Tere õhtust, kell on kuus ja ERR-i uudistetoimetus võtab kokku teisipäeva, 20 Üheksanda septembri. Mina olen toimetaja. Mart Linnart. Valitsus kinnitas täna järgmise aasta riigieelarve ning esitab selle eelnõu riigikogule homme. Eelarve kulutuste maht on ligikaudu 13 miljardit eurot ning tulude maht üle 11 miljardi euro. Eelarvepuudujääk jääb sinna suurusjärku kaks miljardit. Reformierakonna juht Kaja Kallas leiab, et riik kulutab liiga palju raha tuleviku arvelt. Kokkuhoidmine on kavandatud alles pärast valimisi. Seega on õigus Mart Laaril, kes ütleb, et see mentaliteet on selline, et pärast meid tulgu või veeuputus. Valitsus otsustas, et sarnaselt Lätiga on lubatud Euroopa otselennud kõikidesse riikidesse, kus nakatumisnäit 100 100000 elaniku kohta on alla kahekordse Euroopa Liidu keskmise. Valitsust nõustava teadusnõukoja hinnangul koroonaviirusega nakatunute arv tõusuteel ning seda eriti Tallinnas. Sellest hoolimata teadusnõukoda uusi piiranguid valitsusele ei pakkunud. Lätis on esimest korda pärast aprilli nakatumisnäit 100000 elaniku kohta tõusnud üle 10. Parvlaev Estonia uppumise ajal peaministri kohuseid käitun Mart Laar ütles, et Estonia huku asjaolude suhtes tuleb korraldada uus uurimine. Sel sügisel esilinastuseni ligi 20 kodumaiste dokumentaal- või mängufilmi eesti filmiprodutsendid eelistavad siiski kinosid Veeoo tee platvormidele. Suure kraana oli ikka suur ekraan, isegi vähe vaatajaid ja alles siis lähed onlain ja et see on nagu ikkagi praegu meil kindel mudel. Komme pilvisus hõreneb, ennelõunal sajab kohati vähest vihma ja on udu. Puhub valdavalt idakaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Sooja tuleb 14 kuni 18 kraadi. Valitsus kinnitas täna järgmise aasta riigieelarve ning esitab selle eelnõu riigikogule homme. Samuti kinnitas valitsus järgmise nelja aasta riigieelarvestrateegia jätkab Brentere. Järgmise aasta riigieelarve kulutuste maht on ligikaudu 13 miljardit eurot ning tulude maht üle 11 miljardi euro. Peaminister Jüri Ratase sõnul on eelarve eesmärk kiirendada majandusarengut, hoida tervist ning toetada koroonakriisis abivajajaid. Ratas tõi eraldi välja, et kaitse-eelarvet uues eelarves ei kärbita ning teadus- ja arendustegevuse eelarve saab olema kuni 2024. aastani üks protsenti SKP-st. Ma pean seda oluliseks, et me vaataksime seda nii, nagu me oleme viimastel aastatel rääkinud teadus-arendustegevus, see on alati käsikäes ka innovatsiooni ja ettevõtlusega kaitsekulud, millest on räägitud palju. SKP arvnäitaja on küll vähenenud, nõnda et meie kohustust vähendada siis kaitsekulutusi ja me lähtume eelmises riigieelarvestrateegias sean ress 2019 kokku lepitud kaitsekulude tasemest ja Me oleme lisanud järgmiseks neljaks aastaks sinna juurde 66 miljonit eurot ja eeskätt see läheb sest suurendada Eesti rannakaitsevõimekust. Rahandusminister Martin Helme lisas, et pension tõuseb uue eelarvega keskeltläbi 20 eurot. Mine vanaduspension tõuseb 544 euroni pensioni baasosa tõuseb 16 eurot, see on siis see, mis kõigile. Üks rahvapensioni määr tõuseb 30 eurot. Rahvapension on see kõige madalam. See on siis, kui sul staaži üldse ei ole ja selle pensionitõusu sees on siis täiendav pensionilisa lastestaaži pealt, mis tõuseb 3,55 euroni. Maksutulu kasvab järgmisel aastal üheksale koma kolmele miljardile eurole, tänavu oli see üheksa miljardit eurot. Euroopa liidu toetusi kaasatakse järgmise aasta riigieelarvesse ligikaudu 1,4 miljardit eurot. Helme sõnul kujuneb aga järgmise aasta eelarvepuudujäägiks 6,7 protsenti SKP-st ja riigil tuleb juurde laenata veel 2,4 miljardit eurot. Eelarvepuudujääk jääb sinna suurusjärku