Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Tänase kommentaari sisuks on õpetlik ja huvitav tähelepanek, mille eest peame tänama tektordi kolumnisti nime all Mike Mikey. Meil jäi kiusama eelmisel nädalal Microsofti juriidilise peanõuniku plats medi ülistus patendiseadustele. Nimetatud sõnumit varjutavad mitmed asjaolud. Neist osa mõjutavad ka selle usutavust neile täna siis tähelepanu pöörakski. Esmalt otsustage, kui usutavalt taoline väljaütlemine mõjub, arvestades, et Microsoft sai nädal varem pooleteist miljardi dollari suuruse trahvikviitungi patendiõiguste riivamiseks seoses MP3 failiformaadi rakendamisega oma operatsioonisüsteemi. Võib-olla nad soovivad suurt trahvi vähendada stiilis, mis on omane ulakatele poistele, kui vanaema ukse peal vitsaga vibutab. Ka siis nõustuvad nad ju väga kiirelt kõikide nõudmiste ja vanaema väärtushinnangutega, kui vaid see vits oleks pehmem. Teisalt aga võib sama süžee omada hoopiski teistsugust sõnumit. Nimelt saab pooleteise miljardi suurust rahakuhja vaadelda kui andamit patendialtarile ning ettevõte, mis tunneb patendireeglite valusat praktikat, võiks seega oma sõnumis olla usutav. Ja see sõnum, mida ettevõtte juriidiline peanõunik edastas, oli umbes järgmine. Brazzymete ütlased, tarkvara patendeerimine ja muu intellektuaalse omandi kaitse on hädavajalik motiveerimaks julgustamaksja täide viimaks tehnoloogilisi läbimurdeid tööstusharus sõltumata innovatsiooni, vundamendiks, patendid. Platsi mees lisab, et isegi kui juriidilised vaidlused võivad kujuneda räpasteks, ei langeta intellektuaalse omandi kaitsevajadust, vaid pigem joonib alla selle hädavajalikkust. Aga okei, läheme järgmiseks kolm aastat tagasi ühe teise arvamuse juurde. Vähemalt uuel mandril on üheks kaasa ja noore põlvkonna mõtlejaks kujunemas New Yorker kolumnist ja mitme populaarse raamatu autor märkong läädvuel kes oma uuriva kirjaniku objektiivsusega analüüsistona Loomingu lätteid. Põhjuseks taolisele tegevusele oli asjaolu, et avastas ühe oma artikli materjali olevat saanud Broadwayl populaarse lavateose sisuks. Loomulikult ilma temalt luba küsimata. Lähed voli puhul asendus esialgne pahameel aga õige pea meeleheaga sest ta nägi protsessis loomingu evolutsiooni. Hullem lugu juhtus 1992. aastal, ansambliga teeb eesti pois, mis incorporeeris ühe oma loo algusesse kuus sekundit 1976. aastal džässmuusik John Newton'i flöödikompositsioonist. Selle jaoks küsiti toonega luba paraco vastast John Newton, et lõppkokkuvõttes esines sama helifraas nende loos pääste Mike 40-l korral. Ja ta kaebas, et läheb Eesti poisid kohtusse plagi arismi süüdistusega. Otsustage nüüd ise, kas õnneks või kahjuks või siis kelle õnneks või kelle kahjuks. Aga kohtus jäi John Newton kaotajaks sest sisuliselt koosnes tema kuuesekundilise loomingu vargus kolmest noodist. Mälkon Gladval jõudis oma loos läbi paljude sarnaste, lihtsate faktiliste näidete lihtsa tõdemuseni. Aga olgu vahepeal öeldud, et tegemist on talupoja tarkusega, mis täna autor ja koopiaõiguste juriidilisel vahutamisele kipub meil aeg-ajalt ebamääraseks muutuma. Kuid see, midagi läädvus oma näidetega alla jooni paneb. Looming baseerub varasemal loomingul ja selles pole midagi halba, otse vastupidi. See peaks ju olema ülihea. Kahjuks on meie ajastu muutnud oma ahnuses pimedaks ja käitub otse vastupidi, kägistades ahnuse nimel ühiskonda toitvat loomingulist potentsiaali. Ja eriti imelikuks teeb olukorra asjaolu, et tänased patendivitsaga vehkivad suurkorporatsioonid on üsna hiljuti olnud diametraalselt teist meelt, kui nad seda täna on. Kes seda ei usu, olgu neile näide Microsofti peaideoloogi peadirektori ja presidendi ja peatarkvaraarhitekti ja suurima aktsionäri Bill Gates'i arvamusest aastast 1991. Bill Gates ütles toona järgmised kuldsed sõnad. Kui inimesed oleksid omal ajal tänaseid innovaatilisi ideid mõteldes teadnud, kuidas patente antakse need patentidena välja võtnud seisaks tänane tööstus ühe koha peal. Ning sama Bill Gates muretses ka väikeste innovaatiliste ettevõtete pärast, öeldes, et tuleviku startup, firma, kellel ei ole patente, on sunnitud maksma suvalist hinda, mida suured patentidega gigandid mõtlevad küsida. Ja see, mis on juhtunud viimase 16 aastaga sama Bill Gates'i arusaamades, on ilmselt seletatav vaid sellega, et väga suure tõenäosusega on ufomehed vennikese vahepeal välja vahetanud või ümber programmeerinud sest need seisukohad ei lähe mitte kuidagi kokku tänase, et tema peamise nõuandja Brad Smitty väljaöelduga