Vikerraadio stuudios on ajakirjanik Heimar Lenk. Tris kõlab tema autorisaade iid rändevuu. Tere, tere, head kuldranda, kui kuulajad on alanud meie ühine 57. saade ja mingem nüüd üheskoos tagasi möödunud aegadesse, nagu me tavaliselt seda oma saadetes teeme. Ja mingem nende möödunud aegade muusikasse ja koos sellega ka oma mälestuste maailma. Oi, kuidas ma olin sisse võetud e-rikast. Võib-olla nii mõnigi meie kuulaja võib praegu niimoodi puhata, aga nii on ka ühe tuntud 1938. aastast laagri nimeks või sisuks ihkpiinsushar auh. Eerika. Mõte on selles kuidasmoodi edasi, seda eerika prouad armastas. Kuulame 1938. aasta lööks laager, ma võiksin öelda eri haardeni orkester ja laulab meile Jon Hendrik. Oleme ikka küsinud, et milline laul võis olla populaarne sel ajal Eestis, no siis, kui näiteks sakslased oma armsad Eerika taustasid, Erikas laulsid. Valik on suur, üldiselt, sest nõndanimetatud eestiaegseid laule meil ikkagi jätkub neidon arhiividesse kogutud üsna palju. Muidugi me ei tea, kui palju neid kaduma on läinud sõja käigus ja üleüldse nende aastatega. Aga no ühte kui teist ikkagi on ja ma ütleksin niimoodi, et ikka päris palju. Aga seda ma tean kindlasti, et 1938. aastal oli moes Alex Ander Arderi lauldud. Kuula, kuidas mul süda lööb tykki tikitaktikitaktigi digitagdigitak Aleksander Arder ja aasta on 1938. Järgmine lugu täpselt nagu meie saatele kohe loodud luud, tango on selle loo nimeks ilusate sõnadega mälestuste tango sõnad umbes sellised. Siin olen ma sinuga sinises maailmas ja tantsime selle tango järgi, mida armastasime siis, kui esimest korda kohtusime. Muusika mängis ajal, me meenutame neid päevi, mis olid meie ajal ja milline armastus oli see meloodia, mida me ei saagi unustada. No umbes sellised sõnad, helilooja Le Roy Andersson ja laulab Inglismaa naer, tütarlaps alma koogan. No laul on täis kauneid mälestusi nagu meie saade Kuld Randegu Al magoogal. Aasta 1953 luu tango. Alma Angela Cohen sündis vene, rumeenia juudi perekonnas kes kolis Venemaalt Inglismaale elama. Ja nagu me teame, taolistes segaperekondades, olid on tavalised lapsed ja olid ka kohenite lapsed erakordselt andekad. Ja Alma esimene plaat ilmus, kui ta oli vaevalt 20 aastane. Ja siis tegi ta mõne aastaga terve hulga kuulsaid, on maailmakuulsaid laule ja neiu Alma kiirustas, sest all oli antud elada vaid 34 aastat. 1000 932966 elasta. Vähk viis selle noore naise. Kuid alma jõudis erakordselt palju selle lühikese aja jooksul. Neid lugusid, mida siin ette tuua, võib väga palju tuua siin mesilased ja linnud ja ja mitmed teised ja näiteks tema Tseenessiiv voos son versioon Kuulsast ennessiivalsist on erakordne ja tänase päevani ületamatu. Nagu just rääkisime, on meie saade täis kuldseid mälestusi kuid vahel juhtub, et tuleb ka mõni uudis ja otse kaasajast. Ja täna ongi selline päevad. Juulikuu keskel tähistati Võsu kaunil rannal ja seal pargis ja ja siis kaunite mändide all veel kord Georg Otsa sajandat juubelit. Ja selleks puhuks valmis ka uus film Georg Otsast autor ja režissöör, tuntud tegija Toomas Lepp. Niisiis uus film ja selle autor Toomas Lepp andis intervjuu ka meie saatele kuldrändevoo. Kuulame siis, mida Toomas Lepp selle filmi valmimise puhul ütles. See on natukene eripärane käsitlus Georg Otsast, õigemini selle filmi nimi on Georg Ots hetked Võsul. Võsu oli niisugune koht, kuhu Georg Ots põgenes alati linnakärast tuli oma perega lastega ja käis kalal rääkis inimestega juttu ja me leidsime üks päris huvitavaid võsu elanikke, vanu elanikke, kes mäletavad Georg Otsa ja kes selles filmis siis oma mälestusi jagavad. Võsu elanikud rääkisid suures osas sellest, et Georg Ots oli väga lihtne, armas, sümpaatne inimene, tuli tas ajas juttu, käis lastega jäneseid vaatamas ja noh, see lihtsus ja see niisugune tema võlunud tuur, see jäi