kaks miljardit, see on praktiliselt sama suurusjärk, kui on kogu valitsussektori investeeringud, mis on 1,9 miljardit ja kui me vaatame oma nelja aasta prognoosi, aga muidugi rõhutan, et selle nelja aasta prognoosi puhul peame me aru saama, et see on tegelikult üsna suure veapiiriga, eks ole, siis kui me esitlesime oma rahandusministeeriumi suveprognoosiga, siis oli 24. aasta lõpuks oli näha, et meie puudujääk on 3,1 protsendi peal SKP-st, me oleme praeguseks pannud ennast graafikusse 2,5 protsenti puudu. Samuti eeldame me, et meie tegelik võlakoormus on väiksem kui suveprognoosis mitte 31 kaks protsenti, vaid jääb seal alla 31 protsendi. Uku Toom küsis, kuidas kommenteerib uut eelarvet Reformierakonna juht Kaja Kallas. Ühekordse eelarvena see ju ilus, aga riik ei toimi ainult ühe aasta, vaid peab toimima pikemalt. Häda on selles, et riigieelarve on miinuses ja elame võlgu ja elame pikalt. Kokku hoidmine on kavandatud alles pärast valimisi, seega on õigus Mart Laaril, kes ütleb, et see mentaliteet on selline, et pärast meid tulgu või veeuputus. Kuidas seda parandada? Tegelikult üks asi on kreisiaega ka tegelikult tõepoolest nagu Eesti pank ja riigieelarvenõukogu on öelnud ka, et riik peab hakkama lähiaastatel kulusid kokku tõmbama, mida suuremaks ja kulukamaks me selle riigi täna teeme, seda keerulisem on see tulevikus või lähiaastatel. Ja eelarvenõukogu ütles siin ju tegelikult seda, et valitsusel ei ole plaani, kuidas saada valitsussektori kulud paremasse kooskõlla nende tuludega. Ja see on kindlasti probleem, et valitsus tundub olevat ulja rahandusministri toel otsustanud, et kui on pidu, siis on pidu ükskõik kui valus piksepohmell hiljem ei ole. Ega see nüüd väga pidu ka ei ole, selles mõttes, et kõik läheb nagu vajalikku kohta teadusinvesteeringud, mõningane pensionitõus, tervishoiutaristu, riigitöötajate või kultuuritöötajate palgad ei tõuse. Õpetajate palgatõus pole ka kindel, nii et väga palju ei laristata või kuidas? Nojah, aga selle probleem ongi selles, et tänase seisuga ei toonud valitsus välja mitte ühtegi pikaajalist reform, meiega investeeringud, mis Eesti majandust ja konkurentsivõimet arendaks selles, et tegelikult ühiskonna jõukus kasvaks ja meil oleks vahendeid maksta õpetaja petele palku ka edaspidi ja neid toetusi, nii et, et me kuulsime ainult seda, mis läheb paremaks jah, ühe aasta perspektiivis natuke tõsta palku kui sotsiaaltoetusi, ehitada uusi hooneid ja teid natuke, aga, aga pikalt me ikkagi kulutame raha juba täna tuleviku arvelt ja see on probleem. Valitsus otsustas, et sarnaselt Lätiga on lubatud Euroopa otselennud kõikidesse riikidesse, kus nakatumisnäitaja 100000 elaniku kohta on alla kahekordse Euroopa Liidu keskmise. Esmaspäevase seisuga oli Euroopa Liidu keskmine haigestumismäär 93,4. Valitsuse otsus tähendab, et praeguse seisuga oleks otselennuliinid piiratud üksnes Prantsusmaale, Hispaaniasse ja Tšehhisse. Tallinna lennujaama kommertsdirektor Eero Pärgmäe tervitas valitsuse otsust ning ütles, et esimene eesmärk on avada uuesti. Ehk siis taastada lennuühendus Stockholmi, Oslo, Amsterdami ja viiniga. Tänase otsuse põhjal me veel päris täpselt ei tea, mis juhtub Euroopa Liidust väljapoole jäävate riikidega, millised otsused on vastu võeti? Me loodame selles osas lähipäevade selgust saada. Tegelikult on inimesed on väga huvitatud lendama ka Venemaale, Valgevenesse, Ukrainasse ja Türki ja me loodame, et lähimas tulevikus mingitel tingimustel on võimalik ka need liinid avada. Lennufirmad on tänasel hetkel väga aktiivselt töötamas oma talvegraafikuga. Lennunduse talvegraafika algab siis oktoobri lõpust