Vikerraadio. Rahva teenrid Jaa, tere, tänane hõimupäev, ehk on siis teistest päevadest veidi enam põhjust mõelda, kes me oleme ja kust me tuleme homme. Luukapäev ja luukapäev on üks vaikne päev ja sel päeval ei tohi vanduda, kolistada ja lärmata. Lauda ukse kohale tuleb lüüa hobuseraudteed kurja eemal hoida. Looduses on aga nii, et need, kelle ajaarvamine käib suve ja talverehvide kategoorias, siis me oleme sisenemas kohe talverehvide ajajärku ja puulehtedest ainsana püüavad veel puu otsas vastu pidada tammelehed tammedest, kaskedest, saartest tuleb täna saatesse veelgi juurde, noh aga rahva teenrid alustavad ja täna oleme saates taas kolmekesi Evelyn Kaldoja Postimehest ja Urmet Kook, Mirko ojakivi rahvusringhäälingust. Tere, Urmet ja tere Evelin. Tere. Tere. No millest muust, kui tervisekriisist võiks alustada, sest tähtsaid teemasid on küll ja küll. Ja ma arvan, nad mahuvad ka saatesse, aga, aga tervisekriisis on niiviisi, et midagi pole teha, uued rekordid maailma kontekstis kukuvad ka Euroopas on suuri tagasilööke. Rida vanu demokraatia, vaid on jõudmas suurte ulatuslike piirangute vaata juurde. Prantsusmaal mitmetes piirkondades on komandanditund, Holland on jõudmas piiranguteni. Meil on asjalood küll mitte paremas korras, aga viiruse levik on kontrolli all. Terviseamet haldab kõiki suuremaid koldeid. Parim uudis on see, et paljudel lastel õnnestus esimene kooliveerand läbida klassiruumis toimivad huvikoolid, inimesed saavad käia restoranides, kinodes, teatris. Kui nüüd õnnestuks niimoodi kevadeni vastu pidada, siis oleks hästi külju. Tõsi, aga kui me vaatame numbreid nüüd Lätis ja Leedus meie kõrval, siis ei pruugi nii hästi minna, et Lätis ja Leedus mõlemas eile püstitati rekord, et Leedus oli ligi 300, Lätis ligi 150 uut nakatumist ja seal nad ikkagi valitsus on läinud päris selliseks karmisõnaliseks, et ma arvan, et meil ei tasu loota, et me oleme lätlastest ja leedulastest haigushaiguskindluse suhtes väga palju üle. Ma arvan, et ega keegi nii ei arvagi ja, aga, aga ma arvan, et päris Lätit ja Leedut nagu ühte patta panna on ka nagu vale, et kui vaatame seda, et mõlema riigiga on siin pärast suvel Ta on toimunud, siis noh, ütleme nii, et Leedu läks mõnda aega Eestiga ühte jalga ehk hakkas seal kuskilt augusti lõpus septembris nakatumisnäitaja tõusma. Läti oli veel, ma vaatasin, et septembri keskpaigas olid Läti poliitikud väga uhked, et nad olid Euroopa madalaima nakatumisnäitajaga riike kui Vatikan kõrvale jätta. Aga kui vaadata seda, mis nüüd Lätis on toimunud viimase ütleme kuu aja jooksul, siis, siis Läti nakatumine on olnud balti riikidest ikkagi selgelt kõige suurema trendiga üles ja ja, ja, ja tõepoolest, et Eesti on viimastel nädalatel olnud noh, mõneti nagu ootamatult selgelt Euroopa ühe langeva trendiga riike. Et kui võtame, et siin on need mitu andmebaase, mis neid trendinäitajaid annavad üks on siis euroopase IC diisi andmebaas, aga, aga see on teatava sellise nagu ajalise nihkega sinna tulevad asjad, et kas see on siis kellaaega vaadates võib olla kuni 48 tundi vanad andmed, seal aga, aga näiteks Helsingin Sanomat avaldab siis Soome tervishoiuameti riikide numbreid ja, ja seal on, seal on siis tänahommikuse seisuga on siis nakatumisnäitaja Alton Eestist. Kui võtta Eesti eilne number, mitte tänahommikune, on Eestist tagapool ainult Norra ja Serbia. Kui võtta Eesti tänane number, mis just äsja terviseametist tuli, siis Eesti on tagantpoolt heas mõttes teine. Aga kui me võtame seda, et Serbia numbri puhul on siin ehitatud ka küsimus, et kuivõrd usaldus sarnase on need, siis võib teatud mööndustega öelda, et hetkel võib-olla tõesti nii, et tänahommikuse seisuga on Eesti Euroopa riikide võrdluses kõige madalama nakatumisnäitajaga riik üldse. Aga loomulikult seda statistikat ei maksa nagu fetišeerida. Et need arvud võivad siin ühest-kahest ootamatust koldest väga kiiresti muutuda ja, ja, ja, ja see Eesti hea number, mis praegu nagu need on just nagu trendina allapoole ei pruugi nii jääda. Miks on see teema ju ka oluline, on see, et meil on alanud koolivaheaeg ja mis see seis uuel nädalal on, Eesti inimesed saavad minna vabalt Läti ja Soome, aga ka Leetu neid riike tegelikult, kuhu meie inimesi oodatakse, on palju, päris vabalt ei saa minna. Tjah sellel lool on jah, õige teine pool ka, sealt naastes tuleb minna siis testima, ühesõnaga uuest nädalast hakkab siis juhtuma nii, et Eesti inimesed saavad kasutada oma põhiseaduslikku õigust minna Lätti T noh, kes läheb pahtlit ja laevärvi ostma, kes remonttööde hoogustus tagamiseks ka Laima kommi ja ehk võtab ka mõne õlle. Et miks ma nii värvikas nendes detailides olen. Sellel asjal on ju selles mõttes üksikisiku tasandil on selline rahaline pool, et tema võidab reeglina noh, mis seal võidetakse 10 25 eurot, et saab inimene soodsamalt kraami kätte. Aga kuidas tagasi tuleb siis? Eesti vabariigi valitsus ütleb, et siis tuleb testidas, kui see peab tegema siis ühe testi 48 tundi, siis on see aken seal ja siis saab vabalt tööle minna, aga seepärast seda, kui