Üle pika aja on Tallinna jõudnud jälle näitleja Lembit Ulfsak. Hommikupoole ma helistasin, öeldi, et jah, jõudis täna hommikul siia, nüüd on juba kell kusagil poole 12 ringis. Peaaegu kesköö. Mida sa täna tegid? Pärast seda, kui ma rongist maha astusin olen ma jõudnud ära teha kahet passipildid ühed Nõukogude passi jaoks ja teised Nõukogude välispassi jaoks, sest varsti tuleb Poola sõita, kus toimuvad filmivõtted. Siis ma jõudsin ära mängida etenduse Berginud. Ja nüüd ma siis kodus istun ja vestlen sinuga, kustkohast sa tulid, öeldi, et Moskvast, aga ma tulin tegelikult askendist läbi Moskva. Alates septembrikuust on mul seal käsil film mida ma olen mitu korda püüdnud eesti keelde tõlkida, ma ei oskagi seda teha. Filmi pealkiri on Kakielashi koode. Filmirežissöör olla Ellioris Mohamed of ilma liialdamata Kesk-Aasia. Parimaid režissööre tema kaks kõige tuntumat filmi all armunud ja õrnus. Ma olen mõlemat filmi näinud. Armunutest sai üleliidulise tuntuse radio olla peetuv ja samas filmis mängis ka alastesse Evertinskaja. Viimase filmida tegi Lääne-Saksamaal. Meie film avab Taškenti rahvusvahelise kinofestivali 20. mail teate valmis olema ja ja siis avamasele festival, kas sa oled ka arvet pidanud, mitmes film sul praegu käsil on, kuigi neid eriti palju ei ole? Alati tulevad erinevad arvud, aga kui ma ütlen 17, siis ma eksinud võib-olla ainult ühega siia-sinna. Kui mitu meetrit filmilintise teeks? Oi, see on seal kohutav metraaž, sest minu viis viimast filmi on olnud kahe seenelised ja tillule. Spiegel oli oma metraažilt üldse enneolematu Nõukogude Liidu kinematograafias, sest 17 kevadist hetke küll pikem, aga ta oli televisiooni film. Siis ma ei oska neid meetreid öeldagi. Töö, mis on valmis, mis on nagu filmilindile jäädvustatud, aga enne seda on duubleid mitte üks-kaks, vaid teinekord isegi rohkem kolm neli viise. Huvitav, kui ma omal ajal hakkasin, Veljo Käsperi hakkasime koos filmi tegema siis mind alati lihastas enda juures see, kui no tuli korduvalt duublit ja ma mõtlesin, et noh, et ma lihtsalt ei oska hästi mängida ja mõtlesin, et teeks näiteks 10 aasta pärast mängin vist nii, et kahest duublist piisab. Ja pean sulle ütlema, püstitasin eelmine nädal Tarskendis oma viimaste aastate rekordi üheksa duubliga. Taškenti on Tallinnast maad linnulennult mõttes 4000 kilomeetrit. Ja kui tihti sa seda vahet nüüd sõidad, seda nelja tuhandet kilomeetrit sealt siia ja siit jälle tagasi. Lõika kuus teeb kaks treti ära, nii et ühesõnaga 4000 sinna 4000 tagasi, siis on 8000 ütleme, üks 16000 kilomeetritele kuusele. Mida sa tööd sel ajal, kui, kui noh, lendad seda nelja tuhandet kilomeetrit, kas sa lennukis mõtled millelegi või tukastada või, või ma ei oska küsida, et mida sa teed seal need reisud, need lennud siis kui neid nii palju on, siis? Nad hakkavad omamoodi isegi tüütama, siis mõtled mingeid tegevusi välja? Ma mäletan, üks kõige kurjemaid reisimine sul viimati oli. Pauk, põdesin lennukis gripi 39 poole palavikuga värisesin siis pol, lennukid tegelesid minu ravimisega. Siis ma olen lennanud Tascenton nagu vahejaamaks. Samar kandis puharas sõitvatele välismaa turistidele. Aga tihti istuvad mu kõrval välismaalased. Kellega siis ma oma nigelalt inglise keeles oskust katsetamine? Kõige rohkem mulle meeldib selles lennukeid, sealt antakse süüa. See võtab üks tund aega vähemalt ära, siis läheb nagu kiiremini. Aga mida sa teed seal kaugeldaskendis? Niisugusel ajal, nagu praegu on pea 12 või keskööl? Kui arvestada ajavahet, siis tihtipeale isegi sel ajal ma veel töötan paviljonidest. Aga kogu see ajavahe üldiselt mõjub väga raskelt organismile mal seda nagu tähele pannud. Sest pidevalt sa pead adopteerima lav kolm tundi sinna kolm tundile tagasi. See ajavahe ja see tekitab unetust. Sa seda moodust ei proovi, et loed üle taravitavaid lambaid, kui uni ei tule. KuMul und ei tule, siis ma tellin kaugekõne ja püüan kodustega rääkida. No kunagi oli meil jutuga sinu pojast, kes tahtis kosmonaudiks saada. Ja kui sa nüüd talle siia helistad, kui sa temaga nüüd kas või siin praegu nad kokku saanud kas tal on ikka veel see mõte peas? Oh seda lapselikku kergemeelsust kahjuks ei. Ja täna ma just küsisin ta käest, et, Mis laadi näitleksi mis laadi näitemängu sa tegema tahad hakata? Tema ütles, et ma ikka põhiliselt nalja näitlejaks ja kui arvestada, et tema lemmiknäitleja Charlie Chaplin siis. Siis annaks jumal hea maitse allurnal, räägime nüüd natukene ilmas, meil on ju südatalv on maas natukene lund, aga missugune ilmunud askendist praegult? Viimati ma käisin pintsakuväelasel, püüdsin kasukat peita kuhugi, et keegi naerma ei hakkaks. Seal on praegu erakordne talv, sest tavaliselt seal pidi ka lund maas oleva, ma olen esimest korda Taskendis. Valiti kursis selle asja küll, aga kohalikud inimesed räägivad, et sel ajal jalka seal väheke lund juba olema. Aga hotelli aknast paistavad Taškenti ümbritsevad mäed. Need on küll valged. Kas on olnud kokkupuuteid ka maavärinaga? Tallinnas seal surnud ja maavärinaga kokkupuutumist, sest kui mõni raske auto mööda sõidab, siis ma kuulen, kuidas mu raamatukapi klaasid flirisevad. Ei ole õnneks, sest nii nagu kohalikud inimesed räägivad skendi, maavärin oli kohutav asi. No ma ei tahaks sind rohkem enam kinni pidada. Aeg on magama minna või, või hakkad veel lugema või ma ei tea, mida sa nüüd tegema hakkan? Ei maga, ma kahjuks ei saa veel minna, sest mul tuleb läbi lugeda kinos stsenaarium. Järgmisel nädalal Moskvas. Mosfilmis on mul proovivõtted. Oscar Wild'i teose ideaalne mees ainetel. Ja tahaks stsenaariumi täna läbi lugeda.