Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte, 12.-st oktoobrist. Stuudios on Janek saada. Peaminister Jüri Ratas andis riigikogule üle riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 ja tegi poliitilise avalduse. Kuigi valitsus on kokku leppinud, et avaliku sektori palgad tuleval aastal ei kasva, kerkivad riigiasutuste tööjõukulud kokku umbes 28 miljoni euro võrra. Tööjõukulude kasvu veab kaitseministeeriumi haldusala. Välisminister Urmas Reinsalu tegi oma Läti ja Leedu kolleegile ettepaneku taastada niinimetatud balti reisimulli uuendatud kujul. Võta aluseks meie tänane olukord, tänane tase ja tänasel ette mingisugune ujuvkoridor. Euroopa Liidu liikmesriikide välisministrid leppisid kokku sanktsioonide kehtestamises Aleksandr Lukaženkole seoses olukorraga Valgevenes ja Vene ametiisikutele seoses Aleksei Navalnõi mürgitamisega. Tänavuse Nobeli majandusauhinna pälvisid USA teadlased pool Milgrom ja Robert Wilson oksjonite teooria arendamise eest. Helmi Tohvelmani nimeliselt auhinna pälvis näitleja Mari Abel. Öösel on enamasti pilves, hiljem pärast keskööd lääne pool pilvisus hõreneb. Mitmel pool sajab hoovihma. Õhutemperatuur on kolm kuni kaheksa, rannikul kohati kuni 11 kraadi. Päeval on pilves selgimistega ilm, kohati võib veidi sadada. Õhutemperatuur on 10 kuni 13 kraadi. Peaminister Jüri Ratas andis riigikogule üle riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035. Ühtlasi tegi peaminister riigikogu ees poliitilise avalduse, jätkab Uku Toom. Peaminister ütles, et tänasele päevale eelnes kaks aastat arutelu väga paljude inimeste osavõtul. Antud arengukava seab tervikuks kõigi valdkondade strateegilise planeerimise, jaga nende rahastamise arengukava, sea piis võrdväärset strateegilist sihti. Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed. Eesti ühiskonna hooli, koostameelne ja avatud. Eesti on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik. Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimkeskne riik. Eesti rahvuse, keele ja kultuuri elujõu suurendamisel ning demokraatliku turvalise riigi edendamisel ei ole meil mõistlik nendest kihtidest mööda vaadata. Nagu öeldud, viiakse see kõik ellu eri valdkondade arengukavade kaudu. Siiski nii küsimuste voorus kui hiljem arutelus tõusis pidevalt üles küsimus, kas dokument on liiga üldsõnaline või mitte ja kas me ei näe mitte vastuolu kaugete ja lähieesmärkide vahel. Reformierakondlane Kaja Kallas. Tahetakse rääkida aastast 2035, aga tegelikkuses ei suudeta isegi rääkida ühest aastast ehk siis rääkimata sellest. Me räägime riigieelarve strateegiast, mis on nelja aasta peale. Selle kohta ütleb peaminister täiesti võimatu prognoosida, mis tuleb nelja aasta pärast, aga aga 2035.