Täna on põhjust otsida mälusopis ja Eli arhiivis meenutada rahvatantsupidusid kooli aastaid ja õnne soovida. Alfred Raadik, lugupeetud pedagoog, paljude rahvatantsupidude üldjuht. Eesti NSV rahvakunstnik saab täna kuuekümneaastaseks. Ühe raadiosaateaeg ei ole kunagi piisav, et üles lugeda kõik, mida üks mees on oma teadliku elu jooksul suutnud teha. Küllap on need olnud aga väärt teod. Selle kinnituseks. 1977. aastal antud valitsuse kõrge tunnustus meie vabariigi kõrgeim aunimetus rahvakunstnik mõned kõnekad faktid. Riigitööstuskoolis kasvas temast tõsine töömees. 1935.-st aastast kuulub üks osa temast rahvatantsule. 1942. aastal Uuralites organiseeris ta haiglas tervenenud sõduritest rahvatantsurühma. Rahuajal oli aastaid Eesti NSV riikliku filharmoonia rahvatantsurühmavanem. 1956. aastal oli ta Ullo Toomi paremaks käeks ülemaailmsel noorsoofestivalil meie vabariigi tantsuprogrammi koostamisel. On olnud aastaid rahvatantsupidude üldjuhi Ullo Toomi assistendiks. Hiljem tema asemik tantsuväljakul. Koolinoored tunnevad Alfred raadikud kui vabariiklike koolinoorte tantsupidude üldjuhti endise Tallinna seitsmeteistkümnenda keskkooli, mis asus ristiku tänaval ja Tallinna 46. keskkooli õpilastele, on ta pedagoog, kes pole iialgi kedagi karistanud ja kellel on jätkunud alati kõikide kooliõpilaste jaoks aega ja tähelepanu. Olgu selle kinnituseks Eestimaa kommunistliku partei Tartu linnakomitee esimese sekretäri Indrek Toome sõnad. Minu kooliaastatest on see nimi jäänud mulle eluks ajaks. Mällu seostub kõigepealt Alfred Raadik kui tubli pedagoog kellest mina sain küll väga ja väga palju oma ellusuhtumise tarvis, et ma hakkaks austama TÖÖD tööinimest. Mul on selgelt meeles, kuidas 50.-te aastate keskpaigul Tööõpetustundides kuidas töökojast Alfred Raadiku juhtimisel tegime tõesti sellise koha, kus siis poisid viiendates kuuendatest klassidest töötasid, vaatamata sellele, kas tööõpetuse tund lõppes või läkse vaba aja arvel. Neile poistele ei olnud midagi huvitavamat, kui jääda peale tunde sinna õpetus klassi teha puutööd, treimistööd, selle tööga kaasnes ka edu. Tegime Alfred Raadiku jooniste järgi. Selliseid väikseid kangastelgi tüdrukud panid seal lõngad peale, kudusime väikeseid linikuid. Ja paljud need kangasteljed läksid ka väljaspoole vabariiki, õpilastööde näitustele ja mul on ka siiamaani kodus üks tunnistus et ma olen osalenud ühel rahvusvahelisel õpilastööde näitusel Ameerika Ühendriikides, nii et. Ja siis, ja see on ka siiamaani mu elus ainus sellel alal saadud kõrge tunnustus, eks see ole ka tunnistuseks sellest armastusest millega Alfred Raadik suhtus oma töösse, suhtus meisse pisi poistesse, kes me ju tööd alles esimest korda mõistsime kui tõsist sihipärast tegevust, mis veel Alfred Raadiku kohta kui pedagoogi kohta ma juba esimesed sõnad, ütlesin siin välja täiesti inimene, kes minu kujunemisel andis väga palju tema ääretult tõsine ellusuhtumine, tema ääretult tõsine suhtumine väikestesse inimestesse, keda tuleb võtta kui tulevast täiskasvanut. Vahest on näha, et täiskasvanu nagu püüab las nagu üle kavaldada või võtab ta sellise nannipunnid või pisikesena, kellega ei saa nagu tõsist, ütleme, mehe jutt või, või