinud, on Klaazonovi ja Tšaikovski viiulikontserdid kus oli solistiks Iisraeli viiuldaja Vadim kulusmann ja salvestus ratas ka samuti väga kõrgeid hinnanguid ja pälviti raadiojaamad Classic FM selline tiitel nagu Q plaat, orkestrid Jõgevas väga palju turnee peal ja ongi nii, et nende Kontsert sama kavaga, mis on Tallinnas, on Varssavis 13. oktoobril, nii et nad andsid läbisõidul ja edasi lähevad Stockholmi, nii et selline hea võimalus on siis neid näha ka siin. Mis on selle kontserdi kavas, kuivõrd nüüd esineb just Bergenist pärit orkester? Kontserdi kavas on teadagi Edvard Grieg nimelt siis beer küündi süüdiga number üks, siis on kavas Mendersoni viiulikontsert e-moll, mille solistiks on Taani viiuldaja Nikolai Snyder ja kontserdi lõpetab Stravinski. Petruska. Nikolai Snyder on sündinud taani stamp. Poola Iisraeli päritoluga viiuldaja on õppinud vene pedagoogi porisse Cuschneeri juures ja snäideri. Eks hiljutisi projekte on näiteks Mozarti klaveritrio Deblaadistamine koos Daniel Parem toimija, Kirill slotnikoviga, Nikolai snaiper On ka pedagoog, ta on asutanud Nordic Music Academy, mis on Suvekool Taanis. Sellise asja on ta algatanud ja sellega ta tegeleb. See on iga-aastane suvefestival tulles orkestri dirigendi André litani juurde. Tegemist on ju väga-väga kuulsa dirigendi tantsuliit, on olnud 12 aastat ka Dallase sümfooniaorkestri muusikaline juht ja peadirigent ja samuti proual mousse'i sümfooniaorkestri peadirigent 88 kuni 94 ja loomulikult juhatanud mitmeid juhtivaid USA orkestreid. Aga jah, 2003.-st aastast on ta siis töötanud koos Bergeniga ränduritele on tegelikult ka pianist ja pühendunud kammermuusik, samuti Anda Minnesota kestri korraldatava suvefestivali Sammerfest kunstiliseks juhiks viimased viis aastat. Ta on salvestanud väga palju plaane, et see number ulatub üle 75. Aitäh. See aidanud. Aitäh. Rahvusooperis Estonia on esietendus ukse ees seitsmeteistkümnendal oktoobril esietendub järjekordne algupärand mari vihmandi ooper armastuse valem. Tegemist on kahevaatuseline briga, mille libreto on kirjutanud Ester Vilari romaani Niina Klux Daini matemaatika ainetel Maimu Berg ja Mari Vihmand ise. Muusikaline juht on Arvo Volmer, kes on ka üks dirigentidest ning teiseks dirigendiks on Mihhail Kerts. Idee ja dramaturgia pärinevad Mari vihmadilt ja Liis kollelt. Viimatimainitu on ka ooperilavastaja, kunstnik on Ann Lumiste ja valguskunstnik Airi eras. Tantsu- ja liikumisseadet teeb Anja montiini. Peaosades laulavad Helen Lokuta, René Soom, Riina Irenne, Angeelika Mikk, Kristina Vähi või Janne Ševtšenko juuli Lill, Urmas Põldma, Priit Volmer. Kust ja kuidas leidis romaani helilooja Mari Vihmand? Ettepaneku ooper kirjutada tegi mulle Estonia toonane peadirigent Paul Mägi juba 1997 ja siis jäi jutt nii, et kui mul aga mingisugused mõtted tulevad, siis ma võiksin märku anda endast ja siis ma läksingi Saksamaale elama ja siis juhuslikult ma nägin Ester Vilarit ühes telesaates esinemas ja ta rääkis seal väga huvitavat juttu ja siis keegi, kes ka seda saadet minuga koos vaatas, ütles, et ohohoo, et sellelt daamid on mul üks raamat ja hakkas mulle jutustama sellest samast. Niina Plux, Daini matemaatik. Tervitasin kõrvu, ütlesin, et ma tahan seda lugeda. Nii kui ma seda lugesin, oli mul nagu kohe selge pilt, et sellest saaks teha ooperi. Kuidas Maimu Bergi nii ja viis kolleni jõudsite? Eks mõne raamatu järgi saab üsna lihtsalt kirjutada libreto, aga see on just nimelt selline raamat, mille järgi väga lihtsalt ei saa. Siis ma pöörduksingi Liisi poole, kes õppis parasjagu Berliinis ooperi lavastamist ja temal oli vist Estonia teatriga ka mingi jutt olnud, et ta võiks ju kunagi mingit uut noore ehti inimese tükki teha ja nii et need kaks ideed nagu said siis kokku. Ja siis me hakkasime mõtlema, et kes võiks meid nüüd libreto osas aidata, sest me tegelikult panime selle kondikava juba ise paika, et noh, mis stseenid on, mis seal toimuda võiks, aga et meil ei olnud otseselt nagu teksti. Kuna Maimu Berg oskab hästi saksa keelt ja oli, siis me küsisime tema käest ja ta luges siis selle Vilari raamatu läbi ja ütles ja niimoodi meil see töö algas, siis. See aluseks on ester Vilari raamat, mis jutustab ühe