kõigile nagu eluks ajaks meelde. Ja, ja loomulikult andis ta Võsul kontserte. Ja need kontserdid olid siis omaaegses metsaklubis. Teda saatis klaveril kas Kennaadi, Bodelski või elukelder. Aga ta laulis ka võsu end ansambliga. No näiteks Neptulis laulis Saaremaa valssi, laulis seda kalamehe laulu, nii et ta ei ja noh, ja muidugi Võsu ansambli ühe mehe leidsime üles, kes oli tol ajal 12 aastane, kes siis Georg Otsa saatis ja üksi seal on, niisuguseid huvitavaid leide on võib-olla väga paljud ei teagi, et Georg Ots tegi väga palju pastell ja akvarell ja ja sellel on ka filmis üks niisugune oluline koht on neid alles ka praegu ja need on alles palju. Tegelikult nad on ajaloo muuseumis siis endises teatri muusikamuuseumis säilimisel. See film esilinastus 12. juulil Võsul. Kui toimus siis Georg Otsa 100.-ks juubeliks pühendatud kontsert, siis me oleme korraldanud kontserti juba seitse aastat, mis pärast absi silmist naasis, pakume laterna, kas Eesti Televisioon järsku võib-olla Eesti Televisioon näitab filmi, võib-olla mõni muu kanal? Ma lisan nüüd selle intervjuu juurde ka lõbusa suve ja tantsu-laulu. Elva Jon vanemad kuulajad mäletavad hästi seda palju mängid omalajal raadios. Aga nüüd vahepeal oli seal laul nagu kadunud ja nüüd see, mis ma räägin, on nüüd näide meie saate kuld, Randevu saate koostööst oma kuulajatega. Otsa laulu Elva ei, on hea kvaliteediga, salvestist arhiivides ei ole. Küll aga ilmus 1956. aastal heliplaat selle looga sisse lauldud Riia heliplaadi stuudios ja tundub nii, et siis originaalsalvestis jäigi Õiga. Võib-olla Tallinna teda ei toodudki või vähemalt on tal kaduma läinud aastatega, nii et praegu, nagu arhiivides head esitust Georg Otsa siis selle Elma jonni kohta ei olnud. Ja kevadel meie saate tegemise ajal kuskil see oli märtsis või, või aprilli alguses me pöördusime kuulajate poole, et ehk on kellelgi kodus riiulil see plaat olemas. Ja nüüd on ta ka meil olemas, nii-öelda ehk eesti rahval taas olemas. Homa heliplaadi kinkis meile prouad Tiina Tartust. Tema on suur kultuuri austaja, muusika austaja, töötas Vanemuise teatris ja arvas, et ots peaks olema ikka kogu rahvale kättesaadav. Ja nüüd siis proua Tiina heliplaat salvestatuna meie teeki, aitäh proua Tiinale ja kuulame neid uuesti salvestatud vana heli plaadi pealt. Elva Jon ja Georg Ots. Karmen. Paju. Avaldas aga selgus, et raskuseks on veel palju. Armenis väike kapriis, tulen naiseks Ma siinjuures siis, kui see lõplikult selge Nüüd tuleb jälle meie kirja, kastmisähvardab kirjades lõhki minna, me ei jõua väga palju neid soomlasin täita ja ega me päris soovi saateks ka immutada. Ja ma tahtsingi täna öelda, et kaasaegseid laule pole mõtet meie saatel tellida. Et meie ikka püüame mängida neid, mis on kadunud laulud või neid, mida hästi vähe mängitud. Aga kaasaja laulude jaoks on Eesti raadiol teised saated olemas. Meie oma kuldRande vussis, püüame nagu olla eelmistes aegades ja otsida neid pärleid ja leida neid pärleid, mis on kaduma läinud ja mis võib-olla on ka unustad. Nüüd siis algab meie kuld, Randevu kõige populaarsem osa, mida kuulajad väga ootavad, nagu nad meile kirjutavad. Tulemas on kuld, on Devu kirjakast. Et on suvi, siis ma valisin, soovides kaks suvelaulu välja täna ja ikka need, mida siis vähem kuuldud, mida vähem mängitud meie lõunanaabri Lätiga, kuulsus Laima vaikule esitab nüüd Raimonds Paulsi romantilise kauni suvelaulu suvise aia tango. No mõeldud on siin rohkem, mitte ainult koduaeda, aga võis sellist linna suveaeda linna suvist parki ja soovis kuulata laulu Merike proua Merike Viljandimaalt. Selle laulu sõnad on kirjutanud hilja, riisnik ja muusika, nagu ma juba ütlesin, lätlane Raimonds Pauls ja esineb lätlaste kuulsus laima vaikule. Kuid armastus ei kesta vaid suveajal, nagu siin suveaia Tangos öeldi, härra Tõnu