Vaat selliseid heliefekt olema võimeline tekitama täna õhtul. Sa oled kõhurääkija mart vabandus ühe eripärase seadeldise abil ja kui te veel näeksite? Esiteks, kui te kuulete, te kuulete seda seadeldist, mis mul on. Ebamaise siis on, kes siukest häält teeb? Kas on Tarzan hunt unts, arvad? Andro ja keda veel näeksite, te kuulete seda õudset seadeldist, mis teeb neid hääli, kui te näeksite veel, kui ilusad uued prillid mul on? Ma ei teadnud täpselt su miinust. Pluss Ma umbes ostsin apteegist. Ma tahangi öelda, et nende tohututele kingitustele ja, ja headele Andidele, mis tänase päeva jooksul on minu poole tee leidnud, siis neile päev pole veel muidugi lõppenud. Võib-olla ma saan veel kingitusega, igal juhul sellise vahepunkti panid sina kallis sõber, kes sa kinkisid mulle imekaunid, prillid, Elton Johni stiilis näite saate näha kohe minu Instagrami pildilt ja siis sellise imepärase. Andrus, sina oled meil tuntud helitehnik ja muus ja mind huvitab tehnika. Kas ehitasid selle? Võib küll öelda nii et et ma hakkasin seda tegema pärast sinu eelmist sünnipäeva ja kulus aasta, et selline leiutis tegelikult patenteerisime selle ja selle nimi on muu luu. Ja see on selline vajalik asi, mis võiks igas majapidamises olla minu meelest. Ja neid sinu majapidamises see nüüd on ja ja noh, seal on muidugi praegu ainult kuus erinevat häälitsust vist, aga, aga on võimalik võib-olla äkki kunagi laadida veel juurde tavaliselt juurde teha neid hääli. Ma kavatsen jah neid hääli, et seal on erinevaid karjatusi, kräginaid, jaa, aga mida veel ei ole an peeretus ajal. Aga kuidas need hääled linti said, kas tegid ise ise iseike ja kõdiledasin end, kõditasin end ja siis ma sain selle hääle. Ja seda ma tegin niimoodi, et ma tagusin kaikaga vastu seina. See on uskumatu, et inimene suudab sihukest häält teha, aga ma suutsin ma nagu kägistasin natuke kõrist kinni ja siis tuli seal välja ja sinu heaks maraga armas. Aga ma teen hunti väga täpselt järgi, enda arust, oh issand, kraamas jah, see on kõik sinu heaks, et ma mõtlesin alguses ma joonistan sulle kaardil küpsetan tordi või mida tavaliselt tehakse. Korjan lilliili, praegu ei kasva eriti ära. Ja siis ma mõtlesin, et ma teen siukse masina, sulle hääle, häälemasinad, prillid üle, ma olen ka väga tänulik, kui seal need ära kaovad, mis on muidu on, sa saad kanda need, need on väga ilusad prillid. On küll jah ja, ja noh ma ei tea, nüüd võtnud see miinus ja pluss natuke jäi kripeldama, näen nendega väga ei näe, ma näen palju paremini kui ma nende nii-öelda praeguste prillidega ja mulle meeldib see, et nad on roosad prillid. Armastusega kingitud. Ma tean, et see on oluline, segase välimuse, kõike, aga lihtsalt see tunne, mis seal taga on. Näha, kui kingitus, tuleb südamest, muidugi tänan kõiki. Mul on siin stuudios üks hiigelsuur kast kast, ma arvan, et seal on ka väga palju südamest tulnud asju ja me lihtsalt ei suutnud üles tuua kõiki austajate lilli, mis on alla raadiomaja valvelaudu valvelaudu. Ma pean. Ma tänan kõiki, kes lilli mulle saatsite, tõid. Ja ma kindlasti viin need lilled koju ja kui mul nad lilled ära koju ei mahu, siis ma teen nii nagu kunagine Tallinna või Eesti miss Inna Roos, kes üüris endale lillede jaoks austajate lillede jaoks eraldi korteri. See peaks olema selline kütmata korteris, lilled säilivad kauem nii-öelda talvel, et sobiks laiskled aknad lahti seal korteris, las ta olla selline nagu noh, väliskliima põhimõtteliselt ja siis roosid säilivad igavesti, aga hästi tore olla sünnipäeva lapsest, kui ülejäänud 363-l päeval aastas või palju neid päevi täpselt aastal on? Noh, ei pane sind mitte keegi tähelegi, kui paneb tähele, siis sa saad ainult sõimata ja kriitilisi märkusi ja tehakse sinu arvel selliseid toonitasi, mis ei tõsta sinu tuju siis ühel päeval aastast, tõesti, sa tunned, et näed, inimesed mõtlevad sinu peale. Nad suhtuvad sinusse üldse mitte halvasti, kui sa oled mõelnud, et nad sinusse suhtuvad ja toovad sulle nii armsaid kingitusi. Mul oli ka sünnipäeval, hiljaaegu, augustis ja kõige kurvem on see, et järgmisel päeval enam keegi õnnitlesid ja siis sa loed murelikult seal Postimehes seda sünnipäevade rubriik hoopis uutel inimestel on sünnipäev ja hoopis need inimesed on korraga tähelepanu keskpunktis ja sina oled täiesti unustatud, et need inimesed, kes oli eelmine päev alles õnne soovisid, sobivad, on juba uuele inimesele hoopis, nii et noh, see see seisab, sul on, mees. Valmistus selleks, et su tähendab telefoni tulevad veel täna öösel need, kes ütleme, päev otsa on teinud tööd öösel jooma hakanud, siis nad öösel veel õnnitlevad sind, mõni tuleb võib-olla veel homme hommikul ka nagu kella kolme-nelja ajal hommikul ärgates üllatusega avastada enda telefonist mõned õnnesoovid hilinenult. Aga siis on kõik, siis on kõik, ma olen elus pika elu elanud ja ma olen sellest aru saanud, et, et nii see ongi. Kahjuks Andrus jah, et inimesed, inimeste sümpaatia on hästi muutlik, et kust tuul pöörab? Ei ole nii näiteks et sinagi sa rääkisid mulle praegu sellest, aga noh, näiteks, kui me kohtume sinuga järgmisel nädalal, järgmine nädal või homme või järgmisel nädalal, millal me kohtume siis meie õnnitlen, ma mõtlesin, et ma ei taha sulle mitte midagi. Kahjuks, aga Obama lähemate sõprade hulgas sellist täielikku tuimust, et siis, kui jah sünnipäev ette tuleb, siis noh, inimene haigutab. Oh jumal küll, jälle endal kurat, sünnipäev, vihma talle kingin, ma kingin talle selle. Ei no see on iseenesest tore, kui kellelgi sünnipäev, aga, aga noh, nii palju tuttavaid ja sõpru lihtsalt järgmistel päevadel hõivavad mind uued inimesed juba. Et ma kahjuks ei saa keskenduda, keskenduda kaua, et homme on juba uued peod