test on negatiivne just ja, ja selle testi maksab kinni, siis maksumaksja 11 maksab riigile seal noh, 75 eurot natukene siia-sinna. Ühesõnaga, siin on see pigem filosoofiline küsimus, et milles seisneb see ühiskondlik kasu, et inimene hoiab 10 25 eurot oma ostaselt kokku aga ravirahast 75 eurot, siis tuleb kulutada tema testimiseks. Pluss, teine asi ma meenutaksin, et Eesti on praegu kõige liberaalsem oma igasuguste sanitaarmeetmetega osas, et kui, kui minna ükskõik kas Soome poole või minna Läti või Leedu poole, siis igal pool on maske, palju rohkem kohustuslik ja palju rohkem täis piiranguid, et et võib, võib, võib tegelikult võib tunduda, et Eestis on ikkagi vabam liikuda, et, et seal võib olla, jääd koju ja ega see ilm nüüd ütleme Soomes või Lätis väga palju päikeselisem kui Eestis ei ole, et noh võib-olla jah, see ringisõitmise rõõm, aga kui sa ikkagi pead üle piiri kõigepealt näiteks Läti täitma ära selle elektroonilise andmestikku, et sa üldse sinna sisse saad ja nii edasi selle jama võib-olla rohkem kui asi väärt on. Jah, aga kui me üldüldse, selle Euroopa piirangute ja pildi juurde tuleme, sest miks see oluline on see, et Eestis miks see teema üldse oluline on, et Eestis on hoogustumas see ühiskondlik debatt, et kas need piirangud, mis meil kehtivad, kas need on liiga karmid, on need põhjendatud antud? Kas me oleme teel sellise suletud ühiskonna suunas, et kui vaadata neid piiranguid, mis meil on, siis noh, sisuliselt on meil öine alkoholimüügi piirang siis on kogu see reisimisega seotud piirangute ringe. Kui tuled ikkagi punasest riigist, siis otse tööle minna ei saa. Erand puhkudel peale esimest testi saab minna, see on siis vältimatu töötamise vajadus siis peale teistest tee, mille saab teha siis seitsmendal, kaheksandal päeval on võimalik naasta juba tavapärasesse tööellu, et, et väga neid piiranguid ei ole, aga vaadates seda ühiskondlikku fooni, seda stressitaset, et see haigus, see viirus hakkab jätma oma jälge ja, ja mulle tundub, et ega me siin hakkamegi tasapidi tasapisi hulluks minema, et kes ühtemoodi, kes teistmoodi, et kes ütleb, et tarvis oleks karmimaid piiranguid ja mõned ütlevad, et tarvis pole mingit piirang. Ma arvan, et tegelikult see piirangute küsimus, me tunneme ennast praegu vabamalt, sest meil on suhteliselt hästi nende numbritega ka piisab sellest, kui me vaatame mujalt, siis teinekord piisab sellest ühest nii-öelda superlevitaja üritusest, et on üks kinoseanss on üks mingisugune täis rahvast täis kõrts ja praegu on ikkagi nii mõnigi kõrts mitte ainult reede õhtul paika, muidu kui välja minna on täitsa rahvarohke, piisab sellest, kui on üks superlevik, aga üritus, sealt omakorda lähevad need inimesed laiali. Ilusasti oli näiteks eile ka meile oli ära tõlgitud teeveeneti uudis Lätist, kuidas superlevid üks superlevitaja suutis 109 inimest, kes on teada, et võib-olla kõik nakatunud ei ole ka teada ära nakatada, kellest ka üks ära suri. Kes oli siis 34 aastane naine, kellel ei olnud eelnevalt haigused, piisab sellest, kui juhtub üks selline dramaatiline sündmus ja ma arvan, et see avalik foon läheb ka kohe teiseks, et kui sa tead, et juhtuski selline selline intsident ja ei olnud keegi abstraktne anonüümne välismaalane, kes oli väga vana ja niigi väga haige, mis on see tüüpiline ettekujutus, et et see, see võib muuta nagu seda tunnetust väga hoobilt? Mõne väikese asja nagu vaidlen vastu, et sa ütlesid, et piisab, kui kinosaalides tulevad, ma, ma siiski kinosaalide kaitseks ütlen, olles käinud ka siin viimasel ajal kinos kinos on suhteliselt vähe inimesi Eestis ja tegelikult on Eesti kinodesse ventilatsioon ikka ka väga okei ja hea, et ma nüüd väga ei usu, et kinosaalid mingit potentsiaal, kas need kolded on või, või teatriga teatrid, et ei ole Eestis teadaolevalt ühtegi juhtumit olnud, kus on kus on teatrisaalist kinosaalist, mingi kolla? Löönud mees seal ei lobise seal sa ei lähe teistele inimestele lähemale, kui see. Kõigepealt võib-olla siis need vaheaegadel sa teatris need, kus inimesed lähevad lihtsalt seal on need potentsiaalsed ohukohad, aga aga teadaolevalt ei, ei, ei kinoga teatrisaalist ei ole Eestis ühtegi nakatumist tulnud, aga Mirko siin oli juttu korda koolivaheaja puudutab, siis siis mina olen võib-olla jah, natukene selline. No selles küsimuses liberaalsema vaate esindaja, et et. Kus sa, Urmet, siis perega, koolivaheajal lähed? Me läheme, oleme sõpradega perekonnaga veel koos, läheme Peipsi äärde, oleme seal ühes väikeses sellises nii-öelda majakesse, et ei ole kuskil välismaale minek. See ei ole küll väga liberaalne käitumine, see on väga konservatiivne ja alalhoidlik üritamine. Aga sellel on teisi põhjusi, et aga, aga mis ma öelda tahtsin, on see, et kui eesti keel eesti perel, kes läheb nagu välismaale puhkama, on ju. Et kui nad sealt aastes tulevad ja teevad lennujaamas või teevad testi ära, onju on seejärel seitse päeva kodus, teevad teise testi või on nad üldse 14 päeva kodus ilma testi tegemata, siis on ju. Ja ja nad on terved, nad saavad seda lubada endale lisaks