juuditari ja tangolaulja armastusest. Küsin kohe, kas muusika on siis väga Lõuna-Ameerikas? Tegelik ei, ma arvan, et ei ole. Tango ikka küllap õla, ei, ma väga ei taha. Nagu nüüd neid ootusi üles kütta siin selle tangoga, sest mina ei ole mingisugune tangohelilooja, ma arvan, et selles väga kunstlikult mõjunud, kui paljud oleks sukeldunud sinna tangomuusikamaailma ja üritanud kuidagi seda järele teha või et mind huvitasid ikka siin muud küsimused, kui see tangu. Et tegelikult sutsu Sand, Elmo oli tangolaulja, see on minu jaoks täiesti teisejärgulise tähtsusega. Teed huvitas ikkagi rohkem siis selle naise armastuse lugu ja armastusega. Püsivuse lugu ja, ja ka see ajakirjanduse ja avaliku arvamuse suhe avaliku elu tegelaste eraellu või seen, ütleme need ongi need kaks suurt teemat. Mari rihmad kõik kiiresti või kui kergesti see muusika sündis teil. Tegelikult mul juba raamatut lugedes tekkisid mingisugused kujutused ja ütlen, et ma kirjutasin seda just nagu mitmekordselt või et ma kõigepealt mõtlesin nendele meloodiatele ja siis ma hakkasin siin aina juurde juurde tekitama kõike ja ma ikkagi mälusin seda niivõrd mitu korda läbi ja ja vahel oli mul küll selline tunne, et kus need noodid ikka tulevad. Ma olen siiani lavastus proovides käinud ja väga huvitav on. Olete te osatäitjate valikuga rahul või olite te ise ka nende valimise juures? Liis kolle ütles, et see käis käsikäes dirigendi käe? Jah, ühesõnaga kõik teatri pakutud võimalused tundusid mulle head ja ja ma ütlen, et meil on ka kaunis armastajapaar ja see on juba suur õnn. Kontserdiagentuur Corelli Music jätkab rõõmsaste sügishooajaga ja ees on jääd kontserdid Maardus, Pärnus ja ka siin Tallinnas, Toompea muusikasalongis ja sügishooaja kontsert kannab sellist üsnagi lõbusat Pealkirja, Vivaldi, Casanova ja Veneetsia. Siin stuudios on Anne Remmet natukene lähemalt rääkida, mida see pealkiri endas peidab. See kava on keskmises, natukene lõbusam, rõõmsam ja, ja võib-olla natukene vallatumas meeleolus ka kui Corelli kavad tavaliselt on Vivaldi ja legendaarne seikleja naistevõrgutaja, Casanova mõlemad Veneetsia linnast pärit nende eluaastat. Mõnekümne aasta lõikes isegi kattuvad niimoodi, et põhimõtteliselt olid nad ka ajastukaaslased. Ja kuna Veneetsia niisugune linn, millel on mingid sellised raskesti lahti seletatavad omadus, see on inimesi sajandeid sinna tõmmanud, siis on, on nagu väga tore ennast võib-olla üheks õhtuks vaimusilmas sinna viia. Coreli kontsert mängib Vivaldi muusikat ja siis muusikat ka vahele, räägibki Raivo Järvi, nii Veneetsiast kui ka Casanovast ja kaasanovast rääkides on ta aluseks võtta nute kuulsa härra enda mälestusteraamatu mida üldiselt peetakse väga heaks allikaks, kui tahetakse tundma õppida kombeid ja tavasid, kick mentaliteeti, mis 18. sajandi Euroopa kõrgemas ja võib-olla teinekord natuke vähem kõrgemas seltskonnas olid levinud. See kontsert ongi praegu selles mõttes hästi hea võimalus teada saada. Et sellist tõeliselt siis säravat, atraktiivsed hästi-hästi, mõnusa kõlaga ja väga meisterlikult kirjutatud muusikat, et leiab ikka Vivaldi loomingust ikka palju, kusjuures aastaajad on ka kontserdil täiesti esindatud ja seda kas sügis või, või terve tsükkel, kevad on esindatud ja seda esitab Neeme Bunder. Corelli konsort esitab kammermuusikat. Kuna mängijaid on neli mail sildus, kelleta Corelli Consorti ei saa tegutseda, siis minu teada esimest korda Neeme tunder ansamblis kaasa barokkflöödid, siis Tõnu Jõesaar sel ajal ja vana tuttav Lembit Orgse klavessiini tegelikult suurepärane seltskond, siis kuuleb teoseid alates soololugudest, kuni siis tervet ansamblit hõlmavate lugudeni. Ja muuseas on päris huvitav on seda ka mõelda, et, et meie jaoks oli valdi selline eriliselt hea külalise muusika looja kui selline väga kaunis ja seene kõrvale väga meeldiv nagu kergesti söödav muusika. Aga omal ajal oli valgil probleeme sellega, et leiti ta liiga moodne ja isegi mõned tema ooperid ei püsinud selle pärast eriti pikalt laval, et leiti, et nad on liiga kaasaegses helikeeles liiga raske publikule kuulata. Ja mõnigi aldi teos kõlab siis ka sellises seades kuulsamad väljendate poolt, et kuna Vivaldil oli oma eluajal juba teistele