Meil oli jälle väga huvitav eetriväline vestlustest, mina kui noor koerakasvataja kasutan alati juhust kohtuda kogenud koerakasvatajaga ja need need hetked enne seda, kui me hakkame hekseldama nii-öelda päevasündmusi ja põhiseaduslikke probleeme ja majandusküsimusi ja Andrus sellega üks huvitav jutt tundmatutelt numbritelt saabuvat Nendest kõnedest, räägi enne ja LHV koera probleerib pensionist, sest me rääkisime sellest eelmises saates ja mul on sellest olla järg, rääkida koera, sinu koera probleemid kaasas. Su koera probleemidest, mina arvame raadioeetris rääkima, hakkasin diskreetsed, terviseandmed? No terviseandmed küll jah, aga ma arvan, et mis sa panid mind mõtlema praegu, et vaata, see on, kui ise oled nagu harjunud kõigega. Kui noor koerapidaja esitab mingi küsimuse, et sa hakkad mõtlema, et tõesti, miks mitte meil tuli jutuks koerad tänavalt mõnikord oksa hambusse tassivad seda kuhugi ja mul tekkiski muidugi, kuhu inimesed millegipärast alati arvavad, et sel pole mõtet, et koer on lihtsalt loll, võtab oksa ja nafta üritavad inimesed, et võta sokk suust ära. Koju seda küll ei viiega, tegelikult võib sellel olla väga sügav põhjused. Koerad kui antakse sõbrannad, ehitaks maja refernada näiteks selle üle, keegi ei imesta, kui sipelgas läheb okas õlale, et see on täiesti loomulik ja sellest sellest sünnibki ime, Tallinna okaslinn ja samamoodi linnud lendavad oksa oksaraag noka vahel ja sellest sünnib samuti lindude pesa. Jubedalt. Paljud inimesed tahaksid linnud lindudelt noka vahelt seda võtta. Lind lendab, õhus. Paraku ei. Lindaga vabada ei ole inimene, sama oleneb muidugi mõni lind on, et kui kanad hakkavad oks, kas siis inimene muidugi sekkub, siis kanal pole midagi. Siin ma muidugi pean kohe tegema jälle kiire täpsustuse, et kui inimene arvab, et kara on tema oma, siis sageli see seisukoht võib olla vaidlustatud lähedal asuva rebase poolt. Sest ma tean ühte tuttavat peret Lõuna-Eestis, kes kujutas endale ette, et ta võtab endale tosin kana ja kukke ja hakkavad iga hommiku sööma ja keedumuna, neid äratab kukelaul ja kanade selline mõnus loksumine rikastab nende päevi. Aga lähedal metsatukas elav rebane loomulikult tõlgendas seda nii, et talle toodi Balti kulleriga toit koju kätte ja ta iga päev käis viis ühe kana minema, lõpuks Viistega kuke minema, aga nii kaua, kuni neid kanu veel säilis, nii kaua ikkagi oli hommikuti mingi loksumine, mingi kirev nali kiiremini kestis kauem põhiselt karjatus, et selle tõttu selliseid jälle üks kana ära viidud, ainult suled on õue peal. No see on nagu Agatha Christie mõrvamist. Põhimõtteliselt iga päev oli üks kana vähem alkoholi, 10 kana ja kukk ja siis ma mõtlesin, hakkasid rääkima, et inimene arvab, et kanad on tema omad, aga siis ma mõtlesin, et kanad on Kuke arvates tema oma. Kas see on ka tõsi, muidugi, mingi tohutu huvide konflikt, sest paljuski kukk arvab, et kanad on debavad ja sellel lool oli ka veel see järge, su kanad said otsa. Siis ühel päeval istus Rebane üsna mornilt monilt õues, rebari kahjuks kõneleda ei osanud. Vaata vanasti Kreutzwaldi kirjast veel oma ennemuistseid jutte siis kui loomad veel räägin ja siis oleks Rebane öelnud selle rahvale, et miks te ei ole toonud uusi vader, oleks kallis vader, kus seal kanad ja tal oleks Piipsusel oleks istunud katusel nagu tuntud laulus, nii et jah, see on tõsi küll, et vanasti vanasti oli see elu palju huvitavam kui rebane, tuli sisse pikad jutud maha ajada, aga ikkagi me jäime sinna juurde, kui koertel lasta oksad ära viia. Mina oma Robin oli kunstnikesed, nagu lõikasin selle võimaluse ära, et ma võitsin talt need oksad ära siis Robin sai aru, et ei ole mõtet, peremees ei luba, aga ära sina seda viga teed, las Rufus toovad koju ja vaata, mis ta neist ehitusest võib olla. Huvitav, põnev eksperiment, sest ma sain aru, et sellest ajast saadik, kui inimesed on koerad kodustanud siis koerte ehitustegevus on lakanud ja et koerad meeleheitlikud üritavad oksi koju tuua, aga inimesed takistavad seda. Kui lubada, siis võib sellest sündida täiesti hämmastav maailmaime, mingi koeraloss või täiesti kummaline. Oh jumal. Mis mulle meelde tuli seoses selle koera lossiga, mis tuli loomulikult meelde, arhitektuuribüroo kannab, on ehitamas uut, uut huvitavat hoonet siia, minu teele töölisi, aga kui ma tulen alati Stockmanni mööda, siis ma möödun ühest endine. Ma nüüd ei mäletagi, kas EVEA panga või mingi panga majanud ehitati kunagi sinna torniga maja vastu, aga nüüd ma lugesin, et see on plaanis lammutada ja selle asemele ehitatakse analoogne ehitis selle lossiga pilvelõhkuja monstrummiga, mis asub sinu kodu ligidal, siis kasvõi siis torupilli, Selveri Torupilli Selveri kõrval luuraja, selline valge maja, kus on hästi palju värvilisi Latakaid peale sihuke kummalise vormiga ja see maja, mida ma nägin nüüd kavandatavad Stockmanni ristmikule, et see oli veel kummalisem, tal oli selline imelik torn nagu helikopteri maandumisplats katusel ja nägi väga jube välja. Nii et noh, jah, palju edu Tallinna linna keskkonna kujundajatele ja tal on valmimas uus jõledus. Nojah, aga samas on see ju nii-nii. Huvitav, et vaata, kui palju kõneainet pakub, et ehitataksegi tohutu tohutu hulk karpmaju ja need ei huvita mitte kedagi. Nojah, ja siis Künnapu teeb