puhkusele ka veel seda puhvrit, et ma ei tea, lapsed ei käi kaks nädalat koolis või, või tehakse kaks testi mis sellest siis nagu ühiskonnas nagu halba, mis selles on, et kui lapsed saavad käia praeguse sombuse ilmaga kuskil soojal maal veidi päikest saada, mis, mis sellest nagu halba, Nad ei tule kedagi, nakatavus on inimeste enda muidugi vastutuse küsimus. Kui hästi või täpselt nad neid reegleid kinni päevad. Aga see olukord on tegelikult natukene teistsuguse on kuigi siin öeldakse, et vaat, mis juhtus, mis juhtus kevadel? Tõepoolest, siis, kui kevadel oli see meenutama, et see oli 24. veebruaril, oli siis koolivaheaega, algas ist, kestis märtsi alguseni ja siis need toona vist mingid piirangud oli või isolatsiooni asja küsiti siis nendele, kes tulid Itaaliast on ju oli, olid midagi. Aga nagu me tagantjärgi teame, et tol hetkel näiteks Austriale, Austria puhkpuhkajatele mingeid piiranguid ei olnud ja sealt toodi meile kõige rohkem viirus sisse. Aga praegu meil ei ole niimoodi, et päris sellist riiki, et kus sa tuled, tuled ja pärast seda sul ei ole mingit nagu kontrolli või, või eneseisolatsiooni nõuet, et selles mõttes see olukord on võrreldes kevadega tegelikult ka sootuks teistsugune. Mina oleksin natuke skeptiline selle osas, et inimeste, see valmisolek tegelikult neid nõudeid täita on väga erinev, et mõned on tõesti sellised, et nad tulevad passiga sisse, diplomaatiline pass ei pea karantiinis olema, istuvad ausalt kaks nädalat ära, teised inimesed on sellised, et neil oleks kohustus justkui olla kodus ja justkui siis oodata ära, kuidas seal tulemused on kenad, lähevad kohe välja, et tegelikult, et ma, ma ei usaldaks nii palju inimesi, sest see on lihtsalt inimesed, tundub, et mul on kõik hästi, ta võib olla Asümptomaatiline. Et ma nüüd lähen, et või noh, ma olen nüüd paar päeva ja loodan, et mul on kõik hästi, et ma arvan, et see kiusatus on väga suur, aga muidugi teine asi on see, et õnneks või õnnetuseks pole väga palju neid riike, kus oleks väga palju meeldivam olla kui Eestis, sest piirangud on ikkagi igal pool nii nii suured, et seda päikest püüda kuskil. Isegi kui oleksid kõik lennud lubatud, ei ole väga näiteks just eestlaste poolt väga armastatud sihtkoht. Barcelona saatis nädala alguses teate, et meil on osad hotellid lahti ja isegi restoranid ja baarid. Paar päeva hiljem löödi kõik kinni, et mis seal seal tühjas linnas nagu lihtsalt niisama ringi vaatad, et isegi kui päike paistab, et sul läheb võib-olla natuke igavaks. Et just see, nagu see hüplikus ja heitlikus erinevates puhkus piirkondades. Ma arvan, et juba sellepärast väga ei tasu. Meil meil on siin tegelikult ju see näide sellest, kuidas inimesed erinevalt saavad aru sellest samast kaheteisti režiimist, et eelmisel nädalal Eesti 200 pidas üldkogu, mille esimees saabus siis riigist järgselt, millest saabumise järgselt tuleb jääda siis eneseisolatsiooni ja minnes siis üldkogule, noh ütleme teoreetiliselt ju pandi ohtu Eesti 200 ja üldkogul teised inimesed, ma saan aru, et prooviti maski kanda ja nii edasi, aga, aga see kahe testisüsteem põhimõtteliselt ei ole mõeldud niimoodi, et sa lähed rahvarohkesse kohta, et see on lubatud käia poes ja erand puhkudel tööl. No täpselt, ma tulin 24 tundi varem riigist Horvaatiast, kus on samuti tulekul eneseisolatsiooni nõue, tegin oma testi ära ja sel ajal, kui Eesti 200 juba rõõmsalt suurkogu pidas, mina pidin veel isolatsioonis istuma, et ma küll ei arvanud, et ma lähen tööle, et me lihtsalt ei taha seda oma kolleegidele teha, et mina küll hoolin nende tervisest piisavalt, et ma jätkan nagu testima, et kas levib või levi või kas ma olen Asümptomaatiline, aitäh, Asümptomaatiline, et kui on võimalik ära ära hoida näiteks isegi Euroopa ülemkogu ju oktoobri alguses pidi toimuma, võiks erakorraline ülemkogu. Kuna Chal Michelle ülemkogu eesistuja oli üks tema turvameestest oli siis diagnoositud koroona positiivsed, on väga kõrge see tõenäosust olnud, et ta oleks tema temalt selle viiruse saanud. Aga igaks juhuks ikkagi lükati ülemkogu edasi. Tegelikult see on, kui ise vastutustundlikult. No eile oli ka ju lahkujaid, ülemkogult oli väga palju, et nii Ursula von der Laien lahkus ülemkogult, lahkus ka Sanna Mariini. Poola peaminister isegi ei saabunud sinna sellepärast, et ta oli karantiinis parajasti, et tegelikult seal ei ole vahet, et nagu me näeme siis Brexitist me täna küll ei räägi, aga Brexiti brittide poolse kõneleja David Frosti ja Euroopa Liidu poolse kõneleja Michel Barnier puhul siis tegelikult see haigus nakkab ka nagu kõrgematel kohtadel teenivatele ja valge krae teistele inimestele, et see ei ole kusagil nagu niisugune abstraktne asi, et Boris Johnson sai, sellel näete, torn, Donald Trump sai selle Boris Johnson, mis pärast sellega muutis oma koroonapoliitikaid tunduvalt, sest ta ikkagi lahkus seal elu ja surma vahel. Donald Trumpist päris seda õppetundi ei saanud, aga. Lihtsalt lihtsalt tuleb ikkagi ise ka vaadata, et ühiskonda ei pandaks kinni pärast sinu pärast, et sa oled super levik. Urmet