Nii üks-kaks-kolm. TALO ja nii kui nüüd keegi jäi hiljaks, proovime ühe korra veel. Võtke oma mõlemad telefonid välja, kui keegi on nii jõukas või kui tal on isegi muid prožektorite oskusi, midagi mis iganes. Kolme peal jälle. Üks, kaks, kolm. Kellel on isegi selleks roheline laser? Ma näen nii, aga see ei tähenda veel, et meie ürituseleks lävi. Te loete need pillid üles, kui vähegi võimalik. Instagrami või Facebooki hästi aega on, siis tudengipäevad ja kõik need, kes panevad veel hästi hääliks Henri Laumets. Nende vahel loositakse välja õhtusöök minuga. Mitte et oleks midagi nii head, aga midagi paremat on tulemas. Järgmine laul on veelgi parem, kui õhtused minuga on. Selleks on tuulevaiksel ööl. See. Ja mismoodi? Muudu keeli. Kelgu on tuuline, oleneedis saadik. Enne sõda LUGU modaarsete paneksite kõik oma vasaku parema vasaku ja parema käe niimodi käima. Nonii nonii, raadio kaks on eetris, tartus. Me oleme tekitanud endale stuudio öölaulupeo külje alla. Laululava on inimesi täis ja terve suur väljak on inimesi täis. Ei morjenda neid see ilm, mis ja on tekkinud paljudel inimestel on vihmavarjud, aknast on meil väga hea vaade, aga me püüdsime siin oma kolleegidega kinni oma endise kolleegi Carola madise ja me mõtlesime, et me paneme ta proovile. Ehk siis lükkasime talle kätte mikrofoni ja palusime tal meenutada, et kas ta veel oskab seda tööd, mida ta kunagi omal ajal siin Eestis tegin ja Carola on olnud aastaid Eestist eemal, kaugel, kaugel Ameerikas. Ja nüüd me lihtsalt põhimõtteliselt lükkasime ta siia õue, kauni vihma kätte, kauni laulu, käte ja šaslõki aroomide vahele. Tahtsingi öelda, et see üritus on juba täna siin võtnud sellise suure festivali mõõtmed, sest et meie stuudiosegi on šašlõki lõhn tulnud ja, aga vaatame, kas Karola üldse midagi veel tunneb. Hallo hallo Karola oled sa seal? Olen siin ja täiesti hingeldan. Kas sa oled roninud nüüd laulukaare otsa ja ma tahtsin just öelda, et see on vist kõige ekstreemsem reportaaž, mis ma üldse elus olen teinud? Ma loodan, et pojad ellu, ma loodan ka. Kas te lähete Kristoga nüüd sinna, seda Titanicu laeva otsaesist asju tegema? Tead, meid on siin ausalt öeldes juba mingi, ma pakun, 15, siin on kaameramehed ja paar raadio, inimest ja paar inimest veel, kuidas sa tunned, kas julgust on nii palju sees, et siiski mikrofon sul käest maha ei kuku ja selles suhtes käsi väriseb, aga puhtalt sellepärast et see on ikkagi päris hirmus vaatepilt, samas väga ilus ka, millega sa meid üllatad, kas oled mõne külalise ka napsanud ja kellegagi miskit räägid või vähemalt lihtsalt üle vaata, mida sa praegu hetkel väljast näed. Tead, me teeme praegu seal, sõitsin väga ilusa vaatepildiga, aga mul on siin raadio kahe omad inimesed, kellega ma mõtlesin, et ma räägin nende emotsioonidest samamoodi näiteks on mul siin Eeva Esse, kes kes seisab mu kõrval ja tema jalad värisevad. No mis te teete seal, andke edasi infot, me vaatame seda kontserti ja vaatame oma jalgealust, sest tegelikult on see ikkagi päris libe, et kui sa nagu ja laulukaare tippu saab kergesti, siis seda kindlasti, et me võtsime käiku või kasutusele kaks redelit ja poisid tõmbasid ilusti kätest üles ja ma arvan, et tagasitee natuke hullem kui ülesminek. No missa, teie mõte sinna tippu minemisel oli? No tahtsime ikka näha seda vaadetest siin üleval, tegelikult ausalt öeldes tundub, et isegi vihma sajab palju vähem, kui seal all oli. Kuigi see ei ole loogiline, aga lihtsalt see emotsioon on nagunii laes võrreldes sellega, mis seal all oli ja ja tore on näha, kui palju inimesi on siia ikkagi kokku tulnud. Vaatamata sellele ilmale ja okei, ütleme nii, et veerand neist on vihmavarjuga, aga teised ülejäänud on täiesti tublilt hakkama saanud, ilma mitte millegita. Kas teile sinna üles šašlõki lõhna ka tuleb? Šašlõki lõhna siia üles ei tule, aga no ma olen kindel, et alla tulles tunneme seda uuesti, kes