Intervjuu aeg, meie külaline on jõudnud stuudiosse. Tere, minu nimi on Urve Palo. Elan Harjumaal ja panust on 34 aastat. Kandideerin riigikogu, kuna olen mures Eesti tuleviku pärast ja soovin omalt poolt teha kõik, et meie lapsed tulevikus oma koduks ikka eesti valiksid. Ja nüüd on meil siis võimalus öelda tere päevast, Urve Palo. Tere päevast. See oli väike meenutus, väike lõik raadio kohe valimissaatest 10 küsimust, kus ka sina käisid kohal küsimustele vastamas seal selline tutvustav kõigil andmed vastavad tõele, mure Eesti pärast, et oli ikka veel olemas. Absoluutselt, ega ka juba natukene vähem sellepärast et sotsiaaldemokraadid on need riigitüüri juures. Aga nüüd on nagu võib kergemalt hingata, eks ole, ja, ja selles mõttes on, on läinud sinul veel Urve eriti hästi, sest et sina oled saanud kohe nii-öelda ministritooli peale ja sinna kraani juurde, kus saab ikka tegelikult asjade lahti keerata või kinni keerata. Noh, niimoodi nagu oma tuttavatele öelnud, kes helistavad, et palju õnne, siis ma ütlen, et ega ma ei oska, öeldakse, õnn või õnnetus. Aga see on igal juhul väga huvitav väljakutse ja võimalus tõesti midagi ära teha. Kas siis, kui sa näiteks käisid meil siin nendele küsimustele vastamas ja üldse alustasid seda riiuk kandideerimist, oli sul endal siis mingi selline ambitsioon või ehk ka mingi aimdus, et, et ühel hetkel võib minna nii, et sa istud ise ministritoolil? Ei olnud, tähendab, et kui ma Riigikokku kandideerisin, siis minu soov oligi Riigikokku pääseda ja sealt hakata lähemalt tutvust sobitama poliitikaga. Ministri amet kohe. Kindlasti ei olnud minu plaanis. Aga kuidas siis nii läks, ses mõttes sulle, kas sulle räägiti auk pähe või siiski sa kui mingil hetkel läks nagu ministrikohtade jagamisega sotsiaaldemokraatlikul erakonnal tehti ettepanek, et need toolid teile siis olid sina kohe nii-öelda esireas käsi püsti, et mina võtaks selle tooli, et mina, mina, mina, mina. Kui mulle tehti, ma alustan natuke tagantpoolt, kui mulle tehti tänaseks kaheksa aastat tagasi ettepanek asuda ettevõtte juhi etteotsa, kust ma tulin siis oli väga suureks üllatuseks mulle. Mul ei olnud mingit plaani ja, ja ma olin päris šokis, kui see ettepanek tehti, kuid, kuid süda käskis vastu võtta. Täpselt sama oli ka seekord. Ma olin tegelikult valimistralli ära teinud tagasi oma töökohal ja parasjagu Prantsusmaal Nizzas ülemaailmsel Sandkobrääni juhtide kokkusaamisel. Oli õhtune aeg, kus löödi kokku veiniklaase ja, ja kogu selle saanud plaani grupi kõige suurem. Meeeff ülemus ütles, alustas õhtut sellega selle vokaali võtame Urve terviseks, sellepärast et saanud globaan võitis valimised. Kuna ma ei läinud ära. See oli muidugi väga meelitav ja pool tundi hiljem sain ma kõne Ivari Padarit ettepanekuga kandideerida rahvastikuministri ametikohale. Kas siis oli pool tundi veel mõtlemisaega või oli, vastas kohe, jah, ma võtan. Ivariga rääkides me arutasime jooksvalt kohe ja, ja leppisime kokku, et, et ma kandideerin Urve natukene noh, nii-öelda dimensiooni laiendades, kas sa oled karjäärinaine klassikalises mõttes olemas? Ma arvan, et klassikalises mõttes kindlasti mitte. Ma olen teadmishuviline õppimishuviline ja Mulle meeldib võtta vastutust. Aga ma ei ole mitte kunagi oma karjääri planeerinud. Täiesti ausalt, kui ma tulin tööle Sanco pääni aastaid tagasi, siis ma mõtlesin, et ma olen siin niikaua kui mul on huvitav. Mitte niikaua, kui ma saan firma juhiks. Kas niisugused valikud, nagu ministri töö vastuvõtmine on puhtalt sinu enda peas sündiv otsus või on sinu ümber inimesed, kellel on peaaegu samaväärne õigus või, või sinu silmade läbi siis võimalus kaasa rääkida ja öelda, et teeni või ära tee niimoodi. Tegelikult ma teen otsuseid oma südame järgi ehk see tähendab seda, et otsus tuleb südamest. Ja ma olen alati