heliloojatele päris suur mõju ja sealhulgas Bachile, kes tundub ju nagu oma stiili ja helikeele poolest täiesti teisest maailmast et siis näiteks on selles kavas ka ühe Vivaldi viiulikontserdiseade, mille autor on just nimelt Bach Olof löödile seatud kevadkuulsatest aastaaegadest, selles head autor, näiteks Johnsakrus soov, nii et tegelikult nagu Kossi valdiga saab kuulata ka natuke pähkli ja natuke Russod ütleme siia lõppu siis ka seda, et kus need kontserdid täpselt toimuvad. Esimene kontsert, Ta on 15. oktoobril Maardu mõisas kell seitse õhtul tantsis nagu kõige esimene enne hooaja avakontsert. Ja samal nädalavahetusel Pärnu hotellis Victoria, kas teie kandis on kontsert laupäeval kell kuus, 18. oktoobril ja päev hiljem jõuab siis kavaga Tallinnasse Toompea muusikasalongi, mis seekord toimub Eesti Teaduste Akadeemia majas Kohtu kuus ja seal ka jällegi algusega kell kuus. Tallinna kammerorkestrile algab sel sügisel päris oma sari, kus nii kava koostamine kui kontserdi läbiviimine pole mitte dirigendi vaid mängijate käes. Ja see sari toob kuulajani muusikat, baroki, kuldajast ja ka muudest sajanditest. Esimene kontsert ongi juba tuleval neljapäeval Kadrioru lossis ja selle kava on kokku pannud Reinud Tepp. Kuldaeg on tõesti huvitav nimi sellele sarjale või kontserdile, sest et pärand, mida ammused põlved on meieni jätnud, on tõesti aukartust äratav, see on võrreldav määratu aaretekambriga, kus leidub väga palju väärtuslikku ja väga palju veel avastamata. Selles kambris on palju tuntud meistrite töid ja palju ka teenimatult varju jäänud meistrite töid. Ja sellise läbilõike tahaksime selle kontserdiga siis anda teieni kontserdilt tulek siis kavas tuntud meistrit töödest siis Georg Philipp Telemann, Henry Pössel, Johann Sebastian Bach, jah, Endel, ning veidi vähem tuntud helilooja kahjuks Heinrich Bieber. Tema on tõesti teenimatult tahaplaanile jäänud, kuigi tegu on ühe seitsmeteistkümnenda sajandi suurima viiulivirtuoos iga ja ka suurima heliloojaga. Nimelt me teame Salzburgi kui Mozarti sünnilinna ja tõesti Salzburg seostubki moodsatiga. Kuid ta võiks ka sedasama hästi seostuda piiberiga. Sest et umbes kaks maja Mozarti sünnimajast vasakule poole on maja, kus elas 40 aastat ja kus suri Heinrich Bieber olles olnud Salzburgi toomkiriku peakapellmeister tema loomingust. Me esitaksime sonaadi moll. Üldise kontserdi võiks jagada koosseisulise kaheks on teosed, millised Me esitame täiskoosseisuga ja On teoseid, mida me esitame väikese koosseisuga. Esimeste hulka võiks kuuluda Telemanni tonki, Hotiseerit, Pösselli süüt, muusikast näidendile, kui eksis haldjate kuninganna ning Georg Friedrich Händeli Concerto krosso opos kuus, number üheksa, F-duur. Aga piiberit ja Bachi klavessiinikontserti, kus solistina esinenud mina ja Telemanni sonaat f-moll kõlab siis väikese koosseisuga ühekordse koosseisuga. Et igat pilli on üks väga värvikad teosed. Kontsert algab Georg Philipp Telemann tonki Hoti süüdiga, G-duur süüdi, osadel on väga värvikat pealkirjad, külmutan over tüür, isal tonki, Hoti ärkamine. Ja vaevalt on ärganud, siis kohe tormab ta võitlusse tuuleveskitega, siis üks osa kannab pealkirja tanki Hoti hobune rosinate ja üks pala on samuti pühendatud Sansa banza Eestile, kus on väga ilmekalt ka eesli häälitsust viiuliga edasi antud. Nii et ütlemata värvikas ja teatraalne lugu. Väga teatraalne on ka helgib brüsseli süüt väike kokku pandud sõit muusikast, näidendile, haldjate kuninganna. See on tõesti börs, oli üks paljudest teatrimuusikasse kuuluvatest teostest. Teadaolevalt on põhjust selle ainult üks ooper, San Tiido ja ja ülejäänud lavateosed kannavad testi nime muusika näidendile Fairy Queen või, või kuningas Artur ja, ja nii edasi ja kontsert lõpeb. Händeli Concerto krossada. Opus kuus, number üheksa, F-duur mis on küllalt tuntud tsüklist pärinev teos, aga ka ma ütleks, et mitte väga tihti ei saa seda lugu konkreetselt ei mängita, kuigi ma loodan, et kuulajad veenduvad selles, et väärib kuulamist ja mängimist. Et ajastul on küll sama, aga teosed on väga erinevad ja pakuvad kuulajatele vahelduvaid kuulamiselamusi. Jah, nii ta on ja nagu ka kuulajatele, pakub see kavaga meile muusikutele palju avastamisrõõmu