ja praegusel hetkel. Lennufirmade huvi on püsiv, tegelikult Liinat sooviksid taasavada nii Air Baltic laienergumisseer ja kui seda on võimalik teha ohutult siis loomulikult lennujaama poolt me, me toetame tegevust. Valitsust nõustava teadusnõukoja hinnangul on koroonaviirusega nakatunute arv tõusuteel. Teadusnõukoda täna valitsusele siiski uusi piiranguid ei pakkunud, kuid soovitas siseruumides inimestel maske kanda. Lähemalt räägib Brentere. Teadusnõukoja juht, viroloogia professor Irja Lutsar toob eraldi välja, et nakatumiste kasv on suurem Harjumaal ning eriti Tallinnas. Samas on tema sõnul võrreldes kevadega noorte koroonasse haigestunute tabamine paranenud. Me saime küll kätte raskelt haiged, me saime ka kätte vanemad inimesed, aga tõenäoliselt need noored inimesed, kes kevadel selle haiguse kas väikeste sümptomitega või lausa ilma sümptomiteta läbi põdesid, neid me kevadel kätte ei saanud, et praegu kindlasti palju rohkem saame niisugusi inimesi kätte, et see seletab ka võib-olla ära selle olukorra, et kevadel ütleme, kui meil oli niisugused nakatumise numbrid, olid meil juba üle 100 haige haiglas, praegu siis tänase päeva seisuga minu teada on 36. Hoolimata koroonaviiruse üha laiemast levikust ei usu Lutsar, et maskide kohustuslikuks muutmisest oleks kasu ning praegu piirdutakse range soovitusega seda siiski rahvarohketes kohtades kanda. Päris maski kohustuslikuks ja trahvimisega, et, et me leiame, et sellega me kuhugi väga kaugele ei jõua, pigem ikkagi ikkagi tahame innustada inimesi, et nad aru saaksid, et kus peab maski kandma. Muidugi ma ei räägi meditsiiniasutustes ja haiglates, kus ma arvan, et maskid juba ongi kohustuslikud nii töötajatele kui ka haigetele, kes neid kanda saavad, et see on teine olukord. Uusi piiranguid teadusnõukoda täna valitsusel kehtestada ei soovitanud. Samas toonitab Lutsar üle, et koroonaviiruse puhangu kontrolli all hoidmine sõltub inimestest endist. Kõik need hoiab distantsi lady, hoia äppi endale maha, haigena ei lähe mitte kuhugi, ei tööle ega kuhugi peole ja, ja kui on määratud eneseisolatsiooni või karantiini, siis nendest reeglitest tuleb väga-väga rangelt kinni pidada, et, et kui me neid täidame, siis ma usun, et me suudame seda pandeemiat ka kontrollida. Eestis. Siis on esimest korda pärast aprilli nakatumisnäit 100000 elaniku kohta tõusnud üle 10. Seda on mõjutanud mitmes ettevõttes tekkinud puhangud. Üleriigilisi piiranguid karmistada Läti esialgu ei plaani, kuid niigi kõigile vaba testimine suureneb veelgi. Ragnar Kond räägib Lätist lähemalt. Ettevõttes, kus palju inimesi päevade kaupa koos on viirust kerge saada, näitavad viimased puhangud Lätis, Riias lihatooteid valmistavad firmad Foreverson viirusega nakatunud ligi paarkümmend kuuldega, tekstiilis aga ligi 30 töötajat. Kuulge, kas on karantiinis ka sealne haigla? Kui pealinnas on haigeid ikka tavapärasest rohkem, siis Kuldega jaoks on see puhang üllatav. Lätis on testimine olnud seni niigi igaühele vaba, kuid kuldiga puhul katsetatakse Lätis esimest korda tasuta mass testimist. Kulbise labor on juba toimetanud kuuldekasse 3000 testi ja kui vaja, lisatakse sama palju testi. Veel. Proove võetakse aga mitte ninaneelust, vaid süljest ja sellega saab hakkama igaüks ise. Nii saab asutuste ja koolide kaupa kiiresti selgeks, kui suur viiruse levik piirkonnas on. Süljeproove on maailmas võetud mujalgi, kuid Kulbise laboriarstide ja Läti peainfektsioonist Uga Dumpis sõnul suhtuvad teadlased neisse erinevalt. Jutt ahjust usaldusväärsusest Läti puhul kasutatakse süljeproovi esimest korda mass testimise puhul, sest kui võtta 6000-lt inimeselt