täiskasvanu juttu rääkida siis vot Alfred Raadiku puhul seda kunagi ei olnud. Ja eks see nähtavasti meile ka kohutavalt meeldis. Ja Me nägime temas vaieldamatut autoriteeti ja tahtsime saada samade oskustega. Minule tundub, et Alfred Raadik tunneb kõiki tööoskusi, mida on vaja ühel mehisel ja tublil mehel eluks. Lähen soovida sulle, Alfred Raadik, sinu juubeli puhul samasugust optimismi, usku nendesse väikestesse inimestesse. Nende võimetesse. Sest täna laps, homme täiskasvanu, aga usk temasse kui inimesesse, kui ühiskonna liikmesse juba täna mitte homme on need, mis aitavad igal inimesel aga eriti väikesel inimesel tunnetada oma osa oma kohta. Ja uskuda, et ka temast saab kord tubli, täisväärtuslik ühiskonna liige ja selleks sulle palju palju jõudu, tervist ja mis eeskätt seda toredat tahtmist, mis sulle jätkunud aastakümneteks seda tööd teha. Jutujärje võtab üle Tallinna 46. keskkooli õppealajuhataja Alfred Raadiku kolleeg, kellega nad juba 15 aastat on ühist vankrit vedanud. Eevi rosin. Ilmar ekraadikute ei kujutagi nagu elu meie koolis ja ilma temata oleksime väga vaesed. Alfred Raadik oma põhitööpostil paikneb ju alltöökodades ja seal ta siis meie poistele õpetab kooli algpäevadest peale seda, mida poisil on vaja eluks õpetab väga mitmekülgselt tundma masinaid, õpetab naela lööma õigesti laua sisse, õpetab käsitsema saagi ja kõiki kõiki teisi tööriistu peale selle kõige selle tööõpetuse kõrval kasvatata neid poisse igakülgselt. Ja ma võin öelda, et tema tundi ei taha keegi hiljaks jääda ja kui siis mingil erilisel põhjusel see tund peaks ära jääma, siis tulevad poisid sealt väga kurvalt ja tiivad sorgus. Sest sinna nad alati tahavad väga meelsasti minna. Kõik, mis seal toimub, on huvitav. Seal on meilegi igalühel alati midagi ilusat ja uut vaadata, imetleda. Ja see osa meie koolist, mis seal all on, on vist üks osa tema tööst, aga see on ainult üks osa tema nimega ja temaga on seotud iga meie kooliruum. Iga kabinet, räägi palkretraadikust, sest ei ole sellist kooliruumi, kus ei ole tema kätega ehitatud kapi paigaldatud tahvlit parandatud kraani või aknaruutu. Ei ole Ustist, mis ei ole tema käe alt läbi käinud, ma mõtlen, siin just ukselukkusid. Ja oleksime koledasti hädas, kui ühel päeval ei oleks koolis Alfred Raadik, mina näiteks õppealajuhatajana tunnen ennast väga kindlalt, kui ma tean, et Alfred Raadik on majas, siis ma hätta jää. Tema eelkõige alati hoolitseb selle eest, et laps oleks terve oma klassi. Ta pani kohe tervisejooksu tegema, sest et tema õpilased on kunstiklassi õpilased, kes peavad väga palju istuma oma joonistuste taga ja tema nende klassijuhatajana seadis sisse kohe lastele ja ka vanematele niisuguse ülesande, et kõigepealt peab mõtlema, kuidas tervist tugevaks muuta. Tema on mees, kelle töö ei lõpe iialgi siis, kui koolikell oma viimse helina saadab ja tööpäeva lõppu kuulutab võib tema töökoja aknad on sageli valged veel hilisõhtutundidel. Ja teda näeb majas ikka liikumas siis kui juba teine vahetus sageli hakkab oma tööd lõpetama. Tema ei loe oma tunde. Tema ei ütle iialgi, et tal ei ole aega. Sealsamas ta juba vehib saalis rahvatantsu teha lastega ja koolilaagris. Kaberneemes on tema jälle