Tere eetris abort. Tehnoloogiakommentaari esitab Kristjan Port. Kaubanduskeskuse pidamisega kaasneb ülalpidamise kulu mugavalt kättesaadavas ehk kallis kohas ostlejat palju kliente. Isegi kui mõni kaup maksaks kaugemas poes vähem. Mis polegi tõenäoline, sest suure käibega partnerid nõuavad tootjatelt soodsamaid sisseostuhindu. Müügihinda nähes võib tootjad pahandada, sest teiste kasum tuleb ju tema allahindluse arvelt. Samas kui ta soovib, võib ju teha. ÄriVäike-poodnikega võib pidada ise kauplust näiteks internetis. Seal on ju kõik olemas letikujundusest kuni kassadeni. Paistab, et internetis oma äri ajamiseks ongi lõputult võimalusi või siis mitte. Mingi nähtamatu jõud ähvardab konkurentsi suretada ja sunnib kasutama populistlikuks kujunevaid kaubanduskeskuseid. Protsessist saab aimu mängude tootja Epikkaimsja Apple'i vahelisest kohtuvaidlusest. Mängus on siin palju rohkem kui ülipopulaarse Fortnite'i saatus. Maises äris pidi mängu talletama esmalt kandvale meediale valmistama atraktiivse karbi transportima poodi, kus poepidaja küsis siis lao ja poetöö eest vahendustasu. Kulusid kokku lüües jäi arendajale umbes pool müügihinnast. Onlain-maailma eeliseks peeti mitmekuluetappi välistamist. Mäng kopeeriti üle internetti ilma talletus meediata pidi transpordivahendite, ladude ja riiulitelt. Mängude vallas kujunesid uue virtuaalse ajastuga koonduskeskusteks Sony, Microsoft, Google ja Apple. Nemad asuvad PlayStationi ja Xboxi mängukonsoolide ajus ja android-telefonide omanikke ning mängude valmistajate vahel ning koguvad teenustasu. Huvitav, kui palju? Üldiselt peetakse tugeva konkurentsiga ärisse tõeliselt intiimseks infoks. Onlain äri, omapärana pole vahendustasu, aga saladus võetakse 30 protsenti. Varjamatu seal taga on kartmatus, kuna vaheltkasu miski ei ohusta. Turg on nende oma. Apple'i logoga maailm saab rakendused abstorist ja sarnane kord valitseb androidi Xboxi diaPlaystation ette kultuuriruumis. Tuled turule uue mänguga ja sul on valida, kuhu poodi sa need nelki paned. Seda juhul, kui kõnnid mööda maapinda internetist, saad valida, kas müüdav Bly poes või mitte. Otseselt lihtne sõlmid Apple'iga lepingu asud müüma teeninud 70 protsenti, kuni hakkad mõtlema, et kogu vaev ja risk on sinu kanda ning vahendaja saab suhteliselt lihtsalt kolmandiku. Need miljardid dollarid ja eurod näiliselt vähese abi eest maa peal püüaks iga teine rajada endalegi sellise rahamasina langetades vahendustasu, kuni suudetakse valu taluda. Internetiäris on aga ürgse vabaturuloogikaga midagi valesti. Maiste vahenditega kaubeldakse, viidates linnas asuvatele konkurentidele. Onlain-maailmas oleks konkurents samuti olemas virtuaalsete poodide loomiseks lõputult vahendeid ning igaüks võiks püsti panna oma äri ning koguda suuremat tulu. Aga millegipärast ei saa sest seda tehes pead loobuma Apple'i teenusest. Nii on lepingus kirjas. Sõnakuulelikud on isegi Netflix Spotify, Amazon, kui tahavad müüa Pirajatud virtuaalturul. Enamus mänguarendajatest on väikesed, nendest poleks äpile vastast. 1993. aastal asetatud Epikkaimson 305-ga, milleni mängijaga maailma populaarseima mängu Fortnite omanikfirma teenib tasuta mängus virtuaalsete osakeste müügiga miljardeid dollareid. Äri toimub kõikidel mänguplatvormidel ega sõltu ainult plist käsitsi julgus kui ka vajadus vastu hakata. Suve lõpul otsustas Epiceynis pakkuda Apple'i kasutajatele oma platvormilt kaupa paarkümmend protsenti odavamalt mispeale äpil viskas nad oma poest välja. Epic kaebas Apple'i kohtusse, süüdistades firmat monopulismis. Siin polekski nagu midagi vaielda, sest Apple'i käes on 100 protsenti telefonidesse jõudvast tarkvaraturust. Aga Apple'il tõlgendab seisu teisiti ja viitab android telefonidele kui konkurendile, täpsustades teatraalselt pisarat pühkides. Bly osa on kõigest 15 protsenti nutitelefonide ja seega mängude turust. Isegi kui firma kuulutatakse monopolistideks, jõutakse tegeliku probleemini ehkas monopolist teeb klientidele liiga. Või on selline positsioon õigustatud ja klient võidab. Erinevalt tavalisest poest on Apple'il kaks klienti. Mänguvalmistaja maksab oma tuluosa klientidele juurdepääsu eest ja mängijad maksavad garanteeritult turvalises ja mugavas keskkonnas ostlemise eest. Seni paistabki, et lõpptarbija võidab ja Manopulis on õige. Kohtulahendi tagajärjed ületaks antud disbudis kirjeldatud, kuna uue ajastu IT-edulood rajanevad samale monopolist meelistavale loogikale. Nimekirja kuuluvad Uuber, erbianti, Amazoni päi ja kõik varem nimetatud monokultuursete platvormide omanikud. Kohtuotsus peaks selgitama, kas klassikaline konkurentsile rajatud turuloogika on jäädavalt katki. Suured IT-hiiud istuvad oluliste ülekannete teel ja otsustavad ise, kui palju nad matti võtavad. Sest lõpptarbijat kaitsma mõeldud konkurents enam ei toimi. Valmimas on uus mängija, täiesti uued reeglid. Kuula varasemaid portaale. L2.