kolme päeva jooksul ninaneeluproovid, läheks vaja 50 meditsiiniõde. Neid aga pole, kuuldi kas võtta ega ka sinna saata. Haiglais tehakse analüüse endiselt tavapärasel moel. Nii et mõne päeva pärast peaks selguma, kui tõsine olukord Kuldigas on ja kas süljeproovidega mass testimine end õigustab. Kuigi uusi piiranguid Lätis praegu ei kehtestata, on infektsionistid ja epidemioloogid andnud tungiva soovituse minna seal, kus võimalik üle kaugtööle. Läti seim otsustaski sellest neljapäevast jälle kasutada oma e-platvormi. Läti valitsus peab kaugtööistungid juba alates kevadest. Läti koolide jaoks töötati juba suvel välja kolm erinevat tegutsemismudelit, mille vahel koolid koos omavalitsustega saavad valikuid teha. Esimesest septembrist otsustas üle 80 protsendi haridusasutustes. Tavaõppe kasuks soovitab haridusminister kõikjal, mitte ainult Riias võtta kasutusele mudel p ehk osaline kohal ja kaugõppe õppekavasse mitte kuuluvad üritused soovitatakse ära jätta. Niigi tunniplaanid hajutatud koolimajades liiguvad klassis klassiõpetajad, mitte õpilased kuid ikkagi on 12. haridusasutuses vähemalt ühel inimesel diagnoositud koroona nakkus. Aga Euroopa üldpilti vaadates on Läti 11-le läheneva nakatumisnäiduga 100000 inimese kohta endiselt kõige paremas olukorras ja 10 päevasesse isolatsiooni tuleb jääda kõigist riikidest saabujaid, välja arvatud Vatikan. Läti epidemioloogid pole seni valitsuse soovitanud isolatsiooni vaba nakatumisnäitu 16-lt kõrgemale tõsta. Parvlaev Estonia uppumise ajal peaministri kohuseid täitnud Mart Laar ütles Indrek Kiislerile antud intervjuus, et Estonia huku asjaolude suhtes tuleb korraldada uus uurimine. Eile tuli avalikuks, et sukeldujad on leidnud uppunud vraki seinast suure augu. No esimene reaktsioon on alati see, et kontrollida, et kas tõesti nii on või vähemalt nii palju kui võimalik kontrollida siis uurida. Siis tuleb kindlasti uus uurimine algatada, et selles suhtes, et hoides seda olemasolevat kokkuleppeid minna, põhjalikult uurida, aga nüüd, kui rääkida spekulatsioonidest, pean tunnistama, et mina kindlasti nii suur spetsialist kasiinos spetsialist ei ole, teaksid täpselt mitte ainult ütleme halvella. Kas teil toona tundus, et Rootsi peaminister, kes oli vist karv, pilt kui mu mälu mind ei peta, nendel saatuslikel päevad? Del septembri lõpus ja oktoobrikuus, kui ta ikkagi olite veel valitsusjuht, et kas teile tundus, et rootslased midagi varjavad. Siis ma ei vaata, et et otse otsus anda selle uurimuses eestile üsna jäme ots kätte, kuigi tema oma erasüüdistas Eesti meremehi selles, et nad Estonia põhja lasid oma oskamatuse tõttu. Ei näita küll mittemidagi. Tahkuna. Altkaevandatud maal ehitatud vaikselt vajuvad majade poolest tuntud Kohtla-Järve linnajaoelamud pole küll spetsialistide sõnul eluohtlikud kuid elanikud soovivad, et riik ja omavalitsus tuleks neile pragunevate majade probleemide lahendamisel appi jätkab Rene Kundla. Pool sajandit tagasi eksperimendi korras vanale kaevandusalale ehitatud majades hakkasid elanikud pragunemis ohtu märkama kuus aastat tagasi. Viimased kolm aastat on olukorral silma peal hoidnud tarbijakaitse ja tehnilise järelevalveamet ameti ehitusosakonna õigusnõunik valmond Mikli kinnitas, et uuringud on näidanud, et varisemisohtlikud majad pole. Kui me räägiksime varisemisohtlik, siis me teeksime maja kohe tühjaks. Et ütleme, majades toimuvad konstruktsioonide nihked, tekivad praod, vastavalt võimalustele, pragusid täidetakse, aga varisemisoht on nüüd küll, ei ole. Täna. Lisaks majade pragunemisel on piirkonna elanikele hakanud sel aastal muret tekitama kaevanduse surfiaukude