ja ballid ja ooperisse lubasin minna õhtul ja igast asjad, kuidas Andrus, sinu, sinu kui tuntud sünnib kuradipidaja, sa oled selline särasilmne inimene, võiks öelda päevade päevade rõõme, päike iial peetakse, saab näha, võite minust, kuidas sinu päev algab, sest ma tean, et sa jumaldad sünnipäevi, Sulle meeldib õnnesoovide teha kingitused, kas alustada sellest, et hommikul avada näiteks ajalehe ja vaata et kellel on täna sünnipäev, siis hakkad õnnitlema, aga kuidas sul on seal ja pikema ajaplaan nagu minu? Mul on niisugune kokkulepe postimehega minu tuttavate sünnipäeval avaldatakse Postimehe seal taga rubriigis, et ma ei peaks nagu, kuna ma eile Facebookis ma saan aru, et Facebookis et inimestele see, et kellelgi on sünnipäev, muidugi mitte vist kõigi sünnipäev, vaid need, kes seal on, tervet maailma sünnipäevi suudaks pidada, seda küll. Jah, et mingisugune Pedro Portugalis Melbourne'is. Jõu õnnitleda kogu aeg ja sa tahaksid, kindlasti tahaks küll, jah, muidugi lihtsalt mille miljardit inimest, kes elavad planeedil, on neid juba 12? Jah, et seal ma arvan, et päevas läheks juba mitu miljonit õnnitust Indiasse, sest seal on, mitu päevas sa ei jõua nagu toksida äppi, PÖFF. Muidu no mul ei ole midagi selle vastu ja need inimesed kindlasti oleks rõõmsad ma neile tähelepanu pööraks, aga, aga no ei suuda, ei suuda inimese noh, võimekusele on piir ja siis ma piirdun jah, nendega, keda Postimees meeles peab, kuidas siis keda Postimees meeles ei pea, need on tundmatud inimesed. Ei ole mõtet õnnitleda. Kahjuks see nii on, jah, no mina näiteks võin sulle omalt poolt öelda, sinu nimi oli täna Postimehes, seetõttu mul tuli meelde rääkida, kuidas minu nimi Postimehesse jõudis ja alati jõuan. Sest ma juba tean, kui hooletult pealiskaudsed on ajakirjanikud, kuidas eraldi, eks ole, eriti praegu Estonia augu uurimist eelmisel nädalal uuriti, uuriti Averi päevikut üle-eelmisel nädalal, ma isegi ei mäleta, mis siis see teema. Kuid kui, kui tähelepanu võtma alati, mitu päeva juba enne oma sünnipäeva saabumist hakkan helistama toimetajale Mart raudsaarele, ütlen, et kuule mart, et mul läheneb sünnipäev sünnipäeva ajalehes, kajastada martinit, muidugi ma tean seda, et kui talle seda liiga vara välja öelda, liiga hilja, see leht juba trükki läinud. Et seal tuleb nagu selgitus peab olema ja sa maksad ka. Ei, ma ei maksa, ei maksa, aga lihtsalt ma lakkamatult helistan, kontrollin ja siis, kui lehte hakkab trükki minema. Palun. Palun kujundajatele saate selle lehekülje faili, mis trükikotta läheb. Et kas minu nimi on ikka sellise, noh, mõnikord on ka juhtunud, et ei ole olnud sellist, siis ma olen palunud ümber teha, sa lähed trüki Kattaga rotatsiooni masinaid passima. Kahjuks ei saa sisse, nad on, nad on kaardiga, ma olen püüdnud sinna minna praegu noh, kuna see eelkontroll on nii tugev, siis ma tegelikult võin öelda praktiliselt sellist juhtumit, et ma oleks sünnipäeva nimekirjast välja jäänud, ei ole ette tulnud. Ma mäletan näiteks, et kunagi oli küll selline probleem ajakirjanduse ajaloost tean, et oli selline põllumajandusminister Tiit Tammsaare täidis hea tiit, jah. Näed Tões ja oli niisugune inimene, oli, aga miks tema hüüdnimi oli seatiik? Nagu kaks võimalust on siin voodi või tal oli palju sigu, sea moodi ei olnud, ta oli väga ilus mees, üks ilusamaid, keda ma tean ja järelikult tal oli palju sigu. Ta oli natuke selle, vaata selle printsi moodi, kes lumivalgekese lõpus tuleb, siis ma lähen, hästi, ilus viilus, palju sigu, lihtsalt sellepärast et see on selline huvitav triviat, mida sina lisasid, aga mina tean sellist noh, lihtsalt kuiva fakt ja ajakirjanduse ajaloost sea Tiidul juhtus see asi, et ta jäi mitu aastat järjest Postimehe sünnipäevade õnnitluste eest välja, kui õnnetu ta oli, ta rääkis sellest raadius korduvalt. Ta kirjutas konkureerijatesse väljaannetes artikleid. Aga noh, jällegi tarbinud seda, seda tunnetust, et millal, millal meelde tuletada, sest ega toimetusele kade iseenesest taimel selle alati on hea meel, kui lihtsalt ta ei ole kade, jaga aga, aga tänapäeval raske ikkagi nagu selle jaole saada. Kogu see toimetuse tegevus käib niivõrd kiiresti, lehed ütlemine käib vägagi ütleme vanasti, sa võisid trükikotta sellele oma tina kaasas näiteks siis sa lasid sellest tinast valada oma oma tähed pina laos ja siis andsid tina latud trikki ladujatele, kes ladusid siis noh, see on küllalt kallis, kiita palju tähti ja veel vanus ka sellel öelda, eks ole. Et sa siis, aga siis sa said ikkagi nagu kindlasti jaole, sa said nagu minna trüki laduja juurde ja ta võttis sealt võib-olla ühe kellelegi nime välja ja pani sinu need i ja ülejäänud tähed vähe tasemel, ladvustame tüki haaval nagu klots, lapsed laulad põrandal. Ma kujutan ette, tegelikult hämmastav elu oli, vanasti pidi lehte laduma niimoodi tähthaaval kujutad sa seda ette üldse? Et see ära? Et see, see huvitav olla, et kui kujutad ette, kuidas tänapäeval mingi päevalehte Postimees kui ilmub iga täht on üks sihuke vasest roheliseks näoga mees on ladunud eraldi siis hakkad nagu seda lehte hoopis rohkem hindama, et praegu ta tuleb kuidagi arvutist, Lutsusest suts välja ja see pole midagi, aga vanasti ikka sellega nähti vaeva ja tinakaalus see tina ja mitte lihtsalt ei kaalunud, ma lugesin just neil päevil väga huvitavat. Toomas Leito mälestusteraamatut, milles võib hiljem rääkida, sest et on kõneväärtteose seal. Härra Leito meenutab tegelikult seda tina laadimise protseduurid, see ei olnud mitte lihtsalt mingisugune tüngust, võeti vaid olid mingid sellised trüki ladujate peade kohal rippusid sellised balloonid, kust voolas sulatina sulatina kuum, eks ole, see voolas mingitesse Tiiglitesse, kust ta voolas