ühe sellise objekti ja süva, teine on tulemas. Ma arvan, et tal on juba teatav muster kujunenud, et kuidas Stasitaks veel jah, et siit ma saan tükk aega, siis ilmselt kõigepealt mööda ehitusplatsist varsti ja siis siis sellest uhkest majast, et võib-olla võib-olla võib-olla tuleb suurepärane maja, et võib-olla seda sisse tuleb näiteks mu lemmikkohvik, aga äkki hakkab seal asuma lemmikpood, et mine tea, et maja välimus on ainult üks asi, aga need head inimesed, kes selle maja asustavad, võib-olla teevad nagu sele hubaseks, aga seal ongi ju see jällegi kõik sõltub vaatepunktist vaeva või sellest aspektist, kust, kust sa ühte või teist objekti vaatad, nende inimeste jaoks nendes majades juba elavad. Nende jaoks on see Tallinna jumalik, sest kui sa ise elas Künnapu majas tähendab, kui sa oled praegu sellest torupilli Selveri kõrval olevas majas sisened imekaunist Tallinna panoraamid, tõsi küll, see vaade selle vaate rikub ära sellesama maja arhitekti, teine hoone, mis hakkab siis rikkuma selle torupilli, Selveri elanike vaadet, aga praegu on kõik imekaunis. Noh, oleneb muidugi oleks aknad avanevad igasse suunda, igast erinevast suunast avaneb erinev vaatajaga põhimõtteliselt kõige kindlama majas sees olla. Et siis vaja ennast ei näe. Aga ma usun, et koerteokstest ehitatud õnn oleks kindlasti väga hubasem, oleks põnev muidugi, nii et, et et see on väga vajalik töö vorm minule konkreetselt selle saate juures. Et arutlused sinuga väga noh, ta oli üksikasjades küsimustes, sest väga noh, ütleme, et ei jõua ju kõike guugeldada. Ei, ma olen aru saanud sellest, et kui ei ole olemas fraasi, mida sa kirjutad Google'i otsingumootorisse, mille peale sa ei leia sellele vastust, aga sa leiad neid vastaselt sageli liiga palju. Need vastused on, teine on selle vastukäivat, selles mõttes guugeldamine on kahtlane asi. Et sa saad küll jah vastuseid, aga sa ei tea, milline neist õige on. Et näiteks seesama koerdasi poksi ma arvan, sa saaksid väga palju vastuseid, aga ära usu neist ühtegi, usu mind. Sest mina olen selle kõik läbi elanud, tõsi, tõsi jah, et ma ei ole. Ma ei ole näinud seda valmis valmis Eiffeli torn, mille kohta Andrus inimestel mingisugune imelik tingrefleks, ma hakkasin praegu mõtlema, et see on kuidagi mingil põhjusel on see välja, kui need, ma arvan, ürginimene elades koeraga koos tal seda refleksi olnud, et kui mingi hetkeni oli see ju täiesti loomulik, et tuli koer oks oksa-oksa-oksa hammaste vahel. Aga kust tuli see murdepunkt, et inimene õppis näiteks käima kahel jalal, õppis kasutama pihukirvest, leiutas, et siis kusagil selles protsessis tuli ka see refleks, et võta ära koerakeselt see oks, mis ta lammaste vahelase siiski ohtlik. Et inimesed kogesid seda ja et võib-olla koer näiteks ehitan majavate teie oksad tegi sellest tuleriidale põleks inimesele ära. Et ta tegi lihtsalt lõkke üles ja ajas inimese orgi otsa, sõi isee võis ka niimoodi olla, sellepärast et see faas, kus inimene ja koer tutvusid, võis olla ja erinev sellest, kus nende sõprus praegu on, sest et see tutvusid aset selles faasis, kus inimesed, kaabel käisid neljakäpukile kannud riideid ja ütleme koeri, inimene seid sõbraks niimoodi nuusutades 11 saba alt lakkusid üks eest ja ronisid üksteise selga ja see tundus olevat harmooniline, tore kooselu, aga siis mingil hetkel jällegi inimesed tõusid tagajalgadele, hakkasid käituma veidralt, hakkasid oma häbedust katma riietega ja see võis olla koertele suur shokk kvartalis ei meeldinud. Et seda inimese koera kohtumist ma saan aru kujutaks Tuglase novell Popi ja Uhuu, põhimõtteliselt koer ja ahv on kahekesi ja, ja just nimelt ei maksa unustada tega ürgajal Need, koerad, keda inimeste inimesed taltsutasid, et ega need ei ole sellised koerad nagu sinu, Rufus, minu Robin. Et need koerad ikka hundistki suuremad ja väga kurjad ja, ja see, et neist on saanud sellised väiksed armsad sülekoerad ehkki ka sülekoer hammustada, naksata, eks ole, on tegelikult, see on ka inimeste enesekaitse refleks, et sellest suurest hundikoerast on püütud teha võimalikult ohutu olend, keda, keda võib julgelt nagu kodus pidada, kes ei jaksa kanda. Väikse oks jaksab, aga suur hundikoer tõi terve kase tuppa, eks ole korraga, nii et noh, sellega oli väga raske võidelda urises ähvardavat üritasite säärast ära äravad, nii et siin on jah, see on puhas enesealalhoiu instinkt, mis inimesi on sundinud koeri vormima selliseks pigem nagu küüliku ja kassilaadseks väikseks väikseks loomaks, kas ohtu ei tekita? No vot, see meie koerarubriik Meie alustab alates rubriigiga lemmik. Nüüdsest ajast seal lemmik ja meil on täna muusikaline külaline meil ansambel miljardid, kes valmistasid uue heliplaadi pealkirjaga. Ma luban, et ma muutun. Rida. Konsum. Maikuus ja Arra Vaatelist ela ta. No räägi, kuidas pensioni kogumine lähevad saate eellugu siis eelmises eelmises episoodis eelmise nädala repriisi ja siis meil oli tsirkuse etendusele lahendatud saada. Jah, eelmisel nädalal rääkis eelmises eelmise nädala episoodis, siis jutustasin sellest, kuidas ma jalutades Enda meelest täiesti meele mõistuslikus ja teovõimelises seisundis läbisin Viru keskust ja kuidas mind käigu pealt registreeriti. SEB panga. Ja me rääkisime ka sellest, et samas saates, kui heliseb tundmatu