Tervist täna väga pidulik saade olnud, mul on au kõikide koeraomanike nimel õnnitleda marti, kes on kaasnenud meie ridadesse ja kelle maja ja nüüd ka kaitstud, sest et koera maja lukk ja siiamaani mul oli alati mure, et sinu suur plaadikogu on sama hästi kui varaste käeulatuses, aga nüüd kui varas tahab tulla, siis koer nimega Rufus augub, kihutab vargad minema ja. Ma saan aru, et et koer on mitte nüüd päris põliseestlane, vaid on lätlane ja mis keeles te räägitud, aga räägime. Räägime hästi kiire taibuga. Koer on tõepoolest, et saabus ta, ta on jah, Lätist, Lätti, Lätist saabus nii-öelda Läti, Läti kodanik, seda, mille nimel ka aru saada. Rufus ehk S-täht on lõpus ja tulime läti nimi, saabus külaline Lätist, nüüd ta oma kodukohta on Eesti ja juba õpib eesti keelt. Ruttu juba juba juba räägime pikad jutud maha. Et ta nagu, kas ta on mugavuspagulane või kliimapagulane teda rohkem ta on küll väga mugav ja talle meeldib hea kliima, aga ma ei tea, kas ta pagulane on sellepärast, et ei, ma arvan, ta, pigem selline maa nüüd selline rännumees, kes nagu elukohavahetaja, kes tahab otsida uusi väljakutseid otsida, nagu ma arvan, siiski, et ta jääb Eestisse nagu paigale paigale jääda. Edasi Läti jäi talle kitsaks Marian või, või niimoodi, et, et siis siis ta on jah, et anud seal sellest sellest riigist sealmaal, kus on pärit Raimonds Pauls ja aiakukule laima Paikule ja kus. Ka inimesed Laatsis. Ehk siis meil on selles mõttes nüüd käia, et meil on veel üks, üks kuulaja juures, sellepärast et, et noh, et eks, eks see saade edastab ju peale selle, et me edastame inimkeeles informatsiooni, edastame jõuga koertele koera keeles salakeeles infot ja täna siis meie koertel ongi selline informatsioon, et ärge jamage, aga mingi hetk, kui koju tuleme, siis meie usaldusisik hea sõber Vahur. Kadrioru tantsis gurmee koera gurmee, koera gurmee, kõige põhilisem mees on valmistanud maitsvad road, nii Robilile. Kuulge siis Robili nooremale kolleegile, see läheb, võin erakirjaga ette lugeda. Meile siis koerakokk meile saatis, tervita kõigepealt ruupust või erakordselt kõrge hea taseme seltskonnaga liitumise puhul ja siis on kaks purki ja üks on ruh purkima Sulor ette truupuse purk sisaldab, et sa teaksid, soola ka Rufus kuulaja öko kookosõlis praetud värske kana maksma. Ei, mitte madudega, mahedate ahjus küpsetatud peetide ning kaalikate ja porganditega valmistatud täna kell kuus. Ma arvan, et selle jutu peale kargas Rufus jalule. Robini toidukoosseisu ette ei loe. Robin neile üllatuseks, aga nii palju võin öelda, kaalikate talu porgandeid on sealgi. Ja öeldakse, ka sinule öeldakse, ma arvan, et mul on sinu üle hea meel, Mart ütleb, ütleb meie sõber, kokk ja minul on ka sinu üle hea meel, sest koer kodus on selline noh, ütleme loob kodutunde, ta loob kodutunde ja tead, mis huvitav fenomen on see, et et nende päev, no ma olen väga värske koera. Ma ei oska öelda, kas ma olen koera peremees olema koera omanik, vanema koera pär, koerasõber, rahastme koera, koera jah, et elate koos elada koos ja ma olen avastanud, et kõige üks väga tore funktsioon on see, et kui vanasti, kui sa olid üksinda kodus ja rääkisid noh, üksi siis andsid endale selgeks, te arvate, et see ei ole normaalne, et sa oled lollakas, aga praegu saab koeraga väga pikad jutud maha rääkida. Ja koer alati kuulab sellise näoga nagu saaks kõigest aru. Väga tähtis on see, et ta ei vaidle vastu lõugu, vaidleb siis vaidleb väga konkreetselt haukumise teel ja ta on kõigega nõus, ma ütlen. Kas Rufus on juba ka ära õppinud sellised asjad näiteks, et kui saavad külmkapp juukse, tuleb kööki või seda ta veel ei tea, et sealt midagi saab, ta teab, et toit tuleb köögist, külmkapist, seda ei arva kõiki asju, ta teeb igasuguseid asju väga tark lätlane. Ta on umbes nagu August Gailiti õigus jah, jah, et ka üks Lätist tulnud eesti kultuuritegelane, nii et ma arvan, et Rufus on ka selline pike karjäär ees. Eesti kultuurimaastik oled kindlasti. Ma arvan, et mis ma, mis, ma võin teile ennustada, et temast saab fotomodell. Aga tõenäoline ja arvamusliider flirdib kaameraga küll. Arvamusliider on ta väga kõva, sellepärast et ma nädalavahetusel lugesin talle ette Ott Tänaku Sardiinia ralli tulemus ja siis me kommenteerisime. Rallihuviline ja Robini tralli ei huvita, selles mõttes on nagu erinevad, aga aga kui Rufus vanemaks saab, siis Robin kindlasti nõustele õpetama mingeid sihukse vanema koera oskusi vaata, ongi väga tähtis, et oleks selline vanem. See on, seda on ka väga oluline, et eriti kui võõralt maalt hangiks uusi sõpru leiaks sõbralikke, uusi koeri, kellega hängida Kadriorus vahel ja ka laiemalt linna peal, et ta tunneks ennast interTalleksi integreeruks ja kindlasti Sa kõik ei oska ta lõpetada, palju asjus Askatele nagu istu Annage selliseid eestikeelseid väljendeid, aga on väga palju muid, ainult koer saab selle koera lõpetada, et no näiteks läheneb talv, eks ole, lumi sajab maha ja seda tuleb hakata kollaseks värvima, nagu sa tead, millega Robin tegeleb igal talvel ja, ja ma arvan, et ta ruupusele võib ka mingid sellised, noh Rufus, võtuna, Robini maja oli klass ja nii nagu oli, nii nagu oli Konrad Mägi maaliklass, siis seal käisid noored koerad või mägi juures käisid küll inimesed, aga Robini käiksid siis alati on ka muidugi see, et kui vanemameistri juurde tuleb noorem õpilane, siis see õpilase tee on ju selline alg algseal selliseid etapid, et esimene on jäägitu usaldus. Isegi võiks öelda niuke pime kuuletumine, kopeerimine, aga ühel hetkel hakkab nagu mäss, lennutraditsioonide, kas lõpuks on isada? Tähendab mitte isa tapvast mitte, aga ütleme, selline