Tere, head kuulajad. Tänast õhtut. Külaline on kitarrist, helilooja ja jazziedendaja Ain Agan kes on oma hinge kogemused ja oskused pannud eesti džässiteenistusse luues muusikat koos paljude Eesti ja Soome muusikutega. Ikka selleks, et maailma rahulikumaks, sõbralikumaks ja kaunimaks muuta. Ja Ain ongi meil saabunud juba stuudiosse. Rain. Ja põhjuse selleks andis see, et sul ilmus hiljuti just värske heliplaat. Ja loomulikult ka see, et hiljuti tähistasid oma kuuekümnendat sünnipäeva noh, ikkagi nagu oluline verstapost. Ja igal kümnendil on võimalus ju teha kokkuvõtet senisest loomade eest. Ja kui me seda nüüd tõesti nagu kokku surutud, katsume vaata see mahutada ja kokku võtta siis palju muusikat, oled sa siis aastate jooksul mänginud ja palju sellest on siis salve jäänud? No kui rääkida mingitest olulistest asjadest praegu algatuseks siis ma ikkagi tahaks ära mainida selle, et tänu Tiit Paulusele satu sinna eelmise sajandi kaheksakümnendatel siiasamma raadiomajja Peeter Sauli orkestrisse kus oli siis kolm dirigenti teel Peeter Saul, kes juhatas suurt orkestrit, Kustas kõrgu, kes juhatas bigbändi, ja Tõnis Kõrvits, kes tegi muid muusikaid televisioonile ja raadiole oma omaloomingut. Et, et see oli, see oli ikka nii suur õnn. Et ma sattusin siia, noh, see on ime ka sellepärast et paljude asjade kokkulangemine ma tean, et päris mitmed-mitmed, kitarrimängijad käisid Tiitu asendamas titt sõitsime ta Venemaa festivale ja keegi nagu ei sobinud väga maestro Saulile ja siis siis ma ei tea, kas ma olin viimane, kes sinna sinna tema läbikuulamisele sattusite, et tal ei olnud valikut, et siis pidi kellelegi võtma või igatahes ma sattusin sinna Tiidu asendajaks alguses. Ja siis, kui Tiit Saaremaal läks, siis ma siis ma hakkasin seal tööle. Senikaua kui see orkester likvideeriti. Ja meil on praegu kõlamas siin taustal üks lugu, mis on pärit siis veri sellest perioodist ehk siis palju sõpru, palju häid džässmuusikuid mängis Eesti estraadiorkestris ja bigbändis. Ja Arvo Pilliroog oli kindlasti üks nendest, kes on sinu eluteel kaalulised olnud. Väga väga oluline ja, ja kui ma praegu mõtlen, et, et üldse saksofonimängijad on minu elus väga-väga olulised olnud, alates Arvo pilliroost, Lembit Saarsalu, kellega ma siiamaani koos esinen, Raivo Tafenau Raul Sööt, loomulikult Siim Aimla ja Villu Veski, ma olen nende kõigiga väga palju koostööd teinud. Ja meil on kõlamas siis lugu, kus sa mängib, tuues koos Arvo Pillirooga ja see on üks Arvo armastatumaid, oma lugusid, ma arvan, saare naine, millest on tal õige mitu varianti ja muusikat veel hea tükk kõlamas. Ain, sul on rokkmuusiku taust, aga ütle, kuidas sa jõudsid jazzini. Jõudsin niimoodi, et ma ei mäleta, mis asjaolude tõttu ma sattusin sõpruskonnaga regati baari oli selline koht Pirital, see oli tavaline restoran, kus siis linna ja Viru ja väga paljud muud Tallinna hotellid, restoranid, kus siis toimus enne tantsubändi siis väikene, selline kontserdiosa. Ja tol ajal ja tol õhtul, kui ma sinna sattusin, mängisid pool tundi. Lembit Saarsalu ja Tiit Paulus ja see muutis minu maailma. Täiesti ja imeilus tõepoolest, et see oligi tollel ajal vaata et üks väheseid võimalusi, kus muusikud said nii-öelda avalikult džässi mängida, olidki need tunnid või pooltunnid restoranides ennem. Olid küll väiksed, mõned festivalid ka siin juba valguse paar, aga ütleme, Eesti tippmuusikud ikkagi käisid Venemaad mööda, ta peab tol ajal juba Ja me räägime siis praegu 70.-te lõpust ja 80.