Kordan, Toompead rünnatakse. Tule taevas appi, mul on kahju ja ma vabandan väga hästi välja ei paista. Olukorrast riigis. Tere kuulama saadet olukorrast riigis Anvar Samost ja Kalle Muuli stuudios. Saates Pisul Eesti politseist nagu ilmselt kuni septembrini heaks tooniks on, räägime aga presidendivalimistest. Räägime riigiametnike palkadest ja saate lõpetuseks avalik-õiguslikust ringhäälingust, aga enne seda kõike meie tavapärane nädala ilmast edetabel. Olukorrast riigis. Esikohal, eks kriminaalse taustaga sündmus nimelt maksuamet tabas Lõuna-Eestis kuritegelikku gruppi, kes siis tegeles suurejoonelise maksupettusega. Praeguste uuritakse 12 miljoni krooni kahju tekitamist riigile, aga väidetavalt või oletamisi on see summa hulga hulga kordi suurem. Kuritegelik grupp siis väljastas paljudele seaduslikult tegutsevatele firmadele eelkõige metsanduse ehitusega seotud firmadele fiktiivseid arveid olematute teenuste eest, mis võimaldasid käibemaksupettusi korda saata. Ja nädala sündmuseks number kaks on asjaolu, et kuigi Eesti postil on praegu täiesti juht olemas riigiettevõtte Eesti Post ja selle juhi koha peale on eelmise juhi, praeguses töölepingu lõppemise tõttu välja kuulutatud konkurss, siis praegune juht Peeter Raudsepp ei kavatse sinna kohale tagasi kandideerida, kuna tema kogemus koostööst poliitikutega oli nii masendav, et ta selle jätkamist ei taha. Kolmandaks üks väike uudis järjekordselt järjekordsest lahingust Eesti televisiooni avalik-õigusliku võitlusrindelt, siis oma olemasolu ja oma tegevusvabaduse eest, nimelt kultuuriministeerium, siis on otsustanud piirata Eesti televisiooni eelarve, et järgmisel aastal sedavõrd, et jääb teoks tegemata valitsuse poolt kunagi kinnitatud arengukava, mis nägi ette ka eelolevatel aastatel Eesti televisiooni digitaliseerimise ja koguni teise telekanali avamise. See summa, millest Eesti televisioon võib ilma jääda, on siis umbes paarkümmend miljonit krooni. Nädal uudiseks number neli on üks eriskummaline lugu meie presidendist Arnold rüütlist, nimelt Venemaa tuntud ajaleht Izvestija avaldas sel nädalal ühe kirjutise, kus räägiti erinevatest endise nõukogude liidu piirkonna riigijuhtide lastest. Muuseas mainis ka ära, et Arnold Rüütlil olevat Venemaal elav poeg, keda Arnold Rüütel on maha salanud. Ja selle uudise siis võttis refereerida ka kogu Eesti ajakirjandus. Arnold Rüütel vastas sellele siis teatega, et vajadusel kaalub ta Izvestija esimesena Eestis seda uudist kajastanud SL õhtulehe kohtusse andmist. Viiendaks pisut poliitilist kirjavahetust, nimelt siis. Rahvaliidu juht Villu Reiljan saatis eelmisel nädalal keskerakonnale kirja, milles tegi ettepaneku alustada kõnelusi presidendivalimisteks ühise strateegia taktika kavandamiseks ja viitas ka sellele, et see looks edaspidi hea aluse teha jätkuvat koostööd. Pärast 2007. aasta parlamendivalimisi. Olukorrast riigis. Aga hakkame peale hoopis ühe lihtsalt looga, et siin on tegelikult juba paari nädala jooksul juttu ühest kõrgest politseiametnikust, nimelt siis kuidas on, täpselt, ongi, kastan. Aivar otsalt on Tartu politseiprefekt lõuna Lõuna prefektuuri prefekt Aivar Otsaltis. Ühest kuuerost, keda selle Koeraomanik kelleks ametlikult tuli Aivar õudsalt väga halvasti kohtles. Ja nagu kirjutab selle nädala Eesti Ekspress, loomulikult härra prefekt ei piinanud koera, ei sõitnud talle maasturiga otsa ega visanud teda rõdult alla. Ja selline on ka sisse ametlik versioon sellest loost, et selliseid asju pole olnud, aga looma saatus, nii kurb, et ma arvan, et sellest võiks rääkida ja teine asi, miks plast sellest võiks rääkida, on see, et see koeralugu on nagu iseloomulik Eesti politsei. Kahjuks paljud Eesti politsei või mitmedd Eesti politsei tippjuhtide mentaliteedile kus igasugused ebameeldivad luud lihtsalt nürilt Nende ametivolituste piires ja kõikvõimalike ilmselt telefoniõigust kasutades mätsitakse kinni. Võib-olla peaks natuke seda factioloogiat või taustasin meenutama. See lugu on kerinud juba juba mitu nädalat suhteliselt selliselt pinduvalt, et Eesti ajakirjandusest ja ulatub otsaga juurtega tagasi aega, kus siis üks koerakasvataja Helen pihta oli vist ta nimi, kui ma õigesti mäletan. Peast müüs politseijuhile Aivar Otsaltile. Kalli tõukoeramüügihinnaga 10000 krooni kokku. Tõug oli vist labradori retriiver, aga sellel ei ole väga suurt tähtsust selles loos Aivar otsad kinkis selle koera peaaegu kohe edasi ühele oma töökaaslasele kellega tal paistavad ka muidu olevat väljaspool tööd. Tihedad suhted tegi sellise sünnipäevakingi siis 10000 kroonise. Ehkki see leping, millega ta selle koera ostis keelas tal selle koera edasiandmist või edasi kinkimist või müümist, siis ilma seda esialgset müüjat teavitamata. Ja, ja selle uue omaniku juures, siis hiljem selgus, et koer oli saanud tõsiseid vigastusi valude ja vaagnaluude murrud. Ja, ja looma saatus üsna kurb. Aga Mu meelest ei ole selle loo selline selline tuum, mitte mitte ainult selles looma halvas kohtlemises, mida kindlasti ei teinud Aivar otsalt kuna see loom ei olnud tema avalduses, ehkki ta võib-olla pidi lepingu Jakesele vastutama ja võib-olla ta lepingut päris täpselt ei täitnud. Ja mis iseenesest on kaal. Et ja, ja kindlasti on sellest loomast kahju ja, ja nii ei tohiks ühegi elusolend iga ringi käia. Aga kui vaadata nüüd politseiprefekti käitumist, siis minu meelest nagu tema sellise loo tuum on hoopis selles, et meenutab väga ja väga paljusid varasemaid kõrgete politseijuhtide käitumisi olukorras, kus neil midagi läheb viltu ja valesti. Iseenesest võib-olla see Aivar Otsalti noh, tegu või tegematajätmine ei olnud suur Ta rikkus mingit tsiviillepingut mida ikka tuleb elus, et sel juhul tuleb kanda mingisugust vastutust selle eest. Aga, aga juhul, kui see tekkis, siis mis tema esimesed reaktsioonid olid vassida valetada, ütelda, et ta ei teadnud sellest mitte midagi. Ta ei teadnud sellest koera saatusest üldse silpi, ehkki töötas selle inimesega koos ja suhtes sellega väga tihedalt ja ja noh, tegemist oli ikka väga kalli koeraga 10000 krooni kutsika eest ei ole Eesti oludes siiski sugugi teab, mis odav hind. Ja, ja noh, väga vähe tõenäoline on, et kui sa sellise kingituse teed oma oma lähedasele inimesele lähedasele töökaaslasele kordagi küsi, kordagi huvi ei tunne