ja leidmisrõõmu. Need teosed, kõik on minule isiklikult vähemal või rohkemal määral tuttavad kuid see ei tähenda sugugi, et nendes kõik oleks nüüd ära avastada, sest et nii kui teed partituuri lahti, hakkad jälle iga korraga nägema midagi uut. Nii et selles mõttes igav ei hakka. Põnev on alati. Siinkohal tuleb meelde ka Fred Jüssi sõnad, kes ütleb, et kui tahad avastada midagi uut, siis tuleb teie mööda vana teerada. Ja seda Tallinna kammerorkester selle uue sarjaga kuldaeg ka teeb. Niisiis, esimene kontsert sellest sarjas on tuleval neljapäeval kell seitse Kadrioru lossis ja klassikaraadio teeb sellest kontserdist ka üle kanda. Täna õhtul toimub Vanemuise sümfooniaorkestri hooaja avakontsert, milliseks kujuneb kontserdihooaeg ja avakontserdikava, tutvustab peadirigent Mihkel Kütson. Avakontserdiks valisime välja Sibeliuse viiulikontserti, milles soleerib noor eesti viiuldaja Anna-Lina pes Rodney ning suhteliselt vähe mängitud Bruckneri kuues sümfoonia, tegemist Brucknari minu meelest huvitavama teosega. Huvitav, ma sümfoonia, aga ta on selline kahe eluperioodi vaheline teos talle, et kus üks loominguline faas lõppes, teine algas ja see teos on nagu mõlema fasin kontsentaad, nii et mulle see teos väga meeldib ja, ja ma arvasin, et meie orkestrile, et vähemalt seitse-kaheksa aastat või isegi rohkem praktiliselt üldse mänginud, et oli taas aeg seda kava võtta, seda ma juhatan ka päris esimest korda, nii et seal ka minule huvitav väljakutse. Ma usun, et tuleb kena kontsert ja publikul ei tule kindlasti pettuda. Ja teiseks teoseks on Sibeliuse viiulikontsert. Kuidas sai alguse tutvus solistiga? Ma arvasin, et oleks tore, kui, kui taas noor eesti solist ka kontserdilaval Eesti sümfooniaorkestriga üles astuks Tartusse ja sestap ka mõtlesime, et või anda võimaluse tibüüdiks meie orkestris ja selleks annab ees Roodne. See tõepoolest on, et ta mängib esimest korda Tartus Vanemuise sümfooniaorkestriga, toda teost on tema varem mänginud Helsingis lekse Kerstamiga ka mina olen seda panev teinud viimati selle aasta alguses Milanos aga nime, toomegi, oma erinevate kogemused kokku siia lavale ja, ja ma usun, et sellest võiks ka tulla. Huvitav kogemus, mis on just sellest Sibeliuse viiulikontserdis, sellist seda ikka aeg-ajalt ja päris palju esitatakse tõepoolest tahtmatult tegelikult sündis lausa selline, võiks ütelda kurioosne lugu, et see tartus lausa kõlas natukese aja eest. Aga see viiulikontsert on, on selline hästi põhjalik ja selline niisugune raskemeelsus natukene sellisesse sügisesse ilma võib-olla ka sobib, et aga selline helge raskemeelsus, et ta on mulle väga südametahan, milliseks kujuneb edasine aeg sellesse hooaega, oleme veel plaaninud veebruarikuusse suure ooperiga ala, mida juhatab Anu Tali, kes hiljuti just debüteeris Taska dirigendina. Nädal. Ning märtsikuus on oodata kevadkontserdil Lauri Sirbi juhatusel, kus kõlab Lepo Sumera, Aron Copeland ja Andrew Lloyd Weberi muusika. Andrulaid Weberilt on oodata reekviemi ning hooajal lõpetame koostöös Tartu noortekoori ja Vanemuise ooperikooriga ning ettekandele tuleb Beethoveni üheksas sümfoonia. Aga täna siis Vanemuise sümfooniaorkestri avakontserdil kõlab Sibeliuse viiulikontsert-d-moll ja Bruckneri sümfoonia number kuus ja solistina astub publiku ette viiuldaja Anna-Liisa Bezroodny ja Vanemuise orkestri ees on peadirigent Mihkel Kütson. Kontsert algab Vanemuise kontserdimajas täna õhtul kell 19. Täna algab neljas rahvusvaheline Heino Elleri nimeline viiuldajat konkurss mida korraldab Eesti keelpilliõpetajate ühing ühingu president Urmas Pulp. Kuidas seekord festival korraldatud on? Ta on olnud kolme eelmise konkursi kogemus minu isiklikult ütleme kahe eelmise, kus ma olin üsna põhjalikult tegev, see on siis 96 ja 2001 ja õieti neljas seekordne konkurss pidanuks aset leidma ehk isegi paar aastat tagasi, kui oleks me suutnud jälgida seda viie aastast tsüklit, aga õnnetuseks õnneks tuli vahele veel suur euroopa keelpilliõpetajate konverents Tallinnas augustikuus kaks aastat tagasi, mis võttis palju ressursse, energiat, et mis taheta meil toimus, aga seetõttu nüüd Elleri konkuslikus sellesse hetke, kus ta praegu meil on, kes seekord osa