-test. Et nii oli, oli Aravete džäss ja siis oli bigbändifestival ranna bigbändi festivali, mida tegi Aivar Mäe, siis oli juba Pärnu fiesta, mis ennem oli lihtsalt Pärnu džäss ja, ja mis meil siis veel oli? Alguse paaria. Valguse paaria, legendaarne koht, seal olid väga toredad kontserdid ja noh, ma mäletan veel selgelt Arvo Pilliroo neljakümnendat sünnipäeva ja see selles mõttes oli natukene saatuslik, et ta arvas, et ah, et rohkem seda sünnipäeva ei tulegi ja nii vist oligi. Ja ta ikka veel mõned aastad ikkagi 54-ga jaoks elanud, aga ma mainiksin kindlasti ära siin seda, et et Arvo oli minu, minu muusikutee džässmuusikutee alguses üks kõige olulisem inimene Tiit Pauluse kõrval. Jah, kui nüüd mõelda, et tarva ühest küljest ta oli väga hea svingimängija, minu meelest oli ta N Liidu edetabelisse esimestel kohtadel ka just sellega ja samas mingil hetkel hakkas ta tõsisemalt kompositsiooniga tegelema ja ja kuidas sina jõudsid oma loomingu niisiis. Mina jõudsin oma loomingule niimoodi, et mina mängisin siis Urmas latikas kvintett is. Mis siis sai alguse tegelikult sellest, et Raul Sepper, kunagine vitamiini laule ja bassimängija kutsus mind Tallinnasse, kui ta vitamiinist ära läks. Ja tegi sellise ansambli nagu singel, kus ma siis mängisin ja laulsin. Ja siis iga kevade pean, pean kannatama seda, sedagi kevadelaulu mida ma ei saa otseselt kuidagi fonoteegist eemaldada. Aga mis seal ikka. Ja siis sellest Singlist siis võrdsuski Urmas latikas kvintett, tegelikult. Ja mis hakkas õige pea päris keerulist muusikat mängima? Ja, ja siis ma mäletan seda ka, et kuidas ma oma esimest lugu nii-öelda See seda toanurka ma täpselt ei mäleta, aga, aga mäletan loo nime ja me mängisime seda lugu Lääne-Berliinis. Sellisest džässiklubi nagu flööt oli, kunagi seda enam ei ole. Aga ma ei teagi, mis asjaolude tõttu me sattusime Lääne-Berliini tol ajal see oli, see oli täiesti unedamata ja see oli täiesti ulme, siis ma mäletan, et Urmas kirjutas Arvo Pärdile kirja ja kus ta soolo Pärtliga kontserdile kontserdi Arvo Pärt sellel kontserdil ta ei olnud küll lõpuni, aga ta käis seal kontserdil kuulamas. Ja see oli koht, kus mina mängisin oma esimest kirjutatud lugu. No kas südalinnas värises ka vä? No tegelikult värises mul süda ikkagi päris mitmed-mitmed aastad, nagu ta ühel ühel hetkel saabus, saabus nagu nagu kontroll selle selle üle, ma pean silmas lavaesinemiste lavanärvi, et. Ja ma usun, et sa tegid ikka kõvasti tööd selles mõttes, et pillid, mida sa enne kitarri mängisid, olid natuke teistsugused. Ja alustasin basskitarriga ja siis mängisin trummi ühes vene vene muusikutest koosnevas bändis. Jaa. Jaa. Said mitmekülgse ise hariduse nihelda. Ja siis muidugi teadmatult, aga, aga nüüd olles pea 40 40 aastat pedagoogi ametit pidanud siin selle kõige muu kõrvalt, et et ma tean, kui tähtis on muu instrumendi mängijal mängida rütmipill ehk siis basskitarri, kontrabassi, natukene ja trumme, et saada natuke aimu aru, mis, mis Rütman. Ja mis selles üldse toimub, et seda tunnetada nagu õigesti? Ja aga nüüd me vist jõuame sinu esimese albumini. Aasta oli 1995, aga muusika ise ma eeldan, et see on ikkagi mitmest aastast pärit, et on juba varasemast perioodist nii-öelda No ikkagi seal väga lähiümbrusest Pärast üheksakümnendaid, kas jaskar ka andis hoogu vä? Ja mängisin ju jazzkaarel. Raul Vaigla ja Ivor, selline trio oli ja siis Ants laik, Meelis Vindi, Ain Agan, selline trio oli kunagi. Ja mängisime ju veel päris mitmeid kontserte ja aga selline selline tervikmõtteplaat