Kuulsite sümfooniakontserdi esimese poole ülekannet Estonia kontserdisaalist. Eesti NSV riikliku sümfooniaorkestri ettekandes Peeter Lilje juhatusel kõlasid Brahmsi traagiline avamäng ja Beethoveni viiulikontsert. Viimases oli solistiks rahvusvaheliste konkursside laureaat Valeri kliimov. Skolkuvas üritektoorigantserdas orkestrit. Siinsamas rääkisime Paul-Eerik Rummoga koostööst juba kõike, kuidas ise arvate, kuidas klappis kooste. Kontsake Pevkur, ta, sa oled olnud sellepärast nii väga suurt aukartust selle partituuri, et enam ei ole. Esimene kord ma mäletan, närveerisin tugevasti, see oli sellesama aasta suvel. Pärnu festivalil mängis seda Lictortikaisel, ma ütleks, et see seekord koostöös hapnikku paremini arvatavasti ka sellepärast, et mul juba teatud kogemus on omandatud ka koostöös instrumentalistina kahtmis. Siiski erineb suures osas tööst ooperis. Kui ma varem arvasin, et ma olen nii palju ooperis, juhatatakse, tehakse erilisi raskusi, ütleme, saatmisega olla. Tavaliselt. Suuremaid vabadusi kui lauljat ooperis. See koostöö laabus neil väga toredasti, juba esimeses proovis erilisi lahkuminek paistis nagu ei ole mõned üksikud kohad, solist palus natukene seal natuke teist, LTT, tehke rohkem. Endiselt, ma tean, sul õnnestunud koostaks. Teile on see ega nõudlik kontsert üldse. Kas seal kaua tee selgeks? Mida võib-olla selleks kontserdiks ja isegi oleks valmistanud veel, ta oli planeeritud tegelikult veebruarikuusse. Aga seoses, kas sellega Maksim Šostakovitši, kes pidid tänasel kuupäeval juhatama, ei saanud Tallinnasse tulla, läksid need kontserdid vahetusse? On, tulin natukene varem, kui olin planeerinud tulla orkestri ette. See sümfoonia mul ei ole päris võõras, see on läbi võetud Leningradi konservatooriumis ja siduda. Muidugi teos ise on väga, väga raske ja nõuab suurt ettevalmistust. Istusin selle portfelliga juba võib-olla isegi aasta tagasi, kui hakkasin esimest korda lehitsen muidugi vaheaegadega olendile partöörilt juurde tagasi pöördunud. Tean teda üldse üheks raskemaks. Tuleb ikka jälle tagasi pöörduda ja küllap nii see kogemus omandatakse, et võib-olla kunagi elus õnnestunud mul päris nii nagu olen soovinud. Õppetee Leningradis ikka veel käib? Jah, olen nüüd viiendal kursusel. Kuigi pean ütlema, et mida aasta edasi, seda vähem mahti jääb mul koolitööks. Võib-olla see on ka seaduspärane, arvatavasti minu elukäigu juures niiden vist pidigi kujunema. Esimesed paar-kolm kursust sai päris kõvasti klassis tundi tehtud, nüüd viimastel aastatel on palju juba tulnud praktilist tegevust orkestriga pean tunnistama, et mul on isegi kadunud niisugune põhin ja huvi mul noorematel kursustel oli klassis töötamisest. Tunde olen vähem saanud, ka minu õppejõud sõidavad palju ringi. Teatavasti on maris Jansons sellest aastast külalispeadirigent Oslo sümfooniaorkestris. Palju sõidab ka ringi Arvid Jansons kes ka praegu on Inglismaal. Seetõttu meil tihti ka kattuvad nii-öelda gastrollinud minul Tallinnasse ja nendel mööda maailmamail. Üldained mõlema vaba olnud juba esimesest kursusest alates, see tähendab need ained, mis mul on Tallinnas juba kord antud arvestused, eksamid tehtud, neid maid külastanud Leningradi konservatooriumis, sellepärast on meil põhiliselt ainult muusikalised ained. Siiani olen nendega hakkama saanud, loodan, et kuulge, viimane. Dirigent muutub sellega arvatust palju operatiivsemalt, kuna repertuaar vaheldub palju kiiremini kui teadusteatritöö. Teatavasti ühe ooperi väljatoomine kestab kuni aasta isegi neil Estonias küll vähem, aga ka siiski. Poola kolm kuud ja tähtajad on väga pikad, seetõttu On üks ohted. Telligendil kaob ära operatiivsus, mis, mida sümfooniaorkestri ees ei saa kunagi tulla, kuna üle nelja viie pruuli ei, ei valmistatud. Meie riikliku orkestriga arvan, et hea tahtmise juures jätkuga jõudu juhatada edasi Estonia ooperietendusi arvatavasti küll vähemal arvul kui siiani. Kuid loodan siiski, jätkub töö ka Estonia teatrile. Kuidas toime tuledki kohusil. Suure koormusega siiski noorele inimesele ja kui veel vaja õppida On on tõesti ja eks on ka neid perioode ja neid proove v lindistusi meie riikliku orkestriga kuhu