võtavad, palju neid on, osavõtjad on laekunud hetkeks 23 11 muusikut Eestist ja siis 12 mujalt põhiliselt Euroopast, noh sinna hulka ka üks hiinlanna Shanghaist, kes õpib Saksamaal. Mis tasemega need mängijad peavad olema, et sellest konkursist üldse osa võtta? Kui sai läbi eelmine Elleri nimeline konkurss 2001 Tallinnas ja siis ma küsisin žürii esimehelt professor Milan ühtekiltanist, et kuidas ta seda hindab, seda konkuksite taseme poolest ütles, et see on igati soliidne Euroopa tasemel suur kolmepaguneid konkus. Milline vanusepiir on? Tavaliselt limiiti sugustel üritustel kuni 28 kuni 30 eluaastat, mõnel juhul ka 33. No me oleme valinud niisugusega kesktee 30 eluaastat, aga esineda tõepoolest enamuses tudengid, mõni on võib-olla ka niisugune keskkooliastmel olija Soomest aga üha enam naguniisugune tudengimagistrandiiga. Ja milline siis on selle konkursi tase repertuaari mõttes, kuidas need voorud toimuvad? Esimene murran sooloviiulivooga läbinisti, kus midagi ära peita ei saa, kõik on nii peo peal ja sinna siis kuulub üks nõudlik teos Johann Sebastian mahhilt kassi 100. ühe puuga või check on kindlasti Elleri sooloteos kas siis fantaasia või saladused ja siis üks paganini kapriis vabal valikul, nii et see on igati nõudliku rahvusvahelise konkursi esimese ohutase, siis sellest me oleme siis sunnitud välja selekteerima pooled poolfinaali, siis pääseb 12 inimest, kui tase vastab ja siis finaali kuus, nad esinevad ERSO ka laupäeval ja pühapäeval. Kontserdid, mis on valitud, on siis kas Sibeliuse või Tšaikovski, on ka üks selle kofjev, esimene või teine kontsert ja Šostakovitši esimene kontsert, nii et nende kontserdite vahel siis nagu toimuma saab ja esineja hinda. Rahvusvaheline žürii. Kelle esimees on professor Mart Clubatski, hetkel ta siis on Saksamaal resideeruv Hamburgi professor. Noh, tema oli ses mõttes sümpaatne inimene meile valida ka, et ta on ju teadupoolest ka Neeme Järvi ja kesta ja Tubina salvestanud temasse sviidi tantsuviisidest esimese viiulikontserdi. Ja üldse tema varasemad sidemed tõesti ka nõukogude ajal veel oli, suudan teda kutsuda esimeheks, siis on veel meie naaberprofessori huvis folkovskis Riiast Christoph Smetona Londonist. Ja siis meie oma kolleegid professorid mägede jagu Mari Tampere Tallinnast ja siis veel teise konkursi võitja Andrus Aav, kes siis töötab Helsingi rahvusooperis on siis kuues žürii liige. Ja osavõtjaid Eestist on kokku 11 ka varasematel konkurssidel on ju ka eesti viiuldajad esinenud, kuidas neil läinud on? Küllaltki soliidselt, nii et ma usun, et kuude finaali kohta ikkagi peaks vähemalt paar eestlast mahtuma. Ando saabast sai öeldud, kes võitis, teise konkursi, on veel kohti saanud veel Sigrid Kuulmann ja diplomeid saanud veel Mikk ja Olga Pärna vaja Jari tantsmanni. Kolmas voor toimub Estonia kontserdisaalis ja need on avalikud kontserdid, siis kõik huvilised saavad. Minna kuulama ja täiesti isegi kaks esimest vooru Muusikaakadeemia kammersaalis on sissepääs tasuta. Kontserdisaali üüri tõttu on meil ikkagi mingit piletihinnad, mis on ka suhteliselt ehk niimoodi taskukohased. Pühapäeval seal siis ikka 12 oktoober. Üritus algab Muusikaakadeemia kammersaalis kell 10 hommikul, kus siis on viis esinejat. Kell 16 on neli esinejat, esmaspäeval siis samamoodi viise neli teisipäeval siis piirdume ennelõunal viiega ja ongi esimene läbi zürii siis arutab, teine pool on siis kolmapäeval, neljapäeval ka kell 10 ja kell 16. Ja siis kolmas voor on siis laupäeval, 18. ja pühapäeval, 19. oktoobril kell 18, just niisugused on 18 19 nagu tavaliselt konstruktsioonis autasustame ilmselt üsna varsti kohe pärast pühapäeva mängusatsioonile puu. Orienteeruvalt kell üheksa õhtul. Meil on telefoniühendus Taavi Eskoga Kuusalu keskkooli muusikaõpetajaga. Taavi on väga mitmete kooridega seotud, kuid kõige olulisem on Eesti koolinoorte segakoor. See koor loodi Eesti segakooride liidu ettevõtmisel 10 aastat tagasi ja kooris laulavad lauljad, kelle vanus jääb 15 ja 25 eluaasta piirile. Taavi, mis on selle kuuri eesmärk? Kõlama jääb, et tõesti jõuaks igale poole Eestis, et sellised suuremad segakooritunnetust saada ja mis siin salata, lault vaipa oma parimal viisil ja tasemel. Taavi, sina