niimoodi käitunud 34 aasta jooksul. Siiani on see õigustatud olnud küll, aga enne kui ma andsin ja sõna üldse poliitikasse tulla. Ma pidasin nõu oma abikaasaga täpselt samamoodi nagu kaheksa aastat tagasi mulle juhi kohta pakuti, nii et mul on pere toetus just lähedase inimese oma, abikaasa toetus, aga tähti. Mis sa arvad, kaua kulub aega, et sa pettuksid poliitikas? See on huvitav küsimus, sellepärast et väga paljud minu tuttavad, kes ei ole poliitikud ju enamalt jaolt siiani olnud kõik ütlesid, et tapetud kindlasti ärist minnes on kõik pettunud. Ei ole sinulgi valikut. Täpselt samamoodi öeldi mulle kaheksa aastat tagasi, kui ma olin esimene naisjuht, ehitusmaterjalid äris ja mu kliendid kuni lõpuni olid kõik ainult mehed. Ja ma ei pettunud, sain hakkama. Nii et ma olen optimist natukene, nii et ma usun, et äkki ma ei pettugi. Ma olen täiesti võhik nii ärialal kui ka poliitika alal, kuna ma ei ole seal sees olnud, aga kõrvaltvaatajana jääb mulje, et äri vist on natukene. Põhimõttekindlam asi poliitikas, see on jälle kõrvaltvaataja seisukoht, käib pehmelt öeldes toolide alt ära tõmbamine. Ühel päeval räägitakse ühte juttu, teises juba on tuul. Läbi lillede vihjamine, enda asi on seal siis õige üles noppida. Kõik viitab ikkagi sellele, et et sul on võimalus selle mänguga kas kaasa minna ehk kuluda koos huntidega, vabandage väljenduse eest. Või kui sa sellega ei lepi, siis ühel hetkel tullakse kodaratesse ikka niisugune kaigas, et sa oled rongi pealt maas ja, ja solvuna hing täis pettununa. See võib kõik juhtuda ja ma olen nõus, et, et kindlasti on poliitikas kõike seda, mida sa just kirjeldasid. Ma arvan, et see on, on tihtilugu niimoodi, ma ei ole veel kokku puutunud sellega. Ja nagu ma ennist ütlesin, et olen ta mingil määral idealist. Ma loodan, äkki mina muudan midagi. Äkki mina ei pea sellega nii kokku puutuma või ma saan sellest olla eemal. Olen ka kodus abikaasaga rääkinud, et kui elu läheb selliseks, et ma pean mingil moel oma eetiliste normide vastu minema siis alati on mul võimalus öelda ei, selle mänguga ma ei lähe kaasa ja mul on hea meel, et mul on olemas teine elu. Ma võin alati minna, mina usun küll tagasiärisse või, või kuhu iganes. Et minu meelest ei tasu liiga palju karta. Kui me kardame, liiga palju, siseneb ka väga palju tegema. Inimlikud aspektid pärast seda nüüd, kus uus elu on alanud. Mis muutub söögikohad, kus ta abikaasaga väljas käite? Garderoob. Midagi veel. No söögikohad me tegelikult oleme sellised inimesed, kes olema alati väga palju pidanud tööd tegema, nii abikaasa kui mina inimestega suhtlema, et me üldiselt väga palju väljas söömas ei käigi, sest et naudime kodus olemas siis kui me enam ei ole just ametis. Et sellega ei ole üldiselt probleeme, garderoobiga õnneks mitte, sest et kuna ma olen olnud juhtival kohal, siis ma olen oma garderoobi alati tähelepanu pööranud. Kas Selver näiteks inimesed ligi juba juba tulevad, tunnevad ära, suruvad käe pihku, ütlevad näiteks palju õnne, või noh, need on nii-öelda patsutavad õlale, eks ole, saajad siis, et kõike head ja võib-olla vanad vanad juba ette ka mingisuguse ettepaneku, et vot selle asja peaks ära tegema. Seda ei ole veel olnud, aga pärast seda, kui ja ajakirjanduses on olnud juttu, et, et ma komplekteerin oma meeskonda siis on küll tulnud päris palju isiklikke Tseeviisid minule isiklikult suunatud, kus on kirjas, et olete sümpaatne ja meeldida ja ma tahan vägede juurde tööle tulla ja ja ma oskan ja ma olen valmis kõike tegema. Et see on väga meeldiv. Mainimine käib mad. Täpselt ei tea, mis sorti inimene sa oled, aga, aga ma eeldan. Ma loodan, et sa mõistad, et sellisesse seltskonda tööle asumine noh, kus enamasti on mehed. No olgu, eelmine töö kamp oli ka sarnane, nagu sa ütlesid, aga aga ikkagi ajab poliitikut mõnusalt