silmanähtav vajumine. Kohtla-Järve linnapea Ljudmilla Jantšenko sõnul pöördub linn probleemide lahendamiseks nii keskkonnaministeeriumi kui ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poole. Et peaksime need asjad kõik ära rääkima, et riik oleks ka siis planeerid mingisuguseid rahalisi vahendeid selleks, et neid uuringuid teha ja, ja neid probleeme lahendada selleks, et hakata midagi edasi tegema. Majadega peaks ära lahendama selle altkaevandatud Need käigud, et võib-olla neid tuleb kinnitada millegiga. Võib-olla tuleb täita millegiga, noh, seda ei oska praegu öelda, see on muidugi hirmus kallis lugu, mis sealt võib tulla, aga ikkagi son riigi omandis ja riik peab selle ära lahendama enne, kui hakata majades audiiti tegema, remonti tegemas, sest sellel ei ole mingit mõtet, kui põhjus on alles. Linna kutsel esmaspäeval kohapeal olukorraga tutvunud Valmand Mikli nõustus, et kuna probleem on nii unikaalne, siis tuleks selle lahendamisega tegeleda riiklikul tasemel. Probleem on tõepoolest suurem kui üks korteriühistu tegelikult peaks tegelema, aga minu teda, linnavalitsus on abiks olnud inimestele ja eks võib-olla riik tuleb ka mingil hetkel appi. Nad on kindlasti eriline selles mõttes, et elada kaevanduse peal, see ei ole tavaline olukord Eestis. Kohtla-Järve lõuna mikrorajoonis elab 5000 elanikku, raadiouudistele Rene Kundla. Kinod on endiselt kimpus madalate vaatajanumbritega, samas on sel sügisel enneolematult palju kodumaiseid uusi filme. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Äsja linastus kinodes Vladimir Loginovi dokumentaalfilm Brasnik, siis tuli Janno Jürgentsi täispikka mängufilmidebüüt Rain ning eelmisel nädalal jõudis kinno ka Veiko Õunpuu. Viimased Eesti filmi Instituudi juht Edith Sepp ütleb, et Eesti produtsendid on siiski otsustanud filmid sel sügisel välja tuua. Seda enam, et mitmed esilinastused juba ongi koroonakriisi tõttu kevadel-sügisel edasi lükkunud. No ikka julgevad kyll, järgmisel nädalal peaks esilinastuma O2 praeguse info kohaselt ma ei tea, et sa ära jääks, et seal selline action-draama, et võib-olla sinna tulevad inimesed ka kohale, et tahaks loota, et ikkagi inimene tuleb eesti filmi vaatama. Väga hea film on Veiko Õunpuu viimased samuti Rain, et need kaks filmi veel ootavad oma vaatajaid ja järgmisel nädalal juba uus film kinodes, nii et loodame, et läheb ikka hästi. Raini produtsent Kristjan Pütsep ütleb. Don Raini käiakse vaatamas üle kogu vabariigi ja huvi filmi vastu on siiski suur. Arvestades praegust olukorda, kus inimesed on kinodest koroonaviiruse tõttu kaugenenud. Rainil on hästi läinud, et tagasiside on positiivne ja inimesi küll. Täna käib inimesi vähem kinos kui koroonaeelsel ajastul. Kõigi kinodes alates filmide numbrid on väiksemad, kui need oleksid olnud, ütleme aasta aega tagasi, kui nad oleksid kinod aasta aega tagasi. Aga üldiselt paranenud saidil on leinud olusid, arvest, üheseid. Mis nüüd edasine plaan on Rainiga kauaks ta veel jääb linadele? Väineb kinodesse veel mõneks nädalaks ja peale seda on võimalik teda näha ka filmivaliku pakkujatelt, nagu meil on Telia ja Elisa ja netikino. Kuivõrd on aga Eesti produtsendid valmis kinolevi üldse vahele jätma ja tooma filmi välja kohe v IoT kanalil Edith Sepp? Tegelikult me arutasime juba märtsi kuus selles et järsku hüvasti NSV Liit või Rain tuleks onlain-platvormil välja, aga praegu ei ole ikka Eesti filmitegijad selleks veel valmis ja isegi kui seal on väga väike publik, mida näiteks praegu Rain on saanud, siis ikkagi eelistatakse kinos välja tulla, mis on ka õige, et suur ekraan on ikka suur ekraan, isegi kui sa saad vähe