oled selle koori peadirigent, dirigent on veel Kadri Leppoja, kes on Miina härma gümnaasiumi muusikaõpetaja ja teil on koori hääleseadja, leelo Talvik üks tunnustatumaid hääle pedagooge Eestis. Mismoodi näeb välja teie kooritöö vorm? Seal on oma võlu ja valu, valu ja võlu. Mõlemad pooled on esindatud, me saame kokku kuni kaheksa korda aastas, nädalalõppudel ehk see on juba valu, et terve nädala tööl on koolis ülikoolis ja siis tulevad veel nädala lõpus hommikust õhtuni praktiliselt laulma. Nii et reedeti me saame kokku kella viie ajal õhtul ja laulame. Leelo Talvik on tõepoolest üks parimaid, keda mina tean Eestis koori hääle seadjaid ja et ühtlustada selle üle Eesti kokku tulnud lauljate kõla. Kõigepealt noori oskama häälega suurt midagi peale hakata, et klassikaliselt anda talle väga õiged alused. Sellel pühapäeval te lõpetate eriti uhkelt ja lõpetate oma sünnipäeva kontserdiga. Meie oleme püüdnud kavas võtta viimastel aegadel, aga natuke ka varasemast mingi läbilõikega tekiks, et mis me viimastel aegadel oleme teinud ja. Olav Ehala äärmiselt sümpaatse lauluga kodulauluga ja helilooja saadab seda teost. See on kontsert, siis pühapäeval kell kolm päeval Tallinnas Mustpeade majas, aga Taavi, ütle lõpetuseks, mis sa arvad, need lauljad, kes laulavad seal ja kes on laulnud läbi selle 10 aasta kas muusika jääb nende juurde kaaslaseks ka pärast seda, kui nad koorist ära lähevad? Kes on muusikaõpetajaks õppinud Šveitsis laulab puurides, ma toon mõned näited, eks meridel Müürisep kiis, tuntud telestaar nyt Saarne asutajaliige, suurepärane tenor ja ka näitlejad on meil, kes ka muusikat teevad koos näitamised. Märt Avandi. Uusberg on lavastaja ja näitlejad, nii et ja seda rida saab jätkata. Väga paljud on jäänud muusika juurde. Soovin koorile lusti meist sünnipäeva puhul ja edu. Iga ja üheksandal okt oktoobril alustas Mustpeade majas uut hooaega eelmisel aastal alguse saanud Tallinna filharmoonia sari klaveripalavik ja selgur, seal juhatas Tallinna kammerorkestrit Juha kangas ning kavas oli Wolfgang Amadeus Mozarti Eino Johani rauda vaaraja Beer Henrik noort Crane'i looming. Mozarti klaverikontserdis soleerib soome pianist Henry sihvridson. Ja peab ütlema, et teatud mõttes oli neljapäevane kontsert üsna sarnane möödunudaastase klaveripalaviku avakontserdiga sest ka siis oli kavas just Mozarti klaverikontsert, mida esitas väga kõrgetasemelisel maailmas suurimat edu saavutanud eesti pianist Irina Sahharenkova. Ja samuti oli eelmisel aastal Tallinna kammerorkestri ees ka Juha kangas, kelle juhatusel esitati ka Soome muusikat. Neljapäeval, üheksandal oktoobril tähistati Soomes erinevate kontsertidega Eino Johani rauda vara kaheksakümnendat juubelit. Ja seega oli ka Eestis toimunud kontsert. Omamoodi tähelepanu avaldus soome komponistile. Kontserdikavas oli raudawara õhulise koega Adaadiosse lest mida esitati päris hästi ja teine kavas olnud soome autori. Teos oli beer Henrik Nord Granit transkorral, mida mängiti kava teises pooles. Tegemist oli väga keelpillipärase teosega, milles segunes ka idamaade muusika, mida nord Grenooris seitsmekümnendatel aastatel Tokio ülikoolis nord grani paljud teosed toetuvad pani rahvamuusikal end alati jääb nii suure kultuuri erinevuse puhul pisut küsitavaks, mis on selliste tsitaatide kasutamise ja töötlemisega tegelik kunstiline tulemus. Sest sageli kipub see jääma vaid veidi katsetuslikuks. Aga mis ettekandesse puutub, siis transkorali süvenenud esituse puhul näis, et tegemist oli Juha kangas ja Tallinna kammerorkestri austusavaldusega käesoleva aasta augustis siit ilmast lahkunud nord granile. Ja märkimisväärselt jäid meelde ka kontsertmeistri volga Moronova kõlaliselt väga kõrgetasemelised soolorepliigid. Kavas olnud Wolfgang Amadeus Mozart, klaverikontserdiga esstuur, soleeris 74. aastal Turu linnas sündinud pianist Henry Sigridson. Tegemist on virtuaalses mõttes väga kõrgel tasemel pianistiga, kes on võitnud mitmeid auhindu ka rahvusvahelistelt konkurssidelt. Ja iseenesest on väga muljetavaldav kassigridsoni hariduskäik sest ta on õppinud Sibeliuse akadeemias Eerik tavasserna klassis, seejärel Kölni muusikakõrgkoolis Pavel kiilovi juures ning vaimari muusikakõrgkoolis