Kahe orkaan ja Kristjan Port tere. Eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Täpset aastat tagasi käis uudistest läbi Facebooki krüptoraha Libra ümber toimunud pereheitmine. Esmalt taustast. 2019. aasta suvel avalikustas Facebooki tee luua oma raha. Paari miljardi rituaalse elanikuga keskkond oleks oma rahaga üha rohkem riigimoodi. Minust sõjavägi. Kuigi arvestades viimaste aastate sündmuseid kasutatakse rahvusvaheliselt poliitikas Facebook'i relvana vaenulike riikide ebamugavate indiviidide vastu. Selles mõttes oleks tavalisest firma käsitlusest välja kasvanud Facebookil olemas ka veretu relvastus. Militaarsel teemal pikemalt jätkamata, olgu veel lisatud, et riigi suveräänsus ja see on oluline kaitsevõime ja siin on Facebook suhteliselt nõrk. Mis toobki tagasi aasta taguse uudise juurde. Esialgu liitus uue raha ideega mitmeid suuri tegijaid nagu Visa, Mastercard, IPV, paljud teised. Lõppenud 2020. aasta suveks pidi raha teoks saama. Suveks pidanuks konsortsiumis kuulma vähemalt 100 valitud olulise mõjuga liiget. Aasta eest oli 14. oktoobril planeeritud Libra nõukogu esimene istung. Oli see siis suvega lõppenud eufooria või midagi muud. Aga oktoobris teatasid. Need esialgsed liitujad, et nad pole enam huvitatud. Lahkujate seas olid juba nimetatud maailmanimed ja mitmed suurtel turgudel maksete vahenditest ettevõtted. Kellelgi. Ta poleks saanud öelda midagi nõrkuse või arguse suunal, sest Libra platvormiga liitujatele kehtisid väga karmid nõuded. Näiteks pidi ettevõte olema USA börsil väärt vähemalt miljard dollarit või omama bilansis varadena poolt miljardit dollarit lisaks teenindama aastas vähemalt kahtekümmend miljonit klienti ja kuuluma oma valdkonnas maailmas 100 parima hulka. Taganemise võimalikest põhjustest mainiti ebakindlust seoses eesootavate seadusandlike takistustega. Polnud raske ennustada, et riikide ei meeldi, kui keegi tuleb imeliku raha lisamise teemaga majanduspoliitiliselt õrna tasakaalu kõigutama. Tagasilöökidest hoolimata oli lebra meeskonda jäänud raha ja ärimaailma eliidist toetajaskond optimistlik. Tuttavate nimede kuulusid nende sekka Spotify Hubert lühtja odafun. Sellel suvel Velli Brat siiski kasutusel olnud. Võib-olla jääbki katki, sest just äsja ilmus uudismaailma suuri majandusi koondavast G7 Libraat tõrjuvast seisukohast. G7 majandusministrite ja keskpangajuhtide avalduses välditi Librat eraldi nimeliselt mainimist. Maailma köögipoolel tehakse kõikide suurtega ainulaadset koostööd, mistõttu seal tegutsevatele kombeks kedagi otse rünnata ja räägitakse rohkem põhimõtete keeles. Värskelt põhimõtte järgi ei tohiks lebra sarnase ideega nõndanimetatud Steibelkowins raha enne kasutusele võtta. Kuni selle loomise käigus pole piisavalt selgitatud ega arvestatud kõikvõimalikes seaduslike reguleerivat RIA järelevalve nõuete ning standarditega. Steblik ainsa märksõnana. Millega tähistatakse mõne päris raha nagu dollari või sellistest valuutadest koosneva korviga üks-ühele seotud küberraha. Libra kavatsete siduda? Valuutakorviga, et sel moel oleks tagatud maksevahendite stabiilsus. Eesmärk on vältida näiteks bitcoini saatust mis muutus spekulatsiooni objektiks, mitte maksevahendiks. Facebooki ja teiste infopõhiste teenusepakkujate jaoks oleks stabiilne raha kasulik ja võimaldaks tegutseda suurel turul väikeste kasumimarginaalid ega kartmata päris raha väärtust tagava riikidega. Kutsumisest tulenevat väärtuse kõikumist negatiivsele Sis kahjumlikku lepp territooriumile. Väärtuse pöörane kõikumine on ka üks põhjuseid, miks. Bitcoini peetakse kehvapoolseks maksuvahendiks sest väärtuse kõikumisest kaotajaks võib osutuda nii müüja kui ostja. Võimalikelt G7. Hoiatavas avalduses peetilt osaliselt just viimast silmas kuna lisaks reeglite teemale märgiti Uue digitaalse rahakasutuse teise olulise takistusena vajadust kaitsta tarbijaid, tagada kasutajate privaatsus koos küberturvalisusega ning loomulikult märgiti ära maksustamise teema ja oht riikide majanduslikule stabiilsusele. Suures pildis kajastab G7. See märgukiri konkurendi märkamist suurte IT-firmade olemas ei mahu enam ammu aru saama ühest ettevõttest. Isegi mitte rahvusvaheliselt kontserni mõistesse. Põhjuseks on nende toodete omapära tooteid, millede kasutamisega loodetakse riiklikku suveräänsust üks kodanik korraga. Kuni ühel päeval on riigi läbirääkimispartneriks tema alamate üle võimu omav ettevõte. Nii pole teada, mida käesolev G7 deklaratsioon tähendab olukorras kui Facebook otsustab Libra ühepoolselt kasutusele võtta. Keegi ei küsinud luba bitcoini välja kulutamiseks. Kas Facebook peaks kuulama osapooli, kes nagunii ei taha, et neil oleks oma raha? Kuula varasemaid portaale R2 L2.