tähemaltriitidesse, siis oodati, millal tina, nii-öelda mida vähema triitsid, olite kuskil olemas, et neid võeti nagu mingeid jagati uuest, see oli nagu natuke vaata, kui sa mäletad, lapsepõlves oli niisugune asi, tänapäeva arvuti eelkäija liikuv abid, oi jumal ei taha. Et ta oli natuke natuke nagu Wordi dokument, põhimõtteliselt aga, aga õige tähed, mis praegu ilmuvad klahvi vajutamisel, need olid eraldi paberitükist välja lõigatud eraldi taskukeses oli väga hästi. Mis häirivad, oli sa võitsitlejad J ja oligi sõna jänes koos, vot selline natuke selle ajalehe või raamatuladumise voodiasse võitsid, harjutasid juba, võitsid tähti, ladusid niimoodi ja niimoodi oli ka trükikojas, tähed olid kõik olemas juba ja ma ei tea mis, mis ei leita, kus? Lina Ta väitis seda, et iga kord valatise ladu, et ei olnud, vaata. Tähendab need tähed ei saa ju olemas olla. Selles mõttes näiteks ütleme, et noh, ütleme, et olid tähed olemas mooduse sõna Brežnev. Aga ootamatult suri Brežnev ära tuli näiteks hoopis Gorbatšov. Et siis oli varuks. Ta just nimelt väitis, et neid tähti valetati, mina vastutust ei võta, ma saan aru, insener Kivirähk praegu ärritus, ärritun praegu? Jah. Kuidas ma saan aru, inseneri Kivirähki neoon valatakse tinast nääride ajal aga trükikojas valatud midagi pannud minu peale üldse tõsta häält, sest see, sul on sünnipäev, ei anna sulle õigust valetada, tähendab ma refereerinud, millal hinnatud ajakirjandusspetsialisti, rauaaegne ajalehemees ja kauaaegne parteid Leito võib ka vassida. Mina ei usu. Igaljuhul ta väitis seda, et kuna tähti ei saanud olla kunagi piisavalt tagavaraks, siis kui see lehe kammajaa distrükikate, siis need tähed valati vähemalt mingi osa neist valati uuesti, et seal trüki, kas möllati sulatinaga, mis seal eriti ohtlik, sest et tina on niikuinii mürgine metall kui seal on veel suladina liikvel. Need aurud, mis eemalduvad, on ju veel eriti mürgised. Sa vaatad mind sellise pilguga, sa ei usu, seda, tundub väga kahtlane, aga no hea küll, kui see, kui see nii rääkida, aga. Pandi pina küll tehti, sest see on teine esilata tina pandiga sünnipäevadel näiteks. Vanasti ma võin jälle öelda mälusektorisse minna, rääkida tänapäeva noortele, kuidas vanasti elu oli alati sünnipäevadel sellist asja nagu vanasti, nagu kodus töötamine ei olnud. Kui inimene otsustas tööle mitte tulla, siis ta lihtsalt tööle ei tulnud, päriselt oli kodus või kuskil mujal. Aga tihti sünnipäeval tuldi tööle, kodus sünnipäeva pidada, et tuldi just nimelt tööle, sellepärast tuldigi tööle, sest et sageli mitte sageli alati sünnipäevade puhul toodi sünnipäeva kringli ja joogid ja siis joodi rõõmsalt kuni järgmise sünnipäevani toimetuses oli palju inimesi, siis sünnipäev praktiliselt iga päev, sina tulid ka täna tööle. Aga kus on jah, kringel ja kartulisalat see sellest ei praegu puudu, aeg on juba muutunud, Andrus, me ju ei söö. Aegade Andrus, me ju ei söö enam õhtul peale kuut selleks et olla enda ees, noh me ju jälgima oma toitumist ja selleks, et olla parimas vormis. Ma võtsin kahvli kaasa, kodu, kahvel alati. Ja täna ma võitsin, eriti Picagafiilustusel kahvel alati kaaslaselt, kui sa lähed kuhugi, kus süüa, pakutakse kohe jaol õngitseda kaugemalt ris kunstinäitustel käidi avamistel alati seal oma tahvel, sa sööd neid juustutükke, kunstnikud alles peavad kõnesid ja õnnitlevad biennaal võitjaid. Aga Kivirähki inseneri Kivirähki juba sööb, kuna selline pikk kahvel nagu sihuke kaardikepp, mis läheb kolme meetri pikkuseks ka poisid sadele kunstnike peade süüa, kunstnikud kummarduvad sinna juustuvaagna kohale. Aga mina kahvliga ülalt Udian ja tõmban nagu nagu, nagu kraanaga sealt ära ära. Vot nii, aga nüüd me võimegi siis nautida seda kringlit ja kartulisalatit ja jooki, mis sa oled toonud ja ja me naudime kama tänasest muusikalist külalist. Need on Siberi eestlaste laulud esmanud laulud. No mis siis on, kas need on vangilaagrilaulud? Ei, nad võivad, ma täpselt ei ole selle veel viinud ennast kurssi, aga ma arvan, et nende nende Siberi eestlaste laulud, kes läksid omal ajal nii nagu tänapäeval minnakse tööle venna otsima lääne poole. Tsaariajal mindi õnne otsima ida poole, neid oli, neid oli üle kogu ilma, oli laiali Siberis. Ka minu teooria on see, et igal juhul ansambel Tinktuura koos Arno Tammega on salvestanud heliplaadi kaugel üksi võõra rahva hulgas. Ja siin kõlavad Siberi eestlaste laulud. Laager elas talu saunas. Ta teeningulbee luusik kiireadreya sõitzbergaariki. Kraalerallellaaja Trei Trisberg aariki. Ta võttis kauba õlale ja läks itaara turule. Traaler allellaajaleksis taara Tourule. Nüüd siia ja üts õnnelik, rikas proua tullis ja. Trarikas proua tulli seal. Ta küsis mu käest, mis ta selle kauba eest Tra la, mis ta selle kauba eest Paari rubla ära, saan siis väga rahul, oleks. Tra la siis väga rahul oleks. Kes see proua oli, see oli, ma arvan üks Siberi, Siberi eesti proua, kes, kes kes meile kõneles. Uus laulustiil kõnelemise kõnelemise vormis selline aga nojah. Lauldakse igat moodi. On käinud, nad on käinud jah, Tomski oblasti Eesti külades on käinud seedin tuura ja siis. Arno, ta ühesõnaga Arno Tammedin tuura Mööveldanud seal ja nad on kasutanud ka vist mingisuguseid folklooriarhiivi, ühesõnaga tundub põnev materjal olevat, tean kas aga sünnipäevakink ja jumal, sina said selle kaasa intuuranielde helde ansambel, et nad said väga hästi aru. Vaat kingitus ainult mulle siis noh, tegelikult on kurb. Ütleme mõnikord seda kisa ei jõua ära kuulata, ütlevad olen väga solvunud ja, ja oma kisuks seda plaati sinuga esse hammustaks lööks näiteks võiks mulle ei ole tootlust, teavad, et natuke kurb. Mitte kurb, vaid ärritav, et seal on alati, kui noorem laps tahab