-st aastast tahaks rääkida. Nüüd strateegia riigi strateegia peaks tähendama seda, et sul on kandev visioon, millele vastavad kõik otsused. Aga jällegi, kui me vaatame sõnu ja vaatame tegusid, siis need asjad kuidagi kokku omavahel ei lähe. Sotsiaaldemokraat Riina Sikkut täiendas. Et see katus võimaldaks meil teha tegelikult palju rohkem kui see, mis meil praegu on kirjas eelarves või, või, või teistes olulistes dokumentides ja me peaksime seda paremini ära kasutama. Ja teine asi, et see, kui me vaatame koalitsioonilepingut Eesti 2035 ja mõtlema, et kumb kumma karikatuur on, see on eraldi küsimus. Aga kas selline suur strateegia hakkab tööle ainult siis, kui seda kõik päriselt kasutavad? Aga lõpu Jüri Ratase vastus igihaljale teemale põlevkivi tootmise lõpetamisest. Ta rõhutas, et meie eesmärk on säästev areng. Säästva arengu eesmärgid ei ole ainult keskkonna valdkonnas. Säästva arengu eesmärgid on ka majandusvaldkonnas, sotsiaalvaldkonnas. Minu meelest niipalju kui mind on õpetatud säästva arengu teemadel on see, et nendes kolmes valdkonnas tuleb leida ühisosa, tuleb leida tasakaal, mis on looduses hästi oluline, aga siin on hästi oluline, et ma arvan, et see sõnum on eeskätt see, et me ei saa kedagi jätta maha ainult sellepärast, et me võtame näiteks säästva arengu printsiipidest. Ühe poole ühe printsiibi sisse mängija laus. Kuigi valitsus on kokku leppinud, et avaliku sektori palgad tuleval aastal ei kasva, kerkivad riigiasutuste tööjõukulud kokku umbes 28 miljoni euro võrra jätkab Madis Hindre. Riigieelarve seletuskirjast ilmneb, et kokku kulub riigiasutustel tuleva aasta tööjõukuludeks 28 miljonit eurot rohkem. Kõik tänavu tööjõukulude kasvu veab kaitseministeeriumi haldusala. Kui ministeeriumil endal läheb tuleval aastal tarvis umbes 370000 lisaeurot, siis kaitseväes on summad oluliselt suuremad. Ministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja Anu rannaveski selgitab, et tegevväelaste palk peaks olema vähemalt 30 protsenti üle Eesti keskmise. Kuna keskmine palk tuleval aastal ilmselt oluliselt ei tõuse, pole ka lisanduvat 7,9 miljonit eurot mõeldud palgakasvuks. Me räägime palgakulukasvust vaid nagu kaitseväe kasvamise mõistes, et näiteks ajateenijate arvu tõus ju aasta-aastalt tuleb, see tähendab lisa kasvõi näiteks toitlustamise osas tegevväelaste osas, et kõik tähendab nagu kassa. Kaitsevägi plaanib tuleval aastal juurde värvata 50 tegevväelast ja umbes 60 tsiviilteenistujat. Siseministeeriumi valitsemisalas kasvavad tööjõukulud umbes 3,3 miljoni euro võrra. Sellest kõige suurema osa võtab politsei ja piirivalveamet, mis saab tööjõukuludeks juurde üle kahe miljoni euro. Oluline on küll märkida, et politseil kulub tööjõule juba praegu üle 130 miljoni, ehkki juurde saab amet alla kahe protsendi. Erinevalt kaitseministeeriumist märgib siseministeerium riigieelarve seletuskirjas, et võimalusel proovitakse leida kohtiga palgakasvuks. Midagi kindlat siseminister Mart Helme veel lubama ei hakka. Esiteks ei ole riigieelarve vastu võetud. Teine asi on see, et täiendavad kulud on mõeldud võimaluse korral sisemiste ümberkorralduste tegemise puhul palkade tõstmiseks. Põhimõtteliselt on ikkagi olemas otsus, et tööjõukulusid ei suurendata. See on üle kogu vabariigi valitsusala. Helme lisab, et ministrina ei saada ka ühte asutust oluliselt teisele eelistada. Raha vajaks nii politsei, päästeamet kui sisekaitseakadeemia. Terviseamet on ainus asutus, mille kohta öeldakse ka riigieelarve seletuskirjas. Et osa kahest koma kahest miljonist eurost, mis