Linn telli kalapüügipaat, oli inetu, kuid kindel ilm oli sombune, 100. uduvihma ja pohmell püsis. Rander higistas laenatud sinioranzis kombine soonis. Kas me päästevesti ei pane, küsis ta, kui lind-l oli otsad lahti teinud ja möödus temast, et minna juhtimispuldi juurde. Kombinesoon hoiab sind vee peal, ütles lindel. Parem siis mitte vette kukkuda, ütles Brander. Just minu mõte vastas lindel mis Kalame püüame. Püüame seda, mida saame. Kavatsesin lastevõrgud päris sügavale siiga. Ahvenat, kui õnne on. Haug on sel aastal kadunud ja meriforell läheb oktoobris kaugemale. Aga on hea, et tuul on keeranud lõunasse. Praegu on vesi tõusnud. Ranger ei olnud veel kuulnud, et lindel korraga nii palju räägiks ja sellest ei olnud midagi, ta kogu jutust aru ei saanud. Paadis istuda oli mõnus. Viimati juhtus see õige ammu. Tuul oli nõrk, meeldiv, lained loksusid vastu keret. Vees oli palju millimallikaid. Paistis, et öised vintsutused ei olnud Lindellile mõjunud. Ta oli võtnud esimesed pitsid järelpeo ajal ja ega rohkem jõudnudki. Kui nad olid soojendatud garaažis kalapüügirõivaid selga pannud, märkas Branderlindelli musklis käsivarsi. Sälmanil rauscul olid samuti tugevad käsivarred. Seda oli Brander näinud, kui nad kaatri toonuses töötasid. Rander oleks ka tahtnud trenni teha, nagu ikka olid sõidutada takistanud kõik need lennud, proovid, hilised õhtusöögini autosõidud, kus ta ei saanud ise juhtida. Ja üksindus aastast aastasse uute orkestrite ette poodiumile ronimine. Ja siis Kristast lahkuminek, milles oli teatud vägivaldsust. Branderit näris tunne, et see toimus vägivaldselt. Kuigi ta ei olnud kunagi Krista vastu ega Krista tema vastu kätt tõstnud. Talle meenusid unetud ööd seljavalu ja torked rinnus. Ning ta sisendas iseendale, et järgmine kord, kui ta Helsingis on läheta jõusaali. Ta mõtles linn tellija teiste otsekohesele kõne pruugile, sellele, kuidas Raus kooli kasutanud tema eesnime. Ja siis jätad Toomase rahule. Täpselt samamoodi oli siis, kui nad olid arst, Hagolaga vestelnud muusikast. Toomas, mis nõu sa annad heaks? Takatox? Ta ei olnud sellega harjunud. Ja see meeldis talle. Teda kõnetati alati mister Brander, või härrab Rander või söör või siis lihtsalt maestro. Kas teil on hakanud iseendast samamoodi mõtlema, kas ta oma peas kutsus end sööriks või maestroks? Kristalli oli kutsunud teda maestroks, aga ainult mõnikord alati iroonilise alatooniga. Oleme kohal, hüüdis linn, tellija suretas mootori välja. Sest sa oskad ju sõuda. Paat oli raske ja Brander oli pohmellis, kahvatu ega olnud kaua aega, kui üldse sõudnud. Kajakakari juures oli vasak Kaerdal käest lahti pääsenud. See libises tullist välja ja kukkus vette. Aeroli eemale triivinud Branderali õnnetu näoga, kuid linn lell oli sidunud võrgu käppa, teiba otsa ja heitnud vette ning sülitanud kolm korda üle õla, öelnud kõik on hästi, tabas. Me saame ta kohe kätte. Edasi läks paremini. Hoolimata sellest, et tuul puhus nüüd loodest. Kuid saak oli kehv. Suur ahven, lahja syydia, veidi prahi kala. Linud Ell tahtis kutsuda Rainbow neljapäeva õhtul õhtusöögile ja oli lootnud lahendada söögiküsimuse kalasaagiga. Nüüd tuli minna hoopis redo prismasse. Iga kord, kui ta lükkas ostukäru tohutu suures ostuhallis tuli talle meelde, kuidas nad olid madeleniga käinud nädalalõpu eel sisseoste tegemas. Tema valis liha, kala, kartulid ja õlled. Madeleen hoolitses ülejäänu eest. Siis kohtusid nad juustu