need tugevad poisid olid, kes teid sinna üles ajasid, kas aitasid, kas ikka meie omad poisid omad poisid ikka, Indrek Vaheoja oli üks nendest, kes ulatas oma abistava käe. Kas keegi tagasi ka tuli? Tagasi alla ei läinud veel keegi, et me oleme kõik siin üleval ja ma arvan, et me lähme kambas koos alla tagasi. Väga tore, selline kiire vaade, mis siis praegu hetkel toimub, siin? Tartu laululaval on antud Karola, ehk sa leiad kuskilt publiku seast kellegi vahva inimese, kellega natukene lobiseda ja meile eetrisse edasi infot jagada? Kindlasti. Kaali üles sul, rind kõri. Nonii võib-olla korraks jälle nüüd rocki susside ära vahetada romantika suitsude vastu ja saad seda lugu merele kaasa laulda. Kuulate raadio kahe otseülekannet Tartu öölaulupeol. Naeratus, eks lood. Nonii nüüd on selline lugu, mis on esiklaasiga selliste Montslerite sules nagu virmalised tuletas Reoloogilist ära, sobib siia viimasesse, Tartusse imehästi tervendada, veidi karmimas võtmas, kui te võib-olla olete harjunud kuulma. Karud. Võitlus suvekülluse. Kuulate raadio kohta praegu on siin Tartu laululava kõrval väikses stuudios maris kõrvits Maarja, Merivoo-Parro, Erik, Norra, ja ma vaatan, et väljas on ühe tavalise sellise festivali kohta väga palju vihmavarje. Tõsi, sellepärast, et on vihma kallamas Andres kallamas tibutamas tegelikult Tartus, aga tavaliselt tänapäeva festivalidel vihmavarjud eriti lubatud ei soositud ei ole, sest nad varjavad kuidagi taga seisja, vaadake sinna lavale, eks ole. Ja tavaliselt suuremate festivalide puhul ju ukse peal lausa korjatakse ära ja on suured kastid, kuhu sa pead viska oma vihmavarju ja limpsipudeli, millele nad kaasavad. Jah, aga mitte siin sellepärast, et tegelikult sellisel Tartu öölaulupeol, nagu see on siin toimunud juba. Näeb ohtu teevad nüüd ütleme kas mingi vihmavarjumäng hakkas? Praega hakkaski lainetavat. Vaat vihmavarilained on küll varem näinud, ei ole ja vihmavarjulained, ma tahtsin just rääkida sellest, et, et, et siin öölaulupeol vao ongi lee. Siin pole tegelikult inimesed, kes on lava peal nii väga suured staarid, sured, et staarid on need laulud ja inimesed pigem koonduvad vihmavarjude alla ja on intiimselt natukene. Siin on väga palju vabadust kandmine, tähendab et iga vihmavarju on väikene, selline seenekene, kuhu alla koguneb üks perekond. Aga nüüd jälle üks laine. See on naiste kisa, laine, lipparutakse meestel karjuda, vaatame, mis välja tuleb. Ilmselt. Siis. Homme paljudel häält pole, aga samas ma panin tähele, et väga paljudel pole veel häälemurre alanud ka. Aga nüüd proovin, aga kuidas on lood meestega? Ma loen kolmeni Aveegaariaga nii kõvasti kast veeta naistel ära üheks päevaks. Pärast meid päris selline mehine publik. Ja tundub, et üsna hea tasakaal sugude vahel saavutatud Ivar juba midagi. Haara murdemoodi. Siin on niimoodi, et kõik koos ja nii kõvasti, vaatame, kas jäävad mehed peale või laisad. Kõik teie, kellel ei ole võimalus näha, mis siin toimub, siis ilmselt selle hääle järgi on võimalus veidigi aimu saada. Terve lauluväljak on inimesi täis meeletus koguses, kusjuures mina arvasin, et sellise ilmaga Ilmselt ikka ei viitsita välja tulla, aga mis sa ütled, mis pigem vastupidi, isegi jah, ma mäletan. Suvise laulupeo rongkäik jäeti ära, sest vihma kallas, aga inimesed tõid vabatahtlikud kohale. Loomulikult, see oli kõige parem ever. Teate millal ma olen näinud kõige õnnelikumaid inimesi siis kui vihma sajab, nagu ma aru saan, praegu vihma kallab, inimestel pole vihmavarju. Siis pärast seda, kui vihm otsa saab ja nad on läbimärjad. Ma olen näinud kõige õnnelikumaid inimesi ever. Täiesti võimalik on endal ka juhtunud selliseid olukordi, kus lihtsalt keset päikesepaistelist ilma astud kauplusest välja ja on meeletu paduvihm. Koduni on jäänud umbes kolm minutit, selle kolme minutiga oled sa täiesti läbimärg, aga väga õnnelik. Võib-olla kojujõudmise