vaadata ja alles siis lähed onlain ja et see on nagu ikkagi praegu meil kindel mudel. Sel sügisel peaks esilinastuseni jõudma niisiis Lauri randla nostalgiline tragikomöödia, hüvasti NSV Liit. Priit Pääsukese noortekomöödia Öölapsed, Rasmus Merivoo kratt. Jaak Kilmi jõulud džunglis. Kokku on sel sügisel ja talvel oodata veel 15 kodumaise filmi esilinastust. Ilmast räägib meile nüüd Ülle Jõemaa. Täna Lõuna-Rootsist Eesti kohale ulatunud väheaktiivne madalrõhulohk mõjutab meie ilma veel saabuval ööl mistõttu on pilvine, ent homme päeval saab siin määravaks Venemaa kohal laiuv suur ja võimas kõrgrõhkkond. Ööl vastu homset on Eestis pilves selgimistega ilm, kohati sajab vähest vihma ning mitmel pool tekib udu. Tuul on muutliku suunaga üks kuni viis meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb viie kuni 10 kraadini, Põhja-Eestis ja rannikul on paiguti kuni 14 kraadi sooja. Homme päeval pilvisus idapoolsetest maakondadest alates järk-järgult hõreneb. Ennelõunal aga sajab veel mõnel pool vähest vihma ja on udu. Tuul puhub päeval siis valdavalt idakaarest kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ning õhutemperatuur tõuseb 14 kuni 18 kraadini. Ja lõpetuseks veel ülevaade spordipäevast, palun Johannes vedru. Vabariigi valitsus otsustas täna, et kolmandatest riikidest pärit sportlased ehk need sportlased, kes ei saabu Eestisse Euroopa liitu või Schengeni viisaruumi kuuluvatest riikidest ei pea jääma Eestisse saabudes kaheks nädalaks. Eneseisolatsiooni tingimuseks on negatiivne koroona testi tulemus, kusjuures test tuleb sportlastel teha nii koduriigis kui Eestis. Otsus puudutab sportlasi, kes võtavad osa rahvusvahelistest tiitlivõistlustest. Otsus tähendab näiteks seda, et Eesti meeste jalgpallikoondis saab eesootavatest UEFA Rahvuste liigamängudes kodustaadionil võõrustada Põhja-Makedooniast Armeeniat. Lisaks saab oma kodumänge planeerima hakata korvpalli VTB Ühisliigas osalev BC Kalev Cramo. Eesti vabariigi kultuuriminister Tõnis Lukas. Valitsus otsustas teha erandi nende kolmandatest riikidest sportlaste Eestisse sisenemise tingimuste puhul, kes võtavad osa rahvusvahelistest tiitlivõistlustest. See puudutab nii koondisi kui ka klubisid sarjades, kus osalevad ka Eesti võistkonnad. Sportlasi testitakse ka väga hoolega tingimuslikult, nii kodus kui siis siin. Ja Eesti jalgpalli Liidu peasekretäri Anne Rei kommentaar. See oli meie jaoks ülioluline otsus, et nii emotsionaalselt kui praktilise poole pealt, et me olime tegelikult seda protsessi alustanud juuli keskelt 21. juulil, saatsime kultuuriministeeriumile vastava kirja, kus me palusime erisust seoses oma sügisel lähenevate mängudega Euroopa Euroopa kvalifikatsioonimängudega otsuse saamine nüüd jah, venis ja see nõudis meie poolt suhtlemist vastastega kuuefaga. Aga õnneks me täna siin oleme selle selles positsioonis, et saame kõigile kergendusega ütelda, et mängud toimuvad, mängud toimuvad Eesti pinnal. Saksamaal Münchenis jätkub kohtuistung operatsiooni aadrilaskmine käigus paljastatud dopinguvõrgustiku juhi dopinguarst Mark Schmidti üle. Mark Schmidti süüdistatakse vähemalt 23 sportlase veredopinguga abistamises. Sportlased on pärit kaheksast erinevast riigist, sealhulgas ka Eestist. Tänasel istungil tunnistas Schmitt üles, et on aastaid sportlasi veredopinguga aidanud. Schmidt lisas, et tulu pole ta selle tegevuse eest teeninud. Prokuratuuri süüdistuse järgi tekitas Schmitt sportlastele dopingu tagajärjel raskeid kehavigastusi ning teenis tema osutatud dopingu teenete eest sularahas kokku ligi 250000. Eurot tänane Päevakaja sai läbi aitäh kuulamast ja ilusat õhtut.