ei ole saanud vajalikul määral ette valmistatud, minna neid, mida ka ise kahetsen, kuid elu sunnib oma tempot peale noh, siiani just päris siis öeldi, et oleks millegiga vahele jäänud, aga kahtlemata oleks tihti parem pikem ette valmistatud periood endale tuleks kasuks. Igas mõttes suhetes kollektiiviga kui ka tööprofessionaalselt läbiviimisele. Arvan muidugi, peale Leningradi konservatooriumi lõpetamist jääb mul nagu üks osalemine koormust vähemaks, mis võimaldas mul ehk rohkem pühendada nendele nendele partituurid mida tuleb ette kanda. Tähendab, mis siis nüüd ees ootab? Lähemal ajal peale kontserti nüüd kaks-kolm päeva öösel, sõidan pühapäeval Leningradi. Et üle hulga aja mõned tunnid peale selle on seal detsembris planeeritud kolm etendust. Verlitroviaatrid, Kirovi teatris ka nendeks on vaja mõningaid proovid lauljatega, mitte küll orkestriga klaveriproovid, niinimetatud Pevkur, nagu vene keeles öeldakse. Olin ka arvatud praegu Giro teatris toimuva manu, olles kuu lavastusbrigaadi teise dirigendina. Kahjuks sellest tööst olen praegu olnud eemal, ma arvan, et saan natuke nüüd ta seal proovides viibida ja võib-olla mõned proovid ise juhatada. See peaks etendama detsembri lõpupoole. Siis jätkuvalt etendused muidugi Estonias, kus 21 on pajatasid talupoja 24. Rügemendi tütar. Samal. Kus tuleb ettekandmisele Alo Põldmäe merineitsi suid ja Mozarti 35. sümfoonia? Need oleks lähemas plaanis ka kaugemas perspektiivis. Missuguseid teoseid nagu huvitavam ja tahaks tuua välja, sellele on väga raske vastata. Neid teoseid, mida tahaks juhatada, on nii palju, et siin ma mäletan, kui, kui suure probleemi ees seisin möödunud hooajal, kui mul oli üks õhtune kontsert, kus tuli otsustada, millist sümfooniat juhatas. Ma käisin nagu munas kana ringi, ei suutnud otsustada, sest nii palju on head muusikat, et valida sealt nüüd üks teos on väga raske. Planeeritud on praegu üks huvitavaid töösid, peaks olema Carlorfi Garmin, Burana ettekandmine koos tippineesi naiskooriga. Estonia teatris ma sel aastal üheski uues lavastuses ei osale. Palusin ennast sel aastal mitte seal arvestada uute teoste väljatoomisel, kuna teatavasti see võtab väga palju aega. Et ma saaksin siiski olla Leningradi seal teha, sooritada edukas ja tema riigieksamid, sellepärast ei, ei osalema see aasta Estonia uuslavastustest. Kontserdi teises pooles tuleb nüüd ettekandele kuues Tšaikovski kuues nõndanimetatud pateetiline sümfoonia. Kas loodate tuua midagi uut selle teose ettekande traditsioonilisse või millest lähtute selle tõlgendamisel? No eeskätt püüdsin muidugi silmas pidada autori remarki tempude osas metronoom, näite ja, ja ka dünaamika, see on arvatavasti iga dirigendi eesmärk võimad partituuri lähedaselt ette kanda teost, kuid Tšaikovski kuuendale on kujunenud aastate jooksul rida traditsioone mida, nagu noored dirigendid kardavad rikkuda. Ma siin teadlikult püüdsin vältida liigset sentinelti, mis, mida eriti armastatakse kõrvalpartiide mängimisel. Üldse arvan, et seekordne ettekanne tuleb tempude mõttes rangem, kui meie orkester on harjunud senisega, tajusin proovides, et et orkester, nagu muusikute öeldes armastab hakata laiutamine mitte mängida selles tempos, milles muusika tegelikult on nagu kirjutatud. Olen kuulnud väga palju häid ettekandeid nendest muidugi kõige kõige tugevama mulje on jätnud Lewinsky juhatatud plaat ja Herbert von Karajan iga Berliini Filharmoonikute, kes võib-olla mõnevõrra orkestri poolest eriti ületati Leningradi orkestrit. Siin võib ka muidugi kõne alla tulla, et arvatavasti on Berliini Filharmoonikute heliplaadistuudio parema tasemega kui meie Leningradi analoogiline, kus toimuvad lindistused kontsertsaalis, mis ei ole siiski päris kohandatud helisalvestuste teostamiseks. Vaheaja jutud on nüüd räägitud, märguande tuled antud, kohe alustame kontserdi teise poole ülekandega. Tänase kontserdi teises pooles kõlab nüüd Eesti NSV riikliku sümfooniaorkestri ettekandes Peeter Lilje dirigeerimisel. Tšaikovski kuues nõndanimetatud pateetiline sümfooniaosad. Esimene Adamsoo alleerunud trupu, teine allegro con, graatsia kolmas allegro Molstobivaatse ja neljas lamentooso.