pärast. Järgmine lugu võiks vabalt olla või tegelikult ongi alternatiivne. Käsi südamele. Mul ei olnud. Sul müütu? Laps ründas Eesti muld ja Eesti süda kes jõuaks lahuta. Räägi Watson live is, milleni Tartu laululaval ja me oleme siin südaööni välja, sellepärast et tudengipäevade raames toimub sinilaulupidu. Väga ilusasti oleme me jõudnud umbes kolmveerandi peale ja jätkame siin, ma arvan, et me tunneme sinuga, ma arvan, et ju väga mugavalt hoia. Seesmine soe siin, meil on kuiv olla, aga need inimesed, kes seal on õues, me ei tea üldse seda olukorda, kuidas nad tegelikkuses end tunnevad, me anname siin läbi aknaklaasi küll aimu, mis seal väljas toimub, aga Karola on läinud õue ja ma loodan, et ta praegusel hetkel seal ära ei minesta, sest ta teeb midagi sellist, mida ta ei ole väga ammu teinud, ehk siis astub täiesti võõrast inimest laste juurde ja hakkab nendega rääkima. Karola, kas sa kuuled neid? Jaa, ma kuulen teid ja ma peaks ütlema, et mina hetkel märjaks ei saanud, sest ma olen võtnud ees kuju, ma arvan, et selle laulupeo ühe ühtedest kavalamatest täijatest, sest nemad on siin kõrvalhoone ääres oleva varjualuse all. Vaade on siit väga hea ja kõik on väga hästi kuulda, aga vihmavarjusid. Meil ei ole vaja. Siis sul on täiesti vedanud, kas seal on rahvast rohkem kui platsi peal? No kindlasti rohkem ei ole, kui platsi peale, aga siin on niimoodi ikka päris palju ja osad ikka täitsa entusiastlikud laulavad siin ka kaasa. Kui sa nüüd keerad parema käe poole endal, siis sa näed ilmselt mõnda inimest, kas julged nendega natukene vestelda? Vaatame kohe, kuurime. Tervist, kas te olete esimest korda siin laulupeol? Mitmendat kardab kuu enne ja kas on alati olnud selline ilm või on olnud midagi paremat ka? Ei, sellist ilma küll ei mäleta, ikka parem on olla. Ja kuidas teile tavaliselt siin üritusel meeldib käia, kas te laulate kaasa või te lihtsalt käite vaatamas kuskilt nurga tagant, kus ei 100 näiteks ikka laulame kaasa, ükskõik, kas sa ei hakka ise mis on tänase päeva jooksul olnud lemmiklaul, kuidas, mis on olnud tänase päeva jooksul lemmiklaul lemmiklaul see liivane, mis enne seda oli? Kõik sõnad on peas enam-vähem küll jah. Aga kuidas, kas sa oled seal eespool ka käinud või sa olid terve selle aja siin käisin ikka eespool ka vaatamas. Jaga, kuidas sulle tundus seal allpool melu versus sellega, mis siin toimub? No eks seal oli rohkem melu ikka kui see, et neil on rohkem inimesed, vihmavarjus. Ja kuidas, kuidas sa arvad, et et tänane õhtu võiksin lõppeda, et kas inimesed on lõpuni või mõned nõrgemad annavad vihma käest alla ja lähevad kuhugi peitu sooja? Ma arvan, et nõrgemad ei tulnudki välja, et eks ikka, kes siin on, oled lõpuni ka? Selge, ma arvan ka, et tegelikult kõik inimesed, kes siin on koos, on ikkagi need kõige tugevamad, sellepärast et ilm on ikkagi kõrvaltvaadet eetris ikka päris sajune ja inimesi on ikkagi siin selles suhtes päris palju, arvestades et ilm võiks olla parem. Aga anname sõna tagasi stuudiosse ilmast ei peaks vist täna rohkem rääkima, sellepärast et nagu näha on, siis ilm mitte kedagi siin platsi peal ei huvita, kes soovib veel mõnest laulust osa saada ja neid kaasa laulda, siis tasub siia tulla. Ma arvan, et sissepääsud on nii vaikseks muutunud, et mahutaks kenasti ilusasti sinna sisse ja ilmateade, rock n roll ja vabadus. Laululava siin raadio kaks tudengit. Nonii nüüd tuleb sellise bändi repertuaaris lugu. See bänd on tegelikult selle laulukaare tegelikult viimase lävele lõpu. Siit sai kõik alguse seinad lambale nagu fiks ja laula. Sageli ja meil on rohke Ja üksinda kodus. Peremees ma iga ravimtaimede täiega kaod. Ja tordi jahime. Ma julgen. Te kuulate raadio kahte raadio kaks on Tartus tudengipäevadel öölaulupidu käib. Tartu lauluväljak. Täna õhtul kõik tulnud siia oma õige inimesega. Kellega muidu vihma käes laulda? Laulame siis sellest õigest valikust ka neile.