number, et mis siis juhtub ja möödus päev järgmisel eel siis eelmisel kolmapäeval helisebki mulle tundmatu number võtab minu huviga vastu, lootes, et mulle pakutakse taas kord tellida õhtulehte odavamalt odavamalt kui õhtulehes vana idama turulipp esimest pakkumist vastu võtta, võtta umbes seitsme poole odavamalt, vaevalt, aga ei. Et helistas SEB panga Panga ametlik esindaja, kes ütles, et Ta murega on kuulnud uudist, et ma olen lahkunud SEB panga pensionifondist ja liitunud LHV pensioniga. Siis ta küsis mu käest hoolitseda, et kindlasti see juhtus kuskil kaubanduskeskuses ja miks te seda tegite, ma ei tea. See on peale, siis ta ütles, et seda ma kartsin, ohkas ta murelikult. Te ütlesite, et ära juured, et ma loodan, et ma ei pea teid pikalt. Aga ma pean teiega siiski tõsiselt vestlema. Et, et sellel LHV pensionil. Ma mõtlesin, et mis tal siis viga on, et ma näidati neid LHV graafikuid, mis tõusid taevasse nagu raketid. Ta ütles, et SEB-l on olemas teistsuguseid graafikud, mis LHV pensionid vajuvad sügavale maa alla, aga seest stardivad SEB pensioni ja ma ei kahtle selles, et selliseid graafikuid on väga lihtne joonistada kõigil pankadel ja ja siis ta ütles, et, et, et ta kindlasti sooviks kutsuda mind nõustamisele ka ja tahtis kohe hakata aega kinni panema. Palusin, et mulle antaks natukene mõtlemisaega, aga ta ütles, et selle asjaga ei ole väga palju aega mõtlemist, sest et et see erakordselt soodne võimalus tulla LHV pensionist tagasi SEB pensionisse. Tasuta aken sulgub, aken sulgub novembri lõpus, et ma peaksin viivitamatult tulema SEB panka nõustamisele. Aga siis ma tegin sellise näo, et ma olen väga hõivatud inimene ja, ja võib-olla isegi juhin autot, sest alati vestluse alguses kas ma olen liikluses, kas ma rääkida saan ja ma tahtsin jätta, et ma olen ikka ka nagu tegija lõviga ja muidugi sõidan autoga. Kuigi ma seisin lihtsalt keset tänavat trammiga sõita ja seal on piisavalt pingeline täna. Ja siis leppisi Lepist leppis siis SEB minuga kokku, et ta helistab mulle järgmisel päeval uuesti. Helistas ja helistas, helistas, helistas, vaata, nad on sõnapidajad, mehed ja helistas ja ütles, et Need graafikud, mille tahtis mulle eile näidata, need on nüüd veel rohkem tõus veel paremaks paremaks läinud. Keeran veel rohkem irvakile, aina kiire, kiiremini kinni läheb. Ja LHV pension selle ajaga selle ööpäev päeva jooksul on veel rohkem alla saanud ja ma peaksin viivitamatult põlema sinna. Ma jälle täna siin selle võimaluse tuldigi tekkis mul äriplaan, et nagu ärimees Nossa vaata, kes oli selles lutsu. Kas ta oli ärimees, kipela linn, aga harjumas nossovoli, tema ülemus teda otseselt raamatus enam ei näidatud, tal ilmselt surnud juba ärivesi Kippel vääri. Mees märkas minu seal ja mõtlesin, et kas me saaksime teha sellise diili, et kohe paugupealt ostate minut minu pensionifondis oleva raha ära, maksate mulle selle nii-öelda ja kohe välja ja siis võtate minu pensioni, investeerite seda ise edasi. See mõte talle ei meeldinud, sest ma sain aru, ta ei öelnud seda. Aga mul jäi mulje, et SEB oli huvitatud mängimisest minu rahaga. Aga kui see raha oleks liikunud nende kätte, siin nüüd enam seda investeerida nendel tõusudel turgudel poleks. Pannes raha, see on väga huvitav lugu, mis sa räägid muidugi jah, et lõppes ja siis, ja siis SEB küsisid, kas ta võib-olla päeva jooksul veel tagasi helistada, mõtlesin, et noh, tähendabmeel on nõrk inimesel. Ma arvan, et kui ta oleks mulle tagasi, oleks nõustunud lipsarlikega aknast tagasi sinna asjad käes. Aga ma tegin jälle sellise väga hõivatud inimese näo ja siis ma olen nüüd liikluses ja autoroolis ja ei saa rohkem kahjuks rääkida ja siis meie kontakt kanta praegu ta kuuleb seda, rääkinud. Homme helistan sulle, ma ei oleks uskunud juurete, mulle valetab. Täiesti uskumatu, aga aken on veel avatud, veel avatud, leiaks spetsiaalseid, sealhulgas väike aken, me jätsime spetsiaalselt seal muidugi. On üllatav, et selline suur rahvusvaheline panga käituge SEB, mis mis rootslast oma ilmselt Stockholmist anti käsk, et et see inimene tuleb tagasi saada, sest et noh, pangas hakkasid asjad halvasti minema, raha oli praktiliselt otsas, kuule, sina oma pensioni sealt välja võitsid, siis. Sa rääkisid veel sellest raadiost, et järgmine päev hakkasid aktsiad kukkuma, et see, see pank on praktiliselt maks jõuetu. Kui juur oma pensionifondi sealt välja viia, siis ka mida me teeme, kuidas me üldse äri edasi ajama ja seintele iga hinna eest tagasi meelitada. Aga noh, see viga ongi, vaata see, et LHV on mobiilne Nad tulevad, panevad oma letti tänaval ülesse, püüavad niimoodi soojalt kinni. Aga niimoodi sa nüüd lepid kokku mingi aja ja lähed kuhugi seda Tornimäe kontorisse. No mis sa sinna peaksid minema? Tornimäekontor on see suur kontori ilmselt seal ma tean, see on, aga ei viitsi siis just nimelt mingi kui nad tahavad tõesti nagu inimesi tagasi püüda, ta peab käituma samamoodi nagu LHV. Et täitsa ütleme seal kaubanduskeskuses, kus olidki ütleme, oledust LHV-s läinud, astud paar sammu edasi ja üks teine noormees, noor neid, tabab su, haarab su kinni, ei tulge tagasi, et tulge siit aknast tagasi. Unustasid seal kuskil on ka Swedbanki noormees või neid, kes on ka väga osav ja tahaksin ka enda juurde kusagil veel tuleva