teha. Ma ei mäletagi, kuidas, kuidas see tuli. See peaks olema üks Eesti, kas eine, mesi, teine või kolmas CD. Meristaja Levin olid nagu esimesed ja Jüri bussipeatusse. Natukene on meeles see rahade otsimine ja see oli, see oli ikka hullumeelne, aga eks ma vaikselt harjutanud ja kogu aeg läbi elu otsinud tuge plaatide väljaandmiseks ja nüüd juba 12 aastat kitarrifestivali korraldamiseks. Nii et eks ma sealt sai see algus alguse. Nonii, meil on juba kõlamas selline lugu nagu nagu üks sinu tantsudest taans, kolmas mida see siis nüüd tähendab? See see ühtepidi tähendab seda, et nii nagu paljud muusikud vahest vahest niimoodi ja avaldavad saladuse, et, et väga keeruline on leida lugudele pealkirju mõnikord tuleb see kohe ja, ja mõnikord ei tule, siis, siis ma mõtlesin, et ma kirjutan nagu sellise tsükli moodi reastanud need lootsin aga, aga siin mainiks ära, et siin algas minu koostöö raul söödiga mis kestab tänaseni Ki ja üks saksofonimängija every, mainimata, kellega ma olen teinud koostööd, mitte küll duot mänginud aga temaga petis küll, mänginud natukene aega ja siis koos nimega ansamblis Laine ehk siis Helmut Anniko. Just nii, Helmut on ka tugeva panuse andnud, essis äsja arengusse. Ja selle tantsuloosis kirjutasid 90.-te alguses ja see koosseis on surnud juba nimetatud, aga, aga rütmiga. See plaat on, on ikkagi niimoodi. Ta ei ole üheansambliga tervikuna salvestatud, vaid vaid ma kutsusingi oma tolleaegseid koostööpartnereid, ehk siis siin on Taavo Remmel kui ka Raul Vaigla. Siin on nii Toomas Rull kui Kaywords selle plaadidel. Jah, tollel sellist püsikoosseis ja mul ei olnud, et need olidki pigem koostööpartnerite põhine kokkutulemine. Kõrvalepõikena, kas sa oled tantsupidudel ka mänginud või tantsinud? Ei, ma olen ja ma olen elus peotantsukursustel käinud paar aastat, mis ma pean ütlema, on ka väga kasulik, noh, ma olen mänginud väga palju erinevaid stiile muusikat elu jooksul tänu juba sellele raadioorkestrile ja kümneid ja kümneid siin tantsumuusika plaate. Mingeid perioodil salvestanud küll Margus Kappeli bändiga ja küll Raivo Tafenau, Jaak Jürisson bändiga. See on kindlasti kasuks tulnud, et ma nagu tunnetan omast arust, et kuidas see, kuidas see valss kõige õigemini on läbi enda. Kas ta nüüd on kõigi jaoks kõige õigem, aga, aga ma saan aru natuke rohkem kui, kui ma. Kui ma arvan, et kui me oleks tantsu natuke õppinud, siis ma kindlasti nii palju aru ei saaks neist asjust. Ja läbitunnetatud muusika jõuab kõige paremini kuulajateni. Ja võtaksime siis järgmise plaadi, mis kannab aastanumbrit 98 ja seal ansambliga veisid Concept. Kaua see ansambel eksisteeris ja kes seal meil mängivad? No see oli see Raul Söödi ka algava koostöö, mis, mis algas siis plaadiga ramp. Ja mul oli üks väga hea sõber kes siis sellise firma nagu, nagu tol ajal seda, seda firmadel on eksisteerinud, me võime seda nimetada Finlandia kes siis finantseeris päris mitmeid plaate. Ja alustasime Hedvig Hansoni esimese plaadiga seda koostööd, kus siis ansamblis oli siis Raul Sööt, mina, Toomas Rull ja Taavo Remmel. Ja teiseks plaadiks oli meil Tiit Paulus ja ansambli nimi oli meil siis Basic Concept Rauli väljamõeldud nimi. Ja kolmandaks plaadiks oli selline plaat nagu pink pantersback. Ja siis need talved siin veel paar plaat. Ja sinna oli vaja siis ka originaalmuusikat, et sentigi plaati. Ma mäletan väga hästi, seal oli rohkem nagu standardeid. Ja sellega teisel jõulujazzil vist esinesite ka mitmel pool. Aga siis palju sina oma muusikat