kuulab Evelini ja juba vangutab pead. Jah, et ma natukene rohkem usun Eesti inimestesse ja nende vastutustundesse, et ma ei näe potentsiaalseid nii-öelda petjaid väga palju eesti inimestes. Aga neid on päris paljusid. Ma arvan, Urmet ega ju, kui hakata nüüd siiralt rääkima, siis me leiame ju ikkagi mõne inimesega oma tutvusringkonnast ka sellest sügisest, kus me ju teame, et Ta on noh, ütleme siis loominguliselt neid reegleid püütud tõlgendada ja noh, midagi teha ei, leiame oma, tutvusin. Kanadas ka mõne inimese, kes on juba nende peale kaebuse esitanud. Mitte alati, ma arvan, et enamikel inimestel, justkui sa mõtled tutvusringkonnas ma tean inimesi, kes kiruvad takka selja, väga palju seda ja nad tunnevad ennast halvasti, nad tunnevad, et see on ebaõiglane, kardavad natukene. Aga tihtipeale ikkagi see on see, et sõbrad krigisevad hammast hambaid ja ei esita neid, et ma siiski eeldaks. Jah, inimesed vist koroona ajal on hakanud rohkem kaebama üksteise peale suvaliste asjade peale. Aga kas see tähendab ka, et nad kardavad? Et võib-olla võiks, meil on nii palju neid pettureid siin ühiskonnas, et miks siis meie näitajad on suhteliselt igavad ikkagi praegu, et, et millega te seda siis seletad? Mina ütleks, et õnnelik juhus, ma arvan, et see on lihtsalt õnnelik juhus praegu ja ja, ja ka see, et inimesed ikkagi reisivad keskmisest vähem. Vaata, kui palju on lennujaamas nende testidega haigeid avastatud siis või tuvastatud, siis neid on olnud ikkagi suhteliselt vähe. Tänasin statistikas just oli mitu tükki. Seal muuseas jah, et see väga hea, et sa selle statistikanäitajaid õid, et ma tean, et siin on nagu siis kaksipidi tõlgendust, et ühed ütlevad, et noh, et see on ju madalam number kui ühiskonna selline selline reisifirmade poolt siis avalikku debatti toodud väide, et justkui siis lennujaamas on siis viirusekandjate hulk olnud väiksem kui ühiskonnas, et siin ka sotsiaalminister Tanel Kiik, selle väite on ka vikerraadio eetris ära klaarinud. Seal võrreldakse ikkagi porgandeid ja tomat, et küsimus on selles, et noh, näiteks Helsingi lennujaamas, siis kõikidest testitutest üks protsent on olnud positiivsed Tallinna lennujaamas, see number on väiksem seal 0,5 0,6 protsendi vahel. Ja kui ühiskonnas seire uuringu käigus vaadata, mis seal siis enam-vähem võrreldav, et sul testitakse terveid inimesi, et ja seal on 0,2 protsenti ehk siis lennujaamas reisilt tulnud inimeste puhul see tõenäosus, et nad on positiivsed, on kolm korda suurem, see on märkimisväärne. No täna on laias laastus kolmandik Tallinna 14-st uuest juhtumist on tulnud välismaalt Inglismaa, Prantsusmaa, Afganistani, India väga lai valik erinevaid riike, kus seda siis sisse tuua, et et noh, tänane päeva statistika just viitab, et seal ikkagi on probleem, et kui ma lähen Belgiasse, kus on Brüsselisse, kus praegu on siis nakatumismäär eilse seisuga 577 koma ühe üheksa kus ka eile ma lugesin Belgia peaministri avaldust, siis ta ütles, et me kõik teame kedagi, kes on kas koroona karantiinis või haige. Et ma arvan, et see ikkagi tõenäolisus on. Ma arvan, kui Tallinnasse lisandub 17 inimest ja neist kolm või neli on tulnud 14 veel vähem, onju, ja neist kolm Inglismaa, Prantsusmaa, Afganistaani inglist neli inimest siis nagu selle pealt hakata mingeid tohutuid üldistusi tegema, vabandust, meil on siiski Eesti Tallinnas elav. Oluliselt palju meil on 500 500000 inimest et hakata selle pealt mingeid suuri järeldusi tegema selliste väikeste arvude pealt, noh, see on samamoodi nagu võrdluseks selle, et et siin mitu kuud oli Vatikan kogu Euroopa ainus riik, kus oli nakatumisnäitajad, null kõikides tabelites oli ta null tali kõige paremal kohal ja siis juhtus. Et neli šveitsi kaardiväelast, kes seal paavsti juures siis nende valvuri omandi teavad, et neli tükki nakatus ja nüüd on Vatikan Nädalaga hoobilt nakatumisnäit, oli vist seal mingi 1700 100000 elaniku kohta, Vatikanis on natuke üle 800 elaniku on ju, on Euroopa tipus. Et selliste väikeste riikide puhul oleks skeptiline mingite selliste 14 näitaja või nelja numbri pealt mingid suurte üldistuste tegemiseks. Et see nagu statistika me võime nagu igasuguse statistikat väänata ühte või teistpidi täitsa lolliks minna selliste asjadega. Nii, aga see keskne küsimus, ma arvan, on ju ikkagi selles, et kas me peaksime pingutama ühiskonnana selle nimel, et see Eesti olukorda nii jääks. Noh, kui ütleme selline pisikene viiruse kasv aga tuleb tõenäoliselt saame sellega hakkama siis või teine variant on see, et me peaksime pingutama selle nimel, et meil läks halvemini, et ma arvan, et see keskne valik on ikkagi ju pikem see esimene pool, et see ei tähenda seda, et reisimata ja jätma, et, et selge on ju see, et meil on inimesi, kellel on eluliselt oluline tööga seoses reisida, et oluline on see, et need inimesed, kes Soomes töötavad, pääseksid sinna, et pääseks ka seal tööle, et nad suudaks tulla pere juurde nädalavahetusel või kahe nädala tagant tagasi, et Urmas Paet ja Yana Toom pääseks Brüsselisse oma põhitööd tegema, et Eesti saadikud