pensionifond. Ära räägi, et minul oli ju seesama lugu, et mina läksin Swedbankist üle LHV-s siis, aga mulle keegi ei helistanud. Et Swedbank noh, ei teagi, et see oli jõukad, see oli vist see aeg, kus Swedbanga kogu aur kulus rahapesu peale. Seda küll. Ja kui sa, kui sa läksid oma pensioniga minema, siis mõtlesin, noh, et Kivirähk läks ära. Suva tuva muidugi, ja LHV sai väga ilusti ilusa pestud raha puhtalt kuivatatud krabisevat Cupiirisi praegu Swedbank muidugi taob pead vastu seina, mõtleb, et me lasime Kivirähu pensionile minna, et oleks praeguse raha meil alles, ma ei tea, mis saaks. No mis siis ikka, saaksid uue uue peakontori ehitada praktiliselt endale igast muid asju. See jah, näiteks inimene siis on nagu pühendatud sellele, et sind tagasi meelitada, helistada sulle päevade kaupa ja rääkida mingit juttu, akendus Ta saatis kirja mulle kirja, saatis mulle meili ja kirjale oli ta lisanud kaasa erinevaid blankett, et mida ma, mida ta palus mul tungivalt mitte ainult läbi lugeda, vaid ka kohe digitaalselt allkirjastada. Ja samuti oligi sinna koppinud just nimelt neid graafikuid, millest me rääkisime, mida ma vaatasin neid kodus, neid graafikuid ma näitasin tema koerale ka, tähendab võrratult graafikut. No graafikuid lihtne joonistada, tuleb X telg Y telgi sisse joonistada mingi laineline joon siin siis mingi teine laineline joon, mis kehastub siis ka LHV, mis kukub kuristikku ja teine, mis läheb üles, et neid ma kodus ikka teha. Ilus kirjeri, need tuletab mulle meelde vanasti nõukogudeaegsetel karikatuuridele on alati kujutatud ka mingit graafikut kuskil tagaseinal, kus tööviljakus kukkus noolele kuskil põrgu auh põhimõtteliselt aga siis mingisugune mingi teine häbiväärne asi, tõusis joomarlus, tõusis punase noorena taeva poole või midagi sellist. Kristjan ja seal taga seinal ja graafikute joonistamisel on nagu suur traditsioon Eesti kujutavas kunstis, et see ei ole üldse, ei ole üldse probleem. Jah, eks sa oled selles eas ka muidugi pension pole mägede taga, selles mõttes kiiresti tuleb tegutseda. Raua ütleski mulle seda, et ta mainis ka seda, et, et proua helistas, proua helistas, ikka, saatsid naise käike. Proua mainisid, et te olete just sellises eas, et teil on veel aega 10 aastat koguda, millest Need pensioniga Eesti vabariigis on siis vist 66 ja 65, mis ta on, kuid televiisor hetkel ei oska, et teil on veel 10 aastat koguda, et kui te teete seda esse Pealt meeletult palju räha meeletult palju raha. Oli viinud ennast kurssi minu isikuandmetega minu sünnipäeva ja muude daat nüüd suurepärane, suure ohtlik alles oleks võinud talle öelda, et enne läheb kaamel läbi nõelasilma kui rikkal taevariiki saada, miks vanainimesel peaks olema nii meeletu summa raha, et sellega ei ole midagi teha, seda enam, et vastupidi tuleb raha ära anud. Lipud, klipid, epide piskuga. Niimoodi ütlegi, et sellepärast ma valisin LHV, et saada oma finantsseis null, ei oleks vale, sest tegelikult ma esse LHV-s läksin tegelikult sellepärast miks ma sinna läksin, kui ma nüüd mingit seletust, et kui see inimene poleks püüdnud kinni Viru keskusest, sai, oleks sinna läinud, teata püüdis mu, ütleme et see oli füüsiline akt, kindlasti püüdis mu kinni, aga mõtted olid juba mujal, aga enne selle algust ei mul ei olnud hetkekski peas mõtet pensionist. Aga see oli akustiline aktsest, ta rääkis hästi palju ja väga soravalt, aga ta vajutas väga klahvi, nimelt mis iga inimese hingeahnus. Ja ta nimelt just nimelt LHV tõi esile minust ahnuse, Savisaare mitte millegi tegemise eest. Mitte mingisuguse vaevaga hästi palju raha ja seda nad rõhutavad alati seda teinud midagi tegema, selleks et ainult kirjutage, seal ongi kõik ja noh, miks mitte siis ütleme sama pedaali üritas hiljem Pedalleerida ka SEB. Aga ju siis nad ei vajutanud nii tugevalt see seoses selle pensionifondi valimisega. Mulle tuleb meelde millegipärast episood Buratiinast, kuidas Brasiilia Rebane liis tegid Buratino ettepaneku anda kolm kuldmünti neile ja mata see maha. Kasvab raha, puu kasvab hästi palju kuldraha, et noh, põhimõtteliselt oligi pensioni Buratino. Nagu valis pensionifondi, maeti lollidest mulla sisse. Loeti pälvingi Grexprex, Praha puu ja läkski, läkski lahti, aga Buratino jäi küll ilma oma säästudest. No mina usun küll seda muidugi, sest ma rääkisin sellega ju seda, et mulle eelmine nädalal saatis mulle kirja keelhaavee peaaktsionär härra. Viisemann isiklikult oma pildiga kirja, kus ta ütles, et hakkab mulle iga kuu kirjutama, täpselt rääkima, kui palju ta mulle raha juurde tõid, need, mõtle, Andrus, me siin istume, mõnusalt vestleb ja mõlemad oleme sinuga, LHV pensionärid, aga kusagil töötab härra viisemann ka praegusel kellaajal pool üheksa härra viise, mil istub, töötab, et Kivirähk ja Juur teeksid töötab ja töötab loomulikult ka see SEB panga kogu kogu kontor sind ikkagi tagasi saada, loodan, et mõelda, välja uusi krutskeid tagasi meelitada, täitsa nagu Tanja inglivõitlus inimese hinge pärast kujundlikult öeldes, nagu selline keskaegne müsteerium, surelik inimene, kes kõnnib oma teed ja siis saatan ja inglid ühelt poolt, teine, teiselt poolt sikutad siin sinna-tänna, ainult et meil me surelikud ei ole antud mõista, kumb neist on saatana, kumb on hingel. Vot see jääb kahjuks kumbki