mäss senise kaanoni vastu, ütleme mida robinal, millel on selline ütleme, küllaltki klassikaline kaanon lehme ära tuntav, et lill on lill, et pirukas on piruka, aga ma arvan, et presidendil on rohkem see, et kuidas nüüd viisakalt võetav maagiat kusi on kusi. Suvele Rufus võib kuidagi teha sellest päikese, iga iga suh saab päike, kui kõrges kaares sinisesse taevasse paisata, siis ta ongi korraks nagu selline päikesekera seal üleval raks on küll jah, ja päike nagu peegelduv lumelt. Kahju muidugi mingil määral. Rufus ei ole tütarlapsed, siis võiks järgneda, meister armub oma õpilasja, siis me võiksime sinuga sugulastega, aga see ei ole välistatud juba praegu. Noh, seda küll ka jah. Et võib ka nii, võib. Kunstiinimestega küll, jah. Vabameelsust noh, ütleme, kes on nagu kõigile võimalust avaldada selles mõttes, ega kätt ette ei pane ju? Ei no me kätt kindlasti kätte ei pane, aga me võime vihmas tirid eemale. Kui asjaks läheb. Selles mõttes noh, teatud vägivalda. Ma olen rakendanud küll, pean ütlema Robini kallal ka jah, just sellistel. Et see on nagu koera tragöödia sageli neid asju ajama inimeste nähes, inimesed on kadedad, tirivad koerad lahkuma tihtipeale, kui, kui nagu asjaks hakkab just minema. Aga no ma arvan, tegelikult selline tragöödia iga päeval igapäevasel jooksu ajal, et alati kohtub kena emane koer ja kena isane koeraga nende peremehed isegi noh, võib-olla neil pole vihavaenu, ütles, et ei tunne, neid lihtsalt ei huvita ja nad tirivad nad eemale. Noored ei mingeid rõdus, seene inimesed on sageli usklikud ja neile ei meeldi selline asi, et koerad ilma abieluta kuidagi vahekorda astunud, et kui nad oleks abielus, on teine asi. Ma olengi mõelnud seda, et mind ma olen seoses seoses rahvuse saarlased, olen väga palju mõelnud ma nüüd, et võib-olla peaks ikkagi kirglikult ristima. Sest praegu oli ilmalik ristimine. Ja samuti ma olen mõelnud, et võib-olla peaks õnnistama sisse tema väikse magamisasemega kese ja, ja miks mitte, kui ta leiab näiteks sobiva kaaslase, kellega, kellega olla koos siis ka kiriklik laulatus. Sa võid muidugi õpetada talle ka meie isa palvetate õhtu oma väikse asemel, kusjuures seda loeks, aga ristimisega võib olla suuri probleeme. Hiljem ma mäletan läbi udu raamatut Konotolfranse pingviinide saar, kus, mis algas, ma lõppu ei mäletagi ja ma mäletan alguses stseeni, kus üks väga munk sattus üksikule saarele, kui selles tohutult pingviine ristis pingviinid kõik ära mis põhjustasid hiljem tohutuid probleeme paradiisis, kui pingviinid ära surid, üritasid, mine paradiisis, Peetrus oli väga nagu koos vanajumal aga vana väga mures, et mida teha. Pingviin ei saa ometi paradiisi saata, samast oli ristitud medalihing tänu sellele et koeraga võib ka samamoodi juhtuda, ära ristid seda otseselt nagu noh, on ta ju ikkagi koer. Koeraks läheb edasi, aga kuidas ta seal paradiisis? Aga see on ju väga loomulik, sest kui me elame siin maa peal oma ajalikus elus elame koos erinevate loomade, sealhulgas pingviinide koertega, miks siis mitte paradiisis olla koos koos loomadega, et miks, miks loomad siis ei pääse? Ei pääse taevariiki. No mõni loom pääseme, linnud lihtsalt lähevad sinna, nemad lähevad, on teistmoodi linnud, et nemad olid lennuvõimetada, nad muidu poleks paradiisi pääsenud, aga mingid kotkad ja kajakad käivad seal kogu aeg pesitsevad ja kiljuvad vihaselt. Inglid lähevad Peetruse rõdu peale, näiteks teeb pesa ja muneb sinna siis ta Peetrust nokaga vastu, pealegi tal munad pesas. Kui Peetrus tahab sõna rõdule minna, näiteks kus kajaka pesa, siis kahtlemata jah ja isegi vanajumalale rajakas ka jalast taotledaga nokaga pähe. Traagiline, aga samas ta on jah, et kingitusi on tegelikult veel, et jätkame on Apoteeka on saatnud meile väga vajaliku kingituse, et see ei ole veel koroonavaktsiin, nagu ma arvasin, tegelikult kui ma nägin seda koike, et meil on saadetud esimesed partiid, aga, aga Tai müts, mis on äärmiselt vajalik, sest ma mäletan, kas me eelmises või üle-eelmises saates kuidagi tulid täid jutuks või isegi ei mäleta, miks mõistsid täitma jutuks tulid sinul pole nagu üldse täide, kas neil pole, järelikult olid sinul, olid minule pole täisid olnud, et sinul on täiesti, noh, see on kõige täi vaidlikume taivaenulikum keskel, mida ma ette kujutada võin. Detaili ei ole seal üldse nagu varju leida tuule käes, seal nagu täie nagu Vabaduse väljakul sammudele Vabaduse väljaku päike paistab, varju pole minna kuhugi. Nojah, et Vabaduse väljak on teinekord väga ilus minna, aga ütleme, seal elada on väga tuuline ja vihma sajab pähe ja ta eile pigem meeldib ikka selline noh, tubli, tubli juuksepahmakaga nagu näiteks ma ei tea, Aivar Pohlak neid, palju juukseid pealselt Salandail mõnus, aga täi müts. Selle ülesanne ongi vist taid ära tappa, täikamm on ka seal sees, sellega siis kammitakse täis, noh, see tähendab, ma, ma ei kujuta ette, et, et ma tean, et ma tean nüüd koera kammita. Salong, kamm on, on, aga täisid ka, peab kammima. Kas täidel peab ka küüsi lõikama, küsinud praegu, et selles mõttes, et kui neid on palju, siis tähendab see energia, mis nende eest hooldamiseks kulub, on ju meeletu kass täidab seal mütsiga siis käima vä? Näide hooldamine nõuab väga teravat silma, seda imetillukesed, et neil isegi koeral, kui sa hobuseid ei kasvanud, katel küüsi, lõikamas on raskem käppade väiksed küüned ja see on väga keeruline algne haarad näkata käima, pediküüri. No ma arvasin ka jama, algul käisin ka, aga siis mingi hetk ma siiski õppisin selle küünelõikamise ära, et ta enam ei rabele hetke ja tal hakkab meeldima pediküür, aga noh, täien ikka imetilluke võrreldes teda