saaks koduriigi ja siis selle lähetatud riigi vahel liikuda, et see on kõik arusaadav ja täiesti nõus, et otselennud aitavad ka nendel inimestel neid riske vähendada ja siis vältida seda, et nad reisil olles nakatuks. Aga nüüd küsimus seal tavaliselt öeldud Üks asi, mida, mida võib-olla tasuks nagu nagu hakata mõtlema, et et Eesti on väike riik, et meie puhul selline regioonidesse jaotamine ei ole võib-olla väga nagu adekvaatne, noh, muidugi Saksamaa vist võttis siin aluseks, et Ida-Virumaal on see nakatumise väga kõrge ja ja pani usku sihukse formaalse musta nimekirja, siis kogu Ida-Virumaa elanikud on ju, et kui nad peaks tahtma Saksamaale tulla, aga suurte riikide puhul võivad need regioonid väga palju erineda, need nakatumisnäitajad ja, ja võib-olla mõnes regioonis, kus on ka näiteks seesama asi, et on see eestlaste jaoks nagu puhkuse võib-olla sihtkoht või reisimise sihtkoht, kuhu tahaks minna, on ju, et et siis võib-olla ainult see ei peaks vaatama seda riiki ja eriti kui tegu on nagu suure riigiga, kus, kus nagu mastaabid võivad väga nagu erinevad ühes riigi otsas olla. Teisest riigipiirkonnast. Seal on muidugi jälle, ma meenutan seda jama on palju rohkem, et kui sa võtad lennupiletid, siis need viimase hetke pileteid, noh, nüüd ma ei tea, lendamisvõimalusi on üldse vähemaks jäänud, et et need muutuvad väga kiiresti, tegelikult need näitajad muutuvad ja need piirkonnast piirkonda liiguvad ka need nakatumismäärate üles-alla erinevas suunas, et see võib lihtsalt minna väga tüütuks, kulukaks loomulikult inimesed võivad teha ja ma ei keelaks inimestele ära reisimist. Kui nüüd tulla tahaksid kõik kinni panna, kõik ära keelata. Et inimesed on vale? Ei tohi valetada, ei ole, ei ole. Pigem see moraalikoht on pigem selles teises kohas, et lihtsalt ma arvan praegu teha üleskutseid vastu vastutustundetult reisima, et ma saan aru. Kas mina tegin? Ma ma saan aru, on vastutustundetu üleskutse reisima, siis on seda esinenud. Mina lihtsalt ütlen, et reisimine on praegu väga keerukas, ma ise käisin suvel puhkusereisil Hispaanias, kust ma tulin mõned päevad varem tagasi, ma hakkasin selle eest ka teise lennukipileti hinna, istusin kaks nädalat kodus, sain seda kogeda omal nahal, ma ei, ma ei taha mingil juhul teistele inimestele keelata ära seda, mida ma ise olen teinud, nüüd ma olen käinud ka kahel tööreisil. Ühel neist ma ei pidanud karantiini jääma, teise järel, ma siis tegin selle kaks korda testi. Olin vahepeal seitse päeva kodus, ütlen, et test ei ole tegelikult nii hull ja hirmus, kui seda räägitakse, et see on üsna sihuke lihtne meditsiiniline protseduur, et ärge seda kartke, aga lihtsalt tuleb mõelda, vastutustundlikud ja tuleb mõelda ka oma rahakoti suhtes vastutustundlikult, et otsustada ja ise on muidugi ise otsustada, aga näiteks kevadel ikkagi ma saan aru, et välisministeeriumil oli päris palju tööd selle osas, et inimesed olid läinud oma viimase raha eest puhkusele ja neid tagasi tuua. Nende inimestel tõesti, kui sul pangakontol üsna halb seis ja samal ajal tagasi lennupilet maksab väga-väga palju raha. Et siis tegid tõsise logistilise probleemi, et lihtsalt natukene Ta nägelikumalt mõelda, et kas tõesti on võimalik kaks nädalat veel pärast vahele aega koolist kodus olla, kas tõesti on olemas raha, et näiteks endale, kui kõik kinni lüüakse nagu kevadel võib-olla päris nii hullusti ei lähe, aga siiski kui mingid lennud vahelt ära jäävad, kas on see raha olemas, lisahotelliks, kas on olemas lisalendudeks kõige parem muidugi kui kindlustus. Praegu pakutakse selliseid kindlustusvariante lihtsalt sellise nagu ette peab planeerima, natuke. Nii me võiksime selle teemaga siin lõputult, et jätkata, aga hea meel on see, et mõlema poole argumendid on siin nii tänu Urmetile kui Evelinile kõlanud. See on tänapäeval üsna harukordne, sest enamasti kogunevad kuidagi, ütleme ühte mõttegruppi, ühe ilmalaadi esindajad ja siis 11 muudkui võimendatakse, aga võtame nüüd järgmise teema ette. Valeva. Nii kui endine peaminister lahkub poliitikast, siis kahtlemata see on uudis, uudis on ka kindlasti, et poliitik on vaid 40.-te alguses ja valib selle tee ise, aga see laiem kontekst muidugi, kuhu Taavi Rõivase lahkumine poliitikast või võib-olla ka selline ajutine taandumine, ega siis lõppkokkuvõttes ei saa ju välistada, Taavi Rõivas ühel päeval poliitikasse tagasi tuleb, on ka see juua, et see rida. Arto Aas, Kalle Palling, Remo Holsmer, Martin Kukk kui peaaegu ka Hanno Pevkur. Natuke peaaegu eakaaslased, mõni veidi noorem, mõni Taavi Rõivasest veidi vanem, aga terve hulk väga kogenud poliitikuid tunneb ühel hetkel, et aitab küll. Et see on ju tegelikult selline suur analüüsi küsimus, et mis toimub, et miks ühel hetkel poliitika niivõrd paljudele tuntud kogenud poliitikutel ei ole enam atraktiivne. Vaata, kui sa vaatad neid inimesi, siin on tegelikult ju suhteliselt sarnase tipaaži ka inimesed, sellised. Mõni on 40 piiri ületanud, mõni veel ei ole. Noored suhteliselt noored mehed ja mõned neist lahkusid nii-öelda poliitikast ennem viimaseid