ja, ja mitte midagi ei tea. Aga aga tähtsa kõrge politseiametniku esimene reaktsioon ja kogu see lugu on tegelikult selle selles liinis läinud on see, et vassida, valetada, ajada tagalasse, mätsida kinni, korraldada mingisugust ringkaitset ja ringkäendust, kuni tõesti prokuratuuri välja, kes teeb siis avaldusi, et jah, Aivar, otseselt ei puutu asjasse või mis iganes. Et minu meelest on see nagu politsei või, või riigi poolt vaadates asja kõige suurem probleem, et inimesed, kes on seotud, et kaitsma õiguskorda, kelle esimene liigutus peaks olema tõde ja õigus teevad vastupidi, neil on lausa mentaliteet või refleks käituda. Nii et, et seda tõde ja õigust mitte välja selgitada, sest siiamaani ei ole Aivar otseselt isegi vaevunud siis rääkima sellest, et kes seda koera siis lõpuks vigastas, kellele ta selle andis ja, ja siiamaani ei ole, ei ole koera tegelik piinaja, tänu sellele mätsivale käitume seda välja tulnud, see on üks politseitöötaja. Aivar Otsalti allub töötaja ja selle selle asemel, et tegeleda, nagu tõesti mingisuguse väljaselgitamisega on, on kogu Lõuna-Eesti siis õiguskaitseorganid ühe ühe koera vigastamisest ajendatuna pöördunud ohutusse ringkaitsesse ja organiseerivad kuidagi mingisugust sellist sellist pressiteadete süsteemi, mis peaksid näitama, et koerakasvataja on mingisugune pahatahtlik. Kusesse presidendi all organiseeritakse nagu maksumaksja raha eest poliitiline. Kättemaksja Aivar Otsalti üle ja, ja koer on justkui iseenesest neid vigastusi saanud, mis on tõesti päris masendavad, eluohtlik. Selle poliitilise kättemaksu kohta võiks kohe öelda seda, et Aivar otseselt minu teada ei kuulu ühtegi erakonda, aga noh, tema lähedane sõprus Neinar Seli, kellega koos käiakse küll jahil, küll välismaal puhkusel, ei ole mitte ainult Tartus, vaid ilmselt kogu Eestis kellelegi saladuseks. Ja kui ma õigesti aru saan, siis see loomakaitsja või, või koerakasvataja koerakasvataja Helen lihtol, tema peaks olema Reformierakonna liige ja edasi võite ise mõelda, et kuivõrd tõenäoline on siin mingi poliitiline kättemaksjat, vaevalt, et üks paberitega reformierakondlane üritab teisele, tõsi, grima kvaliteet Reformierakonda selle kätte maksta. Aga mis, mis mul kohe meelde tuleb, on see, et siin mingi aasta või paar tagasi oli üks teine naljakas lugu, mis on seotud loomade ja ja autode ja, ja prefekt Otsalti ka, et see oli niivõrd veider lugu, et sellest ei saanudki mingit sotti, aga seal käivitus täpselt samasugune mätsimise Vassimise ja soga ajamise karussell. See nagu lõpuks ajakirjanduses nägi välja niimoodi, et ühel õhtul siis mingi umbes kella poole 10 ajal üks inimene, kes elas maal kuskil Lõuna-Eestis, Tartu lähedal kuulis oma kinnistul, et peetakse jahti ja kui ta siis kohale jõudis, ta nägi tõesti mingi sokk oli maha lastud ja mingid vennad olid suure kalli džiibiga kes pärast esialgset väikest õiendamist siis asid sealt nagu padavai jalga. Ja noh, auto numbri järgi tehti kindlaks, et tegemist oli siis Neinar Seli džiibiga, kui mu mälu järgi tsiteerin, praegu täpselt peast ei mäleta, aga umbes nii ta vist oli seal ja järgmisel päeval juba, kui asi on jõudnud otsaga nagu Postimehesse siis oli olemas ka selgitus, mis oli niivõrd uskumatu, et Ma arvan, et seda ei olegi mõtet uskuda. Aga see selgitada siis oli selline, et Neinar Seli ise oli kalal Peipsi ääres ja oli kulunud. Aivar Otsalti autojuhil, ma rõhutan siis politseiprefekti politseiametnikust, autojuhil viia talle kuuluv väga kallis Mercedese džiip, tema, ma ei tea, kuhu siis selle autojuhi koju vista autojuhi koju, kus siis autojuht võttis, džiibi sõitis koos oma sõbraga sokku laskma. Keelatud ajal. Noh, mina näiteks arvaks sellise asja kohta sellist, et ju keegi oli alkoholi tarvitanud, oli kuskil džiibi roolis, ei tahtnud lihtsalt vahele jääda, seda enam, et lasti nagu keelatud ajal looma, eks. Aga noh, see on minu niuke rikutud seisukoht, et tõepoolest, et, et sellest nagu ametlikust selgitusest, et lihtsalt keegi ise oli Peipsi ääres asi oma džiibi viia samal kurat teab kuhu. Ja naljakal kombel oli siis tegemist hoopis politseiprefekti autojuhiga, kes selle kallisiibile ringi kärutas. No see on, nagu see on, annab nagu selliseid taustakogusele. Tule nagu väga hästi, see on nüüd Aivar otsalt ja, ja ja Lõuna-Eesti, aga kui me tuleme põhja poole ja läheme ajas natuke tagasi, meenutame, kuidas praegune siseminister Kalle Laanet politsei juhina veel juhtumisi liiga kalli ametiautoga ringi sõitis. Mis sellest loost sai raamatupidaja, kui keegi mäletab, siis siis selgus, et politseijuht Kalle Laanet üldse ei teadnud, kui kallis auto võib olla raamatupidaja, kui kallis see auto tegelikult oli? Ta ei teadnud midagi talle lihtsalt renditi see auto ja, ja lõpuks selgus tõesti, et, et selles politseijuhil oli liiga kallis auto ja et see ei vastanud päris ette nähtud reeglitele ja seadusega kehtestatud normidele. Et selles oli süüdi raamatupidaja, karistada sai raamatupidaja, et see on selline samas kohas. Seda ei ole, teadis, et tal on nii kallis autos, ma tuletaksin meelde, et siis sel hetkel, kui ta vist veel ei saanud aru, et sellest on mingi suurem jama tulemas, siis ta rääkis, et vaadake, et kui allilm sõidaks ringi väga kallite autodega, sega, siis politseiametnik ei saa sõita nagu odavam, aga aga mingil hetkel tallele muidugi jälle ununes see, kui kallis see auto oli, mälu ja ilmselt nagu on off valikuline mälu, et sama samasugused lood. Ütles, et siis, kui ühel ma ei mäleta nüüd enam täpselt ametinimetust, kuna politseisüsteemi on vahepeal muudetud, aga ühel abi prefektil, kas ta oli siis Tallinna või oli juba põhja ringkonna abi prefektil oli ametikorteritega mingisuguseid pahandusi siis kui politseiameti peadirektorile Robert Andropov oli oma vanemate sõidutamisega probleeme tähendab, kogu see käitumise mall ja muster on üks ja samasugune natukene suli ja kui, kui kui midagi on, siis kõik ütlevad, et meie ei tea midagi, meie käed on puhtad, otsime süüdlased, otsime süüdlase, leiame, lõpleksime kokku, lõpuks on mingi autojuht süüdi või, või, või äärmisel juhul raamatupidaja. Aga see meenutab mulle tegelikult kurjategijate käitumist. Ma tahtsin sinnani jõuda ja, ja, ja mis mulle kõikide nende lugude juures alati meelde tuletada, et on, on need lindistused, mida