klik redigeerida, see on ikka väga raskepäi mütsamis siiski täide hävitamiseks. Ma arvan, et sa paned selle, mitte Fannetaile vähesest? Ta ei, see tegelikult tekitabki mul küsimusi, et miks nagu tehakse putukate vahel niimoodi vahetad, ei kujuta ette ju mingit sellist seadeldist liblikate mesilaste hävitamiseks, aga taimütsi müüakse avalikult ja keegi ei protesteeri, et see on jälle üks koht, kus nagu võrdne kohtlemine võiks, võiks nagu tulla ka putukad, putukad ei ole tegelikult mingit mingit vahet, kas paradiisis on täisid ja putukaid? Ei no neid vist ei ole, neid ei ole ka ristitud. Aga kui ristida näiteks kui näiteks ehiti ehitati ju tohutu, ütleme selline küsimuselaine käis üle üle nädalavahetusel Eesti, kui selgus, et Jõgeval ehitatakse kirik Jõgeval eripära oli vist küll see veneaegne selline nali oli see vähemalt mälumängudest sageli küsiti, et nimetage linn, kus on kaks Lenini kuju, aga pole ühtegi ühtegi kirikut. Siis Jõgeval just see linn, kus väidetavalt oli kaks Lenini kuju, nüüd on vist siis ma ei tea, kas kujud on alles, Riisalul ehitati ka kirik ehitatud hunti alles miljon. Et see kirik on alles esitamisel, aga ma leian, et see on tegelikult hästi hea mõte ja ma ei saa sellest saa sellest pahameelest aru selles mõttes, et kui on olemas inimesed, kes siis siis on vaja kirikut, aga tegelikult võis olla ka tõesti. Ju on loomade koolid võiks olla ka erinevate putukate loomade kirikud muidugi selleni täidenike väike kiri, mitte väga suur. Jõgeva kirik võib olla täidabki, selle ülesanne seal on küll. Kogudus on väike ja 40 inimestega. On palju täis tuli muidugi, seda uudist lugedes tuli meelde illustratsioon, minuvanused, inimesed seda kindlasti võib-olla mäletavad, kas sina mäletad, sina õppisid neljandas klassis ajalugu õpikust, mille autoriks Hillar Palamets, jutustusi kodumaja muidugi, seal oli kiriku ehitamise pilt. See oli niimoodi, et talumehed lohistasid. Kivila Nende õpik paistis silma sellepärast, et seal oli erakordselt meeldivad hästi ilusad joonistused. Hästi tõetruud, sellised näiteks nuhk. Kes seda raamatut lugenud seal oli ka. Need olid tüüpe Eesti vabariigis, kodanlikus vabariigis ja oli ka kirikuehitise pilt, kus talumehed lohistasid mingit kiviplokk. Nende kõrval seisis täielikus raudrüüs rüütel, kes viibutus piitsa. Jõgeval saame vast seda pilti näha. Kiri köitev ja teatavasti kestab vähemalt 100 aastat. Kui teha ikka korralik gooti katedraal. V sülitit tuleb välja tahud deemonikujulised, mis pannakse, ma saan aru, et see on Aivar koka kadedad millal siis, kes on vist kohalike selline jõgeva suurkuju, Jõgeva maakonna ma tean, et Aivar Kokk oli, kunagi oli kas ta Jõgeva täitevkomitee esimees valida maavanem või linnapea igal juhul ta läinud Jõgeva ajalukku juba sellega tähendab juba kokkade suguvõsa järeltulija, sest juba tema isa oli suur ülemus Jõgeval ja nagu ikka, amet antakse isalt pojale edasi. Et tema pärandist esialgu oli see, et ehitis Jõgeva raekoja tornikellamängu, mis igal täis nudil mängib erinevat meloodiat neete komponeeris. Komponeeris siis 24 meloodiaid, mida siis jõe jõgeva raekoja kell Jõgeva elanike erinevaid nii suureks rõõmuks öösiti kui kõik tahavad magada, võiks midagi väga lärmakad balla, järjekordne teos, vastandlike kokkade trasti. Aga see on väga, kui ta oli juba nõuka ajal seal. Lenini kujud on kahtlemata tal alles. Andrus, ma arvan, et kokkade esiisa oli seal juba ristirüütlite ajal ja oli juba ka seal nii-öelda ürgajal või noh, selles osas on alati mõni kokk Roland jah, kahtlemata selles ma ei kahtlegi, aga ma tahtsin seda öelda, et ma saan aru, et see kirik ehitatakse ümber veetornis juua siis elemente või. Ma ei tea, vesi ja võib-olla siis seda seda ei ole öelnud, kas vesi läheb välja või mitte, aga no veetorn teatavasti on ju kõrge aegu sinna otsa bana ristis nagu tornimure murtud, aga kui need leerinud alles, mis sa ütlesid kaks tükki, et siis neist saab üheselt saab Kristuse ja teisest Neitsi Maarja teha seal lihtsalt natukene nagu näiteks Simson seakülast kindlasti hea meelega meisli kapi, raju veenil lõhe leenil või parem jätta see, kes kristus on temale võib-olla pojaga siis teisel Maarja on sellel habeme maha raiuda või noh, kui tahab Maarja seda teha, et ta võib üheks teiseks ta võib-olla Ristija Johannes näiteks kui Simson teeb näiteks Jeesuse risti Johannese Simson, kindlasti kaunistage kujutki oma firmamärgiga. Jah. Ei no ja tegelikult kirik ise, kui ta juba veetornikujuline, siis sellest saab väga kena Simson seakülafirmamärgi. Et kas selle nimi oli türannosauruse midagi pärast seda, kui midagi ütleme niimoodi laiendab türannosauruse lühendatult, igaüks lühendab ise kodu ja seda ja eks me siis saame Jõgevale seda vaatama minna, saab rongiga sõita, et selle mina prognoosin, et sellesse jõgeva jõge vankri siiamaani näiteks Põltsamaal, veinitehas ja ja Mustveel on mustel koroona karantiin, aga et Jõgeva ongi jäänud kuidagi varju nende kahe suurina vahele nüüd Jõgeval kirik, et veel ei ole, aga ütleme 1000 või 200 aasta pärast, orjad on oma töö lõpetanud, siis, siis on seal kirik ja, aga meil on ka täna muusikaline külaline, ansambel, volfred muide, keda saab pinna lau päeval, kui ma nüüd ei eksi. Nad avaldasid uue plaadi ja neid saab minna laupäeval kuulamas Sveta baari, jah. Saan siis Valfred. Nii ta on, vahepeal tuligi jutuks, jutuks üks teine maskis laulja hakkab tulema jälle, et see on huvitav, et sihuke. Või kaasatakse leida nagu õige formaat just koroonaajaks. Et vanasti olid sellised noh, teist teistsugused laulu saadad näosaade ehk näosaade oli ka natukene seal olid ikka nagu maskis tihtipeale