Lazar Berman juhendamisel. Sigrid soni hinnatakse kui tugevate Virtoossete võimetega pianisti, kes pühendub nii kammermuusikale kui soolokarjäärile olles esinejaks ka paljudel muusikafestivalidel. Sigrid Sonyl on muide kavas ligemale 50 kontserti Te klaverile ja orkestrile. Ja tema repertuaaris sisalduvad siis nii traditsioonilistele klassikalise romantilise ajastu teostele ka mitmed vähem mängitud teosed nagu Mozarti poja Fransk, saver Mozarti ja Nepamu kummeli klaverikontserdid. Sigridson esitas Mozart operlikke kujunditega kontserti suure ülevale kuja Virtoossusega ja ta näis muusikas toimuvasse väga aktiivselt sekkuvat. Üks asi, mis internaadist sõltumata sellel kontserdil häiris, oli päevi näinud Estonia kontsertklaver mille kõla just ei kuulu kõige kõrgemasse klassi. Ja kui ma ei eksi, siis ka eelmisel aastal oli klaveripalaviku sarjas Sten Lassmanni kontsert ainus, kuhu oli kohale toodud korralik Steinway. Mozarti kontserti. Esitus oli üles ehitatud väga kiiretele tempodele mis tingis mõnevõrra sisulise kui surutuse. Pianist rõhus oma mängus elavatele kontrastidele. Kui muusikali reibas, siis näitas ka tema seda väliselt äärmiselt tugevalt ja see väljendus kestri vahemängudele aktiivses kaasaelamises. Kõige küsitavamaks antud esituse puhul jäi ülikiire kolmanda osa tempo, mis ei jätnud Ena muusikale hingamisruumi. Ja viimast vähendasid ka omakorda keelpillide raskepärased stressid ja dirigendi poolt kujundatud massiivset kulminatsiooni, mis vast kõige paremini ei haakunud Mozarti muusikaga. Kui rääkida veel kokkuvõtvalt klaveripalavikusarjad tulevikus, siis lähiajal on võimalus kuulda taiwani pianisti juufen Changi esinemist 28. novembril. Kus on siis kavas George köghini, Rhapsody in Blue ja Nikolai Rimski, Karzakovi klaverikontsert ja samuti esinevat sel hooajal veel Rein Rannap ja Kristjan Randalu jääb siis üle oodata, mida nendel kontserditel kuulajatele pakkuda? Eeloleval nädalal jõuab klassikaraadios taas eetrisse saatesari Rostrum. Selle aasta avasaade toimub otseülekandena heliloojate maja baarist ja stuudios on nüüd selle saate toimetaja Tiia Teder. Enne kui räägime täpsemalt Rostrum 2008 avasaatest, küsin, et kui kaua on klassikaraadio sellest juba osa võtnud. Rossomon heliloomingu konkurss, mida korraldab rahvusvaheline muusikanõukogu koostöös raadiote, organisatsiooni eebeeuuga. Ja meie oleme osa võtnud Rastromist 94.-st aastast ja Rostram toimub nagu kahte pidi see nagu kahesuunaline tee. Et ühelt poolt on see võimalus meie heliloojate teoseid tutvustada kogu maailmas. Selline foorumi tüüpi konkurss, kuhu tulevad kohale raadiot, lindid kaasas, raadiotoimetajad kuulavad neid linte, valivad sealt endale huvitavat muusikat ja panevad neile teostele ka hindeid. Aga kahesuunalise liikluse nagu teine suund on see, et raadiotoimetajad toovad sealt kaasa muusikat oma raadiosse, oma eetrisse ja tutvustavad neid teoseid siis omakorda oma kuulajatele, et see on nagu selline muusikavahetuse konkurss. Ja nüüd, et saatesari, millest me räägime, mis järgmisel nädalal algab, ongi selle ma tea, siis parema liikluse poole nagu väljund, et me hakkame meie kuulajatele mängima ette teoseid, mida rahvusvaheliselt Rostrumil tutvustati 2008. aastal. Rostram toimus juunikuus Dublinis. Mida siis 2008. aasta endast toob? 2008. aasta Rostrum oli hästi huvitav, ma olin ise Rostovi delegaat, seal räägitakse selliste naljakate sõnadega nagu delegaat. Ja Meie omalt poolt viisime kuulata tookord Galina Grigorjeva ja Tatjana Kozlova-teosed. Ja teoseid oli seekordsel Rostrumil 51. Ja meie oleme nüüd välja valinud 21 lugu, mida kuulajatele tutvustada. Ja Rastromi saated hakkavad eetris olema teisipäeviti õhtuti kell seitse, nüüd järgmisest teisipäevast kuni novembri lõpuni välja. Et iga nädal üks saade kokku on kuus saadet ja saated on sellised, et me mängime kolm lugu ja stuudios on külalised, eksperdid, kes ütlevad natukene, mida nad nendes teostes tähele panid analüüsivad neid teoseid. Et kuulajatel peaks olema võimalik kuulata täiesti uut muusikat. Ma usun, et need nimedki on üsna tundmatud mõnede üksikute eranditega ja kuulata samas ka kommentaari asjatundjatelt. Aga kas ka Eesti heliloojate Grigorjeva