meil esimene mees, kes õpetab poisse ehitama, tööd, tegema seal istutama puid ja põõsaid, looma ilulaagri ümbruses ja tööst vabal ajal jällegi on kuulda rahvatantsulood tantsumurul või siis selles laagrisaalis keerutavad tantsupaarid, seal valmistatakse ette sagedasti meie tantsurühmade esinemised suurtel tantsupidudel. Ja viimased treeningud ja lihvid on siis Kaberneeme te mändide all. Ega kõiki ma vist nüüd küll ära ei jõuagi, jõuab öelda, millega tema kõik tegeleb, nii et tema on üks lihtne töömees, sellest räägivad tema töökad ja soonilised, aga ma ütleksin, kuldsed käed. Äkki helgele budisconi ja, ja ka kuhugi nii kaani v2ga vahenõul kuuldud. Muusika tänasesse saatesse oleme paninud Alfred Raadiku tantsude saatemuusika seast. Kapsaste näidud näputäit. Korvi tantsime täna. Ja kui. Aina. Rimi Alfred Raadik ütleb minule väga palju. Nimelt ma olen endine Tallinna seitsmeteistkümnenda keskkooli õpilane, lõpetasin kooli 1954. aastal ja alates 50.-st aastast ma tegelesin ise rahvatantsuga Alfred Raadiku käe all. Tol ajal oli haldualtraalikver noormees täis energiat, nagu ta praegugi on. Ja väga meeldiv oli tema käe all alustada rahvatantsu aasta eest. Ja hiljem, kui ma lõpetasin keskkooli, siis ma jätkasin veel päris palju aastaid rahvatantsudega tegelemist. Samuti Alfred Raadiku juhendamisel. Tallinna vineeri ja mööblikombinaadi klubi juures. Ja meie tolleaegse vineeri ja mööbli vabriku rahvatantsurühmaga on ka seotud minu arvates Alfred Raadiku esimesed suuremad saavutused. Nimelt esines tema juhendamisel töötav vineerimööblikombinaadi klubi rahvatantsurühm 1954. aastal Moskvas nimelt suures teatris üleliidulise ametiühingute 10. kongressi delegaatidele ja see saatis sellist esinemist küllaltki suur menu. Pärast seda juba ma enam eriti palju rahvatantsuga tegelenud. Vanus juba hakkas, mängib oma rolli, kuid siiski. Käisime veel 1965. aasta laulupeol praktiliselt sama rahvatantsurühmaga koosseisuga, kellega me olime Moskvas ja esinesime ka Alfred Raadiku eelmisel suurel juubelil nimelt 1968. aastal. Ja peaaegu jälle sama rühma koosseis, kellega me olime Moskvas ja tantsisime ka sama tantsu, mida me esitasime tookord Moskvas nimelt kolhoositantsu. Väga meeldiv oli meie õpetajast sai hiljem Eesti NSV teeneline kultuuritegelane ja praegune vabariigi rahvakunstnik, kes on olnud meie viimaste aastate nii täiskasvanute rahvakunstiõhtute kui ka koolinoorte rahvakunstiõhtute laulupidude üks üldjuhtidest. Alfred Raadik on küll autojuht ja autoomanik kuid ta on väga distsiplineeritud juht ja selle tõttu ei ole ta meie maja orbiiti sattunud ja mul temaga ametialaseid kokkupuuteid ei ole. Soovin oma esimesele tantsuõpetajale palju õnne, jaksu, energiat edaspidisteks, töödeks. Rääkis Eesti NSV siseministeeriumi riikliku autoinspektsiooni ülemasetäitja Kalju Vainule. Ja veel kaks intervjuud Alfred Raadiku endiste õpilastega endisest Tallinna seitsmeteistkümnendas keskkoolist. Alfred Raadik, see nimi viib mind tahes-tahtmata kaugele tagasi koolipäevadesse. Alfred Raadik on otseselt või kaudselt seotud sellega et minust on saanud tantsija. Ja nimelt keskkoolis tegutses meil rahvatantsurühm. Tema oli selle juht. Neil tekkis mingi