mängiti kohtus ette siis kui nüüd hiljaaegu olid kohtu all need küll mitte kõrged politseiametnikud vaid reapolitseinikud, kes võtsid tee peal autojuhtide käest altkäemaksu, siis kui autojuhid olid liikluseeskirja rikkumisega vahele jäänud siis kohtusse esitati nende nende omavaheliste jutuajamiste lindistusi ja jätame kõrvale üldse kogu selle kuritegeliku tausta. Et pressiti välja mingit altkäemaksu või või et tehti mingisugust kriminaalselt keelatud tegevust, siis see jutuajamise toon see omavaheline vestlus. See meenutab üks-ühele neid lindistusi, mis omal ajal lasti mafioosnikud protsessidel. Põkkub ja sellistel protsessidel oli ka päris päris palju linte mängiti ette, kogu see toon koguse sargoon, kogu see suhtumine oli, oli tõesti nii nagu mingisugused pätid püüaksid ausalt, et inimestest raha kätte saada. Et, et see oli masendav ja mulle tõesti kõikide nende nende mätsimiste lugude valguses tundub niiviisi, et see mingisugune mentaliteet levib üleval ülevalt alla. Et kui politseijuhid lubavad endale sellist käitumist, et tõe väljaselgitamise asemel iga hinna eest püüakski kõige pisema teo esimesel võimalusel kinni mätsida, selle asemel, et tunnistada, läks halvasti, läks pahasti. Eraeluline asi. Ja ma olen täiesti veendunud, et eraelulise juurde, et ma unustaks tule miljon tagasi. Et ma olen täiesti veendunud, et selle koera suhtes toime pandud käitumise eest minu meelest Aivar otseselt ei vääriks ametist lahkumist, sellepärast et see halvimal juhul oli tema hooletus või hoiu hooletu suhtumine, mitte tahtlik tegu. Ja kindlasti teda isiklikult kuidagi ei olnud, et seotud selle koera, ma ei tea, kas siis halvasti kohtlemise või suisa piinamisega. See oli, see oli tema hooletus ja võib-olla tõesti mingisuguse tsiviillepingu rikkumine. Aga aga see, mismoodi ta on reageerinud näitab, minu meelest ta ei sobi sellesse ametisse, tuleks politseist lahti lasta, selliseid politseijuht ei tohiks olla ja ma soovin Eesti ekspressile tõesti edu, et nad selle loo viimse pulgani lahti kangutaksid ja teised ajalehed ja ajakirjanikud seda toetaksid. Ma tahaksin seda. Seda asja rääkida, et minul nagu noh, ega see ei ole esimene kord ja eks me oleme kõik ajakirjanikud kuulnud neid lugusid siin, et mikspärast mõni inimene kuskil politseiametis või või ka siseministeeriumi süsteemis töötab ja noh, võib-olla siin tasuks ainult märkida ühte märksõna nimega. Ostsin ime šahmatuva, aga ma ei taha nii nagu labaseks minna, ma lihtsalt sama Eesti Ekspressi tsiteeriksin siin. Et seesama vihkav koerakasvataja tegelikult selle koera ostu üleüldse ei suhelnud. Aivar Otsalti vähemasti valdavalt mitte temaga pidas telefoni e-posti teel läbirääkimisi, seda koera hinna ja ostutingimuste üle. Politsei lõuna prefektuuri referent, ehk siis mingi politseiametnik. Tal on olemas meilivahetus, mis seda kinnitab. Ja, ja noh, samas politseiameti seisukoht on see, et prefekt ostis koera eraisikuna kurat, ajevus oma eraisiku asju eraajast ja ärgu kasutagu selleks politseiametnike, aga ma arvan, et see ongi valdav selline politseiametis on tööl mitmeid inimesi, kes tõesti veavadki ainult ülemuste asju päevast päeva, siis tuletame meelde seda, et Robert antroop võttis politseiametniku sahtlisse vanemate sõidutamiseks kuskile Kuressaarde, tema tööajast ja töömasinaga ja nii edasi ja nii edasi. Pärast selgus muidugi, et see politseiametnik oli Otsaltisele antroop või sõber, kes oma vabast sest lihtsalt hommikul tõusis üles mõttes vaadaks antroop vanemad Kuressaarde viima ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi, eks ju. Noh, eks ilmselt referendil tuleb meelde, et lihtsalt tal tekkis mulje, et ta vaatas hommikul oma ülemuse silmadesse, ta nägi, et ülemus tahaks oma heale tuttavale, eks ju, koera kinkida hakkas asju ajama pärast tegi selle arvelt nagu ületunde, et see nagu tööl kulutatud aegseks täis. Ma imestaks mõneks sellist selgitust, aga mis ma põhimõtteliselt ütlen, et see on selline tarvilik nõukaalik, bojaarlik, matslik, labane Lome käitumine ja juba sellepärast võiks nagu prefekt vaadata endale uue töökoha kuskil oma sõbra Neinar Seli juures. Olukorrast riigis. Kas me hakkame nagu peale sellest, et me räägime presidendi teemal? Sellest kirjast, mida rahvaliit saatis keskerakonnale või võin ma lugeda korraks taadi Toomas Kalli raamatust rüütel rahva keeles ja meeles valik jutte otse rahvasuust üles kirjutanud Toomas Kall No siis loen ühe lõigu raamatust, et see on siis kuidas siis öelda, nagu? Peatükk või pala? 79 ja kõlab nii. Pala nimi on kaunimad laulud. Eks altpoolt tugev altpoolt surve oli Arnold ikka tugev naiste poolt ma mõtlen. Ja ega Arnold ise ka ei olnud kitsi poiss, neid lugusid tal ikka juhtus naistega siin ja seal siis pidi jälle vaatama, et need ei jõuaks nii väga, Ingridi need jutud muidugi, jutud veel, aga laulud tehti üles kohe, kui midagi oli, kes, kellega see oli seal sees nagu nüüd on kroonikas. Ingrid ise käis neid laule kogumas seal kaugemal Võrtsjärve pool, teda nii ei tuntud, seal ta sai oma laulud kõik kätte heita, siis uuris. Aga see selleks väga-väga tore raamat. Tõsisemaks minnes siis rahva litseid kirjaga hakkama. Üldiselt see vist ei puutu küll asjasse, aga, aga lihtsalt meenus praegust, et rahvaliit üldse on kõvakirjade kirjutajad, kui, kui oli üheksa kolmanda aasta sügisel päike valitsuskriisi moodi asi. Eelarvevaidluste ajal, siis erakonnad vahetasid ikka kirju niiviisi üle päeva. Need olid küll mitte avalikud kirjad, aga kõik nad jõudsid väga kiiresti ajakirjandusse, kui ma õigesti mäletan, siis mõni neist ajakirjanduse kätte, kui ta jõudis adressaadini. Enamik neist jõudis enne sellepärast, et kui kui kujutada ette, et, et need Eesti Posti kaudu saata ja, ja, ja ja posti panna ja siis jälle lahti teha, et siis nad nagu ei jõuakski, aga võib-olla kasutati ka kullerteenust. Taevas teab, igatahes rahvaliit on kauaaegsete kogemustega tubli kirja kirjutaja ja seda puhkunud siis kirjutanud keskerakonnale. Sooviga alustada presidendivalimisi, kõnelusi, arutamaks taktikat, strateegiat ja, ja loomaks alust edasistele jätkuvatele koostöö võimalustele ka 2007. aasta presidendivalimiste järel. Juba on arutatud ja nuputatud, mida see kiri võiks küll tähendada, mida sellega öelda tahetakse, millised on ridade