nende vabagraafikat. See, see ei ütle sulle mitte midagi, nii et võib-olla sa tegid õigesti. Võib-olla tegid väga valesti. Ja see selgub, kas me saame näha seal selles elus, seega selgub, sa saad kunagi näha seda, palju sa pension hakkad saama, kas sa ei saa iial teada, kui palju see oleks saanud pensionilt, kus oleks võinud teise pensioniarvele läbinud? Vaevalt see jääb. Ja mõtle, kui näiteks, kui ma olen vana inimene ja ma lähen, pension, mul on pensionipäev, ma saan seda LHV pensioni, mis tänu viisemanni pingutustele on, ma arvan, mega suur, ma kindlasti ja siis mul minus süttidel ahnuse leeke ma ei jää magama, ma ütlen, et kui palju suurem oleks see pension siiski võinud olla siis kui ma oleks jäänud SEB-sse, aga siis on juba hilja midagi ja siis, kui näed mõnda oma endist kolleegi, kes on jäänud SBS-i laarsust mööda kullast mantli vat siis sa mõtled, et oh, oleks ma ikkagi läinud. Aga noh, siis on hilja. Õppija skorpion kutsusin suunal jama, scorpio scorpio kutsusensum mängima. Peab ütlema, et kuuse toomine raekoja platsile on vanalinnaelule mõjuvad väga hästi, et ma varem käisin koeraga kogu aeg vanalinnas jalutamas, seal jumala tühi ja nüüd kuusk, sina tood. Nüüd on inimesi palju, kuskilt on kõik välja roninud ja tulnud vaatama siis see kuusk ja jõulu jõululaat välja näevad, nii et see on üks niisugune variant, see kuusk võib-olla peaks nagu jääma sinna pikemalt seisma või siis vahetama mingite teiste puude vastu või mingit, ühesõnaga mõtlema mingite selliste kummaliste asjade peale, mida raekoja plats üles panna, et siis saab, selle saab seal jälle tööle, aga muidu huvitav huvitav käia ja vaadata, kuidas ükshaaval mingid tuled kustuvad ärides ja ja kohvikutes ja eriti muidugi suveniiripoodides, need on kõik sulgunud ja ükski jõuluvana ei roni enam võita vidina saatel. Ma mäletan eelmine aasta samal ajal me rääkisime sellest siis mul see jõuluvana jõuludeks tuli ta minu juurde koju, saadeti isegi saadeti video ja sulle tuli ta koju ka. Ja siis me esinesime jaanuaris jõuluvanaga väga edukalt, vaat see tundub nagu eelmine elu ja olid sellised jõuluvanad. Et me oleme siuksesse siukse 100., umbes nagu kuskil eelmise sajandi kahekümnendatel, kui räägiti ka Bell Bach, et see oli see aeg, kui inimesed reisisid, jõuluvanad, laulsid, ronisid, igal pool käidi, ei olnud karoonat, oli niisugune noh, just nimelt millestki, millest kirjutas Stefan Zweigi näiteks enne teine maailmasõda, siis on aeg, nüüd on nädal aega umbes olnud seda aega, kus ikkagi on vist ma ei tea, kas on kohustus või on see soovitus, aga kannavad poodides ja ühistranspordis kantakse maske tänaval ju keegi ei viitsi sellega möllata, võetakse ära, pannakse taskusse niminagi teed ja ma olen märganud väga huvitavat tendentsi sel nädala jooksul. Et esimestel päevadel inimesed, noh, nagu tavaliselt ju avalikes kohtades võõraste inimestega välditakse silmsidet. Aga mingil hetkel, kui maskid olid tükk aega, see olukord muutus, nüüd inimesed just nimelt vaatavad üksteisele otsa. Sest et olukord on s tohutuid inimesed ei näe sinu näomiimikat. Nad praktilised peale silmade ju midagi ei näegi, sest mis ilm on hinge peegel, silm on hingereegel just nimelt ja see on täitsa ja teistmoodi käitumine võrreldes eelneva ajaga, sest tõepoolest vanasti pilk oli kas kuskil maas, kõrval või mujal praegu vaatavad ilmselt üksteisele otsa. Huvitav, millest see tuleb? Ma arvan seda, et ikkagi tahavad lugeda mingeid märke sellest, et kes tal vastu tuleb või mis, mis selle inimese nägu peas või, või noh, mis, mis, mis, mis see, kas ta on ohtlik, tohutu toimub selline profileerimine, ilmselt ka Alar ja tegelikult mina vaatan ka sellepärast, et mu tuttavad ära tunda, sest kui mask on ees, siis tihtipeale ongi raske inimeste ära tunda. Paiglasson raske riietuse ja kehakuju järgi kõndimise järgi tunned ja väga head tuttavad muidugi väga lähedased inimesed, aga selliseid tuttavat, paljut see ei ole nagu Niilistanute nad riideid vahetavad ka ega ei tea nende jopet näen alati peast ja äike pool nägu on kaetud, siis siis ainult silmade järgi. Jah, ei ole see nii lihtne alati taibata ja siis ma olen noh, Molongisi kogemusi, haldad, lähevad mingi inimesega nagu ja mõlemad põrnitsevalt enda siis lõpuks viimasel hetkel tunnevad ära. Et sina ja siis tervita värvid ja tervitamise komme on selline, et kui näiteks on olnud juhtumeid, kus, kui kui inimesed tunnevad 11 ära, siis võetakse viisakuse pärast nii-öelda tõmmatakse alla, et see olen, mina, pannakse tagasi väga lahe ja nii ei tohi teha, tegelikult ei tohi. Irja Lutsar praegu, aga samal ajal mitte mingil juhul. Toimib teha, aga siis tuleb kohus mask panna ja tuleb kaheks nädalaks minna. Nojah muidugi seda, et seda juttu hästi armas kuulata, et aeg-ajalt ilmuvad ikka veel ekraanidele ja uudistesse mingid inimesed, kes räägivad, kuidas on õige maski kanda. Need saateminutid võiks kulutada rahulikult millelegi muule, sellele võiks kulutada näiteks sellele, et rääkida erinevate pensionifondide tasuvusest millestki sest inimesed ei tee seda. Ma ise ka ei tee seda just nimelt maski kantakse korduvalt ühekordselt, maski pannakse taskusse sellega ei, seda puudutatakse kätega kõige õudsam pat, nagu ma aru saan, kuidas ma seletan, panen siis see on, kas