Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 28.-st detsembrist. Stuudios on Janek sauna Eesti ostma täiendavalt 50000 doosi Faizeri ja koroonavaktsiini. Abielu referendumi korraldamise eelnõu muudatusettepanekute tähtaeg saabub ülehomme. Seni ei ole ettepanekuid laekunud. Siin võib öelda, et neid saab olema. Liikmesriikide suursaadikud kiitsid Brüsselis heaks Suurbritanniaga võtatud Brexiti järgse kaubandusleppe. Hiina kohus mõistis neljaks aastaks vangiaktivisti, kes jagas koroonaviiruse puhangu ajal Wuhan'is selle kohta teavet ühismeedias. Eesti vehklemisliit valis lõppeva aasta parimateks vehklejad Katrina lehise ja Sten Priinits. Öösel sajab mitmel pool lörtsi, lund ja vihma, Kirde-Eestis ka jäävihma. Pärast keskööd saju võimalus väheneb. Kohati tuiskab. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss neli kraadi. Päeval sajab kohati vähest lund või lörtsi, pärastlõunal jõuab Edela-Eestisse uus sajuala. Õhutemperatuur on homme päeval miinus üks kuni pluss neli kraadi ning teed on libedad. Eesti ostab täiendavalt 50000 doosi Faizeri ja koroonavaktsiini Sotsiaalminister Tanel kiige sõnul soovitakse nii tagada tervishoiu- ja hoolekandesektorile kindlustunne juhuks kui peaks tekkima korduva vaktsineerimise vajadust, jätkab Margitta. Otsmaa. Sotsiaalminister Tanel kiige sõnul ostab Eesti 50000 lisadoosi, olgugi et selle hind on kallim ja oodatakse teiste vaktsiinide peatset turule tulekut. Euroopa Liidu ühishanke raames saab Eesti Faizerilt üle 600000 vaktsiinidoosi, millest piisab 302000 inimese vaktsineerimiseks. Ja lisaks sellele pakkus siis Kaisel võimalust osta veel täiendavat lisadoose, mida enamik Euroopa Liidu riike aga tegid. Eesti taotleb juurde 50000 doosi sellele põhilepingule ja see 50000 doosi jõuab siis Eestisse jaotatuna kahe poole aasta vahel. Eeskätt see loogika on selles, et meil oleks igal juhul piisavalt vaktsiine, et vajadusel teha nii-öelda täiendav vaktsineerimise ring veel järgmise aasta lõpus, uue aasta alguses. Et oleks siis nii, et kõige suuremas riskis olevale eesliinile tagatud toimiv efektiivne müügiloa saanud vaktsiini. Ministri sõnul on Faizer kinnitanud, et 25000 doosi tuleb esimesel poolaastal ja teine 25000 teisel poolaastal ehk järk-järgult koos põhitarnetega. Faizer on kinnitanud, et on võimeline tarnima Eestile igal nädalal umbes 10000 vaktsiinidoosi. Üldse on eesti tellinud seitsmelt tootjalt kokku üle nelja miljoni doosi vaktsiini. Terviseameti andmetel tuvastati möödunud ööpäeval 416 inimese nakatumine koroonaviirusega teste tehti 2976. Tallinnasse lisandus 208 ja mujale Harjumaale 52, Ida-Virumaale 72, Lääne-Virumaale 19, Järvamaale 17, Tartumaale 14, Pärnumaale seitse, Jõgeva, Rapla, Võru- ja Valgamaale kõigest neli, Viljandimaale kolm, Saaremaale kaks ning Lääne ja Põlvamaale üks nakatunu. Neljal juhul pole nakatunu andmeid rahvastikuregistris. Ööpäeva jooksul suri kuus inimest. Kokku on Eestis surnud 213 koroonaviirusega nakatunud inimest. Haiglas oli täna hommikul 431 koroonahaiget, mis on 11 võrra enam kui päev varem. Intensiivravil oli hommikul 40 ning neist juhitaval hingamisel 20 patsienti. Eestis on üle 15000 inimese, kes on koroonahaiguse läbi põdenud