Tere eetris on portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Eelmiste valimiste eel kõlas kohalike poliitikute suust mitu korda vajadus olla milleski esimene. Toona oli teemaks e-valimised ning üheks e-valimismehhanismi loomise ajendiks toodigi mitmes esinemises esile vajadus olla esimene. Nõuab ju ühest küljest väikene rahvaarv ellujäämise nimel, et tehtaks julgeid ja kiireid samme. Paraku võivad need samal ajal olla väikesearvulise rahva seedimistaluvust ületavad ja seega hoopiski ohtlikuks osutuda. Mine võta kinni, mis on õige. Kuid sellest sõltumata on imekspandav, miks ei ole nende valimiste käigus mõnes tegutsemissfääris esimeseks olemine häältemagnetina esile tulnud. Nalja ja nutuga pooleks on sellest kahju ja ei ole ka kohe seletan. Ka enne esitaks ühe tuntud küsimuse. Nimelt mitu poliitikut on vaja ühe hõõglambi vahetamiseks. Vastuseks on, et hõõglambi väljavahetamiseks on vaja appi kutsuda parlamendisaadikute enamus. Nimelt on nii palju vaja poliitikuid hõõglambi ära keelustamiseks. Ja kui hõõglambi kasutamine ära keelatud, kaovad nad lagedest lampidest nagu nõiaväel. Vähemalt umbes nii peaks juhtuma Austraalias, kus kohalik valitsus tegi eile teatavaks plaani kolme aastaga vanast heast hõõglambist lahti ütelda. Arvutuste järgi peaks koos elektrienergiat ebattatiivset valguseks muutva hõõglambi prügikastikukkumisega vähenema Austraalia aastane süsihappegaasikoormus umbes neli miljonit tonni. Süsihappegaasi liig on kokku loetud soojuselektrijaamades hõõglambis valguse asemel soojuse tekkimisele tarbetult kuluva elektri tootmisel tulemusi kokku arvutades. Lisaks arvatakse, et ilma hõõglambid vähenevad austraallaste kodused elektrikulud rohkem kui poole võrra. Vähemalt on sellise arvutuse teinud seal need keskkonnaminister Malcolm Turnbull. Ahja märkam Turnbull ei plaani maju pimedusse jätta, vaid soovitab hõõglambid kolme aasta jooksul asendada säästupirnidega milledes valguse allikaks. Anergastunud gaas. Näete päikese, Eesti mõni poliitik oleks saanud lõigata vägevat profiiti kuid nüüd on hetk maha magatud ja me ei saagi olla esimene riik, kes hõõglambi ära keelustab. Ja see on ohtlikuna. Järgmised poliitilise tuule püüdmise ideed võivad olla palju ohtlikumad nagu näiteks soov olla vingeim Euroopa ühendused telekommunikatsiooni monitoorimise direktiivi täideviija. Direktiiv näeb ise ette, et aastaks 2009 peavad kõik ühenduse liikmed direktiivi oma seadustena realiseerima. Direktiiv näeb muu hulgas ette kohustuse registreerida andmesidevõrgus, side osapooled ja sidepidamise viisi kuid mitte sideseansi sisu. Kuna taoline kohustus nõuab suuri kulutusi, jättis direktiiv lahtiseks, kui kaua andmeid peab keegi säilitama. Nüüd on siis erinevate riikide poliitikud võistu välja mõtlema viise, kuidas nimetatud direktiiv võimalikult vingelt oma riigis seaduseks muuta. Näiteks pakuvad hollandlased muuhulgas, et kõikide mobiiltelefonisides ansi andmete juurde peaks kirja panema kõne sooritamise koha, mille saab peilida välja tugijaama tähtrianguleerimise abil. Ehk teiste sõnadega ei usalda Hollandi poliitikud oma valijaid ja nõuavad 90 9,9 protsendi ausate kodanike pideva monitoorimise seadustamist. Kuid hollandlased jäävad alla sakslastele. Nemad omakorda plaanivad keelustada igasuguse nõndanimetatud kirjaniku nimed ehk Aljaste kasutamise e-posti aadresside ja lugematute teenuste registreerimist juures. Muuhulgas muutuks ebaseaduslikuks ettemakstud mobiilipakettide kasutamine, sest kioskist ostetud kõnekaarti ei saa seostada helistajaga. Samuti pannakse põnts näiteks iibe kasutamisele, kus on edaspidi võimatu lahti saada ämma kingitud kollasest kampsunis. Kuna sa pead kõik tehingut sooritama oma nime all. Ja kahjuks on Eestil võimalus olla esimene veelgi lollima side seaduse algataja huvitavat, kas selle võimaluse realiseerimine on aja või tõenäosuse küsimus.