tööjõukuludeks juurde antakse, läheb kindlasti palgatõusuks, kellel ja kui palju palku tõstetakse, terviseameti juht Üllar Lanno veel öelda ei oska. Meil toimub riigis inspektsioonide ametite vahel oleva palgauuringu kaudu võrdlustegevus selleks, et aru saada, millised meie palgad reaalselt peaksid tõusma. Kindlasti need palgad tõusevad. Üllar Lanno ütleb, et lisajõudu vajab terviseamet näiteks inimeste asutuste paremaks teavitamiseks. Ta selgitab, et erinevaid juhendmaterjale on amet loonud päris palju. Samas on tarvis neid juhiseid ka päriselt kohale jõuaks. Koolituskorralduse parandamiseks inimeste reaalselt saatmiseks kas siis hooldekodudesse õppeasutustesse suurettevõtetest, tehes seda ühes keeles või teises keeles. See on kindlasti üks asi, millele me tahame tähelepanu rohkem pöörata. Terviseameti teatel tuvastati viimase päeva jooksul 18 inimese nakatumine, koroonaviirusega analüüsimisel oli 882 esmast testi. Kõige rohkem ehk kaheksa nakatunut lisandus Ida-Virumaale. Tallinnasse lisandus neli, Jõgevamaale kaks ning Tartumaale üks nakatunu. Kolmel juhul puudus inimesel rahvastikuregistris registreeritud elukoht. Viimase kahe nädala haigestumus 100000 elaniku kohta on nüüd 46,5, veel eile oli see veidi üle 50. Hommikuse seisuga vajas haiglaravi 32 koroonaviirusega nakatunut. Juhitaval hingamisel oli üks patsient. Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar, ütles Aleksandar krimkovile tuvastatud nakatumisjuhtude vähenemine paari päeva jooksul ei tähenda veel langustrendi. No ilmselt on nagu mingid kolded saanud kontrolli alla. Näen neid samu numbreid, mis teie, mul ei ole nagu rohkem detaile, aga mulle tundub, et Tallinnas on, on viimase del päevadel olnud vähem nakatunuid Ida-Virumaal ikkagi tuleb neid uusi juhtumeid juurde. Ma arvan, inimesed on ka tunnetanud, et haigusele kuhugi kadunud haigus on meil tagasi. Võib-olla haigena tööle ei lähe ja ma ütlen, et see mõni päev on vähem, ma ei, ei satuks sellest küll suurde vaimustusse, minu meelest tuleb seda asja lihtsalt vaadata hoolega ja ja mitte teha nagu põhjapanevaid järeldusi ei väiksest langusest ega siis ka väiksest tõusust päev lihtsalt rahulikult sellesse asjasse suhtunud. Välisminister Urmas Reinsalu tegi oma Läti ja Leedu kolleegile ettepaneku taastada niinimetatud balti reisimulli uuendatud kujul. Välisminister ütles Mall Mälbergile, et võimalus akna balti mulli taastamiseks on avanud kolme riigi nakatumisnäitajad. Suhteliselt samale tasemele jõudmine. Te rääkisite eile õhtul Läti ja Leedu välisministriga balti mulli võimalikust tulevikust, mis ettepaneku te tegite või mis sellest asjast nüüd lähipäevil võiks saada? No ma kirjutasin oma Läti ja Leedu kolleegidele ja nad andsid tagasisidet ja me oleme sisuliselt jõudnud nüüd enam-vähem sarnasele tasemele, et no ütleme, seal poolesaja ühiku kant noh, veidikene üles-alla advendiga ilmselt on mõtet minu meelest teha nüüd katse seda balti mulli uuesti taastada. Ma pakkusin välja, et lähemate päevade jooksul teha katsese balti mullimudelit reformida, et võta aluseks meie tänane olukord, tänane tase ja näha seal ette mingisugune ujuvkoridor, mille