Margitta. Otsmaa küsis terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna juhatajalt Hanna sepalt kus ka neid hakatakse vaktsineerima. Täna on seisukoht, mis on ka infektsioonhaiguste arstide poolt siis nii-öelda kooskõlastatud või seisukoht võetud, on selline, et kui inimene on haiguse läbi põdenud, siis kuue kuu jooksul tõenäosused uuesti haigestub, on, on pigem väike. Ja me püüame arvestada seda ka vaktsineerimiste planeerimisel, ehk et täna, kui meil on, ütleme, vaktsiin veel ses mõttes defitsiit, et me ei saa vaktsineerida kõiki, vaid peame tegema mingeid prioriteete ja valikuid siis me pigem lähtume sellest, et me prioritiseerime eelkõige neid, kes seda haigust veel ei ole läbi põdenud viimase kuue kuu jooksul. Aga, aga kui meil on vaktsiin juba rohkem, siis me vaatame sellest aspektist ka võib-olla natukene leebemalt mööda. Liidu liikmesriigid kiitsid heaks Suurbritanniaga saavutatud Brexiti järgse kaubandusleppe, mis jõustub esimesel jaanuaril, teatas euroliidu eesistujamaa Saksamaaühenduse. Riikide suursaadikud kohtusid Brüsselis leppe heaks kiita. See lubab ajutiselt tariifi vaba kaubavahetuse jätkumist Suurbritanniaga, kui see aastavahetusel Euroopa Liidu ühisturult lahkub. Soome parlamendile tehti küberrünnak häkiti sisse ka mitme parlamendiliikme e-posti. Seni pole avalikustatud, millist infot võis küberkurjategijate kätte saada. Toda Soome võimud pole täpsustanud, millal rünnak toimus. Soome keskkriminaalpolitsei juht Tero Moorman tunnistas, et varasemate küberrünnakutega võrreldes oli see tõsisemat laadi. Vene võimud liigitasid välisagendiks ka tuntud õiguskaitsja löff Ponomarjovi jah, mask või justiitsministeeriumi nimekirjas peale Ponomarjovi veel neli inimest, kõik need on ajakirjanikud ja aktivistid. Ponomarjov juhib liikumist inimõiguste eest, mille ta asutas tasse 1997. aastal. Ta ütles omaskvalile, et kui sellesse nimekirja pannakse veel inimesi, võib kaaluda ühe võimsa MTÜ tamist, mis tegeleks inimõiguste kaitsega Venemaal. Saudi kohus mõistis viieks aastaks vangi inimõigusaktivisti ja naiste õiguste eest võitleja 30 üheaastase Ludžain alla tuuli. Naine on vahi all olnud juba kaks aastat. Avalikult alustas ta võitlust naiste õiguste eest Saudi Araabias 2013. aastal. 2016. aastal oli luidžain esimene naine Saudi Araabias, kes kandideeris kohalikel valimistel. Saudide kohus määras talle täna vanglakaristuse saudi poliitilise süsteemi muutmise, katsete ja riikliku julgeolekukahjustamise eest. Iraan valmistub Ühendriikide võimalikuks rünnakuks, teatab Interfax. Naaberriik Kuveidi allikatele viidates ütles lahkuva presidendi Donald Trumpi administratsioon on Iraani piiride äärde paigutanud üle 240 tiibraketid. Pärsia lahele tulevad ka USA allveelaevade alused. Läinud nädalal tuli sinna juba Iisraeli allveelaev. Täna hoiatas Iraani Iisraeli nõndanimetatud punase joone töötamise eest ja Hiina kohus mõistis neljaks aastaks vangi ajakirjanikku, kes edastas teateid läinud aasta lõpus koroonaviiruse puhangu keskmest Wuhani linnast. 37 aastane Shannon, esimene inimene, kes sel põhjusel süüdi mõisteti. Tema reportaažid andsid toimuvast hoopis erinevama pildi ametlikest teadetest. Ja tagasi Eestisse. Abielu referendumi korraldamise eelnõu läbis 14. detsembril riigikogus esimese lugemise. Teine lugemine on kavandatud 11 10.