karata seda vanemale õele või vennale tuuakse mingi asi Est, talle ei tooda mitte midagi sünnipäevaks, siis ta läheb nii kurjaks, et ta lööb lihtsalt selle vanemale õele-vennale labidaga pähe. Ja et noh, et sellega jah, et ühesõnaga jah, et vedas, praegu on niisugune ansambel Tinktuura teab, et see noorem vend muutub kurvaks ja võib labidaga lüüa kingitusega sulle ja ja autisele vask, toppisin koti, istu praegusele otsas. Et mul mul oleks ka midagi. Kui sa rääkisid jääd, mis, mis on viimastel nädalatel nagu peale sinu sünnipäeva veel toimunud, siis jah, et praegu arutatakse augu üle Estonias mitte Estonia teatris, muidugi, ja Makedoonia laeva oma kodust ära mainisin, et Estonia sees on auke, mul noorem tütar kohe küsis, et kas teatriseinas on auk ja siis ma pidin selgitama, et ei, et see ei puutu kuidagi. Ja teatrisse, kuigi Estonia teater on ka ju kõrvalisi obaduse saanud. Peab muidugi ütlema, et kui üks laev on hästi ammu põhja läinud ja siis seal ikkagi leitakse aeg-ajalt mingid auke kui mingi ei, no ma ei taha sellest rääkida, aga see teema see teema on noh, sihuke merendusekspert, mida, kas sa oled merendus merendus hektarilt, aga ma olen lugenud ja ma loen huviga. Ma hoian inseneride poole, kes insenerid ütlevad, et kuidas saab tekkida auk peale poole vett, kui allveelaev on allpool vett. Võib-olla hüppas lainetest. Ta võis hüpata ka või noh, võib võib-olla nii, et allveelaeva peal oli üks mees kuvalda käes ja siis lõi selle auguni mõõde, sest et seda me teame jõuga. Ühesõnaga, mina olen lugenud raamatut 20000 ljööd vee all, kus kapten Neeme uputus, palju laevu niimoodi, et allveelaev ründas. Aga Eesti laeva ei ole kapten neemal põhjust rünnates teiste laeval pole midagi teinud tema rahvale. Me ei tea, mis rahvusest kapten Neeme oli, muidugi lätlane. Arvad? Jah, seda ei ole Julverni raamat ta rootslaseid maha vaiksem, kinni mätsitud. Esimeses trükis oligi lähetteli rootslane. Kas Rootsil on nii palju võimu? Tuleb otse kuningal. Ja, ja noh, tähendab mul tegelikult muidugi ühest küljest on natuke kurb meel ka, et ma puudutasin sellist heinakuhja ja sealt kukkus terve laadung, kelle meelest tegelikult võib-olla oleks pidanud mainima seda Estonia augu teemat, aga nagu me näeme, see erutab kõiki, isegi ütleme inimene, kes sisenes stuudiosse tagasi, sisenesid stuudiosse ju tegelikult. No ütleme, koroonaeksperdi ja suusatamise eksperdid, aga nagu mainisin augu laevas olevat auku, sai sinust hoobilt allveelaevanduse ja merenduse ekspert. Mul ongi nii, et ma hommikul ajalehte ja siis ma saan teada, mis ekspert ma olen. Et vastavalt vajadusele hetkel hetkel ma olen Estonia augu ekspert küll, jah. Kas sa loed, kuidas sul see nagu ma küsin jälle, noh, mind huvitab inimeste inimeste nagu kultuuritarbimine ja nende päeva rütmed. Kummas, nagu magustoiduks, kas sünnipäevad magustoiduks ja kibedaid ekspertide temaatikat või on sünnipäev nii-öelda põhitoitja eksperdiks olek on magustoit sinipäevaga ka magusa, sest ma hakkan lehte lugema algusest peale ja algus on eksperthinnang oli, alguses on siuksed päevateemad, kus ma nagu võtan seisukoha. Ja minu, minu teooria on muidugi ka merekoletised näiteks keda pole veel nagu välja toodud. Ja siis sa pead silmas, meremadu, sa võitled veremaoga, pole toodud välja seal laevas elas heeringas, heeringas. Sa oled nagu auk sodi seestpoolt. Et selles laevas õieti soolaheeringas veris seestpoolt augu sisse ja ei, ma ei väida midagi, lihtsalt küsin eksperdi käest. Sa panid mul mõtet tööle praegu? Jah, ja, ja Läänemeri on soolane, tegelikult praegu on, praegu on jah, aga kui ma laps olin, ta ei olnud minu arust, nüüd hakkan mõtlema, et kui ma käisin klopp rannas ujumas ta ei olnud vanasti soola, aga, aga siis ühel hetkel läks 94. aastal. Jah, kas ta läks üheksa, neljanda aasta kevadel peaks ta pigem sügise poole. Kas ta suvel oli siis niimoodi, küsid siis suvel kindlasti ei olnud. Mul on fotod, tulen just suvel veest välja ja ma ei ole soolakorraga kaetud, aga järgmisel suvel ma tulen veest välja ja ma olen valge üle keha, nagu ma oleks lumememm sihuke niukene nii soolal v ja nüüd ta on lahtunud natuke soolona ära sulanud. Nii et ei, seal on palju palju võimalusi ja muidugi ja ja nagu Martin Helme ütles, et mätsimine tuleb lõpetada lõppudel. Üks võimalus on ka, et Martin Helme ujus näiteks sel ajal laelaks ta kõva pea vastu, sealt tuli auke, see, see on ka üks võimalus, tegelikult ma ei tea, kui vana Martin Helme oli, aga aga kui nüüd on vaja vabandada, ma vabandan, kahe ei mind, see ei häiri sugugi sellest teada, see on teaduslik diskussioon, seda küll rahvusringhäälingu asingi asi ongi esitada erinevaid vaatenurki ja algatada diskussiooni ja praegu tegelikult algatasime diskussiooni järele toonud lisaks allveelaevale ja meremaa Maria mao ja siis oled tulnud ka soola. Head ideering. Paco Martin Helme kõva pea kõva, kes ujus, lihtsalt ujus ja põrkas laevaga kokku laevas auk Martale. Sedasi. Ja nii juhtus, me oleme siis jõudnud kolm uut teooriat. Need jah, neid tuleb, uuriv ajakirjandus peaks uurima neid uuriva ajakirjaniku kohus ja komisjon kindlasti tuleks moodustada mitu komisjoniga, kui me nüüd moodustame hästi palju. Tähendab Andres, ma tahan veel küsida seda sinult, et kuidas me nüüd meid, miljon eestlasi, sest kohapeal Eestis elavaid venelasi ma arvan ei huvita ükski nendest mainitud teemadest, miks nad on neutraalsed, neid võltsi venelastest need komisjonid. Nojah, aga näiteks, kui me nüüd paneme kõik oma rahva paremad jõud ja paremad ajud, tarime seda Estonia erinevate augu teooriat suurimaid, see tuli praegu, et rahva parimaid jõudja parimad ainult kõige rumalama. Kõige rumalamad, aga mitte kõige parema, tajuvad