või noh, kas nüüd, kas just maskis, aga vähemalt grimeeritult ja kõneleb kleebiti habe, et aga ütleme, Eesti otsib superstaari, et see oli ju ikkagi puhtalt selline tuli lauda ilma maskita ja raske olnud, väga raske oleks olnud hääletada nende noorte lauljate poolt, kui ei näe nende nägu näidanud silmi. Väga, aga maskis lauljannaga kakrass ütleme kakras see, mida praeguses tegema peab, et kõik on maskis, turvaline ja ma ütlengi seda, et ta, need noh, mitte ainult mask, vaid kostüüm, terve keha on kaetud, nii nagu kirurgid haiglas või käivad ringi kinni, kinni kaetud, et need on liisi liisi esmandeinud ju, võimsad, võimsad, täiesti steriilsed kostüümid turvaliselt tüübid, turvaliselt maskid, et see saab olema võimas vaatemäng. Et minul on suur rõõm olnud selles selles ürituses juba osaleda. Ma juba tean suuri saladusi, aga ma ei hakka neid rääkida, praegu veel ei eratu veel rääkima. Et las ta olla, küll ma küll me näeme maskidega maskidega peitu. Aga kui nüüd veel maskidest räägid, siis Mihkel Mutt kirjutusega väga huvitava loo mingil hetkel, kes oli Postimehes paar päeva tagasi, kus ta just nimelt ütles, et lisaks hotellidele reisibüroodele tõotab suur kukkumine võib-olla kosmeetikafirmasid, sest tõesti, kui Su nägu on kaetud, siis huulepulk ja põsepuna kaotavad igasuguse tähtsusta diabenud siis lauvärv ja, ja silmapliiats. Ja ma arvan, et Mihkel on Mihkel. Tehniliselt võttes on mihklil õigus. Aga ma võin tuua kohe näite kellestki oma Facebooki tuttavast, et kui kohtuva suudelnud, kui nüüd tekib küsimus, et kas Veski või kanda huulepulka ja muidu kaunist muidu kaunis olla, siis iga normaalne naine ja võib-olla ka iga normaalne mees, kes tunneb vajadust ennast meikida, loomulikult valib ilu, mitte maski. Et üks minu tuttav postitas ühe foto, kui ta oli teinud endale täismeigi ja siis pannud pähe maski ja siis ta võttis selle maski ära ja siis sellest meigist oli, see on selline hästi lõbus, umbes nagu Kris Lemsalu, on see Eesti kunstisuu ümber ja et ma alati vaatan seda Chryslemisele, mul on nii kahju temast, et ta noor tore ilus tüdruk, aga ta ei oska meikida, et hästi palju neid grimmikooli, iluakadeemiate, selliseid kohti, kus tüdrukutele ja naistele. Sest ega kõik, kõik ei ole ju noorest peast õppinud, iluhetk hiljem, et see ei ole raske, see kallis, ma tean, sa oled siinsamas. Liivalaia tänavas tegutseb iluakadeemia, kus õpetatakse ennast meikima, korralikult juukseid kammima, ilu iluhetke tegema. Ma soovitaks Kris Lemsalu minna sinna mõne sellisesse koolitusse, võtta paar tundi ja juba hakkab paremini välja. Seal muud ei olegi sõltuda, tuleb meikimiseks aega võtta. Et sa pead tegema kodus peegli ees, aga mitte näiteks autoroolis. Kiiruga ärkad ja mõtled, sa samal ajal sõidad ja samal ajal meigin end, vot siis ongi tulemus selline urban vaadata, aga ütleme, et peeglit vaja tingimata joosta, aga et minu tuttav oli saavutanud selle selliseid grislilemm saluliku Authority just nimelt sellega, et kandis natuke aega maski ja siis mask oli ka muidugi seestpoolt oli ära maski pilt oli ka loomerdavad maski pilt oli siis mask oli seestpoolt ära mäkerdada tuulepulga mingite seal asjadega, mis seal, mis seal veel peale massi peale, kus selle maskikandja kujutis nagu Torino Kristuse surilina ära mähkida ümber, et siis tegelikult see on selline uus kunstiprojekt, et ühelt poolt sa võidki teha väga huvitavaid Meikab niimoodi, et sa meigi ennast hästi tugevalt ära ja siis surud maski endale vastu ei, võtad maski ära ja vaatad, mis on saanud, et see on umbes samamoodi nagu värvitakse sibula koorega mune. Et sa paned sibulakoored, lappi söövad ümber ja siis saad pärast vaadata, mis on juhtunud ja tuleb ilus impersonist intressireas või on, selliseid tehakse, ma tean, tindiplekkidega võib teha, saab Ta paberi peale tindiplekid, voldid paberi kokkumetsaga, et seda teed lahti, et Black on võtnud väga huvitava kuju, kas sa arvad, et kas selliste, kas, mis, milline koht ja milline Eesti linn oleks sedasorti kunstiteoste eksponeerimiseks kõige paremini? Pärn oleks sobiv koht. Oleks küll, kui Mark Soosaar pääseks vanasse vanasse kommunistide peahoonesse, saaks veel näidata neid asju. Narva kommunistide hoone on Kihnu hülgeküttidest suletud, marki ei pääse sinna mitte kuidagi sisse. Meie pere tegelikult päris traar, nagu ma aru saan, siis on päris traagiline olukord, et sul on kunstiteosed, mida sa tahad näidata. Need kunsti teha, sellist käänab, need on seal majas sees. Ühesõnaga sa käid ümber maja, sul on, sul on koputad nagu see hunt sellele kitsetallede maja maja akende luukide peale kitsetallede lahti, kes seda tööd maksa, maksa kurat võlg ära. Aga muidugi, ja noh, ma saan aru, et Mark Soosaar väga ei kibelegi sinna elama, et tal on hoopis suuremad plaanid. Ta kavatseb Pärnusse tuua Veneetsiat Stahli mis suurepärane kunstiprojekt, et lihtsalt võib-olla kaevata Pärnusse veel juurde natuke lisaks jõele mõned kanalid ja, ja on olemas Kihnu saar seal ligidal, nii nagu Veneetsia omad saared, kus, kus saab vahepeal sõita ja mingeid paviljone teha, nii et lihtsalt, et noh, haarav hoopis suuremalt tühja sellest, need kunstiteosed neto jätab rahumeeli sinna vanasse kommunistide peahoonesse ja hoopis uue ümbruse ümbruse endale ja seal kindlasti ta saab siis demonstreerida ka neid. Siis ma ei teagi neid naisterahva pilte, kellel on näkku tehtud selline maski Meikap nimel, samuti need maskid, sõidame tuntud eesti naiste näo jäljendid, nii nagu vanasti võeti surimaske. Võib-olla siis maski peale saab panna nende huulepulka hakata ja põskede ja, ja kogu sellealane jäädvustus see, ütleme rakendusse