No ma arvan, et ma olin juba liiga väsinud lihtsalt selleks viimaseks etapiks, sest et esiteks Ameerika reis võttis väga palju energiat ta ja no lihtsalt ei jätkunud energiat järjest. Jah, ei pea valjud vastu, sest et sellise pika karusselli teinud ainult meie nõukogudemeeskond, ülejäänud on kõik, kas ühe jätnud välja teise võistluse välja jätnud. Vormi ajastamine ei ole nii kerge asi ja ma arvan, et paljud ei ole lihtsalt saanud oma lagedal ja püüavad seda teha, ma arvan küll, tooberstors. No eelmised kaks aastat võiks öelda, olid pea täielikult Lääne-Saksa kahevõistlejate aastad, MM on neid ooberst orfis milline ala maailmameistrivõistluste korraldajatele kahevõistlus üldse kuuldub olevat? Jah, ma olen kuulnud nagu oma kaasvõistlejate käest Norrast ja et ka võistluspidi tulema kõige populaarsem ala üldse Oberhofis, kuna ma arvan sellepärast et läänesakslastele on kahevõistluse niuke nagu leivaala, nendel number stardinumber pidi maksma firmadele kõige rohkem, et saada oma reklaami selle numbri peale. Sest see võistlus just kahevõistluse number, mitte suusatajate, mitte 90 meetri mäehüppajatele. Just kahevõistlejad. Reaalsuse pilguga võttes hakkab endal ka hirm, sest et sest et neid mehi, kes söövad esikolmiku pärast võidelda, on tekkinud nii palju et läheb lööninguks, otsustas kolm aastat tagasi, see oli kahevõistlejate võistlusel osavõtjaid maailmakarikaetappidel üks. 40 45 meest maksimaalselt. Nüüd on 65 ja on soovijaid rohkem. Ei lasta lihtsalt võistlus. Nii et ka võistluse tasapind ja populaarsus on ikka tugevalt tõusnud seoses selle Kunderseni meetodiga ja inimestel on huvitav vaadata. Allar Levandi ooberst Orphe ei lähe ka lihtsa inimesena, sellepärast et Allar Levandi on eelmise aasta maailmameistrivõistluse eelvõistluste võitja just nimelt toob restoranis, mis sellest võistlusest meelde on jäänud ja seda ei tasu eriti siin korduda võitjana, sest et see oli mulle endale hakata peas keerlema ja. Ma ei usu, et see on heas küljes, hakkab keerlema peas. Lihtsalt ma arvan, et tuleb kuidagi prostamalt võtta seda võistlust tavalisemalt nagu reavõistlust, et närvid on, ma arvan, igalühel seal pingul ja kui seda veel lisada seda närvipinget siis või niimoodi, et pall võib lõhki minna. Lokin vot ma ütleksin, et meil on norrakatega väga head suhted ja just selle lokiniga tema on nagu nagu huvitatud kõike, mis meil siin Venemaal toimub ja, ja kuidas me siin elame. Ja ta on väga niuke seltskondlik poiss õpib vene keele fraase ja õpetad meile norra keeles. Noh, tore mees kui ta seal suurtel maailma suusaradadel mägedel olete, kas tunnete ka seda toetust ja huviootust, mis siin kodupinnal? Ei noh, niimoodi ei tunneta seda, eks ole, et noh, et keegi nagu toetaksin. Aga kui hakkad mõtlema, et kui näiteks saavutasin teise koha, mis siin Eestis ainult, eks ole. Et ikkagi noh, maailmaklassi esikoht, kui endale juba tundub see suur asi, siis ma arvan, et teistele tundub see ka väga suur asi. Ja ma tahakski öelda, et no niisugune moraalne tugi on üks põhjuseid, miks ma niimoodi kuidagi suudan ennast realiseerida, selle elama. Ja samal ajal väga ei maksa ka seda, eks ole, üle pingutada, seda, seda muidugi, seda muidugi selle küllakat pingutama siis tekib kootav kohustus, kohusetunne ja ja siis oled nagu kipsist alati ju ei saa midagi tehtud. Ma usun, et uskuge alati, et, et kodused alati ootavad head resultaati, hoiavad pöialt ja kõige paremas mõttes elavad alati kaasa-ma. Loodan. Aitäh.