vahele peidetud sõnumid ja keerdkäigud. Ma arvan, et sellega ei taheta muud midagi ütelda, kui et et vastati Keskerakonna kirjale, mille sa saatis rahvaliidu kongressile tervitustega ja sellise põgusa toetusavaldusega presidendikandidaat Arnold Rüütlile, viisakad inimesed vastavad kirjadele ja, ja eks see oligi. Eks see oligi vastus midagi muud erilist, kui kui seal kirjas kirjas. Ma arvan, et see kiri ei tähendagi ja, ja tal ei ole sellist suurt ja põhjapanevat jaga murrangulist sõnumit. Aga aga kindlasti ta viitab sellele, et rahvaliidule on hirmsasti vaja Keskerakonna toetust, nii nagu on ka nendel neljal erakonnal vaja Keskerakonna toetust, kes kes Riigikogus üritatud presidenti valida. Ja ma arvan, et võimalusi on mõlemal ja sellest kirjast ei tasu küll kuidagi nüüd välja lugeda seda, et mingi koostöö oleks, oleks suurem või sügavam, kui ta enne oli. Ja ma arvan, see kirjanik ka mingi sõnum on, et tegelikult me peaksime lugema neid kõikvõimalikke presidendivalimiste eel ilmuvaid sõnavõtte ja seisukohavõtte ja selliseid kirju ikkagi pigem nende inimeste ringi silmas pidades, kellele need kirjad kaudselt on suunatud otseselt muidugi rahvaliit saatis kirja keskerakonnale. Aga nagu sa ütlesid, et need kirjad ei ole kunagi mõelnud ainult selle adressaadile, kellel nagu otse lähevad, vaid ma arvan, et see kiri oli pigem mõeldud nendele mõnesajale osadele või isegi mitte teadaolevatele valijameestele. Kes septembrikuus siis Estonia saalis noh, teatava tõenäosusega hakkab presidenti valima. Ja kirja mõte oli siis see, et vaadake, et ikkagi meil on siin Keskerakonnaga kõva koostöö ja ja, ja me oleme ühe asja eest väljas selle hästi palju juttu sellest, mida Keskerakond ja Rahvaliidu nagu koos teinud, eks ju. Ja võib-olla siis Leiti, et praegu on selline paras aeg nendele valijameestele ikkagi jälle märku anda, et üritame ennast ikka sinna nagu võitjate poole peale sättida, et ärge hakake mingit vähese lootusega kandidaati toetama. See on pigem selline avalikkuse psühholoogilise manipuleerimise võte vähesel määral ka muidugi ilmselt viisakus. Keskerakonna kirjale vastati, samas kui meenutame Keskerakonna kirja, siis oli kadunukese suurt kära, eks ju. See oli ka väga. Juhi tegelikult, et jah, eelmine saade, ma rääkisin siin Keskerakonna tugevusest, mis tulenes sellest, et et Keskerakonnal on valida nagu kahe seltskonna vahel, et kas toetada nelja erakonna püüdlusi ja otsinguid riigikogus president ära valida, liituda selle seltskonnaga mingil viisil ja saada seetõttu rahvaliidu pahameele osaliseks või vastupidi, et eelistada rahvaliitu Arnold Rüütlit ja ja, ja, ja siis tõukuda eemale sellest nelja erakonna seltskonnast. Tegelikult noh, siit tuleb ka välja teistpidi see Keskerakond, kus või, või Keskerakonna valikuraskused, kui, kui viisakamalt öelda asi nimelt selles, et kuidas ka ei vaataks, tegelik ähvardus on see keskerakonnale, et pärand 2007. aasta valimisi mitte ei oota peaministri koht, nii nagu paljud ajakirjandusväljaanded mulle arusaamatutel põhjustel kirjutavad, vaid pigem on Keskerakonna oht selles, et mõlema valiku puhul võib kummitada oht jääda opositsiooni hoopis. Kujutame nüüd ette, kui juhul, kui presidendivalimised määravad ära tulevase koalitsiooni jõujooni, mis on ju väga, või tulevase koalitsiooni koostöövõime, kui me kujutame ette, et, Koostööd hakkavad tegema Rahvaliit ja Keskerakond siis on väike või väheneb tõenäoline, et nad kahe peale saavad kokku enamuse parlamendikohti. Praegust pärast 2003. aasta valimisi oli neil 41 koht kohta. Ja kunagi ei ole olnud selliseid parlamendivalimisi veel Eestis, kus Keskerakond ja Rahvaliit või siis nende või eelkäijad oleksid siis kahe peale saanud. Enamuse. See tähendab, et tuleks koalitsiooni võtta keegi kolmas osapool, kui need neli erakonda, kes praegust riigikogus presidenti otsivad, jäävad ühtseks ja moodustavad koalitsiooni siis ootab rahvaliitu ja keskerakonda kahekesi rõõmsasti koos oposid joonis olemine ees. Ja tõenäoliselt nende nelja neljal erakonnal peaks kõigi eelduste kohaselt neid hääli siiski jaguma isegi siis, kui valimised suhteliselt keskpäraselt lähevad. Võimalus siis Rahvaliidu ja Keskerakonna baasilt nagu valitsust moodustada, on see, et pakkuda peaministri kohta jälle kellelegi teisele, nii nagu praegust on reformierakonnal see peaministri koht ja nii edasi. Et, et selline variant, juhul kui Keskerakond läheb toetama Arnold Rüütlit. Nüüd, kui. Miks see variant nagu vähetõenäoline on, et ma arvan, et see suhteliselt tõenäoline variant sellest, et asju, mis nagu Keskerakond Reformierakonda praegu seovad, neid on nagu rohkem, kui meil on nagu pealispindselt, nagu vaadates paistab ja see variant võib täiesti vabalt uuesti Jah, aga aga, aga olenematta poliisi suundumuste, suurt valitsusliitu peaministri kohta või valitsuse juhi juhtimise kohta see see minu meelest neile küll ei tõota ja, ja see on puht Parlamendi, matemaatika ja, ja eeldatavate valimistulemuste põhjal nagu öeldav. Teistpidi, kui Keskerakond otsustab toetada neid nelja erakonda, kes riigikogus tahavad presidenti valida siis tekib küsimus, et kui tulevad parlamendivalimised, kas seda siis kampa võetakse, kas, kas teda siis üldse sinna seltskonda vaja on, millise koha ta seal seltskonnas saab. Ja kui suhted rahvaliiduga on halvad, võib täpselt samuti juhtuda, et need neli erakonda ikkagi on loonud presidendivalimiste käigus nii tiheda koostööd, saavad valitsuse moodustamisega hakkama, sai koledad optimism, ütleksin selle peale. Need on hetkekaotus, et ma arvan, et need inimesed, kes nagu poliitikat teevad, peavad neid kaalutlusi vaagima. Jaa, jaa, kindlasti need mõjutavad ka otsuseid presidendivalimiste käigus. Nii et ühest küljest, vanad on hirmus meeldiv selline peiupoisi roll, keda mõlemad leerid tahaksid presidendivalimiste ajal enda seas näha ja nende hääli saada. Teisest küljest on üsna keeruline otsustada just tulevasi parlamendivalimisi silmas pidades, et mida siis saada, ma arvan, et president saaks riigikogus valitud juhul, kui need neli erakonda kes Keskerakonna toetust, et seal otsivad, lubaksid keskerakonnale kohta ka tulevases valitsuses. Aga kuivõrd presidendiamet sellist lubadust väärib ja kuivõrd Keskerakond saab seda lubadust uskuda? See on nagu minu meelest