sinna plaatidele sai teadvustada. Kui kodutu nüüd kontserdi, ma mõtlen praegu. Nojah, kui vaadata seda perioodi, siis, siis ega ma väga väga ei pingutanud oma oma loominguga, et Raul oli see, kes, kes valdavalt kirjutas Tiidub kiiduplaadi peal on siis enamus Tiiduloodia Lauli lood ja siis üks minu lugu, et et kuidagi niimoodi on sattunud, et iga plaadi peal üks minu lugu ikka ikka sattus, aga. Ja tõepoolest, sa teed kummarduse sõpradele, et loo pealkiri on siis ka Simply Friends. Ja see lugu on kõlanud päris mitmel plaadil, ka kammerorkestriga plaadil ja selle ma kirjutasin. Mõeldes siis sõber Tiit Paulusele. Raul oli küll eestvedaja, aga mulle tundub, et õige pea sa ikka sina eestvedajaks. Et selline koosseis nagu eesti keeled Ja see eesti keelt asutamisest täit tus sellel suvel 20 aastat märkamatult. Nagu nii palju nagu ikka, see elu läheb siin kiirelt. Aga see algus oli, ma mäletan seda väga hästi, töötasin siis vallutasin raadios, igatahes jalutasin raadio stuudiost fonoteegist mööda ja kuulsin kandle heli. Ma olen ka varem camelus kuulnud, aga see ei ole nii palju puudutanud, kui see juhtus seekord ja siis ma vaatan sealt uksest sisse, see oli tuule kann kes siis salvestas, salvestas midagi seal oma muusikat või rahvamuusikat. Ja siis ka Jaak Sooäär oli Eestisse tagasi tulnud õppimast Taanist. Ja siis siis see koosseis kuidagi alguse sai. Aga Mul on, kui ma nüüd vaatan neid neid koosseis ja salvestusi, et mul on ikka väga vedanud, et. Nii toredate muusikutega ja inimestega. See on üks asi, aga, aga teine on see, et kui Rauliga koostööd tegema, siis, siis ma ei pidanud kunagi muretsema, sest ta laulis alati usugu võtetelt muusikat tuli tal kuskilt sahtlist või ma ei tea kus kohast saksofoni, kooperist. Aga sama oliga jaaguga, kes on, kes on ikka meeletult produktiivne, et seal eesti keelte lood on ju kõik jaagu kirjutatud. On päris kõik ei ole Johansoniga sina ka ikka. Mina olen kirjutanud. Ma arvan, et kaks lugu ja ülejäänud Vik jaagu kirjutatud nendel plaatidel võib-olla et on üks Riho lugu, aga valdavalt on kõik Jaak Sooääre kirjutatud lood, mis on ka väga toredad lood. Ja plaadid on siis olnud souli Lake ja siis on sabaga täht ja kella tiksumist. No ütleme, et põhikoosseis ja see idee algus oli Jaak Sooäär, Pille karrast, tuule kanni ja mina. Ja siis, kui me hakkasime teist plaat tegema, siis tegime ettepaneku Riho Sibulale ja Jaak Johanson, et äkki te olete nõus meiega ühinema, mis ka juhtus ja siis selle suurema koosseisuga oleme salvestanud kaks plaati. Ja lugu, mis kõlamas on, kannab pealkirja ristiku, kas siis tähenda ristiku tänavat või midagi muud. Ja sa arvasid ära, praegu on täpselt. Ma elasin siis ristiku tänaval mõnda aega. Mul on tunne, et iga uue ansambliga said sa uusi sõpru juurde ja kui ansamblites oli juba päris villanud, et siis läksid juba suuremate kollektiivide juurde nagu kammerorkester ja kammerkoor, et see on tegelikult väga eriline natukene sinna lihtsalt tegin nalja, et tegelikult peab olema üks koma jagu julgust, et džässmuusik võtaks uusi projekte täiesti teise stiili kollektiividega, siis. Peab olema ettevõtlikkust või ülbust või kuidas seda julgust, pigem ütleksin jah. Ja kuidas siis need koostööd on edenenud? Ütleme, see kammerorkestriga Tallinna kammerorkestriga Toomas Vavilov, siis kes seda dirigeeris? See koostöö idee on vanem mitu aastat ja mul oli plaanis teha selline salvestada selline album või projekt, kus siis mängiksin väga Tšassilikult, aga, aga sellise sinule