Kell sai kuus, Päevakaja teeb kokkuvõtte 25. detsembri ehk siis esimese jõulud päevasündmustest meile mujal. Mina olen toimetaja Tõnu Karjatse. Homme saabuvad Eestisse esimesed vaktsiinid, vaktsineerimine algab pühapäeval. Ööpäevaga lisandus 575 koroonaviirusega nakatunut. Ida-Virumaa kultuurikorraldajad ootavad valitsuse toetusmeetmeid. Rahad eraldatakse taotluste alusel, me katsume neid menetleda siis jaanuarikuu jooksul niimoodi, et jaanuari lõpus, veebruari alguses saaks teha väljamakseid. Euroopa Liidu juhid tervitasid Brexiti kaubanduslepingut ning asuvad seda tänasest ratifitseerima. Jõulutunnel kogub raha vähiravifondile, sel aastal on vähiravifond koroonapiirangute tõttu miinuses. Annetused on sel aastal pisut madalamal tasemel kui varasemalt. Ravi vajanud Need on pigem rohkem. Ilm on pilves, sajab lund, Lääne-Eestis tuleb ka lörtsi. Puhub põhjatuul kolm kuni üheksa, rannikul puhanguti 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur jääb nulli ja miinus viie vahele. Teed muutuvad libedaks. Homme saabuvad kõikidesse Euroopa Liidu liikmesriikides, sealhulgas Eestis esimesed covid 19 vaktsiini tarned, esimesed vaktsineerimised algavad ülehomme. Terviseameti andmetel lisandus ööpäevaga Eestis 575 sattumist koroonaviirusega, teste tehti 3674. Tänahommikuse seisuga on koroonaviiruse tõttu haiglas 384 inimest. Ööpäeva jooksul suri kuus koroonaviirusega nakatunut. Ida-Virumaa kultuurikorraldajad ootavad valitsuse toetusmeetmeid Ida-Virumaal on kultuuriüritused keelatud juba kuu algusest ja pühadeajast loodetud tulud jäävad saamata, jätkab Rene Kundla. Jõhvi kontserdimajas on detsembris tühistatud nii kontserte kui ka asutuste jõulupidusid. Kontserdimaja direktori Piia Tamme hinnangul jääb neil jõulukuul teenimata 50000 eurot. Nii nagu ka turismisektor, siis ka kultuurisektor on see, mis tegelikult ju töötab siis kui teised puhkavad. See periood on täpselt see kolm-neli nädalat Ida-Virumaal on see pikem, sest et lähtuvalt kultuurilisest eripärast, siis vene kogukond peab jõule ju jaanuari algusest, nii et et ütleme jah, see aktiivne periood on siis meil 10. jaanuarini või isegi seitsmeteistkümnenda jaanuarini tavapäraselt, et mis siin salata, ootame uut ja paremat aastat. Kultuurivaldkonna kriisi toetus on mõeldud eraõiguslikele organisatsioonidele hoolimata sellest, kas nad on varem riigi toetust saanud või mitte, ütles kultuuriminister Tõnis Lukas. Ministri sõnul ei laiene toetus kultuuriga tegelevatele riigi ja munitsipaalasutustele. Rahad eraldatakse taotluste alusel, kõigepealt hinnatakse nende taotluste paikapidavust ja siis pärast eraldusi kättesaamist ja, ja ära kulutamist on aruandlus, aga me püüame teha selle vähese bürokraatiaga ja katsume neid menetleda siis jaanuarikuu jooksul niimoodi, et jaanuari lõpus, veebruari alguses saaks teha väljamakseid. No see on mõeldud näiteks kontsertorganisatsioonidele, teatritele ära jäänud kontserdite etenduste piletitulu kompenseerimiseks, sest see on juba seotud seni tehtud kulutustega. Piletitulud oleksid kulutused katnud, aga kuna seda ei tule, siis järelikult kulutused jäävad õhku. Ja et need need kulutused ei koormaks organisatsioone, nii et nad lõpuks peavad uksed kinni panema siis on vaja need juba tehtud kulutused kuidagi kompenseerida ja selleks on segamõeldud, sest me tahame, et needsamad kultuurikorraldajad jätkaksid ka pärast kriisi mitte suureks vahepeal välja. Teatri tuuleveski direktor Valentina Furssova hinnangul tekib koroona piirangute tõttu nende eelarvesse umbes 13000 eurone auk. Meie tulubaasi vähenemine on seotud ka sellega, et oleme nii-öelda teater ratastel ehk meil oma saali pole, nii me oleme käinud esinemas koolides ja lasteaedades. Kuna me pole juba kaua aega saanud haridusasutustes esinemas käia, siis oleme sissetulekust kaotanud umbes 90 protsenti, ütles Valentina. Furssova teatri direktor nentis, et aega saab täita küll ka proovidega, kuid näitleja hing ihkab ka esinemisi ning nii on teatri tuuleveski näitlejad käinud pühademeeleolu loomas isegi loomadele Ida-Virumaalt raadiouudistele Rena Kundla. Rooma paavst Franciscus kutsus oma jõulupeo pöördumises riike üles jagama Covid 19 vaktsiini, öeldes, et natsionalismi seinu ei tohi ehitada pandeemia leviku piiramiseks, sest pandeemia piire ei tunne. Aja märgina tegi kiriku pea tänavuse traditsioonilise Urbi torbi pöördumise interneti teel Vatikanist mitega Peeter-Pauli katedraali rõdult. Nagu tavaliselt. Franciscus märkis, et praegusel ajaloo momendil, mida tähistavad tõsine majanduskriis ja koroonaviiruse pandeemia