Me tahaksime tänase saateaja kulutada mõtetele, ajakirjandusest ja ajakirjaniku tööst selles, samas ajakirjandus on juba olemas selle sõna või telemõiste tähendus. Ajakirjandus ei kujuta enam ette ühtki päeva värske ajalehed, raadiota küllap ei kujuta ka ette ilma televiisorite juba nüüd. Aga samal ajal me tahame tänastest sündmustest kindlasti kuulda tänaõhtuses uudistesaates, mitte homme ega ülehomme. Ja ajalehenumbri värske ajalehenumbri tahame kätte saada ka täna. Eilne ajaleht on täna meie jaoks juba õppis palju lähe pakkuma. Ajakirjanike häid ajakirjanikke ei sünni iga päev, aga kui sünnid, siis võtavad lugejad või kuulajad selle inimese selle isiksuse väga kiiresti omaks, siis on tegemist inimesega, kellel on midagi oma kaasaegsetele öelda. Ja vana ajalehe kaust või magnetofoni lint seal aja püsiva väärtusega kroonika ja ajakirjaniku töö jääv väärtus on küllap sellest. Ajalehed. Vestja lugejatele on juba palju aastaid tuntud ja tunnustatud ja omaks võetud ajakirjanikunimeks. Tatjana, kes meie tänane külaline siin Eesti televisiooni stuudios. Hiljaaegu lugesin ühest artiklist järgmist mõtteavaldust. Ta kirjutab. Loomingulist isikupära ei saa laenata, see pole kuup ega raamat, see oled sa ise. See on sinu hing. Sinu kunst. Igast oma hinna mäletab täitjana Nikolai võime Challinnas võõralt kabelistovi. Jätsi lõikeks. Võtke. Näitsetatsematusest dressimuga tammustega täiesti Tallinnas trammi, Pervi rändekriisile, tähendalvirakad, allikat, vindili, Sto.