üha, et ja just nimelt venelasi võib panna, keda see teema võib-olla nii väga ei huvita ka seda objektiivsemalt neutraalsemad. No ja venelased on selles mõttes, kuna elan distants, eks ole, siis nad ja noh, et tegu on ka jah, selles mõttes mereriik, mere riike, neljaga ütleme isiklikku seost, eks ole, sellesuvisele Rootsi teemaga, sest nende jaoks on rootsi hääletanud kauge kauge maa, kuskil ei ole väga kaugel Rootsiga sõditud, selles mõttes. Võidukalt küll rootsi löödi puruks ja see oli tegelikult rootslastele õppetund, sest et mäletad, et pärast Põhjasõda Rootsi enam sõdida ei üritanud. Veel korra nad said vist peale peale põhjas veel korra said nad vastu tatti, veel uusi kaubungi, rahu, raha, mees ja pärast seda oli kõik seega, milleks meile allveelaeva? Selleks, et sõita Põhja-Eesti reisilaevu? No aga see on nagu sõda ikkagi Rootsil ma arvan, ei tohiks olla üldse mingeid allveelaevad, milleks neil allveelaevad. Et neil on üks, üks laev oli külaleve, laev vaadati välja, Vaasad oli allveelaev jälle. Me käisime seda vaatamas ja see on vee peal praegu. See oli hästi tore atraktsioon oli ja ta ei ründa kedagi hetke seda maja sees. Ta ei pääse sellest välja majast. Aga jah, maja uks oli väga väike välja tulla, aga ma tunnen ennast mingis mõttes nagu lõhkirebituna, sest et noh, tähendab, mina ei kuulu kuulu paremate ajude hulka, seepärast ma püüan ta kaasa mõelda, siis sa komisjonil, ma tahaksin väga, sest, et aga tead tähendab, me ei olegi veel läbi mõelnud ja lõpuni mõelnud seda Eesti suusatamise teemat, mäletad, eelmisel nädalal ilmus Mati Alaveri päevikus tagasi tulla. Ma tahtsingi, et selle juurde tulla, sest tähendab kuid miks on Andruse, nii, et iga nädal toob kaasa uue teema, et üks nädal oli mingisugune Louis lõppenud veel siiamaani ma ei saanud mitte midagi aru, mis asi see Luis free Loi free, jah, me alati, kui ma loen, mulle meenub, mulle meeldib see, et Eesti avalikus keskustelus on ka prantsuse kuningate nimesid liikvel, kuigi sellist nagu free freeniverist kuningat ei ole, aga Lui ütleme burbooni turboonid tulevad alati meelde. Et kuidas me nagu jõuame kõike seda rahva sellised haledad, ainult, kuidas me seda menetleda, Luifree teemat. Kuidas me suudame menetleda Mati Alaveri teemat, kui te nüüd me peame oma jõudu raiskama pingutama Estonia augu teemadel. Raskeks läheb, kogume ennast ja kuulame vahepeal Siberi eestlaste laule, luuraja. No ja no rõuge noore naisukese ja ilu. Euroliidu ei saanud laada peedena. Ma ütlen lihtsalt vahele seda, et inimesed enne kui vett me neid huvitavaid teemasid, mis kindlasti vajavad vere vemmeldama kõikidel meie kuulajatel saabus hoiatus, soovitus meie ühiselt sõbralt Vahurilt kadriorust, kes ütles, et see pappkast, mis mul Instagrami pildil veel avamata süle, sellise tuleb kindlasti lahti teha, et muidu kui see plahvatab, kõik kohad on roosakega teised tõesti see papp karamell ja Vello saatnud kohutava laadungi, kohutavalt võimsa laadungi, just nimelt ülimaitsvat roosatega. Oh need Andrus, me ikkagi peame peale kella kuut õhtul sööma hakkama, ise alati meil ka ju läheb. Tore inimene ongi vaba ja siis kell ei ole tema mingi kuningas, mis ja siis, et kell on kuus kell seitse võib ka siia kell kaheksa, üheksa, kes sünnipäevalapsele ütlen ka veel seda, et hommikul ärganud, vaata, see on alati siin juba hommikul ärgates alati huvitav vaadata, mis kell sõbrad keegi ärkab või mis kell keegi hakkab saatma sõnumeid, millal keegi reageerib, et esimene õnnitleja oli saatnud mulle sünnipäeva õnnitlusi ka vist peale keskööd. No see on arusaadav, sest siis Facebook annab need uued teavitused. Aga telefoni teel esimese sõnumi saatis öösel kell üks 11 ütle tema nime, kus Eestis väga tuntud ja armastatud daam. Ahah, ta ei maganud järelikult, ja mul tänase Andruse veel tänase sünnipäeva kohta ütlema veel seda, et kõige kaunimaid lillekimbud olen ma saanud Eesti kõige kaunimatelt daamidelt. No aga see on ka loomulik, sest miks mehed peaks lilli saama, et magaja mõelnud selle peale selle lilli tuua. Et isegi ei tulnud pähe, et minna, mille turule ärritasid selle peale? Mida sa nagu etteheide, teatud mõttes kahurit daamidel on saadaval olla. Kaunid härrad võiks ka saata, aga nad ei tee seda. Lihtsalt mainisin ärritud einomisse, teine cartoon'e, teinekord lootuse tahad lilli? Kurat? Olgu, olgu, prillid tähendab see masin, mida ma tegin kaks aastat No ja selle suure häält või mõne muu kohaga Kaenlaalusega. Jah, aga no lindistamine oli väga keeruline muidugi. Nii et nüüd me jõuame taas päevateemadel ja. Vaata, mis meil nüüd oligi, Lui Lui kuningas, Louis ärme kelle juurde jää, seepärast see Luiv ei tea midagi, tähendab, ma ei suutnud. Ma tahaks kõikidele kolleegidele öelda, samas jälle ma sain aru, sest ajalehed vajavad täitmist, eriti tänapäeval, kus vaata vanasti vähemalt oli nii, et ajalehele kindel määrata arv lehekülgi kirjutasin täis oli rahu majas, aga praegu tuleb täitev internetti ja see on lõputu. Et sa kirjutad ühe artikli Luifreest. Sa kirjutad teise ja lõppu pole näha, sest et internet ei saa täis, vanasti oleks olnud mõeldamatu, Rahva hääles oli neli lehekülge, pool sellest täitsid valitsuse partei materjalid. Oleks mõeldamatu, et mõni Uno Lehepuu või Mati Määrits oleks kirjutanud 40 artiklit, Luifreest mõeldamatu read. Internet saab ikka ka täis, et mõnikord, kui ma niimoodi lasen vaatame defitsi postimehest niimoodi. Ja, ja siis seal on ikka hästi palju uudiseid, mis seal olnud seal minu arust juba pool aastat. Et nad jälle nagu muutunud ülevalpool nagu muutuvad, aga kui sa nagu laseb seda lehekülg allapoole, allapoole, allapoole, seal allpool on uudised, mis ei muutu iialgi, et nad on, püsivad seal