kaheldav ja küsitava ja, ja kelle nimel seda ja kuidasmoodi seda üldse saab lubada, kui valimistulemused päris päris selged. Täpselt, aga sellepärast see kiri ongi nagu minu meelest nagu suhteliselt sisutühi, et ta kordab üle selle, mis tegelikult on arusaadav, et kui Eestis on kaks erakonda, kes kindlasti omavahel peale kõikvõimalike valimistulemusi on kohe valmis koostööd tegema, siis need ongi Keskerakond ja Rahvaliit selles mõttes, et seda ei ole mõtet kellelegi nagu kirjutada, hellitada neil erakondadel endil, selles mõttes on nagu vaadates neid erakondade vaateid noh, niivõrd-kuivõrd, neid seal on, eks vaadates erakondades olevaid inimesi, siis on ju sama lihtne kui, kui see, et noh, ma ei tea, et suure tõenäosusega üksi omavahel tahavad koostööd teha Isamaaliit ja sotsid, eks see, see on muide vähem tõenäoline. Jah, et kui see jõudude jagunemine nii läheks, et ühele poole jääksid Keskerakond ja Rahvaliit ja teisele poole need neli erakonda, kes kes riigikogus presidenti tahavad valida, siis sisuliselt on tegemist ju 99. aastal tekkinud jõujoonte kordumisega, kus siis tol ajal olid valitsusliidus Reformierakond, Isamaa ja sotsiaaldemokraadid. Nüüd on Isamaaliit liitnud endaga Res Publica, kes vahepeal on tekkinud ja teisel pool oleksid siis Rahvaliit ja Keskerakond. Ja kogu see mõtteviis muide, kumab läbi ka sellest Villu Reiljani kirjast, kes meenutab täpselt neid samu tolleaegseid sündmusi, see on siis nii-öelda võitlust Narva elektrijaama erastamise vastu ja, ja muid protestiaktsioone, mis ette veetud said tol ajal Keskerakonna ja Rahvaliidu poolt, kes olid siis opositsioonis pärast 99. aasta valimisi kus Keskerakond sai küll kõige suurema häälte arvu riigikogus, aga koalitsiooni moodustasid tegelikult teised erakonnad. Narva elektrijaamade erastamisega vehkimine on mul alati kohutavalt naljakas, sellepärast et nagu mina asjast aru saan, siis Keskerakond, Rahvaliit isegi tollal ei saanud aru, mis protsess oli teoksil ja mis täpselt oli, mille vastand allkirju kogusid, aga okei, jäägu neile see rõõm selle 1000 allkirja, Nad kogusid allkirju kogusid. Other mäletan, oli suur higise särgiga kogus allkirju. No mina, mina ütleks, et see kiri on siiski pigem suunatud nendele inimestele, kellel adresseeritud ei olnud ja tõenäoliselt suunatud valijameeste meeleolude mõjutamiseks ja võib-olla ka pisut teiste erakondade märguandeks ja ja rohkem on sealt nagu väga raske välja lugeda, et sul oli küll väga ilus konstruktsioon, aga ma arvan, et kui seal oleks mingeid garantiisid, kas ühel või teisel pool, et kas siis rahvaliidul oleks vaja mingeid garantiisid Keskerakonna käitumise suhtes või Keskerakonnal oleks vaja mingit garantiid rahvaliidu käitumise suhtes, siis me näeksime nagu mingit teistsuguseid kokkuleppeid. Noh, võib-olla need kokkulepped on nagu olemas, aga me, me lihtsalt ei asjadest nagu teavitatud. Juhul kui Keskerakond tahab väga kindel olla selles, mida rahvaliit tale avaliku kirjaga pakub, eks ju, siis ma ei tea, mina Edgar Savisaare asemel küsiksin pigem seda, et Rahvaliit ja Keskerakond võiksid ühineda. See oleks nagu asi, mis oleks nagu selgelt tagasivõtmatu ja ja noh, suuremat kindlust loov kui see noh, lihtsalt praegune erakondades sarnasus. Aga samas, kui me vaatame tõesti, et erakonnad on sarnased ja neil nagu kummalgi eriti suuri valikuid ei ole, siis tegelikult sellise nõude esimene esitamine oleks ka selge liialdamine, nii et ma arvan, et kõik läheb täpselt nii, nagu seal kirjas, nagu kirja pandud, et peale valimisi nad teevad koostööd, aga see ei lähe mitte sellepärast, et neil oleks mingisugused suuremad strateegilised kaugemad plaanid või nad mõtleksid Eesti rahva huvide peale selle tõttu vaid need ongi need kaks erakonda, mis loomulikult saavad koostööd teha selle baasil, mis neil olemas on. Nojah, küsimus on selles, et kas need teevad koostööd opositsioonis või valitsuses või on neile see tõesti ükskama, ma arvan, aga neil ei ole. Hea küll, aga neil ei ole seal nagu võimalik hiljuti valida, et seal küsimus on pigem selles mõttes, kui presidendivalimistel, nagu sa ütlesid, on küsimus nagu keskerakonnas, siis ma kardan, et valitsuse moodustamisel järgmisi valimisi on küsimus reformierakonnas. Kas Reformierakond tahab nagu muuta sellist olukorda, kus nad praegu on? Mina nagu väga ei usu, need on seal väga mõnus olukord. Kui nad tahavad muuta, siis tehakse valitsus nende erakondade vahel, keda sa siin nimetasid nagu neli erakonda, eks ju, peale valimisi küll kolmeks sotsid, Isamaaliit, Reformierakond, kui nad ei taha seda olukorda muuta, tehakse valitsuses Keskerakond, Rahvaliit, Reformierakond. Jah, aga, aga ma arvan, et Reformierakond ei taha seda olukorda muuta, sest on liiga palju asju, mis räägivad selle vastu. Ja nüüd me, me saame nagu väga stabiilse pikaajalise valitsuse, kus on just need kolm esimest esimese nimetatud erakonda. Pärast pärast valimisi sama valitsuse tegemine, mis praegu on, on põhimõtteliselt loomulikult võimalik, alati saab seda teha, aga üks väike nüanss on sealjuures, mis teeb selle asja natuke keerulisemaks. Kui me eeldame, et kõige rohkem hääli kogub või valimiste nii-öelda võitja on, on Keskerakond. Ja Reformierakond saab seal, ütleme teise või kolmanda, teise kindluse suurusega häälte hulga, nii nagu ta tavaliselt on valimistel saanud viimastel kahel valimistel, küll on tal jäänud häälte hulk kolmandale kohale. Et, et siis on Keskerakond, on väga raske põhjendada vahetult pärast valimisi oma valijatele, miks nad loobuvad näiteks siis ta kõvaks teha pakuvad seda oma oma oma poliitilisele oponendile Reformierakonnale, kellega nad, kellega nad kindlasti valimiskampaanias on vastamisi väga teravalt. See on Reformierakonna ja Keskerakonnaliidud on olnud üsna sagedased, aga nad on olnud siiski mitte mitte peale valimisi, vaid nii-öelda selle vahevalitsuse ajal kus valimistulemused ei ole enam vahetult mõjutanud valimisvalimiste moodustamist ja, ja suurelt valimislubadusi on juba selleks ajaks täidetud ja, ja koalitsioon tekib olukorras, kus tegelikult valimiste käigus tekkinud valitsus laguneb ja on vaja lihtsalt midagi asemele panna uute valimisteni vastu pidada. Vaata Eestis kahtlaselt erakondi sa praegu nagu teed suure loogikavea, on erakondi, kes peavad oma valijatele