kihevile. Niimoodi. Ma arvan, et valitsuse pressikonverentsilt tulevad kohati mõnusalt humoorikad, kui sõidetakse sellist eriti peent huumorit ja no mehed on mehedeks. Kui konservatiivne. Kas sa selle koha pealt oled, mõni aasta tagasi oli Evelin sepal vist mingisuguse nabapluusi. Ka ja oli probleem omas savilai, ei läinud Evelyn Sepa naba väga korda sellepärast pikema pluusi panna. Kas sa selle selles plaanis nende kohtade pealt ei karda ette jääda? Kellelegi sõnul on ja kõik teavad, kuidas surve välja näeb. Mõistan ja ma täiesti mõistan, et ma ei saa midagi teha, ma olen selline pikka kasvu loomult blond ja, ja, ja peenikene ka juhuslikult. No mis siis teha, ma, kui ma tegelikult kaheksa aastat taguse tagasi juhi kohale asus ja ma olin siis 27 aastane kliendid olid minust vanemad, kolleegid olid minust vanemad ja siis ma üritasin küll esimestel aastatel teadlikult ennast vanemaks teha, hallid kostüümid selline, et oleks nagu nagu tagasihoidlikum koledam ja, aga noh, koos enesekindluse kasvuga. Kui sul saab nagu valdkond selgeks, siis sa nagu saad aru, et välimust tegelikult ei ole nii oluline. Et kui, kui sa inimesega kohtud ja esialgu võite seda välimusele tähelepanu pöörata, aga ta unustab selle üsna pea, kui ta vaatab ikka sind kui inimest. Ja järgmine kord ta juba siin teab ja tal ei ole eelarvamust, nii et ma arvan, naiselikkust ei pea häbenema ja häbenevad ikkagi need, kes on tegelikult ebakindlad. Nii et naised, ärge häbenege, ei ole põhjust auasi ja, ja naine, naiselikkus tuleb välja kanda. Mehed tihtilugu on mulle öelnud. Oi kuidas ma tahaks seelikuga käia, see tundub nii lahe. Niikaua, kui sa olid veel poliitikast aktiivsest poliitikast eemal siis mäletad sa, keda sa pidasid selles ringis? Mehelikkuse esindajateks nii-öelda, kes selles plaanis Eesti poliitikutest on, on tegijat kelle puhul isegi halba mõtet ei tule, kui sa näed Mul on meeldinud alati päris ausalt Toomas Hendrik Ilves, Siim Kallast oma meestest rääkinud. Aga on sul mõni naispoliitikutest, saaks eeskuju ka, kellele see nii-öelda vaatad mõnikord järgi, et vot see on üks korralik naispoliitik, selline tahaks minagi olla. Tegelikult üldiselt küsimus, et kas on eeskujusid, ikka küsitakse ja pean ausalt ütlema, et mul ei ole kunagi eeskujusid olnud küllaga vaatan ühelt inimeselt, et vot, et noh, see oli nüüd huvitav või teiselt poolt see, et ka selliseid üks inimene võtan endale ette, nüüd eeskuju lapsest peale on, mul ei olnud ka iidoleid nagu muusikamaailmas ja vot see on nüüd kõige parem ja mul kogu tuba plakateid täis ei ole. Kuulame taas ühe küsimuse vastuse ära sellest 10-st küsimusest enne valimisi raadio kahe eetris olnud valimissaatest Urve Palo Sotsiaaldemokraatlik. Erakond armastuse ja õnne nimel ei ole ma millestki selles mõttes, et see on nagu esmatähtis. Ja kui on vaja loobuda sellepärast rahast, ma ei kujutaks seda olukorda ette, et aga siis tuleb loobuda. Sest et raha saab alati ja kõik, mis on raha eest ostetav, on väga odav. Siit koorub välja kaks küsimust. Küsimus iseenesest oli see, et kas õnn peitub rahas, aga seid? Korvpall? Kaks küsimust oled sa juba neil päevil pidanud millestki loobuma tänu oma ministriametile? Võib-olla kohtumistest sõpradega. Aga ma loodan, et see on ajutine, sest algus on tõesti väga tihe olnud. Ja teine küsimus, mis on ka õnne ja rahaga seoses on see, et kas raha eest on võimalik eesti iivet tõsta ehk ühesõnaga, sinust saab, eks ole, ei saa, vabandust, sa oled juba rahvastikuminister, kas jätkuvad nii-öelda need reformid ja programmid, kus raha eest ostetakse lapsi ehk emapalga suurenemine ja nii edasi, nii edasi. Ma arvan, et need kõik on toetavad mehhanismid ja raha eest ei osta lapsi. Ma toon ühe näite. Minu arust on see väga drastiline ja kurb, aga, aga see on tõsi. Eestis sünnib meil aastas 