puhul on teada, et me kui päris pööraseks ühes riigis eraldi võetuna ei lähe, et siis me säilitame selle balti mulli, see oli minu ettepanek. Nii tähendab kõikide vahel seda peavadki meie terviseeksperdid paika panema. Kas see võiks olla enam-vähem ikkagi nii avar mudel, mis võimaldab meil olla veidi turvalisem? Mitte ainult nädala perspektiivis, on veidi pikemas ajalises perspektiivis. Lätis tuvastati viimase ööpäeva jooksul 95 inimese nakatumine, koroonaviirusega teste tehti seal veidi üle 4700. Meil on nüüd otseühendus Ragnar kondiga, Ragnar Nixon Lätis just viimasel ajal hulga uusi nakkusjuhtumeid lisandunud ning kuidas suhtutakse Lätis võimaluse Balti mull taastada? Jah, tõepoolest, septembri keskpaigaga võrreldes on nakatumine kasvanud isegi 11 korda, seda on päris palju ja nagu ütles täna haiguste kontrolli ja ennetamise keskuse osakonna juhataja juuris pere Wozzikovs, Läti üks tuntumaid eksperte selles valdkonnas siis põhipõhjus on see, et on kasvanud niisugused lokaalsed kolded töökohtades koolides. Näiteks viimane juhtum on teada praegu Riiast, kus ühes koolis, mis tuli need sulgeda, on juba 60 koroonaviirusega nakatunud sedaani ka päris palju. Ja kui vaadata nüüd ka statistikat, siis tõepoolest Läti näitaja 100000 elaniku kohta. Ta on siis tõusnud nüüd esimest korda Eesti omast kõrgemale. Läti näitan siis praegu 51,8. Ja see, mis puudutab nüüd siis balti mulli, võib-olla Eesti poolt vaadates niisugune hästi tähtis teema, aga Lätis on praegugi küsimus ikkagi selles, et kuidas saada nüüd see viirus kontrolli alla, millised piirangud kehtestada, kas need piirangud on seaduslikud? See on praegu see, mis huvitav Lätit eelkõige kõik see muu, kuidas saab reisida, on teisejärguline ja Läti on praegu andnud ka soovituse üleüldse mitte kuskile reisida. Nii et Läti lähtub praegu sellest ja Läti peaminister Krišjānis Kariņš on homme hommikuks kokku kutsunud ka kriisinõukogu, et arutada siis piiranguid, mismoodi siis praeguses keerulises olukorras liit peaks üldse liituma. Aga äsja ma rääkisin ka Läti välisministri Edgars Rinkēvičs'iga ja küsisin, et mis tema siis Reinsalu ettepanekust arvab? Reinsalu ei tee seda ettepanekut oma Läti ja Leedu kolleegidele teps mitte esimest korda, ta teeb seda pidevalt igal võimalikul juhul. Ja Läti välisminister ütles, et lisaks sellele näidule, mis on 100000 elaniku kohta, me peaksime arvestama ka kõike muud piiranguid, testimisvõimalusi, kontrolli isolatsioonis olemise üle ja ka teisi näitajaid, noh, põhimõtteliselt ütles Rinkēvičs sama, mida on lätlased rääkinud viimased pool aastat ja just see on teema, milles ei ole kolm balti riiki suutnud kokku leppida, nii et Läti vaatest võiks selle mulli küll taastada, aga küsimus ei ole mitte ainult selles ühes numbris. Ilmselt see eeldab siis seda, et eksperdid nüüd peaksid kokku saama asja arutama, aga samas ei osanud ka Rinkēvičs öelda, kas kogunemine või see töögruppide moodustamine on siis nüüd lähiaja plaanis või mitte. Igatahes Läti valitsus balti mulli taastamise teemat arutanud ei ole. Jätkame veel välisteemadel uudiste kokkuvõtte teeb Re naljas. Maaliidu välisministrid