ma pean panema laatavam maski näiteks lauale ja siis rullima nägu selle peal, kuni ta nende ettekujutuses on see niimoodi, et sa võtad selle pakendis kodus välja, ennem korduvkasutatav mask kohe pessu ja, aga nojah, selles mõttes aga ette panemiseks ikkagi segatud tatsuma. Teoorias võtad nendest nööridest, panid pähe ja rohkem ei putu. Ja siis kohe nagu kasutuse lõpetanud kohe viskad ära minule poe uksele, natuke läheb suureks buss, seal, temal ka ühelt poolt maske mul põuetaskus. Ma pean jope eest lahti tegema maski välja. Seda pean mütsi ära võtma, sellega matsi maski ette panna ja siis müts tuleb kuhugi pannes mass kuskilt koukida, kindad käest ära võtta, selleks ajaks oli sahmer poe ukse juures. Ja kuna õues on külm, siis ma teen seda poes sees, et ma õues ei hakka, nagu tockmanis on näiteks välisukse kõrval üks selline punt, kus ennem seisis turvamees. Sinna on hea panna. Mul on seal maski ranitsa toetada, Räris võta käest ära, kindad, kuna mune, veel prillid, siis ma panin kergelt soola sellega veel omaette probleem Vaheta probleemi, kui ma lähen prillid ette, panen preilid tagasi kohe, kui me hinge läheb, prillid uduseks, habemed jälle ära võtma, siis maski kätega suhteliselt nina pealt, et noh, selleks et mask ette panna nii-öelda kaubanduskeskusesse sisenedes, selleks oleks vaja midagi taolist, nagu on teatrites näitlejate garderoobid. Et sul on selline omaette väike lauake, kus sa saad istuda peegelaneesise, saad seal rahulikult nagu võtta mütsi, ära sättida, maski niimoodi hoolikalt ette ja veel võib-olla värvide silmadeta tuleks väljendusrikkamad ja siis mask ees minna lavale või siseneda siis ostukeskuse kaubanduspinnale. Ja, ja, ja, ja eile näiteks ma käisin eile ma käisin teatris, kus ka tuleb maski kanda, aga teatris on ka see hea nipp, et mingi hetk läheb see väga umbs umbseks selle maskiga seal eriti just oodates etendust etenduse ajal nagunii hull ei olegi. Aga siis on hea nipp. On olemas puhvet, et sealt osta väikseid pitsi ja sel ajal, kui seal on pits käes, sa võid maskina koera. Kui keegi ei saa eeldada, et sa jood konjakit, viskit läbi maski, seda inimene ei suuda lihtsalt ja siis sa saad selleks ajaks maski ära võtta. Ja kinodes ka ma tean, et on ju see nipp ikkagi osta tingimata popkorni ja Coca-Colat, et siis siis on nagu mured, siis keegi ei saa sõnaga õiendada, et sa muidugi ei ütlesime, räägime. Aga sa ütlesid, et inimestele ei peaks seletama, kuidas maski kanda, sest inimesed nagunii ei tee seda, kirjeldasid igasugusel eksitusi. Sellest jutlust järeldavad vastavad instantsid, seda, et vastupidi, tuleb rohkem rääkida, ikka veel aru saadud. Et see 10 minutit, mis siiani kulutati, on vähe, tuleb kulutada pool tundi järjest seal seal on see probleem, et ei osata, tähendab, see on need on inimesed, need inimesed on tohutult elust irdunud. Et see, millest nad räägivad, on kirurgilise maski kasutamine operatsioonitoas. Et seal tõepoolest kirurg, minnes operatsioonile, me kõik eeldab, et ta teeb seda täpselt nii, nagu kord ette näeb. Aga me räägime siin kauplusi minekust, me räägime siin samuti samuti teatris, head räime ei olegi, ma ütlen selle maski, paneme need täitlejalon grimeerija, kes paneb talle mask ette paruka pähe, aga inimene tahab tänaval ise sellega hakkama saama poes. Ja see on väga raske selle ja siis veel selline, et korduvkasutada, ütleme, korduvkasutusega ehk riidega, maske ostmisel on see aspekt, et tuleb silmas pidada, mõned maskid on eraldi suurustega. Need sa võid lasta maski, mis on sulle näiteks liiga suur, ta ei püsi su peal, vajub maha ja veel eraldi teema on see, et on mõned maskid, millel on ütlesin pealset traat, mis on prillikandjatel oluline blokeerida ärase auru tekkimine prillidele, mõnedel seda, kusjuures pakendi järgi sa ei saa aru, kas seal on see traat või ei ole, vaid ise sisse panna seda traadi. Tänan, aitäh. Insener Kivirähk, annab nõu. Mäletan, vanasti oli selline saade, kus Uno Maasikas ei, seal oli veel midagi hullemat. Seal Uno Maasikas, sest pühapäeval võis olla selline saade, kui ühel hetkel nõukogude võimu ajal tähendab asjad lõppesid poest ammu enne seda, kui nõukogude võim otsa sai, tekkis selline interreegnam, kus kaupu enam ei olnud, aga nõukogude võim veel YLE televisioon töötas ka ja see oli küsimus Feliks Unduski mat ja Uno Maasikas tegid saadliku seal õpetasidki, kuidas teha näiteks vanast või kasutades keefiri Pakist torgates sinna sisse augud ja pannes sinna sissetraate kujundada sellest mingisugune lamp, näiteks laupäeval, et seal tehti Leopold ja need ehitasid mingeid kummalisi asju. Ennekõike seda tegi seda ju kärna ärni reklaamiklubis, näidates neid padre, uduvere uudistooteid, ma mäletan, et seal laupäevaga sisad hõbedasi küünlaid tegema, selleks tuli võtta küünlad ära sulatada ja valada mingisuguse vormi, siis kõiki seal küünal ühestki kindlasti teise küünla. Et noh, see oli hästi mõttekas. Ma isegi proovisin seda, sest et tõepoolest et noh, telepoes müüdava küünlavorm mind ei rahuldanud, aga siis hea näpunäiteid, kuidas insener Kivirähk kujutab ette seda protsessi, mastan maski, millel pole traati. Kuidas ma sinna selle traadi saan? Saab, alistad selle serva ära ja siis ajad traadi sinna sisse. Et nii lihtsalt need rahad peab olema, kas