Looduse ja rännumees Hendrik Relve on teinud 20 aastat raadios harivaid ja köitvaid reisisaateid. Tänavune aasta on aga tema jaoks teistsugune, sest reisida ei saa, aga seevastu jääb aega muudeks tegevusteks, ütleb Relve. Ei on läinud kuidagi niimoodi see täringumäng, et, et ma tänavu aasta ei pidanudki enne sügist kuskile minema ja mul oli väga hea meel, sest ma jõudsin vahepeal kirjutada valmis raamatu mis on tõesti mõnuga kirjutatud. Ja nüüd tõesti sügisel oli nii, et et üks Lõuna-Ameerika reis lükkus edasi. Tegelikult ma olen selline mitmeratsu mees olnud eluaed ja tõesti loodus on alatise keskne olnud, aga näiteks raadiosaadetest. Ma arvan, aastanumber oli 1969. Helju Jüssi kutsus mind siis raadiosse kõnelema, ma olin üliõpilane sel ajal. See oli nüüd esimene saade, mida ma tõesti mäletada tähendab ma arvan, esimene raadiosari oli ka juba paar aastat hiljem ja see oli siis juba eesti puudest. Et sellest ma sain ka aru, kui ma olin paar aastat teinud neid saateid, et tegelikult see ei ole mitte midagi muud kui lugude jutustamine. Sul peab olema lugu selle loo sisse panema siis nagu sisu, jutu Westmise oskus. Jah, see on see, ma ei teadnud, et see mul olemas. Nüüd aga Hendrik Relve stiilinäide Aga need esimesed venelased hakkasid siia tulema kusagil 300 aastat tagasi, noh nii umbes seitsmeteistkümnenda sajandi keskel ja nad imbusid siia, noh, umbes samamoodi nagu mujale Venemaa Kaug-Idas, nii nagu ma olen rääkinud selle Primorje ja Kamtšatka ajaloo puhul, et need olid sellised kasakate jõugud, nad olid nagu vallutajad ja sõdalased, ka mõnikord olid nad ka kaupmehed, mõnikord olid diplomaadid ja nad alati esinesid Vene riik aga samal ajal tegutsesid üsna isepäiselt omapead. Samuti rännumees Tiit Pruuli ütleb ministeem Hendrik Relve lood eriliseks. Seal on kaks asja, mis peab ühes heas rännuloos, olgu see raadios või paberil olema emotsioon ja teadmised. Ja need on mõlemad Henriku lugudes alati raudselt olemas. Emotsiooni lihtsalt emotsiooniga võib ju ka eetrit täita mõne minuti, eks ole, aga see muutub pikapeale tüütavaks ja igavaks, aga aga see, millise tab Hendriku teadmised loodusest, loodusrahvastest, see teeb tema lood vaieldamatult eriliseks. Kuldmikrofoniga kaasneb rahaline preemia ning laureaadile antakse üle ehtekunstnike Krista Lehari loodud kuldne mikrofon.