valimisi, mõned pärast seda, et mulle tundub, et, Et inimesed märkasid seda, et kui Reformierakond on opositsioonis siis nad ei leia Endale piisavalt rakendust ja võib-olla ka ei leidnud enam endale ka sellises erakonnas sees õiget kohta, et et ka erakonna juhtimises oli ju toimunud muutused. Et see on minu jaoks väga nagu selline üks seltskond, kui võtta siit järjest Martin Kukk, Arto Aas, Kalle Palling, Remo Holsmer ja neid Taavi Rõivas, et et ju siis ju siis on nüüd Taavi Rõivasele ka kohale jõudnud see tõdemus, et väga suure tõena aususega selle valimistsükli sees reformierakonnal ei õnnestu praegust valitsusliitu lõhki ajada või ei lähe sa ise lõhki ja, ja reformierakonnal tuleb olla selle valimistsükli lõpuni tõenäoliselt siis opositsioonis, et mina loen selle märgiselt välja. Ja üks küsimus on muidugi ka see, et, et miks ka riigikogus seda väärikat opositsioonipoliitikutööd ei taheta teha, et kas seal lihtsalt oma olemuselt on mõttetu, et see on nagu selline pingi nühkimine ja kui vaadata ka riigikogu liikme palgale, siis noh, ei ole just väga populaarne öelda, et muu maailma kontekstis ega see just väga-väga atraktiivne pole ja, ja ma arvan, ka praeguses riigikogus on märkimisväärselt neid liikmeid, kes erasektoris teenivad kindlasti Row, pigem ja ma arvan ka Taavi Rõivase puhul on üsna suur tõenäosus, et erasektoris ta teenib rohkem kui olles riigikogu liftiga. Sa tahad öelda, et riigikogu palk on liiga väike, see on, ma arvan, et inimesed tahaksid kohe vaielda. Aga, aga no see on tegelikult on ju tore, et kui inimesed, kes on olnud pikalt poliitikas, neil on olnud broileritempel näos, et nad leiavad ka endale Taavi Rõivasel on broilerid enter näos. Padruneid kui sa niimoodi väiksed, siis ei jah, vastus palun. No ütleme, inimene on alustanud varasest noorusest, parteilasena, saanud kiiresti, teinud poliitikasse karjääri, et ta oskab ka leida endale väljakutseid mujal sektoris, et see on tegelikult positiivne, tahtsin öelda, et et inimene, ta, ta oskab, ta liigub, oskab ka mujale liikuda, see on kindlasti hea endine peaminister teie poliitikasse siis nagu tiksuma, kui ta näeb, kui tal, et võib-olla tal ei ole praegu üldse nagu šansid väga head ei oma partei sees ega siis ka laiemalt riigi tasemel. Mõnes mõttes, ega seal ju paratamatu, et kui noorelt saada peaministriks, siis lõputult ega selles poliitilises süsteemis nagu tiksuda ka ma arvan, Taavi Rõivasele ei olnud väga palju just väljakutsed, et kui sa oled elus olnud minister ja kui sa oled olnud peaminister ja sa oled poliitikas võtnud kõik need Mount Everesti, et noh, mis sa sinna munamäele nagu tagasironid ja. Või teine variant on ka see, et võib-olla ta ise oli mõned uksed enda jaoks ise kinni pannud oma tegevusega mõnel võib-olla välisreisil. Seda me ka ei tea. Aga aga kui poliitik lahkub poliitikast, siis keskne küsimus kahtlemata selles analüüsis saab olla see, et milline oli tema panus Eesti arengusse, et juhuste kokkulangemisel peaministriks. See oli ju Andrus Ansip, kes siis võttis eesmärgiks liikuda Euroopa koridoridesse, esmalt pidi ju peaministriks saama Ma Siim Kallas, siis me mäletame seda. Veetase on selline. Kuldsete tähtedega Eesti poliitika ajaloosse läinud hõbekuulioperatsioon. Siis hetkeline segadus, Urmas Paedi keeldumine peaministriks saamisel ma saan aru, et Urmas Paet ei saanud tollel hetkel aru, et kas see pakkumine on päris või ei ole asja päris ja ajalugu oleks võinud minna teisiti. Kui Paet oleks öelnud, et jah, et mina tahan olla peaminister, siis ta oleks võinud saada peaminister, aga siis see müstiline hommikupoolik, kus Reformierakonna juhatus pidi otsustama, kellena siis peaministrikandidaadiks esitavad ja kui koosolekule mindi. No ütleme suures veendumuses, et selleks saab Hanno Pevkur, siis tagasi tuldi välja üldiselt koosolekult hoopiski teadmisega, et see on Taavi Rõivas. Veel ka nii et Pevkur ise läks presidendi juurde siis läbi rääkima, sel ajal oli vist mingi selline nüanss, oli ka sealjuures. Ja et seal oli mitmeid kohtumisi tollel hommikul, et noh, võib öelda, et tegelikult Taavi Rõivase poliitikukarjäär on olnud üpriski õnnelik, et selliseid juhuseid on. Aga nüüd kui mõelda seda, et, et mis oli see panus, mis rõivas peaministrina ja oma kahevalitsusega Eesti poliitikasse jätised? Kahtlemata see esimene valitsus, pigem see oli selline lühikene ja ajutine ja sellest meenub mulle kooseluseadus ja põhimõtteliselt siis tulid need uued terminid, et kummikutega siis riigi ehitamine, idapiir kerkis väga oluliseks peale Kaitsepolitseiagendi, Eston Kohveri röövimist idapiiril ja, ja ja väga ütleme selline hea kogenud PR-meeskond, kes rõivas toetas ja, ja vist Eesti peaministrite ajaloos võib-olla võikski öelda, et selline kõige põhjalikum piir nõuannete järgi juhitud Ja lõpuks pole ükski neist küsimustest ära lahendatud või ükskõik, see kooseluseadus on jätkuvalt nagu selline karvane pall, mida taotakse edasi samamoodi piir, noh, need ongi keerulised küsimused, mingit pidi, sealt ei jää mingisugust, sellised on nüüd