15000 last ja 10000 last aastas, abordi teel tapetakse 10000, kui nad tik sünniksid. Loomulikult me ei lähe seda teed, et magame, aborte keelustada ja nii edasi. Küll aga on see mõttekoht, et kas neid emasid, kes on rasestunud, kas neid annaks nõustada sedamoodi, et kas või pooled neist lastakse Jastest jääksid ellu, et neil ei olegi vaja mitte niivõrd raha vaja kindlustunnet anda läbi selle emotsiooni, sest need abordid tehakse ju kolme esimese kuu jooksul, kui emal ei ole veel sidet tekkinud lapsega ja ta tundub, et tunneb, et midagi võõrast. Ja mul on hea meel siin tegelikult öelda, et rahvastikuministeerium on algatanud sellise teo, et koolitatud lisaks välja nii-öelda ämmaemandaid, kes on valmis nõustama niukest nagu psühholoogilisti küsimusi esitama ja abi andma nendele naistele, kes tulevad, siis tulevad nõuandlasse aborti tegema. Ja nad peaksid juba valmis olema koolitatud sellest sügisest. Et äkki annab meil ka sealt ära, ära ära päästa. Nii et, et ma arvan, et küsimusele uuesti vastata, et jah, raha eest ei saa, siin on vaja paljuga mõttes muuta. Kas põhimõtteliselt siis nelja aasta pärast võime kõik koos olla kõik koos öelda, kui sinu ametiaeg on läbi saanud, et Eesti iive on positiivne? Ma väga loodan, selle nimel me kõik töötame kogu valitsus. Kas nüüd on plaanid paika pandud, et kes mida teeb? Ma saan aru, et alguses oli väike selline segadus, et rahvastikuministri koht on antud, aga päris seda ülesannet lähteülesannet ei ole antud, nüüd on seal paigas, kõik on korras. Jah, me kohtusime eile peaministriga ja arutasime omavahel erinevaid võimalike tööülesandeid ja me oleme kokku leppinud põhiasjades, et üht-teist vajab veel täpsustamist, aga põhiasjad on paigas ja, ja need on loomulikult intega integratsioon, kõik sellega kaasnev integratsiooni sihtasutuse nõukogu esimees on alati olnud rahvastikuminister ja midagi vene klaveri põruski. Vene keelega saan hakkama. Väga-väga hea super. Sul vist ei ole ametnike teatakse rääkida. Nüüd on sul võimalus raadioid kasutada ja tehakse väike töökuulutused, millised ametnikke vaja on ja milline inimene peaks peaks sobima sinu meeskonda? Ta peaks valdama keeli. Ta peaks soovima tööd teha. Ta peaks olema kõrgharidusega ja Sära silmis kõik muu, lepime kokku vastavalt töö iseloomule. Aga praegu istud sa põhimõtteliselt Stenbocki majas, tühjades kabinettides, üksinda rahvastikuministri asju hetkel v seal inimesi ei ole, kõik ju panid, kus möödunud meistriga, eks ole, jooksu. Tegelikult on asi niiviisi, et nad ise ei oleks jooksu pannud vaid rahvastikuministri töötajad on siiamaani tööle võetud, õigemini ametisse määratud koos ministriga, neil ei olegi valikut. Nii et uus minister, Sid kas palub ja nii edasi jääda, kui nad soovivad ja või mitte. Mina olen tänaseks kokkuleppe saavutanud kolme inimesega. See, kes praegu jätkavad oma tööd ja samamoodi on väljastpoolt juba kokku leppinud paari inimesega, nii et ja lisaks tõepoolest diviisid, on päris palju selle pealt meelt, nii et protsess käib ja ei ole hullu midagi. Loodad endale kabineti kokku panna? Loomulikult ja öeldi, loodan, ma teen selle ära ja päris kiiresti. Seda on rõõm kuulda, et meil on rahandusminister, kes on täis teotahet. Muidugi teisiti olekski võimalik, ma ei võta midagi ette, kui ma ei taha seda teha. Mis on esimene seaduseelnõu, mis riigikogu Ma ei oska praegu sellele küsimusele vastata, sellepärast et hetkel oleme tegelenud kabineti koostamisega. Ja kui ma midagi praeguse interpreteeriksin lihtsalt ja, ja hiljem Devin hoopis teise eelnõu, siis oleks esimene vale. Siis siia jälle linti, et näed, sa ütlesid, et tegid, et see on ei armasta valetada, tähendab, ma ei tee seda teadlikult kunagi. Suurepärane, aitäh, Urve Palo, et astusid läbi ja eduministri ametis. Suur tänu teile, ta haljendab.