leppisid kokku sanktsioonide kehtestamises Valgevene autoritaarsele presidendile Aleksandr Lukaženkole. Euroopa Liit on seni hoidunud Lukašenkal endale sanktsioonide kehtestamisest lootuses, et tal tekib opositsiooniga dialoog. Muutuse tõi aga meeleavalduste järjekordne jõuline laialiajamine pühapäeval, kui miilits kasutas Minskis protestijate vastu veekahureid ja šokigranaate ning vahistas sadu inimesi. Nobeli majandusauhind läks tänavu pool milligrammile ja Robert Wilsonile, kes täiustasid oktsioni teooriat. Selle põhjal väljatöötatud uutest oksjoni formaatidest on kasu nii ostjatele, müüjatele kui ka maksumaksjatele. Robert Wilson näitas, miks kipuvad ratsionaalselt käituvad ostjad tegema väiksemaid pakkumisi, kui nad arvavad tegelikult hinna olevat. Nimelt pelgavad pakkujad, et nad maksavad millegi eest liiga palju, kaotavad selle tõttu raha ning kannatavad seega niinimetatud võitja needuse käes. Pool Milgrom sõnastas varasemast üldisema oksjoniteooria. Esimene Alfred Nobeli mälestusauhind majanduse alal anti Rootsi riigipanga poolt välja 1969. aastal. Sellest ajast saadik on pälvinud preemia 81 laureaati. Leedu parlamendivalimiste esimese vooru võitis opositsiooniline Ühendus Isamaaliit Leedu Kristlikud Demokraadid. Senine valitsuspartei, põllumeeste ja roheliste liit sai teise tulemuse. Konservatiivide nimekiri sai 141 liikmelises seimis 23 mandaati. Põllumeeste ja roheliste liit kogus 16 kohta. Kolmanda tulemuse sai Tööpartei, mis tagas endale seimis üheksa kohta. Kokku osales valimistel 17 parteid. Maailma terviseorganisatsiooni erisaadik Covid 19 küsimustes seadis kahtluse alla täieliku liikumiskeelu kehtestamise. Koroonaviiruse ohjeldamise põhilise meetmena väljaandele Spectre antud usutluses ütles David Navarro, et WHO soovitab riikidel kasutada viiruse ohjeldamisel teisi meetmeid. Navarro viitas turismist elatuvad vaeste väikeriikide raskustele ning vaesuse suurenemisele, mis on peamised karmide koroonapiirangute tagajärjed. Täieliku liikumiskeelule on üks tagajärg, mida ei tohiks kunagi alahinnata. Nimelt teeb see vaesed inimesed veel vaesemaks, ütles WHO. Eriesindaja. Navarro avaldas hiljuti artikli, milles kutsub valitsusi üles leidma tasakaalupiirangute kehtestamise ja normaalse elu lubamise vahel. Ja tagasi Eestisse. Meediaväljaannete tasulistele digitellimuste arv tõusis septembris rekordtasemele. Septembris oli meediaväljaannetel kokku pea 114000 tasulist digitellimust, möödunud aastal samal ajal oli tellimusi kokku ligikaudu 77000. Eesti meediaettevõtete liidu tegevjuht Merle Viirmaa Treufeldt ütles, et viimase aastaga on ehtigi tellimuste arv pidevalt kasvanud ning kas võib lähikuudel jätkuda. Pärnu maakohus kinnitas kokkuleppe, millega mõistis karistused nii matusebüroo süütajale kui ka temalt selle teo tellinud mehele. Pärnust jätkab Ester Vilgats. Osaühingu viimne tee, matusebüroo süüdanud ja krematooriumis laipu pildistanud Edgar Põldsam. Selle eest lisandus talle veel laibarüvetamine. Paragrahv peab kaheks aastaks vangi minema. Temalt süütamise tellinud Silver Sarapikule mõisteti samuti kaheaastane vangistus, millest kohe tuleb