-le jaanuarile ning muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on ülehomme. Põhiseaduskomisjoni esimees Anti Poolamets ütles Margitta otsmaale, et seni muudatusettepanekuid laekunud ei ole. Me oletame, et nad tulevad ikkagi 30. kusagil seal tund või paar enne seda tähtaja kukkumist. Ja eks me ootame põnevusega, sest jaga ärevusega sellepärast Hosni hoiatatud tohutu hulga ettepanekute eest, nii et see ei ole sugugi tühi jutt. Kujutage ette, kui me neid peaksime hakkama siis riigikogu saalis läbi hääletama. Iga asja peale saaks veel 10 minutit vaheaega võtta, see tähendab, et parlament ei suuda neid läbi hekseldada. Tahetakse ka parlamendi töö seisma panna ja öelda, et rahvahääletusi toimuda ei tohi. Ja kogu lugu. Reformierakond on muudatusettepanekud juba ette valmistanud, nii ütleb Hanno Pevkur ja lisab, et ettepanekuid tuleb palju. Täpset arvu veel hetkel on raske öelda, kuna neid muudatusettepanekuid veel tuleb, aga, aga kindlasti võib öelda, et neid saab olema tuhandetes. Mis valdkonda või mis teemat nüüd otseselt puudutavad, kas näiteks ka riigikogu töö- ja kodukorda või, või kuupäevi või? Üks riigikogu liikmed on, on suhtunud erinevalt küsimustesse, et kui ma siin neid küsimusi vaatan, et siis on siin väga palju erinevaid, aga kõik nad on ikkagi kõige vähemalt meie fraktsiooni poolt, et sisuliselt ütleme see põhiline eesmärk tegelikult on ikkagi anda märku koalitsioonile seda küsitlust täpsemalt öeldes siis rahvahääletust sellisel kujul vaja ei ole ja meil on hetkel vaja tegeleda hoopis muude olulisemate teemadega ja ja see, kes selle probleemi meile siia riigikogu saali on toonud, on ikkagi koalitsioon, kes mängis ennast ise nurka, sellega panid tähtajaks 18 aprill. Ja mis tähendab seda, et rahvahääletuse otsus peab olema riigikogus vastu võetud enne kaheksateistkümnendat jaanuarit ja kuna riigikogu koguneb 11, jaanuar, siis on ainult seitse päeva selleks, et see otsus vastu võtta. Ja loomulikult see probleem, mis meil siin ees terendab, uue aasta alguses on ikkagi koalitsiooni enda tekitatud. Eesti erakondade liikmete arv on püsinud aastases võrdluses üsna stabiilne. Suurima liikmeskonnaga erakonda on endiselt Keskerakond, kuhu kuulus tänahommikuse seisuga 14722 inimest. Seda on 27 liikme võrra enam kui aasta varem. Enim kaotas aastases võrdluses liikmeid Reformierakond, kuid endiselt on Reformierakond liikmete arvult teisel kohal. Reformierakonnas on 11303 liiget, mida on 482 võrra vähem kui aasta eest. Eesti konservatiivsel rahvaerakonnal on 8916 liigat. Aastases võrdluses on nad juurde saanud 67 liiget. Kõige rohkem on aastaga kasvanud Parlamendi väliserakonna Eesti 200 liikmete arv, see on tõusnud 692-ni. Aasta tagasi oli meil 89 liiget vähem. Päikeseparkide rajamisel on üks edukamaid Pärnu ettevõte metsagrupp. Firmal on valimisumbes poolsada päikese parki, kõik need võimsusega kuni 50 kilovatti. Need pargid kvalifitseeruvad seega riigi makstavale taastuvenergia toetusele, mida pärast 30 esimest detsembrit valmivad, jaamad ei saa, jätkab Ester Vilgats. Päikeseparkide rajamise buumi põhjustas 2018. aasta