vanem kihid. Sa oled ju siis tegelikult ju haruldase elu, kus sa oled internet, TALO ja milliseid kõige vanemad uudised, kihid, mis kinnismeso, poliitikum, rauaaeg, noorem rauaaeg, vanem raud, midagi Eesti iseseisvumise ajastu ette, mingisuguse kõige kõige vanemad ikka väga vanad ühesõnaga jah, et kusjuures suhteliselt juhuslik, mis selleks vanaks saab, et sageli kõige tähtsamad uudised vaid mingid täiesti ootamatud kõmu-uudised, mis tahavad sinna kuskile põhja pidama, mida ei vahetata välja ja siis sa võid, kuid hiljem lugeda näiteks kellegi abielulahutuses vahepeal võib-olla juba mitu korda uuesti abiellunud, aga ikkagi seda mingeid mitme aasta tagust suhet kuidagi mäletatakse või midagi muud säärast. Aga jah, aga räägime siis sinu kaasmaalased, räägime, see on kurb teema sulle, et nad asustasid kõike suurteks, strateegidekse kindralit, eks, ega noh, selles mõttes see on väga lugupidamist vääriv, et Otepäält on tulnud selline maailma mastaabis kindral, ikkagi see on, on ka selliseid inimesi Eestis, palju neid kindraleid on, et mis Eestis laskurkorpusekindral oli, Lembit pärlemmid, pärn jah, kelle ausammas? Siiski, Jaan Lukas neid ikka oli, Kukk ja kork olid, need olid varem juba, ei ole siin need maha ja vat ja aga ei, minule isiklikult Otepääle siin on alati, tead, ma ütlen sulle seda, et ma lugesin seda päevik päevaraamatut suure huviga saad ärasse, ilmub varsti, trükkisin oma loo Elo Tuglase päevana, loodaks küll sellepärast, et, et paljud need suusa Otepää suusakoondis elab ja töötab Otepääl. Paljud neist on minu kaaslinlased ja minu isegi lausa ütleme naabrid, kas ei olnud päevaraamat nii palju, kui mina seda lugesin päevaraamat pigem nagu kajastab päeva jooksul juhtunud sündmusele varamatuid Ristikivi päevaraamatuid, pigem selline selline isiklike korralduste rodu, kus anti käsklus endale endale. Põgene Eestis. Lõpeta valetamine, alusta uut elu, see on umbes nagu hommikul inimene kirjutab, mida ta päeva jooksul tegema, mina näiteks ma üldse ei imesta, sest esiteks näiteks mina ise olen ka selline, et ma kirjutan endale paberitüki peal üles, mis ma näiteks mingi päev pean tegema, siis kui ma seda ei tee, siis unustan ära tule raadiosse ja näiteks kui ma ei kirjutaks endale põgena letti, unustaksin Lätti põgeneda ja mind näiteks ei olegi siiamaani kirjutanud, seda vist ei ole põgenev, ei ole põgenenud ja, aga ütleme näiteks, kui mul oleks tekiks vajadus, ma kirjutan kindlasti näiteks homme pudelid, ära käi poiss põgeneleks. Sest et kui ma ei seda kergeks, mulle tuleks meelde, mis üle suuremad valed näiteks niisugune asi istuks rahulikult kodus ja palun väga, Hoplaaminud tullakse arreteerima. Aga kui ma oleks Läti põgenenud, nadi saamike, et mulle väga meeldib see, et suusatamisega kaasneb ka ikkagi selline vaimne tegu, tegevus, mida päevik või päevaraamat kindlasti on, et jah, Alaveri päevik, ta ei ole selline tundepäevik nagu oli või ka sündmuste või suhete päevik, mida nagu sa mainisid ristigi või see või Elo Tuglas Elo Tuglase tantsu, et ta on just nimelt selline nagu tuikab sisemonoloog, ütleme, et inimene annab just nimelt nagu endale käsklusi to do list. Et korduvalt ütles ta, et osta serliku raamat ja nagu näha oli, et ilmselt unustas kogeta, kirjutas küll üles, aga keeras lehte, tuli uus päevi, Uno, sa arvata, kuidas me sellikuna alatele kuulge seelikuraamat ja et tihtipeale võib juhtuda, et lähed poodi seeliku raamatut, hetkel ei ole mees Sevad uuesti käsklusi andma endale. Et see on jah, selline noh oled ühtaegu kindlale reamees, et annad endale käsklusi, siis täidad end. Näidanud neile siis nagu jah väga, väga, väga huvitav muidugi, ja, ja ma kujutan ette, et Mati Alaverist tulevikus saaks väga huvitava mängufilmi teha. Kindral, olete selle pealkirja, ma kahtlustan, et tegelikult juba Mati Alaverist on juba tehtud, kuuldemänge. Tegi ja ma arvan, et see kindlasti, aga sellega on jällegi see asi, et me näeme praegu iga päev, kuidas tegelik elu on palju huvitavam, mitmekihilisena sügavam kui ükski väljamõeldis. Sest et, et noh, ütleme stsenaristide mõelda Mati Alaveriga seoses igasuguseid mõtteid, aga noh, ütleme see, mis päevikusse maid jalad ise kirjutab, see on seal on midagi sellist, mille peale mitte keegi teine ei tule. Nagu see päevik meie käes dramatiseerida seda küll ja sealt saabki väga huvitava sellise põnevusfilmi, kus voolab veri ühest torust teise, ühest inimesest teise ja tassitakse kohvritega mingeid asju ja ja mulle meeldis väga näiteks, et seal oli mingisugune doktor kellele Mati Alaver andis korraldusi, et see peab andma talle allkirjastatud tühjade retsepti pabereid ja siis tohter vastastele meili ker. Kas paneb süstlad ka kohe kaasa? Et noh, muidugi, et kui, kui tule, siis võtad nagu korraga süstlakoti ka, miks kah korda käia? Ei, see on tore, sest et mina mulle väga meeldib alati lugeda otepää kohta. Ja ma alati aktiveerunud, kui ma näen noh, ükskõik missugust märget oma kodulinnast ja näiteks mulle väga meeldis lugeda uudist selliseid kolkapatrioodina, et saksa, selle kuulsa doktor šmiidi keegi abiline oli käinud kaubikuga mingisuguse MM-etapi ajal lausa peale, et ma hakkasin mõtlema, et, et ma võib-olla isegi nägin seda sakslast võib-olla kuskil Konsumis või Maximas või kuskil möödusin temast tänaval või midagi sellist, et ma olen kokku puutunud nende kaudselt ajaloolist kuritegevus aga võidaks arreteerida. Ja mul tuli ka meelde, sest ma olen oma ihusilmaga näinud tänapäeval kadunud kadunud see mälestus, aga ma olen omarja paluda oma ihusilmaga näinud Otepää keskväljakul toimunud meeleavaldust, usume Andrust. Seal hoiti kätest kinni ja lauldi laulu. Andrus, näinud Andrus Veerpalud, Andrus Veerpalu, et