saatiski meile sellenimelise laulu soovi. Ka see on vähe mängitud, aga näete mõne kuulaja jaoks juba hästi tuttav ja tema lemmiklaul, mida ta veel kuulda sooviks. Ja mitte ainult suveajal, no niimoodi võiks selle loo mõte või sisu tõlkida. Selle esitab sakslanna šanyinberna maad ja aasta on 1969 undas nihnursursommerseid. Niimoodi on selle laulu nimeks siis ja kuulame, et armastus pole mitte ainult suveajal aga kestab ka sügisel ja talvel. Tänavuse suve suurim või üks suuremaid muusikalavastusi muusikal nimega vana klaver ehk suusabaasis on tantsupidu. See räägib kunagise estraadikuninga. Niimoodi autorid nimetavad Kalmer Tennosaare elust. Ja see alustas siin sel nädalal Kiidjärve sam Kiidjärve mõisapargis on Põlvamaal Noman etendusi. Ja seal Kiidjärve on siis seal, kus laulja Tennosaar möldri pojana sündis. Kalmer Tennosaar elas 23, november 1928 kuni 20 september 2004. Laulmist õppis ta Tallinna riiklikus konservad tooriumis Linda Sauli ja Aleksander Arder klassis seesama Aleksander Arder, kes meile saate alguses siis laulis. Ja 1955. aastal võitis Eesti televisiooni diktorite konkursi Tennosaar ja alustas tööd Eesti televisiooni manis. Pärast tulid Entel-Denteli ja kõik veel paljud muud asjad ja muidugi terve hulk populaarseid laule. Oleme seltsimajas, on ka Kalmer Tennosaaretuba, kus tema asjad, noodid, plaadid, kassetid, raamatud, ajalehe väljalõiked postkaardil, no kõik on kokku kogutud üks tõeliselt südamlik nurgake populaarse laulja mälestuse hoidjana ja Kiidjärve, raamatukogu ja seltsimaja ja seda tuba hoiab ja juhatab siis seltsimaja juhataja Krista Pikk. Tema on tõeline kohalik, selline kultuurihoidja, kodukandi mälestuse hoidja ja populariseerija ja siis alati on nõus rahvale rääkima, kui inimesed juhtuvad tulema seltsimajja või sinna Kalmeri tuppa ja siis rääkima nendest vanadest aegadest, kuna ta ise on sealsamas pärit ja tunneb seda Tennost saare kanti väga väga hästi. Ja proua Krista Pikk oli nõus ka andma meie saatele kuld Randevu saatele intervjuu ja täna kuulamegi, siis üht osa sellest pikemast intervjuust, kus Krista Pikk räägib siis ja meenutav ka Kalmer Tennosaar. Kuulame, milline oli ja on elu Põlvamaal Kiidjärvel, seal, kus sündis üks meie rahva suurematest lauljatest. Kalmer Tennosaar. Raamatukogu platsi peal ja siin on siis pealkiri on vana klaver, ehk suusabaasis on tantsupidu selles laulus sellest laulust ja kus need villased sokid, sokid oli, jah, võtaks täna. Ja, ja siis on meil noor Kalmer on siis kallesepp ja vanem Kalmer on siis Sepo Seeman. Ma arvan, et see tuleb üks selline teisi, räägitakse teisi osatäitjaid, on ka lauljaid. Jätul pidi olema muusikali igav ja muusikaga etendus, nii ma olen ühesõnaga aru saanud nende jutust, ma ei ole rohkem midagi teada. Et koos ka. Kahe sõnaga tähendab praegu meie oleme nüüd Kiidjärvel ja oleme raamatukogus ja see on vana mõisapark siin, eks ju. Ja ja siin teie raamatukogu ees või seltsimaja ees tuleks siis suur etendus Kalmer Tennosaar eest, mis me siia ümber ja kui kaugele Kalmeri maja või talu jääb siin Kaljumäe talu. No linnulennult kui võtta niimoodi, siis ta jääb vast kuskil kilomeeter. Aga noh, natuke teed mööda teed mööda tuleb kilomeeter ta nagu teisel järve kaldal seal need, et ega, ega ta väga kaugele jää ja kõik oli ikkagi tema tema maad lähedal, jah, et järv ilus järv on meil siin kohe tüli all ja nii et jah, jõgi on jälle Kalmeri Kaljumäe talu all ja ja juba paistab sealt ka tiiter vesiveski juba, kus isa oli tal Kalmer isa oli mölder jah, niiet jah, pole veel paigas, pole vaja siis siit kohe natukene raamatuhoovust eemale, jääb siis mõisa sepikoda ja siis jääb juba kaugemale teisele poole järve äärses koolimaja algkoolimaja, kus Kalmer siis koolis käis, kus noh, ja tunnistused oli selle saia, kus tal joonistamine