seadusemuudatus, millega pikendati toetuse maksmist väikestele kuni 50 kilovatise võimsusega jaamadele. Metsagrupp võttis kasutusele oma kinnistud, millest osal õiget otstarvet poonud suurtele põldudele metsagrupp päikesepaneel ei paigutanud ja neid eraldi kinnistuteks ei jaganud. Metsa Grupi juhataja Urmas Rahnel. Jah, siin on neli parki, iga park on 50 kilovatti, oli sobilik koht, pargi suurus oleneb natuke sellest liitumispunktist, kahed, kus sa saad elektrivõrguga liituda ja siin oli sobivad tingimused, sai teha neli, 50 kilovatist, aga enamasti meil on ikka väiksemad, sellised päris 50 kilovatised, ainult. Riik maksab toetust neile jaamadele, mis on aasta lõpuks valmis. Urmas Rahnel. See jaam on valmis ja seal peaks nüüd siia toetust alla hästi edasi minema ja see oli väga õige samm, et riik sellised toetused andis. See ärgitas ettevõtjaid taolisi väikseid jaamu looma ja sellepärast on sellel aastal näha ka, et selline parkide ehitamine on hästi levinud. Igal pool tee ääreski näha, kui ringi sõidad. Kui palju teie firmanni märkan? Meie ehitasime umbes 50 parki, enamasti on nad sellised 50 kilovatised või 40 kilovatised, aga mõned on siis suuremad ka. No mis te arvate, kas järgmisel aastal, kui enam ei maksta toetust, kas siis ehitatakse ikka veel parkway? Mina arvan küll, et päikseenergia, see on üks väga õige ja ala aitab maailmarohelisega maks teha ja kindlasti tehakse järgmine aasta ka. Kas nüüd päris selliseid 50 kilovatised võib-olla tehakse vähem ja suuremaid? Kindlasti tehakse ja metsagrupp ise kah jätab peas plaan, et võib-olla minna seda teed pidi edasi, kahvel. Ester Vilgats, Pärnu. Mullu kevadel hakkas kehtima uus muinsuskaitseseadus, mille alusel on muinsuskaitseamet ette võtnud uute kaitsekordade koostamise näiteks Pärnus, Kuressaares, Paides ja Tartus. Jane Saluorg uuris, kui kaugele on jõutud Tartu muinsuskaitseala uue kaitsekorra koostamisega. Kaitsekorraeesmärk on tuua paremini esile ala eripära ja pärandi potentsiaali piirkonna arenguks, soodustades nii ka kohalikku arengut läbi kultuuripärandi. Samuti jagatakse kaitsekorraga hooned kategooriatesse ehk missuguseid töid ühe või teise hoonega tohib teha ja milliseid mitte, ütleb muinsuskaitseameti ehituspärandi valdkonna juht ja Tartu kaitsekorra töörühma juht Anni Martin. Kui seni on kõik hooned justkui ühe väärtusklassi pea ja kõik ühesuguselt kaitstavad nii seest kui väljast siis nüüd kui see uus kaitsekorda avaliku väljapaneku läbib ja, ja siis lõpuks kehtestamiseni jõuab sisetööde puhul vajalik muinsuskaitseameti kooskõlastust, jaga tööde luba ainult nendel juhtudel, kui meil on teada, et seal tõesti on ka väärtuslikke interi ore ja puhul see meie kooskõlastama õigustatud muude hoonete puhul siis siseruumis ehitamist enam muinsuskaitseamet ei kooskõlasta. Tartu muinsuskaitseala uue kaitsekorra üks suuremaid muudatusi on seotud aga piiriga ehk kas kroonuaia tänaval peaks olema mõlemal pool kätt Tartu muinsuskaitseala või peaks asi jääma nii nagu praegu, kus ühel pool tänavat on muinsuskaitseala, teisel pool aga Supilinna miljööala ja muinsuskaitseala kaitsevöönd. Martin räägib, et plaani on juba tutvustatud linnale ja arvamust küsitakse selles osas