ja kas loovad ja siit saab meie raadio vahendusel kuulata? Ja Me saadame eetrisse ka meie enda heliloojate teosed viimases saates 25. novembril. Järgnevad saated on ikkagi traditsiooniliselt stuudiost, mitte heliloojate majas. Järgmised saated on jah, tavalisel moel meie stuudiost raadiomaja viiendalt korruselt. Aga nüüd sellest avasaatest ma tahaksin veel paar sõna rääkida, kuna me ei tee tihti avalikke saateid, selliseid saateid, kuhu meie kuulajad saavad juurde tulla ja mitte, et ainult köhida, ütleme, helitaustaks vaid ka võtta mikrofoni ja teha kaasa seda saadet ja meie Rostromi saata sarja avasaade toimub helile, olete maja paarist heliloojate maja asub siis Lauteri seitse ja selle paari nimi on Lauteri seitse C ja asub keldris. Paljud meist on käinud seal erinevatel põhjustel, näiteks mina olen seal isegi selles ruumis eksamit kunagi andnud. Heliloojat elavad selles majas, paljud elavad siiamaani vanasti lastel rohkem heliloojad ja nende elukohaks majaga ehitatud. Aga see on selline tore paari ja me teeme sealt otseülekande oma saatega. Me kuulame need teosed kõvasti kõlaritest ära ja meil on kohapeal kommentaatorid Helena Tulve, Märt-Matis, Lill ja iija Remmel, kes siis arutavad, mida nad kuulsid ja kuulajatel on võimalik ka kohapeal haarata mikrofon ja vaielda või toetada arvamusi, mida nad kuulsid. Ja muidugi on saate otse-eetris, nii et me püüame aja raamidesse mahtuda ja tavalise saatega sealt eetrisse tulla ebatavalisest kohast. Et kuulake teisipäeva õhtul, see on täiesti uus muusika, ma hakkasin ette valmistama materjale näiteks Rostumi seekord võitnud noorte kategooria, helilooja Florent Motš, kes on sündinud 1980 tema kohta praktiliselt materjali polegi internetis, nii et täitsa uus nimi Prantsusmaalt. Samuti kanadalanna Nicolli, see, kes on tegelikult tööndeiblist, see on siis meie ütleme, plaadi kratsi ja kes teeb teoseid niimoodi plaate pööritades. Ka tema on minu jaoks uus nimi, väga huvitav, aga vähem. Eestis on ka Samiro tehtamiimi, kes on Palestiina helilooja ja neljandaks autoriks on meil seekord Wolfgang suppan Austriast, nii et muusika peaks olema intrigeerib. Et kuulake raadiost või tulge kohale. Selle nädala teisipäeval toimus Monacos Helena Tulve uue teose löökinuks lamm keelpilliansamblile ja häälele esiettekanne. Prints Pierre'i Fondi poolt tellitud teose kandsid ette Ansambel ja Ariana savald Tallinnasse teel olevalt heliloojalt Helena Tulvelt sai intervjuu Tiia Teder. Miks toimus uue teose esiettekonna just Monacos? See oli nacos asuga Brin keeri fondi tellimus, mis oli seatud, omab ta nende poolt välja antava preemiaga. Sain mõned aastad tagasi ja neil on selline traditsioone. Preemia saajalt tellitakse ka teos, mis tule. Tartu linn, mis on siis selle žürii esimene naine ja tema on ka kogu selle ürituse täpselt nende suurem toetaja ja, ja ülevalhoidja, et see on iseenesest väga märkimisväärne, kui palju väike riik, kuigi väga rikas riik toetab kultuur ja kui suurt tähelepanu sellele seal pööratakse. Prints peapreemia said sa 2006. aastal ja tellimuse teose, žanri ja vormi said valida ise ja valida ka muusikud, kes seda esitasid. Ja, ja ma valisin oma sellised pikaajalised koostööpartnerid, nüüd ansambli selle Kelby kvarteti ja siis Ariannatav alli, kes laulis ja ühtlasi mängis ka harfi. Keelpillikvartett vokaaliga on suus teos. Millisena sa seda kirjeldaksid? Ma arvan, et see on üks väga selline meloodiline teos, mis lähtub sellest, et mul oli tasude paaria mafally suurepärane eriline hääl ja põhineb ühel Iraani mõistlikul rabarsi. Väiksel tekstikatkendid kirjeldab hinge teekonda ja siis Harss ja keelpillikvartett võimendav värvivad vokaalipartiid. Aitäh Helena Tulve, palun. Teisipäeval Monte Carlo ooperimajas toimunud laureaatide Kaala kontserdil anti kätte uued preemiad nii kirjanduse, kaasaegse kunsti kui ka muusika kategooriates. Sel aastal pälvis prints Pierre'i Fondi preemia Saksamaal. Juba pikka aega tegutsev Ungari helilooja ja dirigent Petteri ütles Selline oli 11. oktoobri hiliga saade. Saate kaasautorid olid age raam Mirje Mändla, Hedvig Lätt, Tiina kuningas, Kersti Inno ja Tiia Teder. Saate panid kokku toimetaja Annika Kuuda ja operaator Katrin maadik.