Tere eetris Ambortaalik tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Paar aastat tagasi oli siinses kommentaaris juttu USAs elavast invaliidist üksikema Tanja ändersenist, kes muutus tänu muusikatööstuse rünnakutele ootamatult ema lõviks. Ajades internetist aga muusikafaile vahetavaid kodanikke, jäi muusikatööstuse juristide võrkuga Tanja Andersen, kes olevat Casa võrgus levitanud gängster b. Muusikatööstus kasutab vaela vahetavate kodanike jälitamiseks spetsiaalselt loodud meediatsentri nimeliste ettevõtet. Meedia tsentri osaleb ise palju vahetamistes ja kogub nii andmeid millistelt IP-aadressidelt. Muusikafailide bitijadasid liigutatakse. Varustatuna seaduse poolt antud jõuga käivitatakse esmalt nõndanimetatud Jon tõu ehk tundmatu inimese vastu süüteomenetlus mille tagajärjel on internetiteenuse pakkuja kohustatud informeerima, kes võis nimetatud IP aadressi kasutajaks olla. Seejärel saadab ERR-i ja jurist palju vahetajale kirja kirja, milles ähvardab ühe muusikapala eest kohtu teel välja nõuda kuni 150000 dollarit. Aga vältimaks asjade taolist arengut, pakutakse samas kirjas kohtuvälist lahendit, mis tavaliselt kulmineerub umbes 10000 dollarilise trahviga. Tanja Andersen ei löönud verest välja, nagu seda on teinud tuhanded inimesed. Tanja valis enda kaitsmiseks kohtude teadmises, et tema ei saa kuidagi süüdi olla, vaid on sattunud lolli olukorda. Sõnum meedia sentri kehvale tööle ja juristide agressiivsele ning võimalik, et vihast pimedale käitumisele. Oma kaitseks süüdistas ta omakorda muusikatööstust raketis väljapressimises, pettuses ja ebaeetilises käitumises. Esialgu tundus siiski etanyal pole pääsu, kuid tänu kohtusse jõudmisele, mida lisakulude hirmust tavaliselt välditakse tekkis olukord, milles meedia sente pidi üheselt tõestama Tanja Anderseni süüd. Kohtusaaga käigus selgus, kuivõrd savijalgadel tõendusmaterjali vähemalt antud kaasuse puhul kasutati. Tänu avalikule tähelepanule muutus kogu see lugu muusikatööstuse jaoks üha ebameeldivamaks ning nädalapäevad tagasi loobuski muusikatööstus oma süüdistustest kuldadestania Anderseni täiesti õigeks ja võttis tehniliselt kanda seega tema kohtukulud. Kuid paistab, et Taani Anderseni lon veel kuiva püssirohtu ja ta otsustas viia oma lahingu lõpuni, jätkates omapoolset muusikatööstuse kohtulikku ründamist. Nimelt oli ERR-i ja-le juba pikemat aega selget taani Andersen ei saanud olla failivahetaja, sest välja oli ilmunud tõeline süüdlane. Kuid sellest hoolimata jätkasid nende juristid preili Anderseni tagakiusamist muuhulgas avalikult pilgates tema kehva muusikamaitset. See on nüüd üheks uue süüdistuse osaks. Sellele lisaks selgus, et juristid on ilma vanema teadmata pöördunud info hankimiseks tema kaheksa-aastase tütre poole ning vale nime all esinedes on uuritud ka lapse tegemisi tema koolist. Viimasega seoses selgus omakorda, et meedia sentritegelastel puudub Oregonis, kus elathani Andersen litsents eradetektiivitööks, mistõttu neid oodabel süüdistus seaduse rikkumises. Kohtus esitatud pikas süüdistuses, Panadze meedias entry level süüks tõendite polsifitseerimist ning ebakindlate tõendite esitamist taolise väga tõsise süüdistuse ettekäändeks. Käesoleva loo moraal ei ole moraalitu intellektuaalomandi käsitlemise õigustus, vaid see, et võim toob esile murallitud käit istuvad inimesed ning see taoliste tugevate ja laetud mõistete varjus nagu intellektuaalne omand käitutakse alatult ning eriti tähelepanuväärne on see, et vastulöök moraalitusele võib tulla kõige väetimalt ühiskonnaliikmelt.