probleem, et ei olnud ühte poissi ja siis hakati seda otsima. Kõikidest klassidest ja tema tuli siis sellele mõttele, et proovida mind. Ja nii ma siis sattusin tema käe alla mida ma pole kunagi kahetsenud. Ja sealt hakkas kõik edasi minu jaoks, mis on tulnud kasuks ka võib-olla edaspidi minu iseloomu kujundamisel mitte ainult erialane kasu sellest on tema täpsus, nõudlikkus ja samal ajal mitte range mõtlematu käsu täitmine, vaid et inimene ise saaks ka aru, miks ta just nii peab tegema. Ja, ja mis, mis võib sellest edasi tulla. Ja see niisugune loogilise mõtlemise õpetamine päikest müksete näol, see on väga kasulik, eriti niisuguseid erialal, mis vajab füüsilist pingutust. Alfred Raadiku isikuga on seotud väga pikk ajajärk minu elus minuni kujunemise ajajärk. Kohtusin temaga siis, kui ma olin algkoori jõnglane väga tihedalt lähedased kontaktid katkesid siis, kui ma olin juba nii iseseisev töömees. Temaga sai kokku puutudes esimest korda Tallinna seitsmeteistkümnendas keskkoolis. Õppisin seal koolis ja ma mäletan esimest korda, kuidas meie koolimajja ilmus üks meesterahvas, hästi mehine, väga sportliku tegumoega, päevitunud. See oli suvine aeg, särgi käised olid üles keeratud ja arvasime kõigepealt, et meil on tulnud uus võimlemise õpetaja, sest parajasti oli see moment, kus meil oli võimlemisõpetajate vahetus, sest sedamoodi ta kõigepealt välja nägi. Lihaseliste käsivartega hästi rühikas sportlik kuju. Hiljem selgus, et tema ei ole mittegi mitte võimlemise õpetaja, vaid hoopis rahvatantsuringi juht. Võimlemistööd tegi seal koolis tema abikaasa Niina Raadik. Ja siis ühel hetkel sattusin ka mina rahvatantsu, noh nii nagu see paljude poistega on. Kõigepealt tüdrukud rääkisid surnuks ja vedasid vägisi kohale. Hiljem kadusid need tüdrukud ise ära, neist ei saanud asja, minust sai asja. Eelmine tund oli meid saalis hästi palju, neli kusagil midagi, niimoodi sadakond õpilast, kellele kõigile siis püüti mingit tantsusammu selgeks teha, millest mina mitte midagi aru ei saanud, ei saanud ka. Siis kui ma lihtsalt tunnist ära läinud, kusagil seal vahepealses laagerdus, see kõik minu sees läbi ja siis järgmiseks tunniks sain millegagi juba hakkama ja sealtpeale hakkas siis lähen koostöö Alfredraalikuga mehega, kes Ma pean ütlema mulle võrdlemisi palju andnud kõigepealt armastuse tantsu vastu aga peale sellega tõsise töösse ja ellusuhtumise ja palju-palju muudki. Armastab tantsimist ei ole üldse ja tema puhul ei teki probleemi, et vot nüüd seal nüüd rahvatants siit maalt kriips peale ja siis ta hakkab mingisugune võõras ja keelatud ala ala, mingi vuih ala. Ta oli see mees, kes tollal 50.-te aastate alguses, 40.-te lõpul, seal ja siis, kui igal pool oli nõutud, et me väga kenasti ja kombekalt kõik kraakov jakki padespaan, kargaksime. Tema oli see mees, kes rahvatantsutundides Foxy ja tango ja inglisvalsisammud kätte õpetas. Ja ma pean ütlema, et me koolipidudel tihtipeale imetlesime seda, kuidas ta oma abikaasaga põrandale läks ja tantsis neid tollal neid võistantse niimoodi, et neil oli kuidagi nagu nagu väga kõhetu pärast seda üldse põrandale minna. Et sealt on võib-olla natukene päritki austust seltskonna võistlustantsu vastu, tema