mingeid otseseid põhjendama ja selgitama ja kui midagi läheb valesti, siis valijad loevad nende käest ära ja erakondi, kellede valijatel ei ole vaja mitte midagi põhjendada ega selgitada ja isegi, kui nad seda teevad, nad teevad seal rohkem viisakusest ja lugupidamisest oma valijate vastu. Keskerakond on eredalt selline erakond, kus valijatele Te midagi põhjendada, sest need valijad valivad jälle ja jälle ja jälle ja selleks, et need valijad, Neid valiksid, on piisav see, et erakonna juhiks on inimene, kelle nimi on Savisaar. See ei ole nagu võrreldav näiteks Res Publica, Isamaaliidu või sotsidega võiga teatud määral rahvaliiduga, kellel oleks vaja oma valijatele midagi põhjendada. Keskerakonnal ei ole vaja valijatele midagi põhjendada, eks ju. Ja mingis mõttes ma ütleksin, et sinna sinna suunas Keskerakonna mitte põhjendamise suunas on liikumas ka Reformierakond, aga noh, ta on ikkagi poolel teel veel. Keskerakonnal ei ole vaja oma valijatele põhjendada ühtegi otsust. Nad rahulikult võivad panna peaministriks inimese, kes ei ole Keskerakonnast, nad võivad teha mida iganes nende liikmena, rahu nendega siis, kui nad on koalitsioonis kui valitsuses, siis kui opositsioonis mida iganes. Hea küll, sedapidi vaadates jäägu su tahtmine, et, et on olemas selline partei, on olemas selline partei juht, aga kui sa vaatad teistpidi, siis ütleme Reformierakonna seisukohast siis kui reformierakonnal oleks valida koalitsioon Rahvaliidu ja Keskerakonnaga ühelt poolt. Ja saada seal peaministri koht või saada peaministri koht valitsuses, kus on isamaaliit ja sotsiaaldemokraadid. Kumma valiku Reformierakond teeks? Ma. Ma arvan, et see valik ei ole reformierakonnal väga raske. Nad teeksid selle praeguse presidendi valimiskampaania koostööpartnerite kasuks. Viimane valitsuse moodustamine oli olukorras, kus Reformierakond ja Res Publica olid päris suurel sõjajalal. Pärast valimisi on Reformierakond päris mitmel korral suutnud Isamaaliiduga koos valitsuse moodustada ja kui neil oleks häälte hulga poolest see võimalik, ma arvan, et nad teeksid seda eriti, kui neil oleks nagu saada peaministri kohta. See Reformierakond, kes tegi Isamaaliiduga valitsuses, oli hoopis teine reformierakond kui see, keda me praegu tänases Eesti poliitikas näeme neid praktiliselt kaks erinevat erakonda sellele erakonnale, mis praegu võimul on ja kus ta praegu peaminister, neil on niivõrd palju ühiseid noh, kuidas viisakalt ütlengi, ühiseid asju aetud Keskerakonnaga ja võib-olla ka rahvaliiduga, et lihtsalt oleks väga nadi hakata. Noh, mitte jätkata nende asjade ajamist koos edaspidi, ma ei usu seda loogikat, et see see minu meelest ei päde ja see, see ei ole, sellel ei ole nagu poliitilise loogikaga midagi. See ei olegi poliitmist, ei olegi poliitiline ka seal on lihtsalt selline tavaline tavaline loogika, et kui ma nüüd veel nagu muutub, et võiks öelda, et miski ei liida sama palju kui ühine kurikoht valitsuses on nagunii olemas ja, ja valikuvõimalused, ainult et siis muutub nagu Reformierakond see, kes, kes kes, kes hakkab valima, kelle poolt on või, või kuhu ta läheb ja ma arvan, et et presidendivalimised võtavad olukorda küll piisavalt sel määral, et et seda valikut veelgi hõlpsamaks Reformierakonnale teha. Olukorrast riigis. Sel nädalal avaldati terve hulk erinevate ametiisikute majandushuvide deklaratsioone. Ja ajakirjanduses ainult k läbi käidud. Ja mis mulle silma jäi, oli see üks uudis, mis oli mis, mis, mis oli algselt BNS-i uudis, BNS oli selle uudise teinud ja pärast oli ka mitmes lehes oli nagu mingeid erinevaid käsitlusi kõige kontsentreeritum kujul võib-olla SL õhtulehes, mis mul ka praegu on ees, kus SL õhtuleht oli pannud selle suursaadikute palga ülevaate pealkirjaks suursaadikute närune palk ja kui ma seda uudist vaenlast tõepoolest, et keskmiselt teenib Eesti suursaadik, inimene, kes esindab siis Eesti riiki välismaal palka 10000 kuni 12000 krooni kuus. Näiteks kui siit tuua üks näide, konkreetselt siis seda küll siin Õhtulehe artiklis ei ole, küll aga oli see mujal, kus selgus, et näiteks Ameerika Ühendriikide suursaadik Jüri Luik vist sai palka midagi suurusjärgus 11600 krooni kuus 11600 krooni kuus. Ma lihtsalt praegu Jansen artikli piiridesse ja ma küsin, et mis sõnumi selline nagu teave siis nagu meie Eesti inimestele annab, et et ühest küljest noh, need inimesed, kes ei ole riigiametnike palga maksmise tabada, ka hästi kursis, need loevad siit ja mõtlevad, et et nii suursaadikute palk on närune, tõepoolest 10000 krooni kuus, son siin tsipa üle Eesti keskmise palgaametist, mis eeldab nagu noh lähenemist. Noh, ma ei oska suurt vastutust, eks ju, laia silmaringi, head haridust, keelteoskust, suhtlemisvõimet. Kõva tausta see, see ei ole päris amet, mida on võimeline tegema, eks ju, 21 aastane inimene, eks. Et selle eest on seda ikka häbiväärselt vähe. Et noh, oletame nüüd, et kala kindlasti ütleb, et see palk ei ole reaalne palk, mis nad saavad onni. No kindlasti ei ole see reaalne sissetulek, aga miks meil toimub? Pull, et miks me ei võiks nagu siiski maksta oma riigiametnikele, sealhulgas suursaadikutele ja diplomaatidele sellist palka, mida oleks mida ei oleks häbi saada, mida oleks häbi avaldada ja kus ei oleks nagu mingit sellist nii-öelda varjatud osa ja avalikku osa, et põhimõtteliselt, kui ma loeks lehest, et meie, suursaadik, no ma ei tea Pariisis Prantsusmaal, eks ma toon suvalise näite saab 100000 krooni kuus palka, näiteks oleks rahul et see mõistlik, sellise inimese peabki maksma nii palju palka, millal, kus ma loen lehest, et see ala tuul saadik, eks ju. Norras teenib palka 8400 krooni kuus. Ma ma mulle kui Eesti riigi kodanik tegelikult Anvar, ei saa sinust päris täpselt aru, miks sind see suursaadiku palk paneb imestama, aga miks sind ei paneeli lihtsalt näide või muud muud? Kuulge, palga isegi rääkida üldisemalt, eks ju, see, see suursaadiku palk on lihtsalt üks näide sellest, et kui, kui jabur on see praegune riigiametnike palgasüsteem nagu mitmes mõttes, et et inimeste palgad on nagu väga väikesed. Kui me vaatame majandushuvide deklaratsiooni järgi suusategelikult puudub kõige eredamalt välja, eks ju siis kindlasti on seal terve hulk mingisuguseid hüvitusi lisatasusid, ma ei tea, mida iganes, mille tulemusena see palk tõesti