tehtud tegu ja muidugi Selle selle puhul, et kui seal on tõsiselt, mis on Taavi Rõivas nagu pärand, siis tegelikult ma läks nagu ajas natukene Nad tuleks nagu tänasesse päeva rohkem, et et minu jaoks on huvitavam asi hoopis see, et et Taavi Rõivas väga selgelt hakkas rääkima nüüd oma lahkumisintervjuudes, sellest, kui talt küsiti, et kas olete Ossinovski ja Tsahkna peale veel solvunud ja Aktuaalse kaamera stuudiosse tunnistas ka, et on siiamaani solvunud, et okas on hinges. Et ja ütles, et see sillutab kas tee sellele koalitsioonile kus praegu on siis kolmandaks osapooleks EKRE. Et Tsahkna ja Ossinovski olid siis need, kes nii-öelda avasid siis selle nii-öelda põrgulaeka tema hinnangul, et et noh, siin on, siin võib öelda nii või naa öelda, et võib ju ka minna selle selle peale. Et kas Reformierakonna enda käitumine, et kas, kas, kas siis terakestki seda nagu enesekriitikat selles ei ole, et et võib-olla mindi ühel hetkel liiga ülbeks oma partnerite suhtes. Mulle lihtsalt meenub ka viimastel valimistel, kui oli, kui oli siin vikerraadio saade, mida ERR-i portaal YLE kandis valimiste ööl. Kus olid valimistulemused selgunud ja, ja Reformierakond oli väga selgelt võitnud valimistulemusega. Ja siis oli vikerraadios, oli tuli, üks külaline oli, oli Jürgen Ligi. Ja see, kuidas seda selles valimiste ööl saates otse-eetris, mida veebis näidati, kus olid ka need näoilmed näha sõitis sisse sotsidele ja isa omale sellise retoorikaga. Me ikka vaatame, et kas me teid ikka võtame ja tahame, et see oli tohutu selline üleolev ja ülbe suhtumine mis nagu näitas seda, et see erakond ei olnud mitte midagi tekkinud sellest, et kaks osapoolt varem nii-öelda selja keerasid. Ja see oksiski võib-olla valusalt kätte, sellepärast et mul on tunne, et paljud Reformierakonna poliitikud ei ole siiamaani sellest nagu aru saanud, et neil oli ka endil viga selles, et see kolmikliit ei saanud edasi minna. No ma sekundeeriks surmetile, et minu meelest siiamaani pole ju see, et sa vingud EKRE valijatega kallal, see ei ole visioon, et alternatiivset visiooni ei ole tegelikult ka praegu näha, et ma ei tea, kas enne valimisi tekib järsku Nojah, sind ega teisi ütlejaid on ka, et Eesti poliitikaanalüüsis praegu on ju see narratiiv üpris kesksel kohal, et EKRE isa on siis sõltuvalt maitsele Reformierakond ja ema sotsiaaldemokraadid, et noh, mis selle nii-öelda see filosoofiline pool on, me jõuame ka ju siin tegelikult selle kooselu küsimuseni ja, ja see on nagu kahetsusväärne, et nii pikalt üks teema lihtsalt on nagu tormimurd kusagil raudtee peal ees ja seda ära koristatud ei saa ja see rong ei saa edasi liikuda, et Eesti elus on palju olulisi lahendama. Ta küsimus ja ka lõpuks poliitikaelu keskseks küsimuseks ikkagi on seesamasooliste küsimus kujunenud ja mis on ju probleem on see, et õnnetud on mõlemad õnnetud on need inimesed, kelle muresid mindi lahendama ja õnnetud on need inimesed, kes tunnevad, et kuidagi midagi nende arvelt toimunud. Et see on ju selline poliitilise legitiimsuse küsimus, et kusagilt kampaania korras üks teema tõusatus, kasutati ära seda ajaakent. Et inimestele lootust, et nüüd me lahendame Äradi, probleemid selline juriidiline nihilism, selleks, et need probleemid oleks saanud ära lahendada, oli tarvis viitekümmend ühte häält, ehk siis tarvis oli ka rakendus, mis oleks tegelenud seal just nende samade registritesse kandmise küsimusega erinevalt varasuhete küsimusega nime küsimusega ja nii edasi, aga, aga seda ei olnud ja, ja lõppkokkuvõtet, kas ma olen ka mitmete inimestega, kes toona ise lootsid, et noh, tõesti et me astume nagu järgmise sammu, et nad ise on ka väga õnnetud ja see ongi see keskne küsimus, mis tollest ajast on siiamaani Eesti poliitikasse jäänud ja ega kui me vaatame eilset päeva, siis, Küsimus on endiselt õhus, on ju teema, on jäänud kogu aeg selliseks emotsionaalseks, et see rulliti lahti juba emotsionaalselt öeldi mingile osale inimestest. Tagurlased, lollid, kuid ei toeta. Ja teie vanaema tahab kindlasti naabrinaisega sõlmida kooselu, selle asemel, et öelda ausalt, et meil on sellised paarid, kellel on sellised sellised juriidilised probleemid, me peaksime need ära lahendama ja need inimesed on kasulikud kaaskodanikud, kelleta me ei saa elada, et nüüd see, et nende stressi aita kuidagi teistele inimestele kaasa, aga selle asemel alustati emotsionaalsete, see kõik asi on käinud sellise emotsionaalse lahmimise tasemel. Et praktilise ja võib-olla ka empaatilised mõlemale. Poolele, see on poliitikas kuidagi, mulle tundub, et mõlemale poolele kuidagi kasulik. Ja siis seda teemat muudkui keritakse ja keritakse see jah, et Urmet Singa viitas eilsele päevale, et EKRE endine esimees, ametis olev siseminister härra Mart Helme intervjuust siis Deutsche Welle'le eile nägi päevavalgust. Kinnitas, et noh, et, Taas see teema on oluline see soovitus, et keegi peab kuhugi rootsi kolima, et kui ei meeldi, et. Aga seda võiks võtta ikkagi see, et need inimesed on meie kaaskodanikud, kuigi nüüd ütleme keegi meist satub hommepäev