omaselt mõtlikult ütleme ei, ma pean silmas praegu just selliste elektrikitarri Benderi saund on see, mis nagu noh, muusikud teavad, millest juttu räägin, et ei, mitte ainult, aga, aga ma tahtsin mängida mingeid selliseid olulisi Eesti heliloojate lugusid, mis minu jaoks olid olulised. See on umbes sama nagu Andre makaron on kirjutanud minu laulupidu, et päris mitu lugu oli mul ka siis, mis andele nüüd salvestas, oli mul plaanis sisse nagu salvestada ja seda teha siis koos orkestriga. Ja siis ma rääkisin Tõnis Kõrvitsaga juba ja, ja ma ei mäleta, kellega veeret kirjutage seadeid ja kuidagi siis. See oli ju siis ei olnud nii küps, ei tee või tulid muud asjad vahele siis läks, läks mõni aasta mööda. Ja siis ikkagi juhtus niimoodi, et, et tuli see album Tallinna kammerorkestriga, aga siia ma tahtsin. Tahtsin paluda oma oma sõpradelt ja muusikutel kes minu jaoks oluliselt, et olid ja on siiani ka, et ma võiksin nende lugusid mängida näiteks Tõnis Mägi, Riho Sibul Jaak Sooäär ja Valter Ojakäär. Ja siis sealt algas ka minu koostöö. Tauno Antsiga. Suurepärane helilooja seal jaga. Ja tellisin Donald siis ühe loo endale, sellele plaadile. Ja see koostöö on jätkunud tänaseni. Et ma olen tellinud Donald pikk, päris päris toredad. Mul ka portsu lugusid juba ja, ja see lugu, mis praegu kõlamas juba on, kannab pealkirja hämarik ja plaadi ilmumise aasta on 2005. Ja on sellel lool ka mingisugune. Taust. Ja ma natukene mäletan, et see päikeseimpulss sai jah, võib-olla osaliselt, et alguse sellest suhteliselt ekstreemsest ajast. See oli siis, kui me Raivo Tafenau ansambliga Raivo, Raul Vaigla ja Jaak Jürisson ja mina mängisime siin Tallinki laevadel. Ja mõnikord oli see graafik niimoodi, et me pidime mängima mänge, mis lõppesid siis kusagil kell kaks öösel. Siis ma elasin natuke Tallinnast väljas paarkümmend kilomeetrit ja siis ma sõitsin alati sellises suvel, ma sõidan kodupoole ja päike tõuseb juba ja tegelikult hämarikuga pole siin midagi pistmist, aga aga see lugu ma kuidagi seal autoroolis. Ma mäletan, et sündis. Teema ja kuulame veel. Ja me jätkame saadet külalisega kitarristi ja helilooja Ain Aganaga kes on koostööd teinud nii paljude Eesti ja Soome muusikutega, et kõiki lausa ei jõuagi siin saates võib-olla nimetada, aga kindlasti on üks olulisemaid olnud ka Raivo Tafenau, nagu sa nimetasid, et olulised on seal olnud just saksofonistiga. Niimoodi on sattunud jah ja Raivoga ma ei kujuta ette, kui palju me oleme esinenud koos küll Kanadas ja küll Ameerikas ja Soomes ja Eestist ja Venemaast rääkimata, et. Tuvana küll kartetina Fintetina. Ja kui palju albumeid Me oleme salvestanud eri eri muusikastiile. Ja need on need Raivo bändid ja ideed aga kümneid ja kümneid plaate. Oleme siin raadio stuudios salvestanud küll kutse tantsule ja ma ei tea, mis kõik need seeriad olid, et. Aga mõned plaadid ikka on nagu rohkem südames kui teised, et ma tean, et Raivala endale meeldib see album trastinkaals, kus ta saab ennast näidata, aga nagu heliloojana ja sul on seal ka oluline roll. Ja see oli niimoodi, et osa süüteon, võib-olla Raivo all ka sellepärast, et tekkis ideede album siis oli vaja lugusid, Raivo kirjutas, mõned lood. Petteri on siin, Petteri Hasa sisse, eks väga väga andekas trummimängija, kellega ma olen ka väga palju koostööd teinud. Siis ainult et sa pead ka kirjutanud meloodia plaadi peale. Mis mul siis muud üle jäi. Siis ma kirjutasin ja. Nüüdseks oleme juba mitu plaati teinud koos ja paistab, et koostöö jätkub. Ja minu