leti juures ja ostsid koos laupäeva õhtuks väikese tüki head juustulaine pahandas temaga, et talle meeldisid kartulikrõpsud. Mida rasvasem, seda paremad. Nüüdse lindel tihti pooltooteid ja väikese tuimastaja ostist algust. Randver neis rõõmsam, kui paat pärituules tagasi põrutas. Lendelli huvitas, kas Brander tahabki üldse Oslosse Krakowisse sõita. Vahest pelgas ta, et reisimine ei ole enam sama nagu varem. See oli muutunud tülikamaks ja hirm hõõgus pinna all. Võib olla eelistaks ta hoopis seal olla. Selles ei ole midagi imelikku niisugusel päeval, nagu see oli saarestikus ilus, ehkki oli juba oktoober. Nõudlik, aga ahvatlev oma värvi rohkuses. Nagu madeleen. Len tell pidi oma ameti tõttu mõistma, mis inimeste sees toimub. Randeriga tundis ta end ebakindlalt. Dirigent edastas vastupidiseid signaale, tugevust ja nõrkust, suurt enesekindlust ja nukrust tundlikkust, aga ka enesekesksust. Oli selge, et teda vaevas tunnetuslik ebakõla aga kuna linn tell ei teadnud tema elukäiku ega väärtushinnanguid, siis ei saanud ta kindlaks teha, milles ebakõla seisnes. Sul ei jätku sellest kuuele inimesele õhtusöögi valmistamiseks, ütles Brander. Kui nad paadikuuri juures seisid ja vastas lindel, tuleb selle asemel midagi muud välja mõelda. MuinasBrander mitte sugugi, valetas lindel ja seltsis segasem. Enamasti käin üksi kalal. Kas sa oled vallaline, küsis põrander. Või lahutatud? Ei seda ega teist. Lesk. Lindel nägijat Brander võpatas. Aga ta oli teadlikult vastanud järsult. Ta vaevalt tundis Branderitega soovinud temaga madelenist rääkida. Ta ei tahtnud naisest rääkida kellegagi, isegi mitte Rainbow sõpradega. Lindel märkas teise kimbatust ja kiirustas rahustama. Pole midagi, sa ei võinud ju teada? Ta elab Stockholmis, roomas veidi siin ja seal ta on 31. Me saime ta üsna varakult. Kas elasite kaua koos terve elu või nii see vähemalt tundub. Nendel pani tähele, et ta mainis tütre, kuid mitte naise nime. Tema nimi oli madelen. Tal oli raske seda nime välja öelda ja ta jätkas ruttu. Ja sina, lahutatud, vastas plander. Kaks korda. Mu poeg Ventsen. Temagi on täiskasvanulind. Ell märkas Branderi kergendust, et ta madelenist rohkem ei rääkinud. Abielulahutus oli tavaline asi. Praegusel ajal lahutati palju. Iseenesest pidid ju kõik ka surema. Kuid elus olijad pidasid paremaks sellele mitte mõelda ja seetõttu ei olnud surma nagu õieti olemas. Igatahes mitte enne, kui see saabus. Ja siis oli seda korraga väga palju niipalju, et kõik muu kahvatus. Surm oli lomp, kuhu astuti ja selleks üha sügavamaks. Õige pea ulatus ninaots hädavaevu pinnale. Kindlasti üle kilo, teatas lindel reipalt ja viskas ahvena rookimis lauale. Ta torkas noa sisse, lõikas ära seljauime ja lisas, kas tahad endale? Mul ei ole sellega midagi teha, lendan juba homme minema, ütles Brander vabandavalt. Ta seisis ja vaatas, kuidas lindel kala soomustest puhastab ja fileerib. Ta paistab olevat kahe vahel, arvas Lindell. Nagu tahaks midagi öelda, näiteks heita lin tellile ette rumala kala tapmist. Viimaks ta ütles. Kuule, veider. Lindel heitis planderile kiire pilgu, too seisis tema kõrval ja tammus jalalt jalale. Oktoobrikuu hommikupoolik muutus üha ilusamaks. Taevas sillerdas punastes ja kollastes toonides, päike kerkis aina kõrgemale. Põrandale, ütles too tülinorija andeen. Ta nimetas mind sääseks. Kas sellepärast, et ma olen lühikest kasvusajule lühike? Seda öeldes paistis ta olevat rahulik