see peab olema nagu vasktraat võtsimegi, järeldan ma, ma nüüd neid traadiliike? Mats traat võiks öelda selle kohta muidugi, kui humoorikalt. Pane mats traat sisse. Aga, aga nojah, et vasktraat esimene, mis mulle pähe, et seal on liiga pehme. Aga mis traadid üldse olemas on, nõmm, raudtraat, traat. Okastraat lõhub nägu seest seest, sa saad okastraadiga ta panna nagu näo külge kinni taha, et ta ei tule. Mingi nõuanne. Aga jah, teatris oli ka selles mõttes huvitav, et hästi toolid olid pannud kõik harali mahtus saal hästi, vähe inimesi. Ja, ja siis jahmunult ainuke lohutus oli siis puhvetist sai vahepeal maski ära võtta, kuna Andrus põhjus selleks. Aga ma küsin kohe, et kui näiteks on toimunud publikus hajutamine, et näiteks ütleme, kui on selline võimas massis ütleme, draamaetenduse selliseid massistseeni tule etage näiteks ooperites küll Hobanšina ja muud sellised, et kui siin laval on rahvamass vale Boriss kodunov pöördub rahva poole ja seal laval mass, et kuidas nagu näitlejad, kas laval toimub näiteks hajutamine lavale toimuval hajutamine, aga ma küll kuulsus on mul üks tuttav rääkis, et taoline ei mingit itaalia teatri nagu ülekannet ja seal tõepoolest näitlejad mängisidki maskides ja ta on meil ajaloolistes kostüümides ja muidu tükk oli nagu ikka, aga lihtsalt näitlejatel olid kõigil maskid ees. Näiteks Hamletit, eks ole, ja kõik muidu on tavaline ka, kõik tegelased kannavad maski alumise näo poole. Varia saaks siis mõned maskideta, et ega mängida sellistes nõuded on siis selle koroona ajal tuleb mängida maski, maskiballimaskid heki, mis sa teed Eestis? Seda veel õnneks ei ole. Ansip praegu ei tee muidugi jah, esialgu veel isegi suudelda oma seisnud enne väga ligidal lubatud, aga, aga kauaks seda muidugi teha, seda otsustatakse. Lihtsalt kuuletume. Ajahuvilisena ma küsiks oma käest, Martin, mis? Ma olen nagu aru saanud, krahv Ungern-Sternberg oli, kas see oli sama, keda löödi punane paruna. Ja kes oleks Sise-Mongoolias ja ta oli hull parun, kellest, kellest kirjutas peeniivin. Ja temast on ka Remsu. Temast nüüd ausammas, EKRE tahab järsku panna, et tal nagu kui EKREga ei näe üldse mingit seost krahv Ungern-Sternbergi eestlane ta ei ole ka, ta pigem oli kommunistide teenistuses mingil moel määral isegi isegi raske, kelle teenis, ta oli ikkagi valge, ta oli, ta ei olnud õieti, kelle ta oli tegelikult tänapäevases mõistelise jõugu pealik. Nojah jah, kes pani käpa peale suurele lahmakale Mongooliast, kuna lihtsalt Sise-Mongoolia, kuna seal riigivõim tollel perioodil puudus, nii, Hiina poolt olen kui ka Vene poolel üldse oli täielik kaos. Sternberg toimetas sellel tal polegi seost Eestiga. Aga samas on see nii tore, et 45000 euro eest me oleme saanud täna siis sellise ajaloo tunni kõikides saades sõrmegist väga palju räägitud. Et juba hakkab tasapisi inimestel kujunema arusaam, sest sa viitasid raamatuid, mis on eesti keeles ilmunud juba ammu, aga neid pole keegi lugenud, et juba hakkab kujunema kerge arusaam selle inimese elukaarest. Et vaata, kui oluline on tegelikult üks selline nagu säde, mis paneb nii-öelda ajal oligi lõõmama. Ja teine Ungern-Sternbergide seostuv Ungru krahv Venemaa suguharu suguharust, kes oli rannaröövel, kellest ta neilegi Ernesaks kirjutanud, vist. Tormide rand, mida, midagi säärast ja sellised. Nii et jah, ei, tegelikult ongi väga kasulik on mingisugune ajaloost välja otsida mingi isik ja korraks nagu päevavalgusse tõsta inimeste ajal huvi otsekohe meeletult nagu kasvab, see on ju tegelikult mina mõtlesin täna ju pikalt Eesti ja Mongoolia sidemete peale, sest et kaks kauget maad, mis omavahel justnagu ei puutu, sest meie vahel on tohutu lahmakas Venemaad, aga ometi on kunagi olnud Aecus. Mongoolia mudeli oli Eesti jaoks paleus. Mäletan, et kui 40. aastal Eesti rahvas referendumil muide hääletas ülekaalukalt selle poolt, et, et liituda Nõukogude Liiduga siis kohalike koalitsioonivalitsus, kuhu kuulusid väga rahvuslikud jõud Lootsid käivitada Mongoolia mudeli Eestis aga seltsimees Stalini siiski ei kõlba, kui Läänemere kaldal, kus liiguvad kaamelid ja juuakse kummess ja kõlab kõrilaul temaga siis oleks, oleks ikkagi Eesti rahvas, oleks rannamännid, oleks mäed, orud realist, et siin lihtsalt ei hakka kasvama kõik need taimed, mis Mongoolias, et Eestis ei ole võimalik teha. Jah, siukest, kus päeval on hästi palav, öösel hästi küll, sellise kliima lihtsalt ei võimalda tegelikult visse Mongoolia variant. Väidetavalt kerkis jällegi sisse Stalin ära suri ja ma kontrolli noh, vallandas siis kerge Libeeria ajal vist oli ka korraks käis läbi selline mõte, et paneks äkki Eesti saaks Mongoolia staatuses, saaks nagu libiseda liidu, koostas kooslusest välja, ei olla niisugune nõukogude liidule sõbralik riik nagu Mongoolia, jälgige seltsimees Beria ei pidanud kaua vastu, et surušovil jälle see mõte ei meeldi tegelikult see näitab muidugi seda, et Eesti eliit, Eesti nii-öelda intellektuaalne potentsiaal orientalistika kalduvustega, otsin sellist alternatiiv, ütleme et riik, mis ei kuulu nõukogude liitu, aga kui ta oli väga sõbralik, seal leiti linna välja läks saanud Eesti juhiks. Sest tegelikult sellise riigi, mis ei kuulunud Nõukogude Liidu koosseis, aga oli väga sõbralik, Nõukogude liidul oli siitsamast üle