jaoks oli see, et sa ühtedgalt kitarristi ja heliloojad ei ole. Ma ei ole nagu mingi heliloojat, et juba juba selle loo kirjutamine, et kus keegi peab laulma hakkama ja kus need sõnad, et see tundus mulle peaaegu nagu ületamatu, et see ei ole nagu minu teema seal ainus laul või see on singli vä? Ei laula, ütleme, et siin on. Siin on ainus salvestatud minu kirjutatud meloodia Sis, millele Maian Kärmas kirjutanud teksti jaga Maien kirjutanud tekstiga ühele teisele minu loole, mida ei ole veel salvestama. Ja see on väga tore, erinevate värvidega Albamnendaga kannab nimetust kontrastina kaas ja lugu on slow, motion. Sul ei ole sõpru mitte ainult Eestis, aga väga head nii-öelda peaaegu sugulussidemed on sul ka soome muusikutega deemoviinikaisega jäämiga kalli, aga nii, et sa oled nendega ka teinud mitte ühekordset koostööd, vaid aastaid esinevad nad Viljandi kitarrifestivalil? Jaa, jaa, erinevates projektides. Sinu projektides on nad kaasa löönud. Ja nemad on tõesti need, kellega ma olen mitmed albumid salvestanud ja aga koostööpartnerid on mul kindlasti Soomest väga häid sõpru on rohkem, kellega ma lähen erinevaid projekte koos teinud, nii et see on nagu näiteks nagu näiteks Miria mägela Manuel tunkel. Marcinüümann. Need on sellised nimed, kes mulle praegu hetkel kohe meenuvad. Ja mulle lõi ette kohe nagu selle kontserti koos kammerkooriga, kus marsin, eemann väga ägedast mängis. Aga album on siis nagu teie nelja koostöö. Esimene album on tõesti noh idee ja need on loomulikult see tõukur olen mina olnud, Raimo lükka ja, ja, ja see toimetaja pool, kes selle plaadi nii selle projekti siis viib, siis vahepeal mängin kitarriga. Aga siin on siin ma palusin, et, et me kirjutaksime Teemuga koos koos muusikat ja ongi mõned lood on teema kirjutatud ja mõned on minu. Aga need albumi nimi on Bighers pildid ja siin on ka mitu lugu sama nimega ja need lood sündisid stuudiosse. Need ei ole väga pikad kompositsioonid, aga need lood sündisid täpselt niimoodi, nii nagu me plaanisime, ehk siis. Me istusime Teemuga vastastikku vastastikku ja ja noogutseme ja hakkasime mängima ja me ei leppinud kokku mitte midagi. Millistes hakkasime mängima spontaanselt ja kuulates siis seda eri lõimet siis, mis vastaspoolsel tekitab. Püüate sellega samastuda või siis tema kuuleb sind. Ja need lood on kõik niimoodi sündinud ja see kogemus oli hämmastav. Fantastiline. Ma väga nautisin seda ja taks seda. Ja teil on jah, vist ühine selline muusikaringe, kui mitte öelda vereringe. Aga kuulame, lugu kannab siis nimetust Rivega. Sa oled nii meeskonnamängija kui ka väga armastad väikeseid koosseis, et neil on väga sellised mobiilsed ja kui mõelda, kellega sa kõik oled mänginud, on siis Arvo Pilliroo kui Riho Sibul või nüüd ka Oleg Pissarenko, et kas teie maailmavaade kuidagi kattub, kuidas see koostöö temaga sujus? No tol hetkel kindlasti katus, muidu ei oleks seda albumit sündinud või noh, ega ma maailmavaade ei pea nüüd muusikast täpselt täpselt kattuma, et et kas sul see muusika puudutab sind temaga loomulikult on ka inimene tähtis, kahtlemata ei saa, ei saa öelda, et, et täiesti erinevate maailmavaadetega inimestega luurele minna või siis muusikat teha. Võib-olla ka keeruline, aga aga jah, kolleegiga Me tõesti salvestasime ühe uue plaadi ja tegime mõned toredad kontserdid. Ja mõnda aega õpetasid Tartus ka Elleri koolis. Ja see algus on tegelikult lühidalt niimoodi, et kunagi või võin siin täitsa välja öelda, et minu soovitusel olek sattus Tartusse kus ta