ma lähen niikuinii sellest, et me oleme ka selline selle ütleme, meie teed ristuvad, Eli härra siiamaani nähakse. Mina mõtlesin, et sa oled nagu niisugune inimene, kes on näinud mõnda välja surnud looma, keda tänapäeval enam keegi ei näe. Saad meenutada, milline nägi välja kukkurhunt näitena võin seda rääkida, mina olen rääkinud. Andrus Veerpalu oli omal ajal praegu, ta on teadmata, kus või ma ei tea, sina võib-olla tead, kust on võib-olla teha, võib-olla võib-olla seal mingitele süüa saate peal oled. Ja et see on nagu koerast. Ma ütlen sulle ka seda, et me võime siin rääkida igast võimega, ütleme, hea nali on alati pingemaandaja ja, ja Naliga tervendab. Aga ega ütleme, Otepää inimesed hoiavad kõik kokku. Et kui sa nüüd arvad, et et ei, sellist asja ei ole, et me kõik mõistame ja saame aru ja ütleme on mingi asi, mis meid seob. See on nagu, kas te allute? Ei, me oleme ühe asjaga ühe asja eest väljas ja ja me ajame seda asjaajamises ikka edasi. Jah, väga raske on läbi murda sellest ringkaitsest, et jah. Et kui ma käisin vabariigi aastapäeval Otepääl, siis ka tollal mul oli nagu plaan, sa näitaks mulle kätte mõned kohad ja ma jootsin sind. Ja noh, ma ei saanud seda, mida ma, miks ma sinna läksin, ma ei saanud. Kas see oli samamoodi nagu dopingudetektiiv? No ma tahtsin teada, jah, Veerpalu peidab ja kus on see kindrali punker, mida kutsutakse hundi koopaksisel, kui naiivne, sest tegelikult ma vihjeid öelnud tegelikult me käisime sellest kohast läbi, kus Andruse veer Andrus ennast varjab, kus, kus oli vaat kui sa ei mäleta, siis sa ei mäleta. Isegi mõtlesin, ütleme isegi ütleks isegi seal nägitada, nägin teda, teenindas meid selles restoranis. Vaata sageli, kõige lihtsam ongi ennast grimeerida kell, ma ei pane keegi tähele, tean, et ma räägin küll, et mu selja tagant keegi tõstis mulle prae ette ja ja see oli selline spordimehe käsi, ütle rohkem, peopesas olid need suusakepp piirihmadest lähestikku. Meetrini oli jah, see oli veel enne koroonat Veerpaluga hea ja huvitav kosta kõlal laisk. Jah, vaata. See võib olla küll, et sa lähed nagu arreteerima kedagi, siis sa ise kuidagi osutud nõrgaks, et ma olin sunnitud sind täis jootma ja samal ajal ma pidin ise ka jooma. Ja no vot. Jah, ah nii, ligidal on, igal juhul on hästi tore see ja mulle meeldib see, et tehakse kallati märkmeid ja tehakse kaustikus märkmeid siis tänapäeval on tavaline, siis kõik pannakse Twitterisse või kuhugi sotsiaalmeediasse üles ja mitte keegi ei viitsi seda jama lugeda, pannakse laike, minnakse edasi, aga inimene on teinud märkmeid kodus kaustikusse, reaalselt pastapliiatsiga, see on nii armas ja see oli ju minu teada oli veel niimoodi, et ta viskas selle kaminasse. Viimasel hetkel, aga see ei sütti, saadi kaminat, see on täpselt nagu mingi vilgi Collinsi kuukivisuid Sherlock Holmesi lugudest, kus loetakse paberilehti, mis on muutunud tuhaks, aga kus siiski on veel võimalik välja lugeda mingeid üksikuid sõnu, et selles mõttes ma ei selles mõttes ma ei saa sellest pahameelest aru, mida näiteks Bach ja see ja pealtnägija poisid sind viljelevad, et mina ütlen seda, et Mati Alaver on pakkunud meile varasematel aastatel suurepäraseid vaatemänge. Ja ma arvan, et paradigma on küll muutunud ja žanr on teine, aga ta pakub praegu ka ja väga head vaated tantsumees. Ükskõik, ükskõik mis. Ja kui ta näiteks vangi pannakse. Ma arvan, et hakkab vanglast tulema suurt show'd. Seal hakkab toimuma väga kummalisi asju ja me saame, saame jälgida ka seda, mis seal toimub, nii et jah, selles mõttes meelelahutaja tiitli võiks talle anda küll, tuleb jälle see kroonika meelelahutajate valimine siis Mati Alaver võiks olla väga tugev kandidaat, on koos siis Andrus Veerpalu oleks tema nagu selline nagu penn Benny Hill ja siis see väike kiilakas vana siis nagu ka Mati Alaver ja Andrus Veerpalu. Sihuke vaik, vaikiv, vaikiv koomik ja sihuke vestlev koomik nagu vennarmarxiderid, üks, kes rääkis, palju teinegi, ainult tegutses. Ma arvan, et praegu me laseme, anname sõna jälle Siberi eestlaste lauludele siberi laulud, siin tuura ja Arno Tamm teevad seda. Endlas ja leks linnuke-linnuke-linnuke Siilaseks Ridalas. Ja ta ärasokas. Ja Ieva ju? Võtad siis Aadam kohe proovis ja proovis ja ja see oli ka. Oli. Vahepeal sai roosad lõdvas, jumaldan teda täis, voolab sealt üle ääre alla. Mõlemast suund karamell tegi selle meile. Oh küll on hea elada. Sinu sünnipäev on, just satub niimoodi kenasti. Vaata sel ajal, kui me saadet teeme, minu sünnipäev paraku on augustis, siis ma saadet ei tee ja keegi ei saa mulle saata suve sünnipäeva häda natukene, see on Andrus, aga tegelikult ma arvan, et kui sa näiteks kuulutasid välja, tegeldi vist kuulutud välja, et sa saad pidada oma sünnipäeva järelpidu nii-öelda novembris ju nüüd. Ja ei seda küll jah, et ei no tegelikult mulle võib alati saata, sest ega see sünnipäev on ju. Üks asi on see 50 aga 51 kuu on ka ilus täht 52 kuud ja vaata kui beebidele näiteks kogu aeg annavad, kusjuures nemad sellest üldse eriti ei pea. Et see kaks kolm kuud neli-kuus viis kuude beebil on üldse ükskõik. Aga kui inimene on juba selles eas, et talle ja tõesti meeldiks iga kuu sünnipäeva pidada, talle tuuakse kingitusi ja tehakse laud ja tuuakse suupisteid lilli vaat siis selles vanuses enam. Kahjuks see igakuine sünnipäev, ma hakkasin mõtlema Andruselt, kui tore oleks tegelikult see, kui näiteks 29. oktoobril Postimehes teadet Mart Juur on 56 aasta ja ühe kuu vanune ja täna tähistab 50 uue ühe kuu jälle kingitused ja see on vaata 51 kuudega, siis võiks olla veel arvutada välja, et et kui sa saad näiteks 200 kuuseks 400 kuuseks või siis päevade kaupa ära ahe tuhandepäevana ja siis on võimalik ajadeks