ära kanda neli kuud. Süütamine toimus mullu augustis ja kohtuotsuse järgi peavad Põldsemil Sarapik rohkem kui 42000 euro suuruse kahjusumma osaühingule viimne tee kahe peale hüvitama. Põldsam peeti mullu 28. oktoobril kinni. Nii on tal mõistetud karistusest kanda veel vaid aasta. Lääne ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kaido tuulemäe. Kuigi mõlemad süüdistatavad tunnistasid oma süüd juba kohtueelsel uurimisel, siis kokkulepe jäi sõlmimata puhtalt selle tõttu, et üks süüdistatav ei nõustunud kannatanu tsiviilhagiga. Süüdistatav arvas, et tsiviilhagi on tõendamata ja see oli see põhjus, miks asi läks üldmenetlusse. Lühem menetlus on kindlasti kannatan huvides, et ei pea seda kõike uuesti siin kohtusaalis läbi elama täna kohtusaalis, siis mõlemad avaldasid, et nad on nõus tegelikult kahjusummaga, mis kannatanu nõuab ja nõustavad tsiviilhagi väljamõistmisega ja sellest tulenevalt olid meil täna kokkuleppe läbirääkimised ja me saime karistuse osas kokkuleppele ja nagu näha, kohus ka nõustus. Sellega tuleb tunnistada, et vahiall olev Edgar Põldsam Meil on tervisega probleeme olnud mõnevõrra jah, et kindlasti ka see oli üks asjal. Järvamaal Väätsa mõisas anti üle Helmi Tohvelmani nimeline auhind. Tänavune laureaat on näitleja Mari Abel, keda žürii nimetas üllatavalt mõnusa absurditunnetusega peenekoelise vormida. Loojaks. Auhind loodi 2000. aastal Eesti teatriliidu juhatuse otsusega mälestamaks tantsupedagoog Helmi Tohvelmani auhinnaga kaasnev Tõnu Tormise kujundatud aukiri ja Kultuurkapitali preemia. Varem on auhinna pälvinud teiste seas Marika Vaarik, Külli Teetamm, Kaie Mihkelson ja Tambet Tuisk. Auhinna üleandmisel oli kohal ka Olev Kenk. Helmi Tohvelmani preemia laureaat Marie Abel. Tohvelmani preemia antakse üldjuhul näitlejale, kes paistab lavalise liikumisega kuidagi silma. Millega teie olete silma paistnud, kui ma nüüd ise kiiresti selle peale mõtlen, siis võib-olla sellega, et ma tihtipeale uut lavastust tehes kuidagi mind valdab soov, et ma tahaksin tantsida. Mulle meeldib tantsida. Mariobel te saate Helmi Tohvelmani preemia. Mida see nimi teie jaoks tähendab? Mõistagi ei saa olla ollu temaga kokku puutunud, hea maandama, pilti näinud ja võib-olla väikest lõiku temast siis tekib selline hästi armas ja äge tunne, et minu meelest ta oli kahtlemata äge naine omal ajal. Aga see on tore praegu, mida ma siin enda jaoks leidsin, et minu juured on ka ema poolt siin Järvamaal, nii et võib-olla see on meil selline ühisosa. Helmi Tohvelmani preemia žürii liige ja, ja esimene laureaat Laine Mägi. Igal juhul on ikkagi draamanäitleja hindamisel oluline tema lavaline liikumine, laval olemine ja kõik see. Absoluutselt, see on nagu kuidas öelda, eks ju, on tähed ja on silbid ja siis tulevad sõnad. Nüüd on juba lauset koos. Täna on siin Väätsa põhikoolis filmi Tohvelmani mälestuspäev. Mida te õpetajast mäletate, missuguse tundega tee tema peale mõtlete? Tema vaim nagu hõljub selle Väätsa kohal, sest iga kord, kui ma siia sõidan, 13. oktoobril täna kell on 12. siis kõik see päike ja need sügise värvid ja minu meelest see Helmi, Tohvelmani ja toffi vaim hõljub