lahe võtta Soome ja selle peale nagu keegi sild oli, Koidula aegadel taheti Soome moodi alla, ütleme riik, kelle moodi ta tõmme kuidagi Mongoolia muudutanudki. Mongoolia, Mongoolia said 60. aastal. Soome probleem oli see, et samas ikkagi ei olnud nõukogude võimu sellelt sotsialism, seda taheti säilitada. Tahetud siiski loobuda. Nõukogude Liidust taheti nagu välja minna, aga sotsialistlik kordajate säilib, selles mõttes sobis nagu Mongoolia ees. Just nimelt kujunenud aastaid juba enne sõda rahvakevadel lämmatamised Tartu haritlaste ringkondades Tallinnas Mongoolias on miinimum koolise, no miks ei ole siin nagu Mongoolia Mongoolias on palju Mongoolias, aga siis tuli see Brežnevi nagu uus stagnatsioon. Sise-Mongoolia unistus kadus ära. Jah, ja nüüd ta ongi kuidagi mattunud. Olemegi tegelikult suhteliselt võrdsed. Kas me oleme mõlemad väljaspool nõukogude liit? Mõlemad kapitalistlik kord olemegi jõudnud lõpuks samasse punkti nagu Mongoolia Me oleme ÜRO liikmed, mõlemad Me kuulume rahvusvahelisse olümpiakomiteesse. Ja kindlasti veel väga paljudes organisatsioon. See unistus on meil täitsa, on täitunud. Ja meid noh, põhimõtteliselt Jüri Ratas sobib ka Mongoolia juhiks, ta temas on sihukest budisti rahulik, ta suudab hästi läbi rääkida. Ja noh, ütleme seal mõni teine minister sarnaneb jakiga, ma ei mõtle see jakk, mis selga pannakse, selline karvane, rahulik karvane sunnib ka, on võimeline vedela palju raskuseid. Mongoolia unistus on põhimõtteliselt täitumas, aga kas nüüd Ungern-Sternbergide kuju Eestisse tuleb panna, see, see jääb. Andrus ei ela Eestimaa nii hõreda asustusega maa üks kuju ette või taha, et meil on nii palju. Kui sa oled vaadanud droonikaadreid Eestimaast, siis Eestis on nii palju tühja pinda, et näiteks kas või praegu mõtlen näiteks. Näiteks Viljandis ehitatakse praegu Jaak Joala monumendi, ma vaatasin, et see on nii väike monument pannakse kuhugi pimedasse pargi nurka, et Viljandis on nii palju ruumi prožektori panna valgustama ikkagi et, et selles mõttes, et Laidoneri tehtud Viljandisse ratsamonument, et samas Mixisuaalan, kuhu veelsust topitud, kuhugi veel kuulutuste tulba sisse. Joala sind panna istungiks. Biden nagu ühe hobuse palju lihtsam teha siis keha modelleerima näo ja käed ja kuidas sealt välja ronib ja et monument on monumente kaugelt liiga vähe, ootan huviga Pätsi monument, Jaan Krossi monumente, mis tahaksid Pätsi monument. See on omaette huvitav teema, see tuletas mulle meelde idamaist motiivi see Pätsi monumendi kavand oli Pätsi pea, mis kasvab välja Estonia teatri seest eest, eks ole, kas ta kasvab veeretatud ütleme teda ka, on olemas selline idamaa rahvaste piinamisviis, kus inimene maetakse maa alla välja, ainult peajaama, laud lõigatakse ära, need päike kõrvetab sulle näkku. Juua, sa ei saa, kärbsed söövad sinu, sinu pead. Sipelgad ronivad sulle suhu ja silma, sa ei saa ka pühkida, sellised seisad seal või siis noh, mis seisad, sa oled seal selle peadpidi selle liivaplatsi peal ja sa jäädki sinna, pähinamine ongi Pätsi piinamiseks mõeldud patsi karistada, selle eest ta hääletult alistus. Sellest kaevad. Vasja Andrus tegelikult? Jah, aga mis teha, kes on eksinud karistus ka? Ei ole midagi parata. Samas ma vean kihla, et ta ei saa silmi pilgutada see kuju, et ta niimoodi modelleeritud silmad on kohutav. Ma tegelikult ei tea ja sa võid isegi mõnelastan ipsudel astu nina seal igast asju teha ja see ongi, lähed sinna, kõditan ninades kõrrega, see meeletu kõdi sügada, meie sinuga, Mart, saame veel seda teha, et me läheme koertega siin. Koerad teevad igast asju siin jalamile. Et meie käes on trumbid, põhimõtteliselt just aga oodatakse tegelikult muidugi võib ka Ungern-Sternbergi tuleb ju ilus monument, mis meenutas väga Ühest küljest vis Karl Martin Sinijärve teisest küljest dist Voldemar Pansost, kellele on juubeliaasta ja tegelikult püstitati, püstitatakse lappis Jaan Krossile Harju tänavale. Jah, seda ootan väga suure huviga, et sinna saab aga koertega minna. Kõnnikujud on kõik väga-väga teretulnud, Saaremaale just pandi ö tähe monument, seda ma ei teagi. Ja alatöö täht, et kui sa jõuad Saaremaale mandrilt praamiga, et siis seal kuskil on selline suur, hiiglaslikku ö-täht helendab pimedas sa saad, et see tähendab seda piiri, kus siis ta enam inimesed õ-tähte ei mõista neid, kui ma lähen üle selle piiri, siis ma õnge täht öelda või, või kuidas sellega sõna sa võid öelda, kui sa tahad olla niisugune linnamäe peenud seda, aga kui sa tahad kohaliku rahva tasemele laskuda kaks õlut, kaks õlut, ütled, hakkad rääkima? Jah, et kui sa, et noh, see on jah, selline selline paikkond, kus siis nagu piir jookseb, ühesõnaga öötajate igal juhul on hästi-hästi tore teada, et on. Et elu käib ja kujud kerkivad. Jah, et kui eriti koroona kriisis, kui inimesed on tänaval väheses, vähemalt kuju tervitab sind sa saad temaga nagu vaadata ja siis edasi kõndida, patsutada teda toda ja siis pildid edasi ja loodame, et siis järgmine nädal oleme jälle eetris ja praegu vaikselt. Laseme vaikselt käima laulu romantika ja siis on ees juba järgmine saade, mis on hoopis teistsugune, kui oli see, mis saade oli praegu ja teiega, lugupeetud raadiokuulajad, kohtume juba tund aega. Ei, vaid Eda raadi. Heid. Mõtle. Ja läbi kaadria teada.