tundidega fotode välja ja ma väga hindan mäe 1000 tundi 20000 tundi ja jällegi on, mida tähistada kogu aeg, selleks oleks vaja võtta tööl, eks hea matemaatikas on sinu alluvuses, selleks ei ole, tegelikult rajab sõites telefoniäpp, mis seda ka. Aga sa pead kogu aeg nagu isa nagu järge pidama, et mis annab sulle teada, et näiteks, et täna on näiteks 100000 tundi, palun väga nagu sammulugejad on, eks ole. Ja seda tuleb väga täpselt pidada 100000 tundi juba on 100000 ja üks tund ja polegi enam siin ja seal on niisugune väga kiire minutitega muidugi veel. Vaat see ongi see, et ta ei tohi olla liiga nagu õrn, sellepärast et kui sa hakkad tunni kaupa, pidasid paljud ei jõua üldse mobiliseerida nad jõua vormistada. See on õnnesoovi sõnumit, sest ega siis see tuleb alati nii-öelda nagu südamesse sõnastus on alati esmakordne, värske. See võtab, see inspiratsioon võtab aega veel hullem, nad kingitust osta. Seda küll jah, aga tead ikkagi parandamine, mitte midagi, kui sa tõesti pead ainult korra aastas sünnipäeva, siis kingitusi tuleb nagunii harva. Aga kui need sünnipäeva palju siis muidugi jällegi võib-olla inimesed kaotavad nagu entusiasmi selle kinkida midagi kogu aeg, iga päev praktiliselt tuleb juurele midagi kinkida, et noh, see on selline, mina näiteks ei kaotaks sellises riietuses Hiina oleks, ma arvan, väga läks väga väljakutsetele aedik alade passiivsuse kaela tuleks tõele? Muide, üllatas täna see, et ma sain igasugustest firmadest, sain õnnesoove ja see tuletas mulle meelde vist jälle tänases Postimehes ilmunud Aimar Ventsel artiklit, kes küsis, kuhu jäi teie, et hästi tore on saada õnnesoovi igasugust kirju ametiasutust, pankadelt, aga minu palve oleks ka, et kuna ma ei ole Swedbanga ega STV aga ütleme koos puuda soola ära söönud, siis ärge palun, sinatage mind, öelge mulle ikkagi teie vanamoeline välja minna, minule meeldib küll, kui sinatatakse, seal näitab, et pank on mulle väga lähedane, mis sa pole kellelgi selle vastu, et pank on talle väga lähedane. Andrus pangad juba sina peal olles on alati, tekitab naguniisugust positiivseid emotsioone. Swedbanka mulle nii lähedane juba, et ütleme sina pangaga mitte mingit isiklikku pistmist, pank tahab sinu käest ainult saada sinu raha ja kogu lugu, nad, nad. Ei, nad ei mõtle sinu kui sinu, sinu kui sinu s-tähega suure, sinu peale mitte hetkekski. See oli nende jaoks isegi mitte teie, seal oli niisugune statistiline ühik sellest massist, kelle raha nad valdavad ja kelle käest nad võtavad tasusid ja siis, kui korra aastas, kui selgub, et näiteks Juurele ja Kivirähkile on sünnipäev, siis hea Andrus, hea Mart kassa juba tähendab, kullakesed, tipukesed, lepime sellisega praktikad olemas, pangandussüsteem ja täname selline elektrooniline asi, mis haldab igasugused makseid, asju, aga ärme hakka nii-öelda himutsema. Mina mõtlesin, et sa teed mu nii kurvaks, ma mõtlesin, et me oleme Swedbankiga jõudnud nii kaugele juba, et meil on leivad ühes kapis, põhimõtteliselt sinul leiba küll nende kapis. Aga ma mõtlesin, et vastupidi, et oleme sina peale, ma võin võtta neilt. Joome proovi, et siis sa mõtled, et see on silmakirjalik, proovi seda teha, Andrus ja siis ma ütlen, et mis juhtub siis sa nüüd Tallinna halduskohtus. Teie Kivirähk, kostja kui ma avastasin panka sisse sinna juhtkonna öeldakse. Tere sõbra. Hei, sina Taavi, et siis ta? No jumal küll, kui kurb, kurb, aga ma mõtlesin. Ma mõtlesin, et ma olen nagu eluaeg hoid hoiustanud Swedbangas ja jõudnud nii kaugele, et me oleme sina peale üle läinud. Lõpuks ometi sellest ma saan näiteks see kui ma võin ja ei noh, see mulle meeldis väga, kui kõik minu tuttavad kõrtsid, kus ma olen söömas ja joomas käinud, saadavad mulle reipaid soove ja ütlevad Sillasest nende inimestega, nende kõrtsmikega, ma olen täiesti sina peal. Ja meid ühendab ühine huvi minul nendega söömas käia, neil mind toita. Aga ütleme, Swedbanki nendega sa oled puuda soola, ära soola veel palju muud. Aga ütleme, Swedbanki, SEB ja muud asutused, kullakesed, jääme ikka selle juurde. Sidekommunikatsioonifirmad, ärme hakka, sinatame, et ütleme, mina olen teie jaoks paratamatu pahe, teie olete minu jaoks vaatamatu vaheliselt, lepime tehnilise oluga olema, sellega ütleme teie. Mis sa said neil siis sina, sina, tavalistel päevadel lolli või kooke tavalistel päevadel tuleb kiri, miks te pole maksnud ära seda toda ja kolmandat arvet. Ja miks te pole seda teinud ja kolmandas korraks sünnipäeval, hea, Mart. Kas sa vaataksid seda kuradi digitaalset perse kukkunud kaarti, mille minu mingisugune disainer disainis selleks, et sa vaataksid oma arvutit võimalikult kaua aega siin silmanägemine tuhmub, selge, kus toimub, toimub ei tea, mis tont teab kus milleni. Arvasin. Et see on tõesti mõtlete, saadaksid? Mulle saatis? Ma ütlen, mulle saadavad kaunid daamid saldumale hüljeba nädalate juurde, Margit, neid ma kaarte loenade, ujunade virgendi, seal pole kirjas tont teab, mis kurat teab, milleks. See on lihtsalt armastan sümpaatia, märk, milline kuradi firma saadab mulle digitaalse kaardi. Unustage ära, ma ei taha seda näha, ma kustutan selle kohe ära. Ega ta ei avane ka nii kiiresti hakkasid avama ja siis arvuti läheb kinni ja ongi kõik. Selles mõttes targasti tegid siuksesse jama. Aga no ma ei tea, lähme siis linna peal jooma, lähme linna peale, joome veedame aega, ei hakka. Sinu ototot, ototot, ototot, lase natuke. Imeline heliseadeldis mille konkureerib minu sünnipäeva. Minu sünnipäeva kingituseks. Ja tegi ise kõik need hääleglesin, kõlavad. Allveelaevanduse ekspert, meresõiduekspert täna kolm põrutavat teooriat välja käinud Läänemereteemadel insener Andrus Kivirähki Ja nüüd. Mõtle. Ja päev läbi kaadria. Teiega.