olema suur kunsti vallas, aga ma arvan, et jah, mihkli ennustus. Need maskid on abiks tõesti nendele inimestele, kes, kes võib-olla ei ole oma ilu osanud välja tuua piisavalt või kes seal oma ilus, nii väga veendunud, et nad saavad näo, kata maskiga, siis see võib olla trumbiks, antakse nendele naistele, kellel alahuuled on näiteks liiga paksud põsed, lotendavad, on imeilusad silmad ja et siis ta saab selle maski, sistame silmad ära, pikad ripsmed ja siis ta käib nagu idamaine kaunitar ja kõik mehed õhkavad ja, ja ta, kuna ta maski kunagi maha ei võta, siis ta jätab niisuguse kaunitari mulje. Ja ühtlasi ka ja näiteks hambaarsti juures ei pea käimana Sulevadele hambad katki, aga paiska kohagi ees keegi ei näe, jutt tuleb sealt tagant. Nii et igast Ta annab nagu sihukse, palju positiivset ka, et jah, ütleme suudelda ei saa enam. Aga see-eest ei näe keegi su katkiseid hambaid ja hambaarstid ka jäävad, jäävad töötajad kõige enam hambaarsti juures, kuna pole ju tarvis panna endale uusi hambaid suhu, kui, kui sihuke mask olla seal näol saame näha, saame näha see, et, et see on nii ja naa, et mulle tundub, et et Eesti on ikkagi jälle jälle läinud oma teed, et kui ma vaatan Euroopa riiki, Ameerika Ühendriike, kus, kus ütleme niimoodi peavoolu ajupesust loputatud ajudega inimesed kannavad maske väga palju, siis Eesti on selles mõttes väga ilmsed, mõtlevad oma peaga, ei kanna maski. Ei, sa muidugi näed neid kaadreid kuskilt uudistesaadetes ja siis tõesti inimesed käivad, panevad maski ette uudistesaates sel ajal, kui sinu jaoks filmitakse, ei, ma mõtlen näiteks seda, et tõesti ta tänaval käib maskiga, siis tuleb tal tahtmine näiteks Saksamaal osta üks Frankfurt tähendaks vorst kuskilt ja siis ta ikkagi peab hetkeks maski ära võtma, et ma just mõtlesin, lugesin siukest uudistat, Lux Ekspress hakkab nagu nõudma reisijatelt maski kandmist või jagama maske bussi sisenedes, et minul näiteks on kombeks bussis ohjeldamatult süüa, juua ja et ma ostan alati kaasa mingisuguseid pähkleid, komm. Värskata noh, igasugust sellist pudi-padi lihapirukaid näiteks, mida seal erikioskis müüa on parajasti. Siis ma võtan endale koha seal taga lounge'is, laotan enda ümber, toidud panen klapid. Ma kuulan, David Vseviovi loenguid müstilisest Venemaast. Ja see mitte järjest, aga no ütleme, iga seitsme minuti tagant paneb mingi asjakese suu endale, et no kuidas mul see mask sellega siis kui ma ei oska öelda, et ma suvel maski sisse võib augu teha ei tohi. Ei tohi, ei tohi. Ma suvel kui olid ja kui oli tartus koroonapesa, siis mul oli paar korda vaja bussiga läbida Tartut. Ja siis sõites Otepäält Tartusse, bussiga, loomulikult ma maski ei kandnud, aga Tartus mõtlesin, et panen maski ette. Otepääle minnes ei läbida startide minnes, Tartust on Tallinnas viibides Tartus viibides ja ma hakkasin lämbuma selles maskis, mul hakkas õhk otsa saama, hakkas aju aju suitsema ja ma ei suutnud seda maski kanda, mul hakkas paha valeks veel natukene oleks minestanud, Tartus on seal väga mõistlik maski kandmisest võivad mingid vanad sõbrad kohe ligi, muidugi. Selles mõttes Tartus korraks maha tulles panna mask ette, sest neid võivad seal olla olla, olla liikvel küll seal bussijaama ümbruses, me siin räägime sellest hästi vallatul toonili, arutleme kunstiprojektide igast muude asjade üle, aga pane tähele meie kuulajate hulgas praegu on päris mitu inimest, kes tahavad niimoodi jalaga vastu kapikeste, kisendavad tigedalt, et Me suhtume tõsisesse teemasse vastutustundetult ja et kindlasti on vaja panna telefoniga, kas sul on telefonis vastav äpp, mis tunneb ära selle minu telefonis? Noh, minu telefonis on vedru. Kaks hammasratast tiksub vaikselt, et see on nii, et kui ma kuulen neid karjatusi, siis, siis mul hakkab alati süda valutama, mõtlesin, et peaks ikkagi kandma oma panus, aga kui füüsiliselt. Ma üritan seda teed minna, siis ma saan aru, et ma lihtsalt ei suuda, et on valida, kas lämbuda, elada, siis ma valin, valin, valin elu. Ja maske on üldse selline asi, millesse peabki suhtuma kerglaselt. Mask on osa karnevalikultuurist, tage bahtinni, lugege teisi karnevaliteoreetikuid ja siis te teate, mis on mask, maski ole midagi tõsiselt, mask ongi selline mänguline element. Pole väga ilus, ta on see enamus, selliseid sihukesed odavad sinised, jah, on vahel tehtud ka selliseid nagu noh, ütleme ongi joonistatud maski peale, mis on asi tehtud nii-öelda nagu käsi, käsitööd ja kunsti. Inetud sinised lapid, sa vaatad neid inimesi, Sa mõtled, et oh jumal, jumal jumal seda ka. Mihkel Mutt kirjutas, et et kui kummaline on näha näiteks Donald Trumpi, kes on selline elumees õues, oli korraga, talle pandi mask ette paariks päevaks ja vehitud haiglaselt oli tõesti traagiline, vaata vaid, ma olen mihkliga täiesti nõus. Aga nagu ka Mihkel toonitas kohe pärast seda, kui haiglast välja Donald Trumpi kiskus endale maski ees ja ma lugesin täna tema mingist kampaania üritusest Floridas, kus ta lubas minna rahva sekka ja kõiki teda, ma arvan, kauneid naisi ja. Andrus, ma arvan, et me võime siin jälle sellesse suhtuda, aga mina olen mingis mõttes ka fatalist, usun saatusesse ja, ja nii-öelda Moyradesse. Mina ei välista, et näiteks viirus, mis algas sellest, et üks lihtsam meile hiinlane sõi soomuslooma või nüsserdas mingil veidral põhjusel nahkhiirega ja sai sealt koroonaviiruse ja võib-olla see viirus, mis on rännanud inimeselt inimesele, võib olla nendesse jumalik ettekuulutus. Et see viirus leiab oma otsa, kui ta jõuab Donald Trumpi erakordsesse organismi, mis on, ei kujuta endale ette, see võib olla plaattinast, see võib olla nagu see võib olla