kindlasti ka tänava elanikelt kuid uue korra kehtestamiseni läheb veel omajagu aega. Paneme kogu kaardimaterjali ja siis sõltub nüüd sellest, kuidas meil siin jaanuari alguses, et asjad liikuma hakkavad, et tahame olla siis selle kaitsekorraga veebruaris või hiljemalt märtsis, siis avalikul väljapanekul ja pärast seda, kui siis avalik väljapanek on ära olnud arvamused ära kuulatud, arutelul nendega läbi veel arutletud täpselt samamoodi nagu planeeringu menetlus püheks sõltuvalt nendest ettepanekutest ka, et kui ütleme nii, et kui sisuliselt ja põhimuudatusi ei tule, siis liigume edasi siis vabariigi valitsuse suunas, kes siis selle kaitsekorra lõpus kehtestama. 25. detsembril suri 88 aastasena helilooja Jaan Rääts. Jaan Rääts õppis Tartu muusikakoolis klaverit ning lõpetas 1957. aastal Tallinna riikliku konservatooriumi Heino Elleri õpilasena. Aastail 1955 kuni 1966 töötas ta Eesti raadios helirežissöörina 1966 kuni 1974 Eesti Televisioonis muusikasaadete peatoimetajana ning peatoimetaja muusikalise juhina. Aastail 1968 kuni 1970 ja 1974 kuni 2003 õpetas ta kompositsiooni Eesti muusikaakadeemias ning oli aastast 1990 professor. Tema paljude õpilaste hulka kuuluvad Raimo Kangro, Erkki-Sven Tüür, Rauno Remmel, Tõnu Kõrvits ja Timo Steiner. Aastail 1974 kuni 1993 oli Rääts heliloojate liidu esimees. Heliloojate liit märkis oma järelehüüdes, et Jaan Rääts kuulas heliloojate gruppi, kes tõid oma teostega 1950.-te aastate teises pooles muusikasse värskust ja uut mõtlemist. Heliloojate liit mainis, et rääts kujundas välja rõhutatult antiromantilise hoiakuga väljenduslaadi, mille tunnused olid nurgeline meloodika, aktiivsus, mängulisus, rõõm, rütmidest, kordusprintsiibid, kiiresti vahetuvad eri stiile meenutavad niinimetatud kaadrid ning kollaažilaadne tehnika. Läbinisti instrumentaalheliloojana on Räätsa loomingus kokku 24 kontserti erinevatele instrumentidele orkestriga, kaks orkestri kontserti, 10 sümfooniat, sümfoonilisi lühivorme ja hulgaliselt kammermuusikat. Jaan Rääts pälvis muude tunnustust 1977. aastal Eesti NSV rahvakunstniku aunimetuse 2002. aastal valgetähe kolmanda klassi teenetemärgi ning 2012. aastal Eesti vabariigi kultuuri elutöö preemia. 22 aastat tagasi Jaan Rääts vikerraadio saates Persona muuhulgas küsimusele, millist tema teost on kõige rohkem mängitud. Ma arvan, et võib-olla ikkagi kammerkontserti, mis on kirjutatud 61. aastal, sest seal tõesti palju mängitud üle maailma ja kõigis suuremates saalides ja paljude dirigentide poolt sealhulgas muidugi meie järvi ja Eri Klasi poolt. Aga kõigepealt viis ta laia maailma Parzai, kes oli omal ajal Moskva riikliku kammerorkestri juht ja segaorkester üldse maailmas kuulus ja no muidugi, kui nad kusagil käisid, siis see teos võeti jälle kah mängimisel eriti tudency, orkestreid üle liidu mängisid omal ajal väga palju, nii et ma arvan, teda on ikka tuhandeid kordi küll mängitud. Sest mina ise arvan, et ma olen ikka palju paremaid teoseid kirjutanud, aga seda mängitakse. Ja mis ikka teha? Täna hommikul suri 79 aastaselt endine tippujuja, spordiajakirjanik ning ETV minus reklaamiklubi saatejuht Mati Eliste. Ta tuli ujumises üheksa korda Eesti meistriks, parandas 10-l korral Eesti rekordit ning kuulus aastatel 1958 kuni 1965 Eesti koondisse. Helista juhtis reklaamiklubi aastatel 1973 kuni 1900 ja 90. Rekordajal vaatas seda saadet 72 protsenti Eesti elanikest. 