loodan, et võib-olla päris viisakas, kui ta ei ole, siis noh, müts maha nende inimeste ees, kes seda tööd nagu selle vähese raha eest teevad. Et aga kui see on tõesti nagu viisakas palk, et miks ei võiks seda nagu noh, sellisena näidata. Nagu ta on, Anvar ma kuna minuni olen üsna kindel, et see süsteem ei ole tehtud nii selleks, et suursaadiku palga suurust kuritahtlikult varjata eesti rahva sellise positiivse tunnustuse kui ka rahva milleks see siis on selline, et see süsteem on, tuleneb Eesti riigiametnike palkade üldisest korraldusest. Tõesti, suursaadikutele on natukene erinevad reeglid ja sellest tuleb ka see Nii-öelda majandushuvide deklaratsioonidest kajastatava summa naeruväärsus või närusus, kuidas teda iganes on nimetatud, aga samamoodi me võime ju siin imestada selle üle, et riigiametnike palgaastmestik, mille kõige kõrgem aste on 12500 krooni peast õigesti mäletan seda summat, aga sinnakanti ta jääb. See tähendab, et printsiibis peaks riigiametnik kõige kõrgem riigiametnik, teenima see 12500 krooni ja kui sa sellega võrdled, mis, nagu seaduses kirjas on, siis võiksime ütelda, et Eesti USA suursaadiku Jüri Luige palk on peaaegu tipppalk. Nendel riigiametnikel, kes töötavad Eestis ja teenivad oma riiki ja rahvast Eestis lisandub sellele nii-öelda palgaastmestiku numbrile, mis enamasti ei ole 12500, vaid on veel väiksem. Lisandub selline tehniline mõiste nagu diferentsiaal, millega venitatakse see palk märksa suuremaks, kui ta algselt on ette nähtud, siis on neile riigisaladuse hoidmise tasu, siis on teaduskraadi eest tasu, siis on võõrkeele valdamise lisatasu, siis on mingisugune tulemuspalk. Ma ei ole nii suur spetsialist riigiametnike palkade osas, et ma suudaksin peast kõik need tasud üles lugeda, millest kõik see koosneb. Tulemus on siis 80000 Eesti krooni, mida sai hiljaaegu maksuameti direktor Aivar Rehe. Ehkki seaduse järgi võiks riigiametnik saada seal kuskil 12000 kroonise krooni ringis, aga, aga ka see 80000 on täiesti seaduslik. Sest need lisatasud võimaldavad seda maksta. Miks suursaadikutele ei kajastu see, see tegelik palk, on asi selles, et nende lisatasud on esindustasud ja kuna nad on välismaal, siis ka lähetustasud. Ja spetsiaalselt ja minu teada on, et maksuvabad või vähemalt ei ole võrdsustatud palgaga ja nad lihtsalt ei pea neid deklareerima. Deklareerimise selline puhtformaalne eripära. Deklaratsioonis nõutakse palka ja, ja osad lisatasud on võrdsustatud palgaga. Ei osanud lisatasud ei ole nagu palgad, vaid nad on nagu ametilähetuskulu. See on ka kodumaiste riigiasutus riigiametnikele, kui neile makstakse lähetustasu, et see ei lähe siis neil palga palgaarvestusse ja, ja ei, ei kajastu ka nende palgaandmetesse, et selles on ainus erinevus. Usu mind, Eesti suursaadik, palgad ei ole kindlasti närused ega, ega naeruväärset või õigemini see sissetulek, miks neile nende töö eest makstakse, et ma pakun, et nad on ühed kõige kõrgemalt tasustatud riigiametnikud Eesti riigis. No seda mul rõõm kuulda ja ma, ma tegelikult ise loodan ka sedasama ja olen ka kuulnud, aga mida ma tahan öelda, on see, et minu meelest Eesti riik ei peaks häbenema maksta headele ametnikele head palka ja kuna meil on selline tava ja reegel, et riigiametnike palk on avalik, siis võiks seda palkaga näidata sellisena, nagu ta on, eks. Et ma saan aru, et okei, siin võib olla mingisugune selline keiss, et ajakirjanikud lugesid neid majandushuvide deklaratsioone noh, kuidagi väga formaalselt ja ei teinud oma tööd nagu piisava põhjalikkusega, et ei küsiministeeriumist juurde, et kuidas, kas seal täpselt ikka midagi lisandub või me teamegi nagu pidama Palvaks seda, mis seal deklaratsioonist paistab, aga tõepoolest miinimumpalgaks deklareerinud, eks ju, 8000 411600 krooni siis noh, ma ei tea, see see, see jätab meie riigis selliseid asju, skisofreeniline mulje. Kus on siin see loogika, mis mina, mina ei naeru. Mis on tegelikult probleem on see, miks riigiametnike palgad selliselt jaburalt kombel on üles ehitatud, aga ma arvan, et vähemalt kõrgemad riigiametnikud. Ta on väga meelsasti selle palgasüsteemiga nõus ja, ja see et neid seda palgasüsteemi on püütud mitu-mitu aastat juba muuta. Iga uus valitsus tuleb ja iga uus justiitsminister tuleb ja räägib, et tuleks kohe kord majja luua ja valmistatakse ette ka pidevalt mingisuguseid seaduseelnõusid, mida valitsuskabinetis muudkui arutatakse, kui nad üldse sinna jõuavad. Aga tegelikult asi sumbub üsna kähku ära. Et on tunda, et kuskil on hästi tugev surve selle süsteemi kaitseks. Ma arvan, et see on, see on just nimelt kõrgemate riigiametnike seas, aga, aga võib-olla ka võib-olla ka mõne ministri enda poolt, sellepärast et väga mugav on raha kaudu enda võimu teostada. Väga mugav on manipuleerida nende erinevate lisatasudega ja maksta igale riigiametnikule just sellist palka, nagu sa tegelikult tahad. Aga näitamata seda tegelikku palka, aga just nimelt sellepärast tulekski see asi ära lõpetada, sest et inimestele peaks olema teada, et kui ma lähen tööle suursaadikuks, siis ma saan palka nii ja nii palju, mitte see, et tegelikult teab umbes kitsas ring, et see palk võib olla umbes sellises vahemikus sõltuvalt siis kellegi suvast. Aga aga otsustamisel otsustajale ongi mugavam, et see sõltuks tema suvast, mitte ei oleks seadusega ette nähtud, et USA suursaadiku palk on niisugune ja siin on punkt vaid mugavam on see, kui sa saad kaubelda, saad rääkida, võib-olla mõnele inimesele rohkem maksta, mõnele inimesele vähem maksta. Sina oled kivikuningas, mitte mingisugune riigikogu, kes on seadusega paika pannud need palganumbrid, et tegelikult sa teed ise seadusi ja see sogane süsteem, mis praegust on, on kehtestatud võimaldabki seda, et noh, sa oled kõrgem kui rahvavõimu esindaja, need seal Toompeal on ette näinud mingi 12500 krooni. Aga mina siin maksan palju, ma tahan, et mul on rahakott käepärast, elame piires, vakantsed kohad annavad mulle ka natuke raha juurde ja, ja võimaldavad manipuleerida. Nii et mingit probleemi ei ole. Eesti riigiametnikud ja riik elavad selles mõttes hästi, vähemalt kõrgemad riigiametnikud, et et neile võib teha mis tahes palka. Presidendi palganumber võib kaotada selle kõrvalt, nii nagu aeg on näidanud, siin. Noh, mina tahan öelda seda, et minu meelest Eesti