nagu kõrgtemperatuuril. Kas näiteks päikese sisemus, kas me oleme suudame, kuidas, mis toimub päikese, sest me vaatame seda alati, kui pilvedes imetleja päikest tuleb, nii nagu kauge samas soe, lähedane ta, nii kummaline ja nii oluline asi ja Donald Trump on ka nagu päike, et me ju ei tea, mis juhtus selle viirusega, kellel jätkus rumalust, istutada ennast korraks Donald Trumpi ninasõõrmeisse, sealt väljus võib-olla viirusevare. No selline abitu täi moodi olend, kes tõesti vajab kammimist, kes on määratud määratud väljasuremisele, et võib-olla on see selle viiruse lõpp ja finaal, et mis algas soovus loomalt ja nahkhiirelt leiab oma otsa Donald Trump peninas. Sellisel juhul on ta selle otsa leidnud, aga see on see üks viirus muidugi. Et eks need on teisi ka teiste inimeste ja ka Donald Trump ei saa kõiki kahjutuks teha paraku. Aga kui ta käib rahva hulgas ja suudleb siiski, siis tähendab kõigile oma energia päikese moodi kada niisugune näost oranž ja kuldsete juustega, sest ta ongi nagu Phaetan päikese ongi ja seda sellise kaarikuga oomika. Hommikul läheb taevasse, sõidab sealt üle. Aga tema vastaskandidaat Joe Biden on jälle nagu allmaa inimene stama elabki kuskil kaevikus, ma tean. Ta kardab väga koroonat, istub mask ees all ja tema ongi nagu Haades aadrese kuningriike, siis päike seal üleval taevas pilvede kohal jooksmas tema ümber pilvebaleriinid ja muud kaunid kaunid Nimfid saatorid, saatorid, muusa, doosid kõik teised ja kõikidele tähendab musi. Aga kuuleme siis veel Alfredi, vot laulu ja. Nüüd me siirdume kinomaailma kultuuri soovituste juurde, ma ei tea, kas soovitused, tead, see soovitus, see rubriik on alati niisugune kahtlane asi, et tundub, et et kargab nurga tagant keegi välja, kes kukub soovida, said mulle soovitada. Seda ma võin sellise sõbralt sõbrale või ütleme, selline suust-suhu või selline normaalne vestluse vorm, selline soovitus aga maskis ja mõtleb, et see on väga okei, selline ütleme, loomulik soovitus, kus keegi ütleme, on käinud kusagil midagi vaatab loomulikult Verske soovitud volframi plaatide pealt kuule, et see on täitsa okei, see on normaalne. Aga kui ütleme, et tuleb selline kultuurisoovitus, kuse selline ängistavalt pik sõnastatud mingisugune lõik sellesama Valfradi kohta, et need inimesed, kelle, kelle võib-olla maitset sa võib-olla tead ja seetõttu ka ei usalda sugugi tema juttu või näiteks kui soovitav filmi või raamatut soovitab inimene, kelle puhul sa tead, et tema maitse ei sobi sulle ka mitte mingil viisil, siis need soovitused, karjad õhku. Aga ma iroovitame, ma arvan, et me räägime kinokunstist ennem kui me räägime filmist O2. Siis ma tahan rääkida veel eelmises saates puudutatud reeturi teemast. Et vaatasin selle huubis lõpuni. Loodan, et see sari kindlasti jätkub praegu kuus, kuus seeriat, vaid oli olemas. Ja ütlen, et see sari muide muidugi võidaks tohutult. Ta on väga hea sarjaga, ta võidaks tohutult, kui sinna integreeritakse kuidagi Tõnis Niinemets tegelane Alo. Et kui see riigireetur Herman Simm satuks näiteks mingil viisil tööle sinna Škoda esinduse Tartus, kus töötavad vennad Bambergid ja ja, ja siis Alo ülemas, keda mängis Võigemast. Kes, kui sa mäletad, kes kabinetis keskendus ja rääkis ja ma mäletan, aga tegelikult iseenesest see mõte on hea, sellepärast et kui see oleks näiteks Vene spioon siis müüa Škoda saladusi venelast Ta läks, asi, mis venelasi väga huvitab, kuidas Škoda tehtud on pildistada seal, noh, minu autoteadlased on väikesed, aga vilt pildistada sidurit ja pidurit ja müüa need pildid venelastele, millised Škoda siduri pidur või siis vähemalt tuua korraks Alo tegelane teises hooajas sinna kaitseministeeriumisse, selle entusiastlikke entusiastlik punapõskne aktivist, kellel kõik asjad natuke untsu lähevad. Aga seoses sellega, et me eelmises saates rääkisime Herman Simmist, siis minuga võttis ühendust üks väga asjatundlik inimene, kes on töötanud politseis ja on ise neid asju uurinud ja isegi võib-olla isegi Herman Simmi kas just üle kuulanud, aga kes teab asju, ta ütles, et kui imestasin selle üle, et kas Herman Simmile oli mingi seos kunstiga seriaalis nimelt on see sim, silmitseb seal Ülo Soosteri pilti siis tõepoolest Herman Simmilt konfiskeeritud oli väga suur kunstikogu. Ja see on praegu kumus hoiul, need, ma olen mõelnud, et tegelikult praegune eptuse kunstiaarete näitus kumus, et kui see nüüd kunagi maha läheb, siis võiks tulla Herman Simmi kunstitööde näitus, kumus, sellest saaks teha lausa omaette väikese muus eramuuseumi. Nagu on see vaata see Mikkeli muuseum seal, kelle muuseumina kunagi tuleb kindlasti Enn Kunila muuseume, siis ka Herman Simmi muuseum, kus on siis joonile kuulunud varandus välja. Aga huvitav oleks, et ja et tema kollektsioon oli, ütleme Eesti olude kohta täitsa silmatorkav. Silmapaistev õieti, ja seal oli väärtuslikke töid. Kas ta sai need Moskvast? Ta galerii prediisikasid? Ei, ma arvan, et ei olnud, et see oleks ta ära andnud, et ta sai just teistsugune kolm karu rippustele ja selle järgi tunneb spiooni alati ära, aga seal on kolm karushommik. Männimetsas on selle pildini. Selles mõttes Herman Simmi, Herman Simmi näitust ootaks vägaga spioonidest. Räägi spiooniteemasse ikka film hoogaks, mis nüüd, mida mul oli rõõm, rõõm külastada teadmis äsja noogaks, kas sa tead, ma küsin, ma saan hapnik O2, hapnik A3. O kolm on soon, osoon näed jälle targem. Aga mis on naatrium? Näo mis ta on, ütle ära. Ei mäleta enam. Keemik. Aga no hea küll, räägime, räägime. Räägime hapnikust. Keeviki. Oh lonksu, aga kale rohkem praktid, part, ma oskan haukuda segudega ja ja siis ma kasutan veniilsustele