2016. aastal rääkis helistaja ETV saates Prillitoos, miks reklaamil? Pill oli nii suur, vaataja mena. Esiteks olid seal naljad alati lühikesed intervjuud, uued laulud, eestikeelsed laulud ja niimoodi jooksis ja ma arvan, et see rütm ja ka see, et me kunagi teinud alla keskmist saadet, et meile valitsuse tasemel ja rahvas harjus ära Ilmast räägib sünoptik Ele Pedassaar. Eelolev öö on Eestis pilves, mitmel pool sajab nii lörtsi, lund kui vihma, Kirde-Eestis ka jäävihma. Pärast keskööd saju võimalus väheneb, kohati tuiskab. Tuul puhub kagust viis kuni 11, iiliti 15, saartel, rannikul üheksa kuni 14, iiliti kuni 20 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kahest pluss kahe saartel kuni pluss nelja kraadini. Teed on libedad. Päev on pilves, kohati sajab vähest lund või lörtsi. Pärastlõunal jõuab Edela-Eestisse vihma. Karksi sadu laieneb edasi kirde poole ja läheb sisemaal üle lumeks. Kohati tuiskab. Tuul puhub kagust viis kuni 11, iiliti kuni 14, saartel, rannikul kaheksa kuni 13, iiliti kuni 18 meetrit sekundis. Õhtul tuul nõrgeneb veidi. Õhutemperatuur on miinus ühest pluss nelja kraadini. Teed on libedad. Johannes vedru võtab kokku spordiuudised. Saksamaal algas suusahüppajate jaoks traditsiooniline ja mainekas nelja hüppemäe turnee, mis, nagu ikka leiab aset vana aasta viimastel ja uue aasta esimestel päevadel. Avaetapp peetakse Ooberst orfis. Aigro sooritas kvalifikatsioonis 123 ja poole meetri pikkuse hüppe. Teenitud 114,1 punkti tähendavad, et Aigro jõudis põhivõistlusele. Eesti vehklemisliit tegi teatavaks 2020. aasta parimad vehklejad. Eesti aasta parim naisvehkleja on veebruaris individuaalselt Barcelona MK-etappi võitnud Katrina lehis. 26 aastane lehis tuli tänavu septembris ka Eesti meistriks. Eesti aasta parim meesvehkleja on Sten Priinits ookeanitaguses korvpalliliigas NBA kujunes omapäraseks Dallas Mavericksi ja Los Angeles Clippersi vaheline põhiturniiri mäng. Dallas võitis poolaja jahmatava 50 punktilise ülekaaluga 77 27. Hooajal 1954 55 võeti NBAs kasutusele piiratud rünnakuja Kell. Pärast selle muudatuse tegemist polnud ükski meeskond varasemalt poolajaks 50 punktilist edu saavutanud. Teisel poolajal, kui mängu saatus oli otsustatud, möödus kohtumine võrdsemalt. Nii oli Dallas Clippersi lõpuks parem 51 punktiga 124 73. Murdmaasuusataja Aveli uustalu jaoks on käesolev talv toonud senisest suuremat tähelepanu, aga ka võimalusi. Hooaja eel tõusis Uustalunaiste murdmaasuusatamise Eesti esinumbriks nädalavahetusel pälviste Otepääl karjääri esimese täiskasvanute Eesti meistritiitli. Ida-Virumaalt Ohakavere külast pärit uustalu loeb ennast pigem klassikadistantside tegijaks. Aveli uustalu. Tahaks nagu ka välismaal olla parem, et kui sa tahad välismaal sõita, siis sa peaksidki olema Eestist vanim. Ja kuna suusatamises hetkel Neil konkurents ei ole ju päris nii tihe ka siis eks ta ikka on praegult. Huvitav, et see hooaeg on näidanud, et et võin olla täiesti Eestis parim. Te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.