riiki käitunud väärikalt ei käitu enda suhtelises väärikalt, ei käitu oma töövõtjate ehk siis ametnike suhtes väärikalt ja ei käitu ka oma maksumaksjate suhtelise väärikalt, see on igas mõttes nagu selline. Aga kellele sa seda räägid, kui peasid papp, tuleb ja Jaan olla? Olukorrast riigis. Maksumaksja rahast sai hea meelega veel ja seda. Avalik-õigusliku ringhäälingu kontekstis nimelt siis On saanud valmis 2007. aasta rahvusringhäälingu eelarvekava ja selle kava esialgu kõige suuremaks nii-öelda üllatuseks on olnud see, et seda suurusjärgus kahtekümmend miljonit krooni mis varem nähti ette rahvusringhäälingu arengukavaga aastaiks 2006 kuni 2008 ja mis pidi tagama ETV digitaliseerimise ja teise ETV programmi käivitamise, seda raha selles eelarve kavas ei ole. Ja noh, inimesed räägivad igasugu asju ja, ja kõik, see ei pruugi olla tõsi, mis nad räägivad, aga ma olen kuulnud juba minagi neid jutte, et, et see on selline kaunis kingitus siis praeguse valitsuskoalitsiooni poolt nagu ETV-le kes ei ole valitsuskoalitsiooni teatud ministreid võib-olla kõige pidulikuma vajaliku nõutava soovitava aupaklikkusega kohelda. Nojah, eks tegelikult ju selle, et Eesti televisiooni eelarve raha ümber käib igavene kauplemine, mitte ainult kord aastas peaaegu, et aastaringselt. Ikka on olemas mingi arengukava, ikka ei anta selle teostamiseks raha. Ja ikka on ETV just see, kellelt see raha viimasel hetkel, mis on lubatud, ära võetakse, on olnud see üks ja sama või on kordunud peaaegu kõikide Eesti televisiooni juhtide ajal, nii et Ainar Ruussaar, kes praegust Eesti televisiooni juhti ei ole mingi erand siin, pigem on ta võib-olla kuidagi väga hästi läinud, et see summa ainult 20 miljonit on, mis on ära võetud, et Ilmar Raagi oli siin palju suuremaid unistusi, võib palju suuremaid pettumusi, kui kust, kust otsast seda iganes vaadata. Noh, ühest küljest võib seda seostada kindlasti sellega, mis ekraanil toimub, aga ma arvan, et see on nagu liiga lihtne, liiga selline labane seose tõmbamine, et kui kultuuriminister Raivo Palm arule mõni asi ei meeldi või kui Ainar Ruussaar teda piisav aupaklikkusega tervitad, siis järgmisel päeval tõmmatakse mingist lahtrist mingi number maa, aga miks see siis nii käib, ma küsiks, et. Rida muid põhjusi ka, et Eesti televisioonist töötab, praegusel hetkel ma arvan, mõnisada inimest omal ajal töötas ka üle 1000 inimese, aga ikkagi kui eeldada, et need mõnisada inimest ei tee ekraanile otsest poliitikat, et või nende huve esindavat poliitikat ei aja oma eraasju ekraanil siis valimiskastide juures on see võrdlemisi väike häälte hulk, eks ju. 400 häält siia-sinna ja ja sellepärast ei pea nagu väga võitlema. Hulga tähtsam on õpetajate palgad, politseinike palgad, pensionäride pensionid, mis tähendab mis mis tahes suhte valijagruppide huvid. See on üks, üks üks lihtne lihtne põhjus, miks saab alati Eesti televisiooni eelarvest raha maa tõmmata. See puudutab võrdlemisi vähe väheseid inimesi ja see on poolik, selgitust selles mõttes, et ma saan aru, muidugi võid ütelda tele telerite ees, Me istume ja, ja suur osa meist vaatavad ka Eesti televisiooni. Aga, aga, aga selge see, et Eesti televisioonil on väga raske ennast maksma panna muude asutuste sees. Eelarvekõnelustel ekraanil on nad väga võimsad. Aga kui nad tahavad vähegi sõltumatust ja erapooletust saavutada, siis ei saanudki. Ta on selle nimel järel, kõik on õige, aga kus kohas on ringhäälingu nõu, mida teeb ringhäälingu? No ma ei ole nagu aru saanud, kas ringhäälingu nõukoguga üldse kuidagi osaleb selles eelarvekava koostamisest, sest et igal pool ma näen, tsiteeritakse Kultuuriministeeriumi kantslerit, ETV juhatuse esimeest. Kas ringhäälingu nõukogu üldse on nagu tuttav sellega, mida kultuuriministeerium nagu pakub selleks eeloleks? Ma väga vabandan, konn, aga, aga vähemasti niimoodi olles puhkusele lugedes ajalehti, et ma ei ole aru saanud, et ringhäälingu nõukogu oleks nagu mingisugune mure, sellepärast et järgmisel aastal jääb teine delegaat haavamata või jääb digitaliseerimine toppama, et see on nagu selline loomulik asi, mis lihtsalt juhtubki iga aasta nagu alguses ütlesin, jälle võeti ära ja läkski nädalale. Ma umbes sinna kohta tahtsingi tegelikult välja jõuda, et ma arvan, et praegune ringhäälingu nõukogu või vähemalt selle esimees Andres Jõesaar nii palju kindlasti teeb, kui ta just parajasti puhkusel ei ole, ta läheb ja räägib kultuuriministriga rahandusministriga, nendest probleemidest ja ja, ja, ja küllap ta teeb ka kõvemat häält, kui vaja on. Aga päris huvitav oleks kogemuse mõttes ehk jälgida seda, mis juhtub siis, kui ringhäälingu nõukogu tõesti pannakse kokku poliitikutest, nagu on uue seaduseelnõu järgi kavas. Kui see hakkab koosnema veel valitsuskoalitsiooni esindajatest sel määral, et nad on enamuses selles ringhäälingu nõukogus ja kui seda ringhäälingu või rahvusringhäälingu nõukogu siis juhib valitsuskoalitsiooni poolt määratud poliitik. Kuidas näiteks valitsuskoalitsiooni esindaja läheb kultuuriminister Raivo Palmaru juurde, kes on näiteks tema erakonnakaaslane, ütleb Raivo. Mis asja sa tegid? Kuidas sa tõmbasid selle numbri maha? Et, et siis. Noh, me näeme sellest samast sündmusest muutub see surve palju tugevamaks, siis ei ole nagu Eesti televisiooni juhtkonnale sisuliselt kellelegi poole enam pöörduda. Tal ei ole enam Ühtegi sellist inimest, kellega siis nagu selg kokku panna või, või küünarnuki tunnet toetada isegi isegi sel vähesel määral, mis, mis tal praegu on olemas. Et selles mõttes on see uus seaduseelnõu märksa ohtlikum, et Eesti televisiooni sisu mõjutamine rahaliste vahenditega võib muutuda palju tugevamaks ja suuremaks, seda proovitakse euro praegu teha. Aga noh, elatakse raske ta üles üle, pigistatakse nagu natukene vöö kokku poole ja, ja saadakse kuidagi hakkama. Jah, jääb see teine telekanal aval avata, kas me seda nii väga vaja on ja peaasi, et oleks see üks ja oleks selle eest ause sõltumata. Aga mis saab siis, kui poliitikud hakkavad ka ainuisik või üldiselt ja valitsuskoalitsiooni poliitikud ainult ringhäälingu nõukogus asju määrama ja otsustama samal viisil, nagu kultuuriminister praegust otsustab? Seda küll ei tahaks nagu väga üle elada. Sellega lõpetame, stuudios olid Kalle Muuli ja Anvar Samost. Olukorrast riigis.