kriitilisele operatsioonile. Kas sa tahaksid, et see, ma ei tea, kirurg, või siis anestesioloog, on juhtumisi homo ja nüüd on Rootsi kolinud või kas sa tahad, et need inimesed ühiskonnast oleksid puudu, et see kuidagi? See kõik on jätkuvalt nagu ta ei seosta ära praktilise, normaalse tavalise inimesega, kellel on juhuslikult need juriidilised vajadused, ma ütleksin just juriidilised vajadused. Et selle asemele seal on ikka jätkuvalt mingisugune selline emotsionaalne hõljendamine. Aga kas see eilne päev avas meil silmad, et ma pean nõustuma Toomas Mattsoniga, kes kirjutas eile ühismeedias, et nüüd Modsonid tsitaat, et võin tema, Mart Helmest, käib jutt ütlusi jälginuna kinnitada, et ta on samasugustel veendumustel olnud aastaid ja on neid aastaid ka otsekoheselt väljendanud, ta pole oma vaateid varjanud ja need ei ole saanud tulla kellelegi üllatuseks, et erinevus. Selle asja juures on see, et nüüd on nagu siseminister, kes saab teha erinevaid algatusi, et üks asi on siseministrina seda teha. Öelda teine asi on ju opositsioonierakonna liidrina seda öelda natukene vaks erinevast vahel. Muideks. Terve puhul nagu minna, natuke hämmastas see, et, et selle intervjuu puhul räägiti ainult ühest asjast sellest nii-öelda homoteemast. Aga, aga Mart Helme tegi seal väga omapäraseid huvitavaid avaldusi ka näiteks Venemaa ja Vladimir Putini teemal ta rääkis, et Putin on pragmaatiline riigijuht, ta nagu apteeker kestus heerib seal mingeid erinevaid jõudude vahekordi. Siis ta ütles, et ta arvab, et et omal ajal Venemaale kehtestatud sanktsioonid seoses Ukrainaga olid õiged. Aga praegusel hetkel ta ei näe enam, et nendel sanktsioonidel oleks väga mõtet või et need suudaksid Venemaa mõjutada oma käitumist kuidagi muutma. Mis on Eesti välispoliitilise suunaga otse loomulikult vastuolus? Noh, nagu see pool jäi täiesti nagu tähelepanu alt välja, et keskenduti ühele asjale, et tegelikult üks noh, minu hinnangul vähemalt sama suur asi ja üldse nagu rääkimata Jah, et see on see häda jah, et kuidagi kõik viiakse selles debatis nagu ühele kaardile, et, et ma arvan, see välispoliitiline pool on sama oluline, et et aga see ei ole selline. Tsunami on ju seda on keerulisem lahti hakkida, et mida ta täpselt, mis nüanssideste läks valesti, samal ajal, kui ta ütleb lihtsalt mingi sellise kõik põlema või kõik ahju, siis siis selle peale on lihtne jälle. Kuidas jälle? Kuidas me Taavi Rõivase juurest nüüd siia punkti? Aga? Mulle tundub, et äkki Taavi Rõivase valitsuse üks pärandaja et ma, ma ei tea, noh, see on, lõppkokkuvõttes on poliitikute ülesanne leida, need kirjutab Facebooki postitus selle valveerikasile vastaseks. Aga võtame, võtame siis liigume siis elus edasi, et ärme jää siis minevikku kinni, et sel nädalal on eriti siis hoogsalt debatti peetud ka teemal, et kuidas nime vahetada ja millist nime võib keegi kanda ja midagi teha ei ole, me jõuame sama teema juurde tagasi, et noh, põhimõtteliselt, aga kui hakata sellest konteksti avamisest pihta, siis nimeseadust viimati muudetud 15 aastat tagasi ja ka selle seaduse Eelnõu väljatöötamine nüüd kestnud aastaid, ma saan aru, et sellisel kujul, nagu ta nüüd valitsuse istungile esitatakse valmista 2018. aastal, kui veel valitsuses olid ka sotsiaaldemokraadid ja toona siis oli siseminister, kes selle teema eest vastutas, Andres Anvelt, aga Anvelt Ta ei pidanud vajalikuks ja võimalikuks, seda et eelnõu, mis siis ametnikkonnas oli välja töötatud, istungile viia ja valitsusele esitada, et sealt Riigikokku läheks. Küll aga on vahepeal siis minister muutunud ja talle tundus see eelnõu sobivat ja seal on kolm kaks olulist aspekti, mida siis muudetakse. Üks on see, et teatud kehtiva kriminaalkaristusega inimesed ei saa oma nime muuta. Ta noh, jutt käib seal pedofiilidest, kelmidest ja nii edasi, et kelle puhul siis ühiskond ikkagi nii-öelda teaks, et tegemist on sellesama isik, aga, ja siis teiseks pole võimalik võtta selliste ees- ja perekonnanime kombinatsiooni, mis teisel inimesel on olemas. See peaks siis kaitsma identiteedivarguse eest, aga seal on siis terve rida küsimusi. See teeb siis võimatuks näiteks võtta siis juba kasutusolevat, et perenime, et noh, kui ma ühel hetkel tunnetan, et aitab küll sellest ojakivi nimest siis midagi teha ei ole, koogi või kalduja nimema võtta ei saa, sest kokku on olemas ja kalda on olemas ja neid on mitu tükki ka. Et ma peaksin siis võtma endale uue perekonnanime, nagu siis Enel pungas soovitab, peaksin siin stuudios ümberringi vaatama ja mis ma näen. Ventilaator. No aga miks sa ütled, peaksid oma nime vahetama tegelikult et see on selline emotsionaalne teema, ma lugesin just erinevate maailma riikide nimenimede nimepanemise traditsioon ja väga palju on seda, et see, millega sünnid sellega saga surmani oled ja näiteks on mõnes riigis on see, et jah, abielu nime Kasutada aga see patud Meile meenutati mida, mida, mida inimesed kuulavad, et inimene, et inimene passis on kogu aeg sama nimega, et seal ei olegi, kui sul ei ole väga, väga tugevat mõjusat põhjust, aga sa võid seda.