paberfereilistele Jum, kõik siuksed asjad on mul kodus olemas. Hea küll, räägi oma, räägi oma siis seda ei räägi midagi tarka. Kuradi naatriumkloriidi, mis sellise väävel, ma tahtsin lihtsalt näidata, et ega see kunst ei ole kogu elu tegelikult keemia ja füüsika on ka väga tähtsat osa inimkonna elus ma kindlasti on. Seda ma tahtsingi öelda, ega ma muud ei tahtnud midagi, räägi, räägi seda, mul läks juttu, saab üle, sest ma nägin, et siin on inimene, kes tahtis eputada viiendas klassis keemiakursustest. Väheste teadmiste kümnendas klassis ei olegi, kolme, tuleb palju hiljem keemia rajal oli, käime viiendas klassis. No ma ei tea, mis imekoolis õppisid. Kihelkonna kool oligi viis klass ja siis muidugi tuli viimases klassis kõik ja et esimesed neli klassi olid nagu tavalises tempos, nagu ikka siis viiendas klassis kukkusid kõik need teadmised nagu riidekapp või ütleme, raamatu kapp kukkus põmmpeale. Pärast seda pidi juba minema tööle ja tahan öelda jah, tõesti tegelikult too kaks, mis, mida siis meil stuudios viibiv keemiainsener-keemik nagu nagu Andrus Ansip, nagu nagu Marek Strandberg, Marek Strandberg, geenikutan, keda eesti rahvas püüdleb, neljas ka nüüd olen mina ka ja et lisaks keemiale kaks k tähendab teine osakond, mis oli siis Eesti kaitseväe, Eesti sõjaväe tollal sõjaväeluure tegelev üksus ja see film räägib siis nendest päevadest, mis eelnesid vahetult toimusid pärast Molotov-Ribbentropi pakti tegevust, tegevust toimub Tallinnas. Peaosas on jah, Priit Võigemast, filmi sisu ümber jutustama ei hakka, seal tuleb mässas kõvasti mässata Venezpioonidega. Ja tuleb kõvasti mööbeldada, Merbeldada. No ühesõnaga nagu ikka spioonifilmis ikka väga-väga kaasahaarav väga väga kiire ja väga konkreetne, väga täpselt tehtud film. Naljakas oli muidugi ka selle filmi juures ikkagi see aspekt, et kui noh, ütleme, et kui sa pead looma nagu Tallinna tänases Tallinnas selle eestiaegse Tallinna visuaali siis on natuke naljakas küll, kuidagi meeletu autodega tagaajamine, Päcard ja mis seal 11 taga ajavad sellisel marsruudil nagu Pärnu maantee see ots, kus on need leiva, see, see maja siis prantsuse lütseum joonest mööda siis valli tänavalt ja veel raekoja platsist, ühesõnaga neid lõigukesi, kus poleks nagu tänast Tallinnat mida ei saa arvutit, aga ära võtta, on väga vahet, selles mõttes meeletu tagaajamine käib umbes nagu Ott Tänakut Sardiinia ralli. Aga see, see on nagu see territoorium, kus kamm käib, tegelikult lihtsam oleks vanad autod kinni pidada, lihtsalt joosta rütme venelased Kristjani osta Võigemast järele pärast õigemini lihtsam joosta venelasi ja kahjuks kahjuks sel ajal veel Laagna teed ei olnud, kus Tenetit see film, see oli tol ajal spioonidele oli see suur puudujääk ei olnud niisugust teed, mida mööda taga ajada. Kas sinna filmi ei, Sakalot ei oleks vaja alati olla. Ano sobiks muidugi Alo kaunistaks igat Eesti filmi, ma arvan, selline niuke nagu entusiastlik, selline, selline plahvatusliku energiategelane, kes võiks tulla ja nojah, ja seal mängib ka Tambet Tuisk, muide ta mängib seal ka väga kahtlast vennikest, on üks selline vastu Eesti sõjaväeluuretöötaja, kellel on kodus hästi palju raha ja kellel on külmkapp, mis on täis šampanjat. Kas külmkapp oli juba sel ajal, no ei, pidurid olemas, aga need olid väga haruldased ja ainult väga rikkel inimene. Tambet on, sul on see külmkapp, vot see juba näitab, et ta kahtlane. See on muidugi iseenesest hea mõte, integreerida vaid Eesti seriaale, et milleks üldse uusi tegelasi uusi keskkonnale väga välja mõelda, kui võtta olemasolevad, et kui sa ütled, et Herman Simm võiks minna Škoda autoteenindusse töölist tegelikult vabalt võiks Herman Simm minna ka Morna linna sõita ja üritada leida üles Morna saladused, mida ei ole. Et mitte ühtegi saladust Morna linna asetage, üritas küsida. Ma kahjuks nende tegelaste nimesid ei tea, aga Ümera Ülo käest üht teistki veenda, Sass mängib ja siis minna minna, rääkida Taavi Teplenkov mängitud mehega ja ja siis küsida Tõnu Kilgas pidajana, neil ei ole midagi, on üks. Põhiline oleks muidugi see, et ta nagu isegi mitte küsimite hiilib, ütleme, hiilib salaja teise tuppa alma korterist ja hiilib yli Almaseks juurde, et pildistada Alma sektsioonkapis saladust, samal ajal sinna sisenenud just nimelt see Eelma sassi mängitud tegelane õlu ja, ja noh, ja siis ta napilt pääseb paljastamisest, siis ta läheb võib-olla sinna korterisse, kus elab. Väino Aren luule Komissarov üritab seal, vanainimene üritab selleriks telefoni käppida või midagi salaja teha, aga sinnaste peale sisse Raivo E Tamme mängitud karakter. Aga noh, sellest ka midagi ei ole, sest ega need Raivo E Tamme, kes sisse astuvad, nad on sõbralikud, hakatakse teed jooma. Küsida, kuidas sul ka läheb? Herman, tere, tere, tere. Ja siis sellega jälle lõppeks lõpeks osa mängib muusikat. Aga need kokku segada, ma võin sulle ka kultuurisoovitus sulle värskele koera tähele panid, siis ma ei andnud sulle soovida, siis ma lihtsalt rääkisin sulle filmist, mida ma nägin. No mina räägime näitusest. Ma vaatan, mine, Kadriorus on koerte kasside näit, on Kadrioru kunstimuuseumis. On otsitud üles kõikvõimalikud maalid, baltisakslase teist saavad, kus on peal koer või kass. Ja väga huvitav näitus on sinna vaid. Kahjuks Rufikud sinna ei lubata, Robinet ka ei lubatud sinna, ma tahtsin Kobinile väga näidata koeri ja kasse, aga aga see on ikkagi endine tsaariloss ja koeri seal teretulnud, sest see on peen koht. Aga sa võid ise minna küll ja, ja vaadata, millised olid siis koerad ja kassid ammusel ajal ja nad on väga-väga-väga huvitavad on seal, et mulle väga meeldivad, eriti