kohe siin ja ta on meiega kaasas. Ma kogu aeg tunnetan tema kohalolekut. Ilmast räägib sünoptik taimi paljak. Botnia lahel tiirutava madalrõhkkonna serva mööda lisandub eelolevaks ööks niiskust, taevas kattub pilvedega ning kord siin, kord seal sajab vihma. Pärast keskööd lääne pool pilvisus hõreneb ja sajuhooge on harvem. Puhub edela-saartel lääne ja loodetuul kaks kuni kaheksa, rannikul puhanguti kuni 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kolmest kuni kaheksa, mõjuka rannikul kuni 11 kraadini. Homme päeval madalrõhkkonna mõju väheneb. Laialdaselt on küll pilvelaamu, aga suuremat sadu neist ei tule. Üksi küürige vihmahoog siiski välistatud pole. Tuul on sisemaal nõrk ja muutliku suunaga, saartel ja läänerannikul pöördub loodesse ja põhjakiiruseks kolm kuni kaheksa, õhtul puhanguti 12 meetrit sekundis. Õhusooja 10 kuni 13 kraadi. Kolmapäevast muutub ilm hilissügiseseks, öösel võib matkata hall, päeval tõuseb temperatuur 10 kraadi ümbrusse, aga kirdetuul paisub jõuliseks ja enesetunne on õige kõle. Juhan Kilumetsa võtab kokku spordiuudised Palliliiga NBA meistriks krooniti kümneaastase vaheaja järel Los Angeles Lakers. Finaalseeria kuuendas mängus alistas lõikers Miami Heati 106 93 ja võitis kogu seeria neli. Kaks. LeBron James viskas 28 punkti, võttis 14 lauapalli, andis 10 resultatiivset söötu. Top karjääri neljanda NBA meistritiitli võitnud 35 aastane James valiti neljandat korda finaalseeria kõige väärtuslikumaks mängijaks. Ühtlasi sai temast esimene mängija NBA ajaloos, kes saanud väärtuslikuma mängija tiitli kolme erineva meeskonnaga. Klubi ajaloo seitsmeteistkümnenda NBA meistritiitli võitnud Lakersi eelmine tiitlivõit tuli 10 aastat tagasi, siis koobibrienti suurepäraste esituste toel Boston Celticsi üle. Ainult Bostonil ongi sarnaselt Leicersiga ette näidata 17 NBA meistritiitlit. Jalgpalli rahvuste liiga A-divisjonis alistas Inglismaakoduväljakul kaks. Üks Belgia. Enne eilset polnud belgia kaotanud 13 kohtumist järjest. Taani võitis võõral väljakul kolm. Null Islandit. Inglismaa on seitsme punktiga grupi liider, Belgial on kuus, Taanil neli ja kõik kolm kohtumist kaotanud Islandil nullpunkti. Holland ei suutnud võõrsil Bosnia ja Hertsegoviina vastu enamat null. Null viigist. Samas grupis tegid väravateta viigiga Poola ja Itaalia. Itaalial on kolme vooru järel viis, Hollandil ja Poolal neli punkti. Väravateta viiki mängisid ka Prantsusmaa ja Portugal, kellel on mõlemal seitse punkti. Selles grupis teenis esimese võidu Horvaatia, kes sai kaks. Üks jagu kolmanda kaotuse saanud Rootsist. Laupäeval Prantsusmaa lahtiste tennisemeistrivõistluste naisüksikmängu võitnud 19 aastane poolatar iga šovi antec tõusis maailma edetabelis 37 kohta 54.-lt kohalt seitsmeteistkümnendaks. Anett Kontaveit langes sellega ühe koha võrra. 22.-ks. Kaia Kanepi loovutas kolm kohta ja on 109.. Maailma esireketil jätkab äss libarty, kes tänavu Prantsusmaa ja USA lahtistel ei osalenud. Meeste edetabeli tipus on ikka Novak Djokovic teda. Eile Prantsusmaa lahtiste finaalis võitnud Rafael Nadal on teine. Aitäh. Te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.