rahuldab. Muusikaõpetusviis ei saa kõike osata, jah, niiet et seal jääd, ega siis saad mälestuseks ma lugesin, et ega vist Kalmer ei olnud ka niimoodi käsu peale demagoogilisi laulnud. Ta laulis ikka siis, kui ta tahtis ka kõik niimoodi, et hakka laulma. Jah, niisiis tulpa jah, nii et jah, aga lauljad olija ja kõik sellised asjad on jah, niiet siis tähistame, tähistame, tähendab, loodame, et kõik saab hakkama ja toimuma, et ega siin ei tea, mis pöördeid tsellu teel. Oma tundest laulan sulle. Sinu tulin armastuses Minust vaid üksnes juurde. Kuna voolu sulgudset sind ootan. Kõneksiteetski vaikset elu tärkab armsas loos kuidagi. Ööseks. Juunikuus lahkus meist legendaarne sõna otseses mõttes legendaarne inglise laulja Veera Lynn. Ta elas 103 aastaseks ja muide huvitav on teada, et selles eas 100 kolmeaastaselt laulis ta veel sel kevadel märtsikuus koroonapäevil veel kord siis oma lemmiklaule ja seda kuninganna palvelat. Et Veera linn teise maailmasõja päevil oli kogu aeg koos sõdurit, aga esinedes neile nii rindel kui hospidalides, kui seal, siis tagalas ja, ja linnades ja metroos. Vahetevahel mindi pommide eest ennast säästa ja lauldi seal sellest kõigest, mis ta sõja ajal tegi. Veera linn sai ta hüüdnimeks relvajõudude kallike Fožis suid haat on tema nimi siis sõdurite seas. Ja tema kõige kuulsam laul oli sõjapäevil sõduritele lootustandev vil miit. Geen. Me kohtume jälle ühel päikesepaistelisel päeval pärast sõda, selline laul. No täna siiski sobib peale panna üks teine lugu, mis oli ka ülipopulaarne tema esituses. Aufiilerren, suid, haat. Hüvasti, minu armsam, laulab Veera linn. Kui enamik suvelugusid lubab ikka, nagu me täna siin kuulsime, et armastus jätkub edasi ka sügisel ja talvel ja kunagi siis Artur Rinne on rõõmus saabunud vabaduse üle, vaat sellise laulu on tema sisselaulud muide vähe mängitud lugu, kus esineb muide ka koos ansambliga suveniir, neid laule väga palju ei ole. Aga meie täna seda ühte laulu kuulame, see on selline kaver nagu tänapäeval öeldakse, ansamblile Eveli Brothers kuldplaadilt vaim, laav, vaimaiv häppines ja helloul lõunlines, et tere tulemast üksindus ja hüvasti siis õnn ja rõõm, mis armastusega koos oli selline tore laulukene ja kuulame siis tänase suveloona Artur Rinne esituses pealkirjaga hüvasti, armastus Artur Rinne ja ansambel suveniir. Raamatukaup olla. Aitäh, et meid kuulasite, kui saatus lubab, siis uuel laupäeval kohtume jälle. Selle saate kordus on täna öösel 24 null null või siis null null null null. Ja ka järgmise nädala teisipäeva õhtul kell 11 ehk 23, null null. Ja uue saateaeg on järgmise laupäeva õhtul Robolikul 17. Null viis. Ta on meelde, et me ikka ootame teie muusikasoove ja soovitusi meie saatele, sest seda saadet saame teha ainult üheskoos kuulajatega. Olen ikka korral ka oma telefoninumbrit ja internetti aadressi, teinekord ütlen jälle, aga praegu lisan lihtsalt, et ka rahvusringhäälingu kodulehel on kuldranda saate juures minu internetiaadresse, kes tahab sidet pidada või, või ühendust võtta, et siis saab sealsele aadressi kätte. Ja tuletan meelde, et kui teil on põnevaid hevisalvestisi minevikust, andke ikka teada. Mängiksin neid meeleldi ka siis teistele ja võib olla sobib mulle ka mälestisi saata. Mälestusi ma mõtlesin saata, kui midagi mõne lauluga koos meenub, midagi erilist, meenub mõni vana kirjake äkki ette lugeda, mis pakuks teistele kuulajatele huvi. Jagame meenutusi ka teistega ja loeme ette, nii et peame sidet lõpulugu nagu ikka instrumentaalne. Õigemini seekord koos kooriga instrumentaal kohal ja koor koos. See on rai Konifi kuulus koor ja orkester ja tulemas on kõigile tuntud, aga mäki kannab nuga, selline laul kolmekrossiooperist, nagu me teame, ter tol Brehti looming, Mcnena if ja rei, Konifi koor ja orkester. Lugupeetud kuulajad, kõike head meile kõigile.