siis tegi väga tugevat tööd, nagu me teame. Ja siis, kui olek Tartus eest ära väsis, siis tegin mõned aastad seda seal mina. Ja ja lugu on siis albumilt mitte H2O, vaid A2 soo. Kas see oli ka nagu armastus või? Ja siin on ka selline sõnademäng A2 Agan ja leganioloogia H2O siis nagu teatavasti üks keemiline valem, eks. Just nii. Lugu kannab pealkirja alla. Ah jah, see on ka võib-olla sealt hakkasidki minu või noh, varem tegelikult, sest see lugu on kirjutatud tegelikult eesti keeltele, mis on üle Eesti kätte plaadi peal ilmunud, et selline pealkirjade ja sõnademäng selle meeldib, mulle natuke meeldib jah. Muusikud, kellega sa koos puuda, soola ära söönud, on väga tegusad, aga samas üsnagi sellised tagasihoidlikud ja noh, ma mõtlen siin nagu mihkel Mälgandit ja et Mihkel on tegelikult ju nii palju andnud oma tugeva põhjaga eesti Tšassile nagu, nagu sinagi kõigi oma tegemistega, et me seda ei olegi nimetanud, et mis ajast sa mihkliga koostatajaid Mihkliga koostöölepingu täht ma tõesti ei mäleta, aga, aga ma arvan, et mitte ma ei arva, ma tean, et see algasid ikkagi koostöös Raivo Tafenau ansambliga, kui kui Raivo otsustas, et ta tahab oma kvarteti kõlapilti natukene muuta, ehk siis ennem seda me mängisime koos Raul Vaigla, aga kes on ka üks minu väga-väga häid sõpru ja koostööpartnerid pikka aega olnud. Ja Raivo soovis kontrabassi oma ansamblisse ja siis sellest ajast peale olen ma mihkliga teinud koostööd ja ja teinud oma projektid sedasama kvartett siis see rahvusvaheline koos soome muusikutega sillal Mihkel kohal ja. Kontrabassil mootri pulsil ja seal siis salvestatud 2015. aastal ja lood on siis üks, kaks, kolm, neli, viis lugu on lausa sinult ja mõned kadee Moviinik aiselt ei ole natukene ärgitanud ka mihklit, et kuule, Mihkel kirjutanud siis ka mõni lugu. Ma ei tea, kas ma seda lugu võin siin praegu ära rääkida, aga loodan, et Mihkel ei solvu. Võib-olla ta tahab seda ise rääkida, aga ma räägin selle ära. Kui Mihkel pälvis helikunsti sihtkapitali preemia sel aastal, mis siis anti kätte esimesel oktoobril siis enne seda Mihkel sai muidugi teadetele selle preemia pälvib ja ja juba seetõttu, et ta paluti siis esinema sellele kalale. Ja Mihkel helistas minule, et kas ma oleksin nõus, aga ühe loo seal mängima esitama sisse kuidagi täiesti spontaanselt ja mõtlemata ütlesin, et jaa, ainult sel juhul, kui sa mängid seal mõnda oma lugu, et kirjuta oma lugu. Mihkel loomulikult kirjutanud, et ka varem muusikat mitte, küll palju, aga siis Mihkel ütles, et hea küll, teeme ära ja siis me selle ära tegime ja lugu on tõesti väga, väga ilus lugu. Jah, seda on tore kuulda ja meil on siin kõlamas siis plaadilt Nowainov. Selline lugu nagu. Suma ei hool ja seal loos ma mängin sellist pilli nagu Fretlas kitarr. Keegi ei ole peale minu Eestis viitsinud selle sellega jännata, sellepärast et see ei ole niisama nalja, siis on nagu keelpilli õppima. Ka mina äkki noh, nii-öelda vanast peast, et, et see võib õnnestuda, mitte mitte õnnestuda. Aga ma olen mõned lood selle pilliga salvestanud, et seal sellise erilise saundiga ja ja kuidagi annab teised dimensioonid. Ja meie saate tunnikene hakkab lõpule lähenema, Ain on nii palju head muusikat kirjutanud, suuri tegusid teinud ja kümnete muusikutega koos mänginud ja viimane album kannab nimetust siis Aganaga. Seda saab poolt taha poole ja tagantpoolt ettepoole ühtemoodi lugeda ja head partnerid on sul siin peale mihkel Mälgandiga Kristjan Randalu. Ja siis miga Kaljo taas ja keelpillikvartett