ei ole selline Vaderi vihapidaja inimene, kui mõni kolleeg järsku satub temast natukene tublim olema, siis võtab ta lihtsalt kätte ja hakkab ise natukene kõvemini tööd tegema. Mis jama siis nüüd on? Teine sattus nüüd natukene parem, olen, pulbitseb lihtsalt lihtsalt ette minna uuesti last. Mõned paljude teiste puhul ma olen märganud sellist joont. Kui nüüd läks ette, siis on ainukene võimalus, tuleb talle jalg ette panna, et ta kurivaim nüüd kaugemale edasi läheks. Alfred Raadik juures võib-olla sellises noh, küllaltki tihedas konkurentsi õhkkonnas, selline nagu ehtne spordimehe vaim meeldib mulle kõige rohkem. Noh, teiseks ma juba mainisin, ta on niisugune mehelik kuju igatpidi vast võib-olla see tantsuõpetajate igat masti tantsuõpetajate seltskonnas meeldib minu juures minule ka see joon tema juures, jaga. Kõnelesid Eesti NSV riikliku filharmoonia tantsija Ants Vähejaus ja peotantsupedagoog Ants Tael. Omapoolsed tänusõnad Alfred raadikule tahtsid edasi öelda ka tema klassi laste vanemad. Tallinna 46. keskkooli viienda klassi lapsevanem Ralf viskel. Sidemed lastevanemate ja antud juhul Alfred Raadiku vahel on ja võiks öelda, et päris päris tihedalt, sellepärast et pidevalt hoitakse meid kursis, mis, mis toimub koolis, mismoodi õppeedukus, kord ja kõik muu sinna juurde kuuluv. Ja samal ajal korraldatakse üritusega, mis on koos vanematega Joita nagu vanemaid sellest üldisest kursist kõrval tundub üldiselt ased radik võib-olla ei ole niivõrd akadeemiline, ta võib isegi öelda, et mitte kõike, isegi mis, mis lastesse puutub jääb ka teatud asja nagu omavahel saladuseks, et kõiki asju nagu vanaemad ei saagi teada, ained aetakse omavahel ja see on ka muidugi hinnata, ma ei tea, sellega välditakse palju igasuguseid liigseid jutuajamisi, liigseid käske ja kõike muud. Radika on nii palju, kui mina tean lasteaia oma poja kaudu otseselt Nendel suur sümpaatia ja autoriteet ja samal ajal oma nii-öelda mehise käitumisstiili ja, ja õppuste läbiviimisega. Ta ilmselt on selle saavutanud ja ta on suur autoriteet lastele. Nii mulle kui ma loodan ka teistele vanematele selle eest meie poolt suur tänu talle, mis ta siiamaani teinud on ja loodame, et me saame nendega, vedas, tee, tähendab kaev. Alfred Raadik kus mees ei oleks ka liikunud või olnud seal on aset leidnud ja organiseeritud otsekohe rahvatantsurühm rühm, kes on tegutsenud edukalt, esinenud edukalt ja kannud edasi meie rahvatantsutraditsioone, minu isiklik tutvus raadikuga ulatab kaugele üle 40 aasta. See oli aeg, kus rihma tuli noor särasilmne poiss, poiss, kes tahtis tantsida, Alfred Raadik on sellest ajast peale jäänud rahvatantsule truuks ja sõbraks. Kui vaadata tagasi meie rahvakunstiõhtute ja rahvatantsuõhtute traditsioonile siis on seal olnud algselt raadikul täita vastutusrikas osa töömehe osa, mees, kes pani liikuma massid, kes tõi need väljakule viis väljakult ära, kes täitis temale pandud ülesandeid eeskujulikult. See mees on läbi ja läbi töömees, see mees on läbi mõtlevalt teguderohke. Tema ideaaliks on teha selliseid kujundeid, selliseid esemeid, mis on seoses meie rahvakunstiga meie rahvapärimusliku traditsiooniga ja ta oskab seda mõnusalt sisendada oma õpilastele. Ta oskab seda nõud oma õpilastelt, et need ka järgiksid seda mõtet. Ta tegutseb 40 kuuendas keskkoolis ja teatavasti see keskkool on meil peaaegu ainukene, kus tegutsevad täisväärtuslikud ja täiskoosseisulised rahvatantsurühmad. Alates esimese aasta õpilastest kuni lõpetades abiturientide. Ka. See on tänuvärk ja kiiduväärt töö, aga see on ühtlasi ka raske töö. Siin peab rahvatantsujuht olema mitte üksi hea tantsutundja tantsuõpetaja, vaid ühtlasi ka hea kasvataja, et see seeme, mida õpilases külvatakse tema esimesel kooliaastal et see idaneks ja kasvaks suureks ja täisväärtuslikuks puuks, kui tema lõpetab kooli. Et see saadaks õpilast kogu eluaja ja toidaks tema vaimu ja hoiaks värsket tema keha. Alfred Raadik oli pikka aega riikliku filharmoonia rahvatantsurühma vanemaks. Vanem valitakse rühma enda poolt, kui ma kuulsin, et tema on valitud rühma vanemaks ta suur rõõm südames. Rõõm seetõttu, et peale Tansoliste võimet on Alfred Raadik ühtlasi ka mees, kes oskab rühma koos hoida, kes oskab rühma edasi viia rühma liikmetele, sisendada distsipliini ilma liigsete sõnadeta ilma liigsete, nii kärkimiste ja, ja nõudmist, et ta nüüd on see mees jõudnud mehe täis ikka või nagu ütleb lause riimipärane, et sa jõudnud mehe täisikka on pension nüüd lahti ees. Et kasutada pensionid ikka selleks elu pika ja tervist, jõudu seltsimees. Need sõnad ütles meie auväärt tantsutaat Alfred Raadiku kauaaegne õpetaja, kolleeg ja sõber Ullo Toomi. On jäänud veel üks lint, mis sai saadet ette valmistades lindistatud Tallinna 46. keskkooli viiendas klassis. Klassis, mille klassijuhatajaks on Alfred Raadik. Oli meie klassilaul, kas teie ise tulite sellisele mõttele teha oma klassist laul? Selle peale tulid õpetaja Alfred Raadik, sai, ta on selline mees, kes väga organiseerida seda asja ja leidis, et meil on vaja klassi laulu. Ja siis kuna meie klassi see on, poiss, kelle isa on helilooja Hans Hindpere, siis tema tegi muusika ja sõnad tegi. Äärasin, rääkige mulle nüüd natukene oma klassijuhatajast, puri, ta ei ole hästi range. Mikke vaatame, näid korralikud, õpime ja klass saaks ka 100 protsenti ja meil oli eelmine aasta klassiõhtu. Siis ta aitas neil seda organiseerida, ttu oli lastevanematega, tekib poiste lastega lennetele piparkoogivorm kikkelidega õnnelik. Õpetaja Alfred Raadik organiseerib hästi huvitavaid ja mänge ja üritusi. Ma ei tea, praegu siin ei oska öelda, lihtsalt raldate oskaks niukseid üritusi teha. Õpeta Raadik, mis näo te siis teeksite, õpetaja rusi, läheks ühel päeval klassi, ütleksid, peate tänasest päevast õpet, Alfred Raadik ei ole enam B-klassijuhataja, oleksime kindlasti väga kurvad. Kindlasti oleks ka poisid kurvad, sest et ta ei ole nagu tööõpetuse tunnis enam ei tehta nii huvitavaid asju, sest et klassijuhataja ikka püüab organiseerida oma tunnist huvitavat, mida ta õpetaja Alfred raadikule sooviksite. Lubagigi Alfred Raadiku praeguste õpilaste soovidega lõpetada ning lisada neile ka omapoolsed Meiega. On mahe. Ja ka seal ikka paar ja pensionil maarjamaaga peidab jääl mägiaiakeelud naabumiini k o Jabba näriks nool ja ta Ruta ega kool ja papa Merrit Noor. Only kamasteli perekonna tavaliselt on need ja need on avatus.