poolt veelgi süvendatud sotsiaalne ebavõrdsus, on üha olulisem tunda, et oleme teineteisele vennad ja õed. Paavst rõhutas, et tervis on rahvusvaheline teema ning ta kritiseeris sealjuures niinimetatud vaktsiini natsionalismi, mis ÜRO hinnangul võib pandeemiat veelgi halvendada. Kui vaesemad riigid saavad vaktsiini viimastena. Kiriku kritiseeris ka neid, kes keelduvad maske kandmast. Paavst ütles, et me ei tohi lasta äärmuslikku individualismi viirusel võidud seda muuta meid ükskõikseks teiste kannatuste suhtes. Euroopa Liidu juhid tervitasid Brexiti kaubanduslepet ja asuvad seda tänasest ratifitseerima. Brüsselist jätkab Joosep Värk. Brexiti kaubandusleppe sõlmimine eile pälvis rahulolevaid sõnu üle Euroopa. Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni hinnangul tasus Euroopa ühtsus ja kindlus ennast ära. Tema sõnul oli kokkulepe on vajalik, et kaitsta Euroop aga kodanike kalamehi ja tootjaid. Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli sõnul kavatseb nende valitsus lepingu intensiivseid läbi töötada kuid seda ei alustada nullist, sest Euroopa komisjoniga tehti lähedast koostööd. Tema sõnul koguneb Saksa valitsus juba järgmisel nädalal, et enda hinnang leppele anda. Leppe sõlmimise kiitis heaks ka kaks endist Briti peaministrit, kes Brexitiga lähedalt seotud on. See oli niisama ei sõnul on leppe küll üsna napp, kuid siiski hea alus tulevikusuhte ehitamiseks. David Cameroni hinnangul on hea lõpetada aasta heade uudistega, sest lepe on eluliselt oluline mõlemale poolele. Samas on ka kriitilisi hinnanguid. Näiteks Suurbritannia rahvusliku kalandusorganisatsiooni juhi arvates tegi Boris Johnson kalanduses liiga suuri järeleandmisi. Tema sõnul on Briti kalamehed tulevikus väga pettunud, sest mandrieurooplased ei maksa briti vetes kalastamiseks piisavalt. Sama pettunud oli ka Mandri-Euroopa kalandusliidu juhid. Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Laieni hinnangul on Euroopal nüüd on aeg edasi liikuda. Suurbritannia jääb meie usaldatud partneriks, kellega üheskoos õlg õla kõrval saavutada ühiseid globaalseid eesmärke. Kuid on aeg keerata uus lehekülg ja vaadata tulevikku, ütles Fonderlaien. Samal ajal asusid ka Euroopa institutsioonide juhid valmistuma leppe ratifitseerimiseks. Kui leppe allkirjastatakse, siis läheb see avaldamisel Euroopa Liidu teatajas. Seejärel juhtsatakse leppe etteulatuvalt, et 2021. aasta esimesest jaanuarist Euroopa Liidu ja Suurbritannia piiridel kaost ei tekiks ning siis asub asja arutama Euroopa Parlamendi, kes 2020. aastases otsust enam teha ei jõua. Seda kinnitas eile ka Euroopa Parlamendi president David Sassoli, kes lubas leppe ratifitseerimisega siiski mitte venitada. Kui Euroopa parlament selle heaks kiidab, siis läheb see veel kord Euroopa Liidu nõukogule kinnitamiseks. Kui sama on teinud ka kõik Suurbritannia vastavaid instantsid, siis algabki uus ajajärk Euroopa ajaloos. ETV traditsiooniline heategevussaade Jõulutunnel kogub sel aastal raha sihtasutuse Hille Tänavsuu vähiravifondi kingitud elu toetuseks. Fondijuht Toivo Tänavsuu ütles, et lõppev aasta on fondile olnud keeruline, sest ära on jäänud palju üritusi, kus oleks saanud annetusi koguda. On olnud rohkem väiksemaid üritusi, eriti suveperioodil, kui meil piirangud olid võib-olla leebemad. Suured kontserdid on kõike ära jäänud, aga oleme korraldanud, siselaatasid käsitöölaat, oli näiteks ja, ja oleme teinud erinevaid kampaaniaid internetis. Kuigi meil on palju kaasaelajaid annetajaid ka püsiannetajaid, aga annetused on sel aastal pisut madalamal tasemel kui varasemalt. Abivajajaid on pigem rohkem ja nii kokkuvõttes oleme täna siis 300000 euroga miinuses jooksvas miinuses, sel aastal. Praeguse seisuga on jõulutunneli kaudu saanud vähiravifond headelt annetajatelt juba üle 269000 euro. Ilmast räägib nüüd Kertu Sild, palun. Eeloleval ööl kaugeneb madalrõhkkond kirdesse ning selle servas sajab meil laialdaselt lund, saartel, sekka ka lörtsi. Puhub põhjakaare tuul kolm kuni üheksa, põhjarannikul kirdetuul puhanguti 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni miinus kolm, saartel kuni pluss üks kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab lund, saju võimalus on väiksem Lääne-Eestis. Pärastlõunal jäävad sajuhood aga kõikjal harvaks. Puhub põhjakaare tuul kaks kuni kaheksa, ennelõunal rannikul puhanguti 13 meetrit sekundis. Õhtuks tuul nõrgeneb ja on muutliku suunaga. Õhutemperatuur on miinus üks kuni miinus neli, saartel kuni pluss üks kraadi. Aitäh selline oligi jõulu esimese pühapäevakaja rahulikku pühade aega.