pressiooso, kellega sa oled vist ka varem koostööd teinud terve plaaditäis oma muusikat. See pole sugugi lihtne, mis aja jooksul muusika sündis? Ütleme, et üks lugu on selle plaadi pealt tõesti pärit minu esimeselt albumilt, mille ma kirjutasin siis Arvo Pilliroo-le mõeldes. Ja ülejäänud lood on sündinud enamjagu kõik aasta jooksul. Nii et tegelikult on ta helikeelelt üsnagi kompaktne, aga ja sinu käekiri on väga tuntav, et nagu hingeline, samas, aga rahulik mitte liiga tormiline, aga ilus. Nii et ma arvan, et ma arvan, et sellel muusikal on just õige koht rahulikul jõuluootuse ajal, aga ka igal muul hetkel, kui tahad nagu rahu saavutada sisemist tasakaalu või ma ütleks, et see võib-olla on ka mingis mõttes tasakaaluotsing sinus eneses. No kui inimene saab 60 ja kui siis siis seda tasakaalu killukestki pole, siis on küll asjad halvad. Läheks siis muusika juurde, et sinuga koos musitseerivad nii head muusikud, kes on aidanud sulga seadeid teha, ehk siis Kristjan Randalu ja Raul Sööt on siin, tema käsi on ka natukene mängus. Et milline siis nende roll on olla. Üks reegel, mida ma oma õpilastel olen kogu aeg öelnud, on see, et püüa mängida endast paremate muusikutega. Ja tõepoolest, minuga mängivad sellel albumil väga head ja minust palju paremad muusikud. Padi nagu sellist läbivat joont. Ma väga ei saanud, väga ei saanud teostada ja ma ei tahtnudki, sellepärast et ma palusin oma lugusid arranžeerinud Kristjan Randalu ja ja Raul Söödi ja kumbki ei tea, mida, mida keegi kirjutab, tähendab et siin võiski erinevad käe juhtuda ootamatusi, et võib juhtuda, et see plaat võib tulla väga eklektiline, aga, aga kuidagi kokkuvõttes mulle tundub, et, et see oli, see oli väga hea ja mõte. Mulle väga meeldivad mõlemi muusika seaded ja loomulikult Kristjani Kristjani musitseerimine. Ja meil on kõlamas juba lugu soon või on see hoopiski mingi soo? Siin ongi see, kuidas keegi seda lugu kuulates seda pealkirja tõlgendab, et mina annan vabad käed, ma annan vabaks jälle. Jah, muusikat peabki avatud hingega. Ja sellise vahva koosseisuga, kus on siis peale sinu, Kristjan Randalu klaveril Mihkel, märganud kontrabassil miga kalja trummidel ja, ja igasugustel kelladel ja keelpillikvartett, seda muusikat on võimalik siis nautida ka jõulujazzil. Ja tahan kuulda, mis sul parajasti käsil on ja kuidas siis jõuluaeg tuleb. No praegu ma lõpped tasin ühe lastelaulude plaadi salvestuse ja nüüd alustan sellist väljakutset, mida ma pole elus teinud ning paluti, et ma mängiksin ühel albumil mõned romansid kitarriga. Siis saadaksin ühte ühte väga head romantik lauljat, nii et see on paras väljakutse. Siis on siin väga toredad kontserdid Riho Sibula ja Raivo Tafenau ka sel aastal. Siis ootan pikisilmi Tõnismäe kontserte, kus me mõlemad mihkliga osa võtame Mihkel märgandiga. Kahjuks ei saanud senisest rohkem rääkida, aga kindlasti ka temaga on väga palju ühist ja puud soola ära söödud. Ja, ja kuidagi ootamatult erinevaid erinevaid kontsert on ja palju tööd ja palju rõõmu on, on ja on ka mõtteid veel salvestada, mõned mõned projektid ja kitarrifestivali korraldamine käib juba järgneva, nagu sa tead festivali korraldajana, et see, see on katkematu töö, aastaringselt. Tegevuse puudust ei ole. Sära energiat ja palju-palju rõõmu sulle ja uute kohtumisteni. Sinu muusikaga sinuga igas variandis laval. Aitäh sulle. Ja tänast õhtut. Džässi jääb lõpetama Ain Agan, Pala lillelõim. Ja meil oli suur rõõm kuulata Haini muusikat ja soovida talle uusi loomingulisi võite.