kui nad eriti kassid, mulle meeldivad rohkem, koerad on enamasti sellised lamavad ja uimased, aga kassid on tihtipeale siuksed, kes võitlevad koeraga, hambad irvis, küür seljas ja küüned välja. Sellised metselajate nägu väga, aga teadsin väga väärtuslik. Andrus, kõige mõtlen selle peale. Kui elas baltisakslane, kellel kodus kass või koer siis tänapäeval võib igaüks, kes selle, kes, kes siis pole Aadi matriklit isegi kaugelt näinud, võib võtta telefoni, pildistada oma kassi, oma koera, panna selle sotsiaalmeediasse üles, aga baltisakslane pidi kutsuma näiteks Peterburis kunstnikku. Koer pidi baseerimise, kestis mitu nädalat, see oli sündmus ja koera või kassi pilte valmis oli kuidagi väärt ja seal on kahte moodi. Muidugi üks on just see, et kui kutsuti kunstnik spetsiaalselt joonistama koera või kassi, kes oli kõrgest soost ja üllas, aga teine võimalus on see nagu tänapäeval on fotograafidele, et nad peavad tihtipeale pildistama ka inimesi. Aga siin on hästi hea meel, kui kuskil mõnel inimesel on kaasas koer või kass. Et seal saavad keskenduda sellele ja siis on ka väga palju pilte, kus ongi nagu kunstnikule on antud ülesanne maalide näiteks mingi perepilt või mingit härrat või prouat, aga siis ta lihtsalt enda lõbuks on sokutanud selle pildi peale nurka mingisuguse krantsi või kõutsi kes vahib, silmad punnis ja siis pilt libiseb kõige otse loomulikult kohe sellele grantsilioni hakkab teda vaatama hoopis. Ja noh, mina käisin muidugi selle huviga, et kas, kas näiteks minu koera sugulasi, sugulasi on pildi peal papilloom ja üks oli isegi natuke papilloomimoodi, sina võid minna vaatama. Snautsereid Ma lähen kindlasti vaatama, ma tahan sulle öelda, et suvel ma mul diskreetsus hoidis mind tagasi Agma suvel nägin ühte Robini sugulast, nägin pühajärve ranna lähedal haljasalal ja diskreetsed pildistama ei hakanud, mõtlesin, muidu oleks olnud parem pilt saata Robinile, vaadata, vaadata, et näed, tema sugulase sugulane käib rannas. Vaat, korter Mul on see jah, lihtne sugulasi leida. Sinu sugulasi ei tunneks ära kuskil liikvel, aga, aga kõik piloodid on kohe äratuntavad aias raudselt ka, et et raudteel on selles mõttes huvitav koeratõug ju, et ta noor, eks ole, seal praegu juba vuntsid. Tal on vuntsid, ta näeb välja nagu Austria-Ungari ütleme, keiser Franz Joseph on väga soliidne. Samas on ta hästi kiire. Et kui ütleme, kui ta läks diskor, siis tema artistilinnas niuke tight, tempo, vend, et kui ta ei maga, siis ta meeletu tempoga, ta teeb kõik hästi kiiresti mööda minna. Aastatega, ma loodan ka, see läheb tegelikult mingi paari aastaga mööda, siis ta pigem pigem magab rohkem kui tema eripära on ka see, et praegu on ta mul suuremalt jaolt must. Aga kui ta saab täiskasvanuks umbes poole aasta pärast ja niimoodi ta muutub halliks juba nii ruttu, läheb halliks ja miks nii ruttu, sest vaata, on selline väärikas tõug, on veel eriti Austria-Ungari keisrimoodi, on selline vana sõjamees üldse ta otsusekindlana näoga ja väga kohus otsuse tundsid, aga on olemas ka ahviliik keiser afice, kes ongi saanud nime france Joosep auks, kellel olid teatavasti sellised suured vuntsid ja siis sel ahvil on täpselt samasugused vuntsid ja nii et see Snaudser on ka täpselt samasugune. Nii et ma arvan, Vat varsti peame ikkagi hakkama pakama koolitusega pihl, ärme koolitusega pihta lähme koos sinna vesivärava kohvikust, ma arvan, me läheme peseme laua kinni, tellime küpsised ja koertele küpsised ja endale võtame kartulisalatit ja pitsi konjakit ja väga ilus ja siis on väga, väga ilus seal langevate lehtedel. Aga ja kõndida, et muidugi ma kardan, et sinu koer, minu koera väsitab minu koer ümbatada palju vale hulka vanem, viis aastat vanem ja, ja siis noh, aga eks ta, eks saab näha sellise, ma arvan, filosoofilise rahuga suhtub filosoofiliselt kui Jüri Arrak, kes kohtub mõne noore EKA tudengiga räägib oma elust lugusid ja, ja saab jutustada ja siis nad ei ole veel Jüri Arrak, Jüri Arrak oleks niisugune päris vana tar, ütleme nagu muidugi parimas aasukesed nagu Kaido Ole, Jaan Tooming ja jah, ja siis ta kohtub jah, sellise noore kunstiülikooli magistrandid ja kes kes võib-olla ei olegi nagu pühendunud maalikunstile kollase värviga, vaid skulptuuri, näiteks julga Trei hulga Herta alla, väga huvitavad skulptuurid on, seda me oleme, ainult väga ta ta on, ta on väga skulptuuris, on väga tugev pits Truckerile kunagi mingi pilt mäletavali, kus käidi kunstinäitusel, vaadati kummalisi tuur ja siis õuekoer tegigi oma skulptuuri. Praegu räägi täpselt seda juttu, nagu see pärnu pärnu mees, ma räägin, mina räägin, pits trupipilt ongi, seal olid hästi kummalise kujuga kujul, tuurid olid postamentide veel ja siis mindi õue ja seal oli koer hästi häbeliku näoga, koer oli veel tegi vot see oli veel, saekusin koerajunne kohe korjatud kokku koer tegelast vaatasid hästi kurva pilguga ja oli pressinud välja skulptuure, laps rööbas, näitas pugeja, kilkas isale meeldisid jällegi need suured junnid, mida näidati seal kunstinäitusele. Isa vaatas täid suure huviga, laps seal haigutas ja nii et jahedajahiks Robin oskab ka muide, teha neid ikka, et ega siis see ongi siis EKA skulptuuri eriala, nagu ma aru saan. Jah, ja siis võrrelda müdinat shoudzeri ja papilloom hulk ja jällegi oleme palju targemad ja saame isegi monograafia kuidagi lõbusalt. Kaks monograafias monograafia. Ja nüüd me peame siis koju minema. Koera ei koerad, pragu ootavad koerad, koerad, seadke ennast valmis. Veel mütsiga võib praegu käia õues, mina ei tea, mina küll paneb. Ta on soe. Aga siis sellega me lõpetame, kohtume nädala Brow. Rebecca. Läbi kaasa ja ma. Teiega.