nagu oleks tal keharammu asemel mõni muu jõud. Lind Ell otsustas öelda nii, nagu asi oli. Te olete suvitajad, Te, tulete jaanipäevaks ja kaote, kui augustis hakkavad tuuled puhuma ja läheb jahedaks, täpselt nagu sääsed. Mina ei ole, ütles Brander. Mina olen paigal. Mul kottis tagumikuga kombinesoon seljas ja ma puhastan naabriga võrke. Lendel muigas ja küsis, kas tuled sügisel sageli siia. Selge see, kavatsen siin jõule tähistada. Lindel kergitas kulmu, kus tõesti nad saavad novembris valmis, ütles Brander. Jalasto, kui ka Salmon on lubanud. Lendan Krakowis tagasi 20. novembril, kavatsen tulla siis vaatama. Lindell loputas paadikuuri otsa juures kraaniveega käed puhtaks. Need olid külmast punased ja valutasid. Tal oli üks mõte pähe tulnud. Peaaegu ilmutus. Äkiline soov minna üle piiri, mida ei olnud kaua aega rikutud. Ta kõhkles, otsis tuge. Teda valdas sama peapööritus nagu siis, kui ta oli kiitnud Aneti laulu. Ja samal ajal meenutanud madeleni. Ainult et nüüd oli pööritus 10 korda tugevam. Ta kõhkles nii kaua, et vaikus hakkas muutuma piinlikuks. Siis ta ütles ja oli ise imestunud, kui kergelt need sõnad üle huulte tulid. Kui sa novembris tuled, võid elada minu juures. Idatiivas on kaks magamistuba, oma vannituba ja kõik. Randeri näost paistis hämmeldus. Mul on külalismajas hea olla ja ma ei taha tüli teha. Seal tiivas käib ainult majja magamas ja ta on alati samas toas ja pealegi ei ole ta siin mitu aastat käinud, nii et ei mingit tüli. Aga mul on klarnetit, ütles Brander. Ma pean, sa võid seal toas mängida nii palju, kui soovid. Katkestas lindel. Minu juurde ei kosta. Ta nägi, kuidas Uiedus ja mugavustunne võitlesid Branderis peale jäämise pärast ja jätkas. Sul oleks nii igati mugavam. Ja hilissügisel on veetase alati kõrge all rannas on pagana raske. Ranger oli olnud nii Oslos kui ka Krakowis halvas tujus ega jõudnud reisi lõppu ära oodata. Nii Astan Posten kui ka Dagbladet olid jäänud Mahleri teise sümfoonia retsenseerimisel reserveerituks. Mahleri kelmikus. Mäng folkloori ja lummavate viisidega võttis esimestes osades liiga palju ruumi ja finaali ülestõusmine ei tulnud esile. Piisavalt jõuliselt oli Aftempostel kirjutanud. Rander oli püüdnud rõhutada Mahleri eklektilisust. See pidas paika. Ta tahtis veel korra tõestada, et Chlistist pärit helilooja sai postmodernist enne teisi, kui ta oli endiselt vaimustatud varju jäävast sügavusest. Tajunud kavatsenud teist sümfooniat selle tõsidusest ilma jätta. Viimasel õhtul oli sadanud nagu oavarrest. Terve põhiala oli pime, märg ja must nagu Taani krimiseriaalides, mida telekas näidati. Brander oli nüri pilguga vaadanud Krakowi hotellitoas vana jalgpallimatši. Kui lindel helistas. Oleksid pidanud külalismajas maasoojuspumba sisse jätma, oli lindel öelnud. Nüüd tuleb sul minu juures elada, tahad sa seda või ei? Proovid olid alanud halvasti ja Brander tõmbus kõrvale nii palju, kui sai taliorkestrist juba tüdinud. Kontsertmeister Tadeus oli läinud ette teatamata pensionile ja tema asendaja oli kinnise loomuga ja suhtles viletsalt nii Branderi Kuiga muusikutega. Orkestris oli palju noori mehi ja naisi, kes rääkisid vanemate muusikute kehva saksa keele asemel kehva inglise keelt. Ja Branderi nimi ei säranud enam selliselt, nagu varem. Esimesel päeval poodiumile tõusmine sarnanes maneeži tiigri juurde minekuga tuli alustada taltsutamist. Ja kui kuulsus oli läinud, tuli olla valmis vimkadeks nagu esimestel aastatel, kuid siis viskasid vimkasid vanemad muusikud, nüüd aga noored. Ja nüüd puudus tulevik miski lubanud kergendust. Viimastel aastatel oli Brander mõelnud sellele üha sagedamini. Kuigi tal olid olnud oma tähetunnid ja head aastad ei olnud ta kunagi saavutanud kentsi või Koorti taset ja isegi mitte seda taset, kuhu kallas maali tõusmas. Brander oli musikaalne ja analüütiline, aga ei enamat. Ning muusikud kuulsid ja nägid ära. Krakowis olid vimkat süütud ja neid oli lihtne läbi näha. Kaks viiulimängijad tulid Scertsus sisse vale noodiga klindi asemel Noonis ja soolo-oboemängija arrogantse näoilmega blond noormees esitas kestuur meloodia Strioole. Viiuldajad mängisid fraasist valesti, ainult ühe kuueteistkümnendiku. Ometi tõusis, toon esile nägu Põder maanteel. Ta oli muusikute poole pöördunud lustakalt, kui ta katkestas mängu ja seletas, mida nad olid valesti mänginud. Aga sisimas ei olnud ta üldse lustakas meeleolus. Kuid kas sellel olid tegelikult mingit tähtsust? Kas Sibeliuse, Mahleri ja Kuretski tõlgendamine ei mõjunud tühi paljana, kui meri oli tõusmas üle kõigi kallaste? Lindel teadis, et tema krundi ranna kaljudelt ei avanenud kukru lahele ja Astsinge väinale sugugi sama uhke vaade gibraltari krundilt. Lin, telli rand oli madalam. Tõusuvesi ulatus peaaegu väikese künkoni, kus nad seisid. Mõlemad sillad olid vee all, üksnes Branderi sauna juures ulatusid vette minekul redeli kaks ümarat eras käsipuud pisut veest välja. Kukkur Lotta ja ülejäänud lahesuu laiud olid samuti peaaegu vee all. Ma ei ole kunagi midagi sellist näinud, ütles Lintell ja Brander raputas lihtsalt pead. See peaks olema üle 1840. aasta taseme. 1840. tolle aasta oktoobris mõõdeti Rava Isis kõigi aegade kõrgeim veetase, ütles lindel. Hetk hiljem mõtles ta, et kõlas nagu kohalik giid. Ta osutas käega ida poole ja lisas. House lahes on kivi, kuhu keegi on kraapinud aasta ja veeseisu. Aasta on endiselt, loetab sinna paar kilomeetrit, võime minna vaatama. Ega ometi täna, ütles Brander, vaatas murelikult merele. Lindelli meelest paistis Frander olevat kõhnem ja kahvatum kui viimati Rawaysis käies. Silmad olid verd täis valgunud ja ta näis väsinud, aga närviline nagu vaevaks teda mure, millest ta ei suuda vabaneda. Mingil hetkel oli Brander tassinud võõrastetuppa, reisikohvri ja klarnetikoti ja võtnud välja kõige olulisemad asjad oma tualett-tarvete, koti, kampsuni, läikiva halli kuue ja mõned raamatud. Sel ajal, kui Ranger oma asjadega toimetas, oli lind l seisnud uksel jutustanud sellest, mis oli vahepeal juhtunud. Ta imestas isegi Randeri seltsis, nii palju lobiseb. Teda peeti tagasihoidlikuks, kuid Randeriga koos olles ta muutus. Gazpranderi kuulsus muutis ta jutukaks. Ise ta nii ei arvanud. Ometi oli ta lobisenud kuu alguse tormidest ja sellest, kui palju puid oli maha langenud ja Rausku paadist, mis oli lõdvalt kinni seotud ja sattus silla alla, kui vesi tõusma hakkas ja surus paadi altpoolt vastu silda. Kuidas kõigepealt kaare liist ja seejärel välisplangutus järele andis ning purunes. Dali jutustanud pühakutepäeva rahutustest pagulaste majutuskoha juures. Mõned poisikeseohtu kohalikud olid end purju joonud ja sõitnud dekomisse, kus kogunesid koolituskeskuse ette ja karjusid solvanguid. Neil olid tekkinud paari pagulasega käsikähmlus. Politseinikud olid Redost kohale tulnud, aga selleks ajaks oli kõik juba läbi. Ja nendel oli pajatanud veel läbirääkimistest, mida Rainbow siirisega jõuluesinemise üle pidas ja sälmani seljavalust, mis ei tahtnud järele anda. Sa peaksid Jukega rääkima, olite Branderile öelnud. Ta võtab oma valutabletid sisse ja turnipsu katusel ning püüab teha näo, et tal valu ei ole. Aga ta peaks jääma haiguslehele, jäänud terveks ravima. Sõlmanist rääkimise ajal oli Brander korraga pead vangutanud. Pearaputus oli olnud kiire ja närviline ning lind-l oli esmalt solvunud ja arvanud, et Branderil puudub kaastunne. Ja ta oli vihastanud töömehe peale, kelle selg on haige. Aga siis oli ka aru saanud, et Brander oli oma mõtetes nii kinni, et ei olnud oma käitumist tähelegi pannud. Tundus, nagu oleks Bronderil olnud mingi sisemine nägemus, midagi, mille ta tahtis minema ajada nagu higisena juulipäeval peletatakse eemale tüütut parmu. Kuid ta ei teinud midagi. Pärast pearaputus seisis liikumatult paigal ja silmitses abitult oma reisikohvrit. Sai või kuule, mida ma räägin, oli lindel öelnud ja isegi imestanud oma julguse üle. Mis sinuga lahti on? Brander oli vaadanud tema poole teolt tabatud pilk nagu taga aetud loomal. Anna andeks, ma natuke endast väljas. Seekordne reis ei läinud hästi. Ja Brander paistis nüüd olevat sama apaatne, kui ta seal seisis ja hämaruse saabumist vahtis. Lindel tahtis midagi asjakohast öelda ja talle meenus üks lugu, mida ta oli kuulnud lapsena. Toomas, kas sa tead, kuidas minu vanaisa talviti ulus, milleks? Ei tea. Kui oli öö, võttistab tõrviku ja läks üle jää, kuni jõudis laevateeni. Siis seisis ta seal jääserval, kuni laev tuli. See oli põrgulik ragin, kui laev läbi uue jää lähenes. Ja kui see oli kinni pidanud ja vanaisa sai köisredelist kinni siis viskas ta tõrviku minema ja ronis pardale. Redel oli paganama live. Millal see oli, küsis Brander. Randal raputas pead. Seisa õige olla. Jah, on küll. Vastas lindel. Minu vanaisa ei olnud kiidukukk. Rander noogutas masinlikult pead, aga paistis endiselt kahtlevad ja tema pilk püsis hallil veel ja väina kaugetel uttu mähkunud. Laidudel. Linud Ell patsutas talle julgustavalt õlale ja ütles. Aegse hilisel sõita, või mis? Su kõht on kindlasti tühi. Enne teele asumist vahetasid nad vastastikuseid viisakusi. Kui lindel kaubiku poole läks, osutas Brander Lexusele ja ütles. Hea meelega sõidaksin ise. Mis on nüüd, vastasrindel on reede õhtu ja sa peaksid ühe peatäie võtma. Juba kaugelt on näha, et sa vajad seda. Parem kui ma kaineks jääl, ütles põrand ära. Mul on detsembris palju tegemist. Lindel muutus uudishimulikuks, kas sõidad jälle välismaale? Küsimuse esitamise ajal ronistabranderi Audusse. Iste tundus nagu luksuslik kaminatool, kui ta sellesse vajus. Kuu algul Malmesse vastas Branderia pani nupulevajutusega põlema armatuurlaua tuled ja linnaorkestriga jõulukontsert Helsingis. Malmes Brahmsi Britterit, Pärti ja jõulukontsert õnneks popurrii Tšaikovski paar tantsupähklipurejat fauni pärastlõunaahven, vahi parkarool meeldivaid talu, et kõik oleksid lahedad, rõõmsad. Loomulikult, vastas lindel kiiresti. Ta kuulas klassikalist muusikat õige harva. Madeleine oli kuulanud. Tema sai sellest aru. Lindellile meeldis ka muusika. Oli lugusid, mis teda vaimustasid ja lugusid, mis tõid hingerahu. Aga madelenil olid olnud teadmised. Lindel söandas oletada fauni pärast lõule. Derlõši. Brander noogutas ning pööras paremale ja andis gaasi. Kui Norby sirge tee algas. Ja muidugi Malarmee luuletuse järgi.