Tere eetris portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Möödunud sajandi seitsmekümnendatel võttis väikese saareriigi Uus-Meremaa peaminister Robert muldoon julguse kokku ja käivitas projekti, mille pealkirjaks oli. Mõtle suurelt. Suurelt mõteldes tunduvad suured ettevõtmised normaalse tegevusena ja inimesi kammitse halli hiirekese hirmud. Robert muldoon julgustas nägema Uus-Meremaa taga suuremat maailma võtma suuri välislaene ja tegema suuri maailmavajadusi teenindavaid projekte. See taktika oli edukas ja peaminister sai peagi tunnustuseks nimete sööri tiitli. Tänase kommentaari jaoks sobivad suured mõtted suurepäraselt. Mõtlemisaines pärineb son Maiklusestamisid tehnoloogia eest vastutava asepresidendi kreek papatoopo lause loogist. Kreegi kommentaar algab vihjega ühele ajalukku läinud jamseni valeks osutumise tõttu pilkamise töövahendina kuulsust kogunud tsitaadiga. IBM-i kunagiselt peadirektor Toomas vaatsonilt. Tagasihoidlikust kompaniist läbi majanduskriisi IBM-i maailmamainega ettevõtteks kujunenud Toomas Watson olevat kunagi öelnud, et ta ei näe põhjust enama kui viie arvutivajadusele. Seda mitte tema enda, vaid kogu maailmavajadusi silmas pidades. Kreek papadopolous ei usu, et Thomas Watson kunagi midagi taolist oleks ütelnud ja tal võib õigus olla, aga see pole täna probleemiks, sest toomas Woods enam pool sajandit surnud ja teda see väärtõlgendus enam ei morjenda. Ja ausalt öeldes, kui täna ringi vaadata, siis võib-olla on selles väljaütlemises vii arvuti piisavuse kohta olemas tõde mida me pole seni lihtsalt hoomanud. Just sellele uuele nägemisele püüabki, see on üks liidritest meie tähelepanu tõmmata. Papadopolouse eelmise aasta novembris kirjutatud blogi on kommenteerinud ainult kolm inimest. Tema mõtlemise suurusele pole midagi ette heita. Pigem on sõnumi nähtamatuse probleem info meresuuruses. Kõik on ju suhteline. Nii lausub kreek papadopolous, et arvuti defineerimine on samuti ettekujutamise küsimus. Mida suuremad seda ette kujutada, seda vähem arvuteid maailmas ongi. Ja nii võib paista. Täna on maailmas olemas viis, kuus vähekenegi seksikamat arvutit. Üheksa otsingumootorid Google'it maailma kattev poole miljoni kuni miljoni serveri võrgustik. Kujutage oma arvuti taga istudes, et kogu Google ongi üks arvuti, millega ta ühenduse üles võtate. Teiseks, nõndanimetatud arvutiks ropadopolouse arvates maikrosoftil laevadelt, komm kolmanda arvuti nägemiseks, vaadake ja Huud siis mõttel, Kamazonile ja edasi nähke IP-nimelist arvutit ning järjekorras viimane maailm, arvuti oleks ülemaailmset kliendisuhete haldamise keskkonnateenuseid pakkuv selts, Folstotkom kreek papa toopalavuse definitsiooni järgi on arvutiks ühtse kontrolli all oleva tarkvaraga globaalset maandamist mõjutav süsteem. Taolised arvutid tekkivate raudvara arengutempo aeglusele võrreldes globaalset väärtust omavate funktsioonide kasvukiirusega. Riiklikud teenused koos oma arvutipargi kan heaks näiteks arvutipark jääb peagi vajadustele jalgu. Suured Google või jahu on loomuliku evolutsiooni tulemus. Sama vajadus puudutab täna või homme energeetikat, transpordi, telekommunikatsiooniteenuseid, finantstransaktsioone ja eks neid teemasid leiab veelgi, kui vaid natukene mõtelda. Ja seda peab tegema suurelt, nagu soovitab kreek papa toopaluus kes ütleb, et isegi väikese startup ettevõtte puhul mõtelge kohe oma IT-infrastruktuuri arendades, et olete tegemas ühte maailma viiest arvutist edasi on juba palju lihtsam. Üheks võimaluseks on, et te saategi selliseks suureks arvutiks. Teine võimalus on, et te sobite suurema süsteemi osaks ja teid ostetakse varem või hiljem ülesse. Mõlemat teed on ju positiivsed. Umbes nii püüdis kreek papadopulaus meelitada inimesi neli kuud tagasi oma maailma kogemise ehk teiste sõnadega maailma valitsemise tunnetust avardama. Ja nagu nõiaväel alustas sarnase noodikomandöri värsket blogi nädala alguses üks teinegi saani suurtest bossidest ehk peamine operatsioonide eest vastutav ohvitser, maa Kellitage direktor Jonathan Schwartz. Tema blogi pealkiri on, võrk ongi arvuti. Nimelt selgub, et annan kohe-kohe maailmale pakkumas ondi maand ehk üle internetti vastavalt vajadustele kättesaadavat superarvutiteenust küsides üks dollar protsessori ühe tunni eest. Ja hind polegi hetkel oluline, pigem hakkab meie isiklik arvuti paistma üha vähem arvutina, võttes pigem rolli, mis meenutab